3-1-1-16-09 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-16-09

Otsuse kuupäev

2. aprill 2009

Kohtukoosseis

Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Jüri Ilvest ja Eerik Kergandberg

Kohtuasi

A. A. väärteoasi narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete

seaduse § 151 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 31. oktoobri 2008. a kohtuotsus väärteoasjas

nr 4-08-8636

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

A. A. kaitsja vandeadvokaadi abi Toomas Ventsli, kassatsioon

Asja läbivaatamise kuupäev

18. märts 2009

Istungil osalenud isikud

A. A. kaitsja vandeadvokaadi abi Toomas Ventsli ja Lõuna Politseiprefektuuri

esindaja Guido Kaldmaa

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 31. oktoobri 2008. a kohtuotsus A. A. väärteoasjas narkootilise ja psühhotroopsete ainete

ning nende lähteainete seaduse § 151 järgi ja lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

2. Kassatsioon rahuldada.

3. Mõista Eesti Vabariigilt OÜ Advokaadibüroo Rando Antsmäe kasuks välja 1764 (tuhat seitsesada kuuskümmend

neli) krooni ja 10 (kümme) senti, sealhulgas käibemaks 269 (kakssada kuuskümmend üheksa) krooni ja 10 (kümme)

senti, A. A.-le kassatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.

4. Jätta väärteomenetluse kulud riigi kanda.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 26. juulil 2008 koostas Lõuna Politseiprefektuuri Viljandi politseiosakonna vanemkonstaabel Juhan Aasna A. A. suhtes

väärteoprotokolli selle kohta, et 22. juulil 2008 kl 10.00 tarvitas A. A. Läti Vabariigis arsti ettekirjutuseta narkootilist ainet

kanep, rikkudes sellega narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (edaspidi NPALS) nõudeid ja

pannes toime NPALS § 151 järgi kvalifitseeritava väärteo.

2. Lõuna Politseiprefektuuri 19. augusti 2008. a otsusega karistati A. A.-d NPALS § 151 järgi 30 trahviühiku (1800 krooni)

suuruse rahatrahviga selle eest, et ta tarvitas 22. juulil 2008 kl 10.00 Viljandi linnas, Viljandi maakonnas ja Läti Vabariigis arsti

ettekirjutuseta narkootilist ainet kanep. Samuti mõisteti menetlusaluselt isikult menetluskuluna välja 290 krooni seoses

joobeseisundi meditsiinilise tuvastamisega.

3. A. A. esitas Tartu Maakohtule kaebuse, taotledes kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist, kuna tema teos puuduvad väärteo

tunnused.

4. Tartu Maakohtu 31. oktoobri 2008. a otsusega jäeti A. A. kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata.

Maakohus leidis, et narkootilise aine tarvitamine on tõendatud 26. juuli 2008. a joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise

aktiga. Kanepi tarvitamist Läti Vabariigis tunnistas ka menetlusalune isik, kuid leidis, et sellise teo eest teda Eestis karistada ei

saa. Kohus A. A. seisukohaga ei nõustunud, märkides, et kui narkootilise aine tarvitamise tunnused on usaldusväärselt

tuvastatud, ei ole tähtis, kus konkreetselt narkootilist ainet tarvitati. Juhul, mil isikul tuvastatakse Eesti Vabariigi territooriumil

narkojoove ja narkootilise aine tarvitamine on toimunud arsti ettekirjutuseta, järgneb sellisele teole vastutus narkootiliste ja

psühhotroopsete ainete ja nende lähteainete seaduse alusel. Süüteo tunnuste tuvastamine isiku käitumises on võimalik ka

juhtudel, mil keelatud ainet ei ole kätte saadud või pole usaldusväärselt kindlaks tehtud keelatud aine tarvitamise täpset kohta.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

5. Tartu Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni A. A. kaitsja vandeadvokaadi abi Toomas Ventsli, kes taotleb maakohtu

otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist menetlusaluse isiku käitumises väärteo tunnuste puudumise tõttu. Kassaatori

põhiseisukohad on järgmised.

5.1 Vastavalt VTMS §-le 87 on kohus väärteoasja arutamisel seotud väärteoprotokolli piiridega. Väärteoprotokollist nähtuvalt

on menetlusalusele isikule omistatud väärtegu toime pandud Läti Vabariigis. Sama teokirjeldus on esitatud ka kohtuvälise

menetleja otsuses. Seega pidid nii kohtuväline menetleja kui kohus kontrollima, millise riigi seadust tuleb A. A. poolt toime

pandud väärteole kohaldada. Menetlusalusele isikule etteheidetav tegu on toime pandud väljaspool Eesti Vabariigi

territooriumi, mille tõttu ei ole see vastavalt KarS § 6 lg-le 1 Eesti karistusseaduse järgi karistatav. Kohaldatavad ei ole ka

KarS § 7 lg-s 1 sätestatud põhimõtted, kuna Eesti karistusseadus kehtib väljaspool Eesti territooriumi toimepandud kuritegude,

mitte aga väärtegude kohta. Maakohus kohaldas ebaõigesti KarS § 7 lg 1, laiendades Eesti karistusseaduse mõju ka väljaspool

Eesti territooriumi toime pandud väärtegudele, jättes samas alusetult kohaldamata KarS § 6 lg 1, milline norm välistab A. A.

karistamise NPALS § 151 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest.

5.2 Asudes seisukohale, et NPALS § 151 on alati kohaldatav juhtudel, mil isikul tuvastatakse narkootilise aine tarvitamise

tunnuste esinemine ja puudub arsti ettekirjutus sellise aine kasutamiseks, laiendas kohus põhjendamatult vastava sätte

rakendusala. Grammatilise tõlgenduse kohaselt on NPALS § 151 alusel karistatav tegevus, mis seisneb narkootilise aine

tarvitamises. Seadusandja ei ole pidanud vajalikuks vaadeldava süüteo objektiivse koosseisu tunnusena sätestada isikul

narkootilise aine kasutamise tunnuste esinemist. Maakohtu tõlgendus võib luua olukorra, mil NPALS § 151 alusel karistatakse

isikuid, kes on tarbinud välisriigis lubatud, kuid Eesti Vabariigis keelatud narkootilisi aineid, kusjuures narkootilise aine

tarvitamise tunnused tuvastatakse isikul alles Eesti territooriumil.

6. Kassatsioonile esitas vastuse Lõuna Politseiprefektuur, leides kokkuvõtlikult järgmist.

6.1 Narkomaania leviku tõkestamise seisukohalt on maakohtu otsuses esitatud NPALS § 151 tõlgendus vajalik ja

eesmärgipärane. Kassaatori arusaam ei ole kooskõlas vaidlusaluse sätte eesmärgi ja mõttega.

6.2 Maakohus on otsuse tegemisel rikkunud väärteomenetlusõigust, kuna kohtuotsust ei ole nõuetekohaselt põhistatud.

Kohtuotsusest peab selgelt nähtuma, millistele asjaoludele rajab kohus oma järeldused. Kirjeldatud nõuetele mittevastava

otsuse tegemine on käsitatav väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisena VTMS § 150 lg 1 p 7 mõttes. Lähtudes eeltoodust

tuleb maakohtu otsus tühistada ja saata väärteoasi samale maakohtule uueks arutamiseks.

7. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi istungil jäid kassatsioonimenetluse pooled kirjalikult esitatud seisukohtade juurde.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Vastavalt VTMS §-le 87 arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses.

Seega määratakse väärteoasja arutamise piirid kindlaks väärteoprotokollis sisalduva menetlusalusele isikule etteheidetava teo

kirjeldusega, millega on seotud nii kohtuväline menetleja kui ka kohus. Kooskõlas VTMS §-s 70 sätestatuga tuleb

väärteoprotokolli sisu menetlusalusele isikule teatavaks teha. Seoses eeltooduga on Riigikohtu kriminaalkolleegium varasemas

praktikas selgitanud, et väärteoasja arutamise piiridest on kohtuväline menetleja väljunud näiteks juhul, mil väärteomenetluses

tehtud otsuses sisalduvad väärteo sellised faktilised asjaolud, millised väärteoprotokollis ega selle täiendustes ei kajastu (vt

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 7. detsembri 2007. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-84-07 - RT III 2007, 46, 368, p 11). Kui

pärast väärteoprotokolli koostamist ilmneb vajadus süüdlasele etteheidetava teo kirjeldust korrigeerida, tuleb protokolli muuta

või koostada uus väärteoprotokoll ja teha see menetlusalusele isikule VTMS §-s 70 sätestatud korras uuesti teatavaks.

9. Väärteomenetluse seadustiku § 69 lg 2 p 1 kohaselt tuleb väärteoprotokolli kohustuslikus korras kanda ka väärteo

toimepanemise aeg ja koht. 26. juulil 2008 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt pani menetlusalune isik temale

etteheidetava teo toime 22. juulil 2008 Läti Vabariigis. Kohtuvälise menetleja 19. augusti 2008. a otsuse järgi on aga väärtegu

toime pandud 22. juulil 2008 Viljandi linnas, Viljandi maakonnas ja Läti Vabariigis. Võrreldes väärteoprotokollis sisalduva

teokirjeldusega on kohtuvälise menetleja otsuses teo toimepanemise kohta puudutavaid andmeid olulisel määral täiendatud.

Kriminaalkolleegium leiab, et asudes otsuses täiendama väärteoprotokollis sisalduvate faktiliste asjaolude kirjeldust teo

toimepanemise koha osas, väljus kohtuväline menetleja väärteoprotokolli piiridest ja rikkus sellega VTMS §-s 87 sätestatut

nõuet. Kirjeldatud olukorras oli kohtuvälisel menetlejal võimalus täiendada väärteoprotokolli või koostada uus

väärteoprotokoll, mida aga ei tehtud. Otsust ja väärteoprotokolli koostoimes lugedes ei ole arusaadav, kas kohtuvälise

menetleja veendumuse kohaselt leidis narkootilise aine tarvitamine aset Eestis, Lätis või mõlemas riigis.

10. Ka maakohus ei ole otsuse tegemisel kujundanud selget seisukohta, kus A. A. väärteo toime pani. Kriminaalkolleegium ei

nõustu kohtuga selleski, et juhul, mil isikul on usaldusväärselt tuvastatud narkootilise aine tarvitamise tunnused, ei ole tähtis,

kus täpsemalt narkootilist ainet tarvitati. Mõistetavalt esineb olukordi, mil teo toimepanemise kohta ei õnnestugi välja

selgitada. Eelöeldu aga ei tähenda, nagu ei peakski kohtuväline menetleja selle poole püüdlema. Esmalt on maakohtu järeldus

vastuolus VTMS § 69 lg 2 p-s 1 sätestatuga, mille kohaselt tuleb väärteoprotokollis muu hulgas märkida väärteo

toimepanemise koht. Teisalt on väärteo toimepanemise koha kindlakstegemine tähtis nii menetlusaluse isiku kaitseõiguse

tagamise aspektist kui ka seetõttu, et sellest sõltub isiku teo karistatavuse määratlemine, pidades eelkõige silmas

karistusseaduse ruumilise ja isikulise kehtivuse põhimõtteid. Seetõttu tuleb süüteo toimepanemise koht määratleda võimalikult

suure täpsusastmega. Kohus, asudes käesoleva väärteoasja lahendamisel seisukohale, et menetlusalusel isikul tuvastati

narkootilise aine tarvitamise tunnused Eesti Vabariigi territooriumil, mistõttu oli tema karistamine NPALS § 151 alusel

põhjendatud, väljus samuti väärteoprotokolli piiridest, rikkudes sellega VTMS §-st 87 tulenevat nõuet arutada asja

väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Eeltoodu kujutab endast väärteomenetlusõiguse olulist rikkumist VTMS § 150 lg 2

mõttes, mis on vastavalt VTMS § 175 p-le 2 kohtuotsuse kassatsiooni korras tühistamise aluseks.

11. Kassaator osutab õigustatult KarS § 6 lg-s 1 sätestatule, mille kohaselt kehtib Eesti karistusseadus teo kohta, mis pannakse

toime Eesti territooriumil. Karistusseaduse isikulise kehtivuse põhimõttest tulenevalt saab isikut karistada küll ka väljaspool

Eesti territooriumi toimepandud kuriteo, mitte aga väärteo eest (KarS § 7). Kuivõrd väärteoprotokolli kohaselt pani A. A.

väärteo toime Läti Vabariigis ja VTMS § 87 järgi on kohus seotud väärteoasja arutamise piiridega, millised tulenevad

väärteoprotokollis kajastatud teokirjeldusest, ei ole KarS § 6 lg 1 alusel võimalik menetlusalust isikut temale etteheidetava

väärteo toimepanemise eest karistada. Samuti puudub võimalus kohtuvälises menetluses asetleidnud väärteomenetlusõiguse

olulist rikkumist kassatsioonimenetluses või asja uuel arutamisel maakohtus kõrvaldada. Seetõttu puudub ka edasine

menetluslik võimalus tuvastada menetlusaluse isiku teo koosseisupärasust, õigusvastasust ja süüd. Loetletud põhjustel tuleb

väärteomenetlus A. A. suhtes VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada.

12. Juhindudes VTMS § 174 p-st 4 ning § 175 p-st 2 tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tartu Maakohtu 31. oktoobri

2008. a otsuse, lõpetab VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel väärteomenetluse ja rahuldab kassatsiooni.

13. A. A. kaitsja on esitanud taotluse riigi õigusabi osutamise eest tasu väljamõistmiseks. Taotluse kohaselt soovib kaitsja 1495

krooni väljamõistmist, millele lisandub käibemaks 18 %, so 269 krooni ja 10 senti, seega kokku 1764 krooni ja 10 senti.

Esitatud taotlus vastab justiitsministri 26. jaanuari 2005. a määruse nr 2 "Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu

arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord" § 1 lg-s 2, § 11 lg-tes 2

ja 3 ning § 18 lg 1 p-s 4 kehtestatud tasumääradele ja tuleb rahuldada summas 1764 krooni ning 10 senti. Väärteomenetluse

seadustiku § 38 lg 1 ja KrMS § 181 lg 1 alusel tuleb väärteomenetluse kulud jätta riigi kanda.

Hannes Kiris, Jüri Ilvest, Eerik Kergandberg