3-3-1-99-08 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-3-1-99-08

Määruse kuupäev

2. aprill 2009

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Jüri Põld

Kohtuasi

Ljudmila Zõtškova kaebus tunnistada õigusvastaseks Vabariigi

Valitsuse 27. aprilli 2007. a korraldus nr 229 ning teha Vabariigi

Valitsusele ettekirjutus: 1) taastada kaebaja onu matmispaik

Tallinnas Kaarli pst 13 kinnistul; 2) taastada hauatähis Kaarli

pst 13 kinnistul selle kohta, et varem oli antud kohas kaebaja onu

matmispaik

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 8. septembri 2008. a määrus

haldusasjas nr 3-07-2016

Menetluse alus Riigikohtus

Ljudmila Zõtškova määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Ljudmila Zõtškova määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Ringkonnakohtu 8. septembri

2008. a määrus haldusasjas nr 3-07-2016 muutmata.

Arvata kautsjon riigituludesse.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Vabariigi Valitsuse 27. aprilli 2007. a korraldusega nr 229 otsustati sõjahaudade kaitse seaduse

(ShKS) § 8 lg 2 alusel, lähtudes julgeolekukaalutlustest ja võttes arvesse sõjahaua asukoha

ebasobivust, matta ümber Tallinnas Kaarli pst 13 kinnistul olevad sõjaohvrite säilmed Kaitseväe

kalmistule Tallinnas Filtri tee 14 (p 1), teisaldada Tallinnas Kaarli pst 13 asuv hauatähis viivitamatult

ning paigaldada punktis 1 märgitud matmispaika (p 2), teha kaitseministrile ülesandeks säilmete

ümbermatmise ja hauatähise teisaldamisega seonduva korraldamine (p 3).

2. Ljudmila Zõtškova esitas oktoobris 2007 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles

järgmist:

1) tunnistada õigusvastaseks Vabariigi Valitsuse 27. aprilli 2007. a korraldus nr 229;

2) teha Vabariigi Valitsusele ettekirjutus taastada kaebaja onu matmispaiga Tallinnas Kaarli pst 13

kinnistul;

3) teha Vabariigi Valitsusele ettekirjutus taastada hauatähis Kaarli pst 13 kinnistul sellest, et varem oli

antud kohal kaebaja onu matmispaik.

Kaebuses paluti haldusasi otsustada kirjalikus menetluses ja väideti järgmist:

1) korralduse viide ShKS § 8 lg-le 2 ei ole asjakohane. Kaebaja onu haud koos hauatähisega asus

kõnealusel kinnistul 62 aastat ja julgeolekukaalutlused surnud inimeste suhtes on absurdsed.

Vabariigi Valitsus ei saanud korralduse andmisel viidata siseriiklikule õigusele, sest vastavalt ShKS

§ 1 lg-le 2 kohaldatakse teiste riikide relvajõududesse kuulunud isikute ja teiste riikide kodanike

säilmete ja sõjahaudade suhtes sõjahaudade kaitse seadust niivõrd, kuivõrd välislepingus pole ette

nähtud teisiti;

2) rahvusvaheliste relvakonfliktide ohvrite säilmete ekshumatsiooni kord ja tingimused on kindlaks

määratud Eesti Vabariigi poolt 1993. aastal ratifitseeritud Genfi konventsioonide (I) lisaprotokolli

artikli 33 punktidega 3 ja 4;

3) korraldusega kohustati Kaitseministeeriumi teostama õigusvastast toimingut - kaebaja onu haua

väljakaevamine ilma kaebaja nõusolekuta ning ilma vastavat kohtuliku ekshumatsiooni protseduuri

läbimata. Vaidlustatud korraldus rikub kaebaja õigust austusele tema surnud onu viimase puhkepaiga

vastu ning ilma lähedase sugulase nõusolekuta V. J. Volkovi haua ümbermatmise eesmärgiga

väljakaevamise kohta otsuse tegemine on vastuolus Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse

konventsiooni artikliga 8.

3. Halduskohus jättis 25. oktoobri 2007. a määrusega kaebuse käiguta ning andis tähtaja kaebuse

puuduste kõrvaldamiseks. Kohtu seisukoha järgi tuleb kaebuses esitatud taotlusi tõlgendada

taotlusena Vabariigi Valitsuse 27. aprilli 2007. a korralduse nr 229 tühistamiseks ning

tagasitäitmiseks kohustamiseks. Tühistamiskaebus on esitatud 16. oktoobril 2007, s.o ilmsete tähtaja

rikkumise tunnustega, mistõttu kaebajal tuleb esitada kaebetähtaja ennistamise taotlus. Esitatud

tõenditest ei nähtu kaebaja sugulust kaebuses märgitud Vassili Jegori p Volkoviga. Kaebaja peab

tõendama, et tema sugulane V. Volkov oli kõnealusele kinnistule maetud ja et tema säilmed maeti

ümber.

4. L. Zõtškova teatas 8. novembril 2007, et ei pea võimalikuks muuta kaebuse eset kohtumenetluse

selles staadiumis. Dokumendid leitnant Volkovi sugulaste kohta esitati kohtule koos kaebusega.

Kaebaja sugulust kinnitavad pädevate organite kokkuvõtted on üldkättesaadavad, need olid korduvalt

avaldatud Eesti Vabariigi ajalehtedes Eesti Kohtuarstliku Ekspertiisibüroo uurimistulemuste alusel.

Kaebaja DNA-profiili uurimistulemused saab kohus välja nõuda ekspertiisibüroolt.

5. Halduskohus tagastas 15. jaanuari 2008. a määruse resolutsiooni punktiga 1 HKMS § 11 lg 3 alusel

kaebuse osas, milles taotleti Vabariigi Valitsusele ettekirjutuse tegemist V. Volkovi matmispaiga

taastamiseks ja hauatähise tagastamiseks Kaarli pst 13 kinnistul. Määruse põhjendava osa p-s 1

esitatud põhjenduste kohaselt saab haldusakti tagasitäitmise nõuet esitada vaid koos haldusakti

tühistamise nõudega ja kaebetähtaja osas tuleb lähtuda tühistamiskaebuse kohta sätestatud

kaebetähtaja regulatsioonist. Tühistamiskaebus on esitatud tähtaja ületamisega. Vaatamata

25. oktoobri 2007. a määrusega tehtud kohtu ettepanekule ei ole kaebuse seda puudust kõrvaldatud

ega kaebetähtaja ennistamise taotlust esitatud.

Sama määruse resolutsiooni punktiga 2 jättis halduskohus korralduse nr 229 õigusvastasuse

tuvastamise nõude osas kaebuse HKMS § 11 lg 2 alusel käiguta ja andis puuduste kõrvaldamiseks -

tuvastamiskaebuse esitamiseks põhjendatud huvi äranäitamiseks - tähtaja 10 päeva määruse punkti 1

jõustumisest arvates. Kohus leidis, et tulenevalt HKMS § 10 lg-st 3 märgitakse kaebuses haldusakti

õigusvastasuse tuvastamiseks põhjendatud huvi vastava asjaolu kindlakstegemiseks. Isiku

põhjendatud huvi olemasolu saab hinnata kahest aspektist lähtudes. Esiteks saab isikul haldusakti

õigusvastaseks tuvastamiseks olla põhjendatud huvi, kui tal on selle haldusaktiga otsene ja isiklik

puutumus. See tähendab, et haldusaktil peab olema vahetu mõju selle isiku õigustele. Teiseks peab

soovitud tuvastus andma isikule ka selge eelise ehk õigusliku kasu. See tähendab, et õigusvastasuse

tuvastamine peab aitama seda taotlenud isikut edaspidi tema rikutud subjektiivsete õiguste kaitsel.

Põhjendatud huviks ei saa olla lihtne huvi veenduda toimingu õigusvastasuses.

Määruses märgiti, et selle punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule

halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul, arvates määruse kättesaamisest.

6. L. Zõtškova märkis 1. veebruari 2008. a vastuses halduskohtule, et kohtul pole õigust sundida

kaebuse esitajat muutma kaebuse sisu ja eesmärki. Kaebuse esitaja selgitas, et taotleb jätkuvalt

Vabariigi Valitsuse 27. aprilli 2007. a korralduse õigusvastasuse tuvastamist ning kaebuse esitaja

sugulase endisesse matmispaika tahvli või hauatähise paigaldamist, kuhu peab olema märgitud, et

antud kohale oli varem maetud kaebuse esitaja sugulane, kes langes Tallinna vabastamisel

22. septembril 1944. Samas vastuses märgiti, et ekslik ja arusaamatu on kohtu seisukoht, et kaebaja

taotleb matmispaiga taastamist ja hauatähise tagastamist Tallinnas Kaarli pst 13 kinnistule, et sellist

taotlust pole kaebaja kunagi kohtule esitanud ja neile on arusaamatu, mis alusel sunnib kohus

kaebajat seda taotlema.

7. Halduskohus tagastas 19. veebruari 2008. a määruse resolutsiooni punktiga 1 L. Zõtškova kaebuse

HKMS § 11 lg 3 alusel. Sama ning määruse resolutsiooni punktiga 2 parandas halduskohus

15. jaanuari 2008. a määruse resolutsiooni punktis 1 ja põhjendava osa punktis 6 esineva kirjavea,

lugedes sõnade "hauatähise tagastamiseks" asemel õigeks sõnad "hauatähise taastamiseks".

Kaebuse tagastamist põhjendas kohus asjaoluga, et kaebaja ei kõrvaldanud kohtu määratud tähtajaks

kaebuse puudust ega näidanud põhjendatud huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks. Põhjendatud huviks

ei saa olla lihtne huvi veenduda akti õigusvastasuses, vaid õigusvastasuse tuvastamine peab aitama

seda taotlenud isikut edaspidi tema subjektiivsete õiguste kaitsel. Kaebaja, vaatamata kohtu tehtud

ettepanekule, pole näidanud, milline vahetu mõju on korralduse õigusvastasuse tuvastamisel tema

õigustele ja millist õiguslikku kasu soovitud tuvastus talle annab. Kaebuses esitatud nõuded taastada

matmispaik ja hauatähis (vastuseks halduskohtu 15. jaanuari 2008. a määrusele on kaebaja mõningal

määral sõnastanud ümber varasemalt esitatud hauatähise taastamise nõuet) on oma olemuselt

haldusakti tagasitäitmise nõuded, millele viitab ka kaebuses tehtud viide HKMS § 26 lg 1 punktile 1.

Haldusakti tagasitäitmise nõuete osas on kaebus tagastatud selle esitajale 15. jaanuari 2008. a

määrusega, sest kaebaja jättis ka selles osas kohtu nõude tähtaegselt täitmata ega esitanud

tühistamiskaebuse esitamiseks tähtaja ennistamise taotlust.

8. L. Zõtškova esitas Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palus tühistada halduskohtu

19. veebruari 2008. a määrus ja saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks teises

koosseisus. Määruskaebust põhjendati järgmiselt:

1) kohus asus juba ettevalmistamise staadiumis hindama ja analüüsima kaebuse argumente ja rikkus

sellega kaebaja õigust kohtumõistmisele. Vastustaja ei ole veel oma seisukohta kaebuse suhtes

esitanud, uuritud pole vaidlustatud korralduse ja ShKS vastavust põhiseadusele ja rahvusvahelisele

õigusele ning täidetud pole ka teisi seaduses sätestatud kaebuse läbivaatamise nõudeid;

2) kaebaja ei ole esitanud haldusakti tagasitäitmise nõuet. Haldusakti ei ole käesoleval juhul võimalik

tagasi täita, kuna kaebaja sugulane on ümber maetud auavaldustega. Uus matmispaik on Tverskaja

oblastis Vene Föderatsioonis ja kaebaja ei soovi tema uuesti ümbermatmist aadressile Kaarli pst 13.

Seega ei ole kaebaja taotlenud uut matmist, vaid uut hauatähist;

3) kaebaja taotles vaidlustatud korralduse õigusvastasuse tuvastamist, mitte selle tühistamist.

Kaebuse nõuded põhinevad 12. augusti 1949. a Genfi konventsioonide 8. juuni 1977. a (I)

lisaprotokolli art 34 p-l 1. Kui kohus leidis, et nimetatud õigusnorm ei ole Eesti Vabariigi jaoks

kohustuslik, pidi ta sellisele järeldusele jõudmist selgitama;

4) kohus otsustas Tallinnas Kaarli pst 13 mälestustahvli paigaldamise võimatuse ilma kaebust

sisuliselt läbi vaatamata ja vaidlustatud korralduse õiguspärasust hindamata. Kaebajal on korralduse

õigusvastasuse tuvastamiseks olemas põhjendatud huvi, kuna korraldus puudutab kaebaja lähedase

põrmu. Kaebaja on korduvalt juhtinud kohtu tähelepanu sellele, et vaidlustatud korralduse

õigusvastasuse tuvastamine on vajalik mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks.

9. Vabariigi Valitsus Kaitseministeeriumi kaudu leidis, et 19. veebruari 2008. a kohtumäärus on

õige. Eksitav on määruskaebuse esitaja väide, et ta pole oma sugulase matmispaiga ja hauatähise

taastamist taotlenud. Sellekohased nõuded on kaebuses välja toodud. Kaebuse nende kahe nõude osas

võttis kohus seisukoha 15. jaanuari 2008. a määruses, mida kaebaja pole apelleerinud. Apelleeritud

kohtumääruses on kohus selgelt märkinud, milline puudus jäi kaebajal kohtu määratud tähtajaks

kõrvaldamata - pole näidatud põhjendatud huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks.

10. Tallinna Ringkonnakohus jättis L. Zõtškova määruskaebuse rahuldamata ja halduskohtu

määruse muutmata järgmiste põhjendustega:

1) käesoleval juhul on esialgses mahus esitatud kaebus tagastatud kahe määrusega - 15. jaanuari

2008. a määrusega osas, milles taotleti matmispaiga ja hauatähise taastamist, ja 19. veebruari 2008. a

määrusega osas, milles taotleti vaidlustatud korralduse õigusvastasuse tuvastamist. Määruskaebus on

esitatud halduskohtu 19. veebruari 2008. a määrusele. Halduskohtu 15. jaanuari 2008. a määrusele

kaebaja määruskaebust esitanud ei ole. Seega on nimetatud määrus jõustunud ning selles osas on

kaebus tagastatud. Kui kaebaja leidis, et halduskohtu sellekohane määrus ei olnud põhjendatud ning

kohus oli kaebaja taotlustest valesti aru saanud, oleks ta pidanud määrust seaduses ettenähtud ajal ja

korras vaidlustama. Antud juhul ei ole seda tehtud. Seega ei käsitle ringkonnakohus järgnevalt

hauatähise taastamisega seonduvat taotlust, vaid ainult halduskohtu 19. veebruari 2008. a määruse

õiguspärasust;

2) halduskohtu 19. veebruari 2008. a määrusega tagastati kaebus põhjusel, et kaebaja ei kõrvaldanud

kohtu poolt antud tähtaja jooksul kaebuses esinenud puudusi ega näidanud ära põhjendatud huvi

õigusvastasuse tuvastamise taotluse esitamiseks. Vastavalt HKMS § 11 lg 1 p-le 1 kontrollib kaebuse

saanud halduskohus kohtuasja ettevalmistamise staadiumis muu hulgas, kas kaebus vastab HKMS §-

s 10 sätestatud nõuetele. HKMS § 10 lg 3 kohaselt tuleb õigusvastasuse tuvastamise kaebuses ära

näidata kaebaja põhjendatud huvi vastava asjaolu kindlakstegemiseks. Kui halduskohus leiab, et

kaebuses on kõrvaldatavaid puudusi, teeb ta HKMS § 11 lg 2 järgi kaebuse käiguta jätmise määruse

ja annab kaebajale puuduste kõrvaldamiseks kuni 15-päevase tähtaja. Kui kaebaja ei ole määratud

tähtajaks puudusi kõrvaldanud, tagastab kohus HKMS § 11 lg 3 alusel kaebuse määrusega selle

esitajale. Nimetatud sätete eesmärgiks on kontrollida juba kaebuse läbivaatamise ettevalmistamise

staadiumis, kas on täidetud kõik vormilised eeldused kaebuse menetlusse võtmiseks ning tagastada

kaebus, mida pole selles esinevate puuduste tõttu võimalik menetleda ega rahuldada. Seeläbi

tagatakse asja õiglane ja kiire läbivaatamine ning seadusliku kohtulahendi tegemine;

3) halduskohus leidis õigesti, et kaebus Vabariigi Valitsuse 27. aprilli 2007. a korralduse nr 229

õigusvastasuse tuvastamiseks on esitatud puudusega, kuna kaebuse esitaja ei ole ära näidanud

põhjendatud huvi sellise tuvastuse suhtes. Halduskohus on õigesti selgitanud kaebajale 15. jaanuari

2008. a määruse p-s 6, et isiku põhjendatud huvi olemasolu saab hinnata kahest aspektist lähtudes.

Esiteks saab isikul haldusakti õigusvastasuse tuvastamiseks põhjendatud huvi olla juhul, kui isikul on

selle haldusaktiga otsene ja isiklik puutumus. See tähendab, et haldusaktil peab olema vahetu mõju

selle isiku õigustele. Üksnes selle tingimuse täitmisest aga ei piisa. Teiseks peab soovitud tuvastus

andma isikule ka selge eelise ehk õigusliku kasu. See tähendab, et õigusvastasuse tuvastamine peab

aitama seda taotlenud isikut edaspidi oma rikutud subjektiivsete õiguste kaitsel, arvestades, et sellise

resolutsiooniga kohtuotsus ei pane iseenesest kellelegi mingeid kohustusi ega kõrvalda õigusvastase

haldusakti kehtivust;

4) antud juhul on halduskohus andnud 15. jaanuari 2008. a määrusega kaebajale tähtaja kaebuses

esinevate puuduste kõrvaldamiseks ning vaidlustatud korralduse õigusvastasuse tuvastamiseks

põhjendatud huvi äranäitamiseks. Väljastusteate kohaselt sai kaebaja esindaja nimetatud määruse

kätte 18. jaanuaril 2008 ning vastas kohtule 1. veebruaril 2008, kuid ei kõrvaldanud kaebuse puudusi.

Kaebuse puudusena ei saaks käsitada seda, kui kaebuse esitaja on puuduste kõrvaldamise määruses

toodud kohtu selgitustega võrreldes põhimõtteliselt erineval seisukohal selles, milline saab olla tema

põhjendatud huvi vaidlustatud korralduse õigusvastasuse tuvastamise suhtes. Kuid kaebaja vastuses

pole esitatud üldse mingeid selgitusi selle kohta, milline on kaebuse esitaja huvi korralduse nr 229

õigusvastasuse tuvastamise suhtes. Seega tagastas halduskohus õigesti kaebuse HKMS § 11 lg 3

alusel;

5) kaebaja rõhutas määruskaebuses, et on korduvalt juhtinud kohtu tähelepanu sellele, et vaidlustatud

korralduse õigusvastasuse tuvastamine on vajalik mittevaralise kahju hüvitamise hagiavalduse

esitamiseks. Ringkonnakohus, tutvunud kaebaja poolt edastatud kaebuse ja mitmete vastustega,

kaebaja sellise väitega ei nõustu. Nimetatud soovi olemasolu on kaebaja esmakordselt välja toonud

alles määruskaebuses. Seega ei saanud see halduskohtule juba varem teada olla ja määrus oli selle

koostamise ajal õiguspärane.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

11. L. Zõtškova palub määruskaebuses tühistada ringkonnakohtu määrus ja saata asi halduskohtule

uueks läbivaatamiseks teises koosseisus. Määruskaebuses väidetakse järgmist:

1) halduskohus tagastas 19. veebruari 2008. a määrusega kaebuse HKMS § 11 lg 1 p 3 alusel

põhjendusega, et kaebajad ei kõrvaldanud kohtu määratud tähtajaks kaebuses esinenud puudusi.

Ringkonnakohus nõustus 8. septembril 2008 kaebuse tagastamise õiguspärasusega, kuna kaebajad

pole täitnud kohtu nõudmisi - pole muutnud esitatud taotlusi ega selgitanud oma põhjendatud huvi.

Määruskaebuse esitajad ei nõustu ringkonnakohtuga ja leiavad, et nende kaebuse tagastamine on

seadusevastane;

2) määruskaebuses vaidlustati halduskohtu nõue muuta kaebuse eset. Kaebaja keeldumine muuta

kaebuse taotlusi ei saa olla kaebuse tagastamise aluseks (Riigikohtu lahend haldusasjas nr 3-3-1-21-

00). Samas lahendis on Riigikohus leidnud, et HKMS § 10 lg 2 p 4 kohaselt tuleb kaebuses märkida,

milliseid kaebuse esitaja õigusi vaidlustatav haldusakt või toiming rikub, kuid kaebaja ei pea

kvalifitseerima rikutud õigust ega viitama õigustloova akti sättele, millest rikutud õigus tuleneb.

Seega ei saa kaebuse tagastamist tingivaks puuduseks olla õigusnormi, millest tuleneb õigus nõuda

toimingu sooritamist, näitamata jätmine. Halduskohtu nõue muuta kaebuses esitatud õigusvastasuse

tuvastamise taotlus vaidlustatud haldusakti tühistamise taotluseks ja lisada tähtaja ennistamise taotlus,

võis tingida kaebuse sisulisest läbivaatamisest keeldumise, kuna tähtaeg oli mööda lastud ja ei

kuulunud ennistamisele. Kaebuse tagastamise ülaltoodud motiveering ei ole välistatud halduskohtu

19. veebruari 2008. a vaidlustatud määruses ja seega on tunnistatud selle õiguspärasust;

3) kõik kohtu järeldused kaebuses esitatud taotluste kohta on tehtud kaebuse menetlusse võtmise

staadiumis. Lubamatu on anda igasugust õiguslikku hinnangut kaebuse nõudmistele ilma kohtuliku

läbivaatuseta. See rikub poolte võrdsust menetluses ja õigust kohtumõistmisele;

4) kohus ei ole erapooletult hinnanud kaebuse esitajate põhjendatud huvi puudumist kaebuse

esitamiseks. Kaebuse õiguslikud motiivid on loetletud 29. novembri 2007. a avalduses. V. J. Volkovi

haua väljakaevamine ilma kaebajate nõusolekuta ning ilma vastavate õiguslike alusteta, mis on

toodud 1949. a 12. augusti Genfi konventsioonide 1997. a 8. juuni (I) lisaprotokolli artiklis 34, rikub

surnud isiku ja tema lähedaste õigust matmiskoha säilitamisele. Kaebajate põhjendatud huvi on

tuvastada nimetatud rikkumine, süüdlaste karistamine ja rikutud õiguste taastamine, sh mittevaralise

kahju hüvitamine. Selle eesmärgiga vaidlustati Vabariigi Valitsuse 27. aprilli 2007. a korraldus

nr 229;

5) põhjendamatult eirates kaebajate huvi asjas, on kohus üles näidanud huvitatust ja

mitteobjektiivsust, rikkudes õigust õiglasele ja avalikule asja arutamisele, mis on sätestatud

põhiseaduse §-s 15 ja EIÕK artiklis 6(1);

6) põhjendamatu on ka kohtu seisukoht, et Eesti õiguskorras puudub norm, mis annaks kaebajatele

õiguse nõuda riigilt hauatähise paigutamist kohta, kus kellegi hauda ei ole. See seisukoht on

vastuolus EIÕK artikliga 8(1) ja põhiseaduse §-ga 26, mis annavad kaebajale õiguse otsustada oma

lähedase säilmetega seonduva otsustamist. Teiste sõnadega, kohus tunnistas, et kui vastustaja

toimingud võiksid olla tunnistatud õigusvastaseks, siis paigutada hauatähist Tallinnas Tõnismäe

matusepaiga üle teotuse koha mälestamiseks pole võimalik, sest Eesti õiguskorras pole see ette

nähtud. Sellise järeldusega ei saa nõustuda, sest lüngad rahvuslikus seadusandluses ei saa õigustada

keeldumist juurdepääsule õigusemõistmise juurde. Euroopa Inimõiguste Kohtus on päris suur

kogemus kaebuste läbivaatamisel EIÕK artikli 8 rikkumise kohta olukordades, kus on teostatud haua

väljakaevamised. Ekshumatsiooni toimingute teostamisel kasutab rahvusvaheline õigus sellist mõistet

nagu isiku rahu häirimise tõsiste põhjuste olemasolu. Elli Poluhas Dödsbo asjas vs. Rootsi (kaebus

nr 61564/00) selgitab kohus, et era- ja perekonnaelu määratakse laiema terminiga, mis ei oma

ammendavat formuleeringut (vt näiteks Dovolno vs. Suurbritannia, asi nr 2346/02, § 61 ECHR 2202-

III, ja Pannulo vs. Prantsusmaa, asi nr 37794/97, § 35 ECHR 2001-X). Samale seisukohale juhib

tähelepanu ka endine komisjon, et avaldaja soov hajutada tuhk omal maal oli kaitstud artikliga 8 asi

nr 8741/79, 10. märtsi 1981. a otsus Doktor 24, p 137). Selles asjas nõustus kohus sellega, et Rootsi

võimude keeld ümber matta avaldaja surnud abikaasa tuhk ilma mõjuva põhjuseta olukorras, kus

matmispaik on eksisteerinud 30 aasta jooksul, ei saa lugeda artikli 8 rikkumiseks. Sellises olukorras

pole ringkonnakohtu viited kaebajate nõude ebaseaduslikkusele ja nende võimaliku õiguse ja

põhjendatud huvi puudumisele kooskõlas rahvusvahelise õigusega;

7) faktiliselt olid halduskohtu 16. jaanuari 2008. a määruses toodud ettepanekud täidetud osas, mille

kaebajad lugesid kohustavaks enda jaoks. Õiguslikud järeldused antud täienduste kohta võis

halduskohus teha ainult asja kohtuliku läbivaatamise käigus.

12. Vabariigi Valitsus palub jätta määruskaebuse menetlusse võtmata, menetlusse võtmisel aga jätta

määruskaebuse rahuldamata ja ringkonnakohtu määruse muutmata. Valitsus väidab järgmist:

1) kuna materjalidest ei nähtu kautsjoni tasumist ja määruskaebuse postitamise kuupäeva, siis tuleb

kontrollida kaebuse tähtaegsust ja kautsjoni tasumist;

2) ringkonnakohus talitas õigesti, kui käsitles üksnes edasi kaevatud halduskohtu 19. veebruari

2008. a määrust, millega kaebus tagastati haldusakti õigusvastasuse tuvastamisnõude osas.

Ringkonnakohus ei pidanudki hindama halduskohtu 15. jaanuari 2008. a määrust, millega kaebus

tagastati kohustamisnõuete osas, sest seda määrust pole ringkonnakohtus vaidlustatud ja see on

jõustunud üle poole aasta tagasi. Halduskohus tagastas 19. veebruari 2008. a määrusega kaebuse

HKMS § 11 lg 3 alusel, mitte HKMS § 11 lg 1 p 3 alusel;

3) halduskohtu ja ringkonnakohtu määrustest tuleneb üheselt ja selgelt, et kaebus haldusakti

õigusvastasuse tuvastamise nõudes tagastati põhjusel, et kaebaja pole halduskohtu määratud tähtajaks

näidanud põhjendatud huvi haldusakti õigusvastasuse tuvastamiseks. Halduskohus pole

tuvastamisnõude osas kaebust tagastanud seepärast, et kaebaja ei muutnud taotlust ning

ringkonnakohus pole osaliselt nõustunud määruskaebuse vastavate põhjendustega;

4) Riigikohut eksitav on kaebajate väide, et nende 29. novembri 2007. a avalduses oli märgitud

kaebajate põhjendatud huvi, sh mittevaralise kahju hüvitamine. Nähtuvalt kohtuasja materjalidest

pole kaebaja 29. novembril 2007 halduskohtule ühtegi avaldust esitanud. Ringkonnakohus on õigesti

leidnud, et esmakordselt alles määruskaebuses esitati põhjendatud huvina see, et õigusvastasuse

tuvastamine on vajalik mittevaralise kahju nõude esitamiseks;

5) asjakohatu, aga ka väär on seisukoht, et EIÕK artikkel 8(1) ja põhiseaduse § 26 annavad kaebajale

õiguse nõuda riigilt hauatähise paigutamist kohta, kus kellegi hauda ei ole. Ringkonnakohus ei

käsitlenud ega pidanudki käsitlema kaebuse tagastamisel hauatähise taastamisega seonduvat, sest

selles osas, s.o kohustamisnõude osas oli kaebus juba tagastatud 15. jaanuari 2008. a määrusega;

6) kaebuse tagastamine HKMS § 11 lg 3 alusel pole vastuolus õigusega õiglasele kohtumõistmisele,

vaid on lubatav riigivõimu ja õigusemõistmise efektiivse toimimise tagamiseks. Ringkonnakohus on

õigesti asunud seisukohale, et HKMS § 11 lg 3 eesmärgiks on kontrollida juba asja kohtuliku

läbivaatamise ettevalmistamisel, kas on täidetud kõik vormilised eeldused kaebuse menetlusse

võtmiseks ja tagastada kaebus, mida pole selles esinevate puuduste tõttu võimalik menetleda ega

rahuldada.

13. Vabariigi Valitsus esitas 6. veebruaril 2009 Riigikohtule täiendava seisukoha, milles palus jätta

määruskaebuse rahuldamata ja ringkonnakohtu otsuse muutmata. Valitsus väidab järgmist:

1) Riigikohtu halduskolleegiumi otsustest asjades nr 3-3-1-56-08 (p 19) ja 3-3-1-78-08 (p 10)

rõhutatakse, et kaebaja peab kaebuses määratlema oma põhjendatud huvi ja näitama, kuidas

haldusakti õigusvastasuse kindlakstegemine parandab tema olukorda. Kaebaja pole, vaatamata

halduskohtu 15. jaanuari 2008. a määrusega tehtud ettepanekule näidanud, milline vahetu mõju on

vaidlustatud korraldusel tema õigustele ja millist õiguslikku kasu soovitud tuvastus talle väidetavalt

annab. Alles ringkonnakohtule esitatud määruskaebuses märkis kaebaja, et vaidlustatud korralduse

õigusvastasuse tuvastamine on vajalik kahjunõude esitamiseks;

2) isegi kui kaebaja oleks kaebuses või halduskohtule esitatud mõnes muus menetlusdokumendis

väljendanud, et vaidlustatud korralduse õigusvastasuse tuvastamine on talle vajalik mittevaralise

kahju hüvitamise nõude esitamiseks, poleks nõuetekohaselt täidetud HKMS § 10 lg-st 3 tulenev

tuvastamishuvi määratlemise kohustus. Riigivastutuse seaduse (RVS) § 9 lg 1 sätestab mittevaralise

kahju rahalise hüvitamise aluste ammendava loetelu. HKMS § 10 lg 3 nõude täitmiseks ei piisa, kui

kaebaja määratleb haldusakti õigusvastaseks tunnistamise nõudes tuvastamishuvina soovi esitada

hiljem mittevaralise kahju hüvitamise nõue. Kaebuses tuleb määratleda, milline RVS § 9 lg-s 1

sätestatud mittevaralise kahju hüvitamise alus kaebaja arvates haldusakti õigusvastasuse korral esineb

ning esitama väidetava mittevaralise kahju tekitamise asjaolud. Ainult sellisel juhul saab kohus

kontrollida tuvastamishuvi olemasolu. Kaebaja ei ole määratlenud, milline RVS § 9 lg-s 1 sätestatud

mittevaralise kahju hüvitamise alus tema arvates esineb vaidlustatud korralduse õigusvastasuse

korral.

14. L. Zõtškova esitas Vabariigi Valitsuse täiendava seisukoha kohta oma täiendava seisukoha, milles

väidab järgmist:

1) halduskohus ei vaadanud kaebust sisuliselt läbi, kaebajatelt on võetud juurdepääs

õigusemõistmisele;

2) halduskohtule esitatud kaebuses ja teistes menetlusdokumentides märkisid kaebajad, milles seisneb

nende põhjendatud huvi vaidlustatud korralduse õigusvastasuse tuvastamiseks. Just kohtu poolt

vastustaja haldusakti õigusvastasuse tuvastamine ja tema võimalik järgnev karistamine võib

vaieldamatult parandada kaebajate olukorda. Süüdioleva isiku vastutuselevõtmine, sh mittevaralise

kahju väljamõistmine on kaebajate põhjendatud huvi. Moraalne alandamine ja mõnitamine, mida

kannatasid kaebajad sugulase haua põhjendamatul lahtikaevamisel, ei ole võimalik hinnata mingis

konkreetses rahasummas, sellest arusaamiseks on vaja, et vastustaja kannataks sama sügavaid

hingepiinu ja hingelist valu. Põhjendatud huvi puudumise küsimust võib arutada ainult pärast kaebuse

menetlusse võtmist, kuna väidete hindamine käesolevas menetlusstaadiumis on võimatu.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

I

15. Kuna Vabariigi Valitsus seab määruskaebusele esitatud vastuses kahtluse alla Riigikohtule

esitatud määruskaebuse esitamise tähtaegsuse, siis kontrollib kolleegium kõigepealt seda, kas

L. Zõtškova määruskaebus on tähtaegne.

16. HKMS § 741 lg 3 järgi esitatakse määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti.

Käesolevaks puhuks seadus teistsugust regulatsiooni ei sätesta.

17. Kohtutoimikus olevast väljastusteatest nähtuvalt on L. Zõtškova esindaja Tallinna

Ringkonnakohtu 8. septembri 2008. a määruse kätte saanud 12. septembril 2008. Asja materjalidest

nähtuvalt postitati määruskaebus 28. septembril 2008. Kuna 2008. a 27. september oli laupäev ja

28. september pühapäev, siis tulenevalt TsÜS § 136 lg-st 8 on L. Zõtškova määruskaebus tähtaegne.

II

18. Riigikohtule esitatud määruskaebuse sisuliseks lahendamiseks tuleb kõigepealt jõuda selgusele

selles, mida halduskohtumenetluse seadustikust tulenevalt sai käesolevas asjas määruskaebusega

vaidlustada ringkonnakohtus ja mida saab määruskaebusega edasi vaidlustada Riigikohtus. Selleks

tuleb vaadata, mida nõudis L. Zõtškova halduskohtus, samuti tema kaebuse menetluskäiku

halduskohtus ja määruskaebuse menetluskäiku ringkonnakohtus.

19. Vabariigi Valitsuse 27. aprilli 2007. a korraldusega nr 229 otsustati matta ümber Tallinnas Kaarli

pst 13 kinnistul olevad sõjaohvrite säilmed Kaitseväe kalmistule Tallinnas Filtri tee 14 (p 1) ning

teisaldada Kaarli pst 13 asuv hauatähis viivitamatult ja paigaldada seejärel p-s 1 märgitud

matmispaika (p 2).

L. Zõtškova palus halduskohtule esitatud kaebuses järgmist:

1) tunnistada õigusvastaseks Vabariigi Valitsuse 27. aprilli 2007. a korraldus nr 229;

2) teha Vabariigi Valitsusele ettekirjutus taastada kaebaja onu matmispaiga Tallinnas Kaarli pst 13

kinnistul;

3) teha Vabariigi Valitsusele ettekirjutus taastada hauatähis Kaarli pst 13 kinnistul selle kohta, et

varem oli antud kohal kaebaja onu matmispaik.

Halduskohus jättis 25. oktoobri 2007. a määrusega kaebuse käiguta ja andis kaebuse esitajale tähtaja

puuduste kõrvaldamiseks.

Halduskohus tagastas 15. jaanuari 2008. a määruse resolutsiooni punktiga 1 (mille kirjavead

halduskohus parandas 19. veebruari 2008. a määruse resolutsiooni punktiga 2) kaebuse HKMS § 11

lg 3 alusel osas, milles paluti teha Vabariigi Valitsusele ettekirjutused taastada kaebaja onu

matmispaik Tallinnas Kaarli pst 13 kinnistul ning taastada hauatähis Kaarli pst 13 kinnistul sellest, et

varem oli antud kohal V. Volkovi matmispaik. Halduskohus leidis, et 25. oktoobri 2007. a kaebuse

käiguta jätmise määruses märgitud puudused on kaebuses endiselt kõrvaldamata. 15. jaanuari 2008. a

kohtumääruses oli märge, et selle punkti 1 peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada kümne

päeva jooksul määruskaebuse, arvates määruse kättesaamisest (vt käesoleva määruse p 5 kolmas

lõik).

20. Riigikohtule esitatud määruskaebusest (vt käesoleva määruse p 11 alap 1 ja 2 ning p 14 alap 1)

nähtub, et selle esitaja arvates pidanuks ringkonnakohus võtma seisukoha halduskohtu 15. jaanuari

2008. a määruse resolutsiooni punkti 1 õiguspärasuse kohta. Nimelt heidetakse Riigikohtule esitatud

määruskaebuses ringkonnakohtule ette, et see soostus halduskohtule esitatud määruskaebuse

tagastamisega põhjendusel, et kaebuse esitaja pole halduskohtu nõudel muutnud esitatud taotlusi, et

ringkonnakohtule esitatud määruskaebuses vaidlustati halduskohtu nõuet muuta kaebuse eset ning et

kaebaja keeldumine muuta kaebuse taotlusi ei saa olla kaebuse tagastamise aluseks (vt käesoleva

määruse p 11 alap 1 ja 2).

21. HKMS § 11 lg 8 sätestab, et määruse peale, millega halduskohus tagastab kaebuse, võib esitada

määruskaebuse ringkonnakohtule kümne päeva jooksul määruse kättesaamisest. Kaebaja pole

väitnud, et ei saanud halduskohtu 15. jaanuari 2008. a määrust kätte. Kohtutoimikus on

väljastusteade, millest nähtub, et halduskohtu 15. jaanuari 2008. a määrus on kätte saadud

18. jaanuaril 2008. Halduskohtu 15. jaanuari 2008. a määruses oli vaidlustamisviide. TsMS § 466 lg 3

sätestab, et määrus, mille peale saab esitada määruskaebuse, jõustub, kui seaduse järgi ei saa määruse

peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi

vaatamata. Halduskohtu 15. jaanuari 2008. a määrust ei vaidlustatud.

Seega oli see kohtumäärus ringkonnakohtule määruskaebuse esitamise ajaks jõustunud.

22. Kolleegium on seisukohal, et halduskohtu 19. veebruari 2008. a määruse resolutsiooni punkti 2,

millega halduskohus parandas 15. jaanuari 2008. a määrust, vaidlustamise kaudu pole võimalik

vaidlustada halduskohtu 15. jaanuari 2008. a määrust, mis on jõustunud. Tulenevalt HKMS § 25 lg-

test 6 ja 8 koostoimes TsMS § 463 lg-ga 2 ning § 447 lg-ga 2 ja 4 (kuni 1. jaanuarini 2009 kehtinud

redaktsioonis) olnuks halduskohtu 19. veebruari 2008. a määruse resolutsiooni punkt 2 vaidlustatav

ainult osas, mida selle punktiga lahendati, s.o kohtumääruses ebatäpsuse parandamise osas.

23. Nendel põhjustel ei olnud halduskohtu 15. jaanuari 2008. a määruse punkt 1 ringkonnakohtule

edasi kaevatav ega ole kontrollitav ka Riigikohtus. Ringkonnakohus ei saanud ega pidanud vaatama

määruskaebust läbi osas, milles vaidlustati tähtaegselt vaidlustamata jäetud ja seetõttu jõustunud

15. jaanuari 2008. a määruse punkti 1. Ringkonnakohus on õigesti leidnud, et kuna halduskohtu

15. jaanuari 2008. a määrust ei vaidlustatud, siis ei käsitle ringkonnakohus järgnevalt hauatähise

taastamisega seonduvat taotlust, vaid ainult halduskohtu 19. veebruari 2008. a määruse õiguspärasust

(vt käesoleva määruse p 10 alap 1).

Kolleegium märgib, et vastupidiselt Riigikohtule esitatud määruskaebuses väidetule pole

ringkonnakohus võtnud seisukohta küsimuses, kas kohustamisnõuete läbivaatamatult tagastamine

halduskohtu 15. jaanuari 2008. a määruse punktiga 1 oli või ei olnud õiguspärane; ringkonnakohus

pole võtnud seisukohta küsimuses, kas halduskohtu nõue muuta esitatud taotlust oli õiguspärane.

24. Halduskohus tagastas 19. veebruari 2008. a määruse resolutsiooni punktiga 1 kaebuse HKMS

§ 11 lg 3 alusel põhjendusega, et kaebuse esitaja ei ole 15. jaanuari 2008. a kohtumäärusele esitatud

vastuses näidanud ära põhjendatud huvi Vabariigi Valitsuse 27. aprilli 2007. a korralduse nr 229

õigusvastasuse tuvastamiseks. Asja materjalidest nähtuvalt tagastati halduskohtu 19. veebruari

2008. a määruse resolutsiooni punktiga 1 nõue tunnistada õigusvastaseks Vabariigi Valitsuse

27. aprilli 2007. a korraldus nr 229.

Kolleegium on seisukohal, et tuvastamiskaebust puudutavas osas oli halduskohtu 19. veebruari

2008. a määrus määruskaebusega vaidlustatav ringkonnakohtus. Ringkonnakohus talitas õigesti, kui

lahendas määruskaebust üksnes halduskohtu 19. veebruari 2008. a määruse resolutsiooni punkti 1

osas, s.o osas, milles halduskohus tagastas läbivaatamatult kaebuse tuvastamisnõude osas.

25. Eeltoodu põhjal saab ka Riigikohtus (käesoleva määruse alljärgnevas III osas) vaidlusesemeks

olla vaid halduskohtu 19. veebruari 2008. a määruse punktiga 1 seonduv. Sellepärast ei analüüsi

kolleegium Riigikohtule esitatud määruskaebuse väiteid, mis seonduvad halduskohtu 15. jaanuari

2008. a määrusega läbivaatamatult tagastatud kohustamisnõuetega. See tähendab, et Riigikohtus

jäävad tähelepanuta kõik väited, mis seonduvad matmispaiga ja hauatähise taastamisega, sh väited

sõjahaudade kaitse seaduse mittekohaldatavuse ning põhiseaduse § 26, 1949. a 12. augusti Genfi

konventsioonide 1977. a 8. juuni (I) lisaprotokolli artikli 34 ja Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste

kaitse konventsiooni artikli 8(1) väidetava rikkumise kohta.

Kolleegium analüüsib käesoleva määruse III osas vaid Riigikohtule esitatud määruskaebuse esitaja ja

Vabariigi Valitsuse väiteid, mis seonduvad tuvastamisnõudega ning kohtumenetluse nõuetest

kinnipidamisega tuvastamisnõude läbivaatamatult tagastamise kohta tehtud kohtumääruse

menetlemisel halduskohtus ja ringkonnakohus.

26. Kolleegium ei pea vajalikuks analüüsida seda, kas tuvastamisnõue oli halduskohtule esitatud

kaebuses käsitatav iseseisva nõudena või tulnuks seda käsitada ühe või mõlema kohustamisnõude

osana, samuti seda, kas halduskohtule esitatud kaebuses esitatud kohustamisnõuete äralangemisel

halduskohtu 15. jaanuari 2008. a määruse resolutsiooni punkti 1 jõustumise tõttu sai halduskohus

tuvastamisnõuet käsitada iseseisva nõudena või tulnuks kohustamisnõuete osas kaebuse tagastamisel

tagastada kaebus ka tuvastamisnõude osas, s.o tervikuna.

Kolleegium lähtub sellest, et vaidlus tuvastamisnõude läbivaatamatult tagastamise üle sai alguse

halduskohtu 19. veebruari 2008. a määruse resolutsiooni punktist 1 ning kaebuse esitaja väitis

ringkonnakohtus ja väidab Riigikohtus, et tuvastusnõude läbivaatamatult tagastamine oli

seadusevastane. Samuti lähtub kolleegium sellest, et puudub vaidlus, et V. Volkov oli L. Zõtškova

onu ning V. Volkov oli maetud Tallinnas Kaarli pst 13 kinnistule ja on praeguseks Vene Föderatsiooni

ümber maetud.

Enne asja lahendamisele asumist märgib kolleegium, et L. Zõtškova määruskaebuses kõneldakse

kaebuse tagastamisest HKMS § 11 lg 1 p 3 alusel. Tegelikult tagastas halduskohus L. Zõtškova

kaebuse HKMS § 11 lg 3 alusel.

III

27. Alljärgnevalt vaatlebki kolleegium Riigikohtule esitatud määruskaebust tuvastamisnõudega

seonduvalt.

28. Määruskaebuse esitaja väidab, et halduskohus ei vaadanud kaebust sisuliselt läbi, kaebajalt on

võetud juurdepääs õigusemõistmisele, et põhjendatud huvi puudumise küsimust võib arutada ainult

pärast kaebuse menetlusse võtmist, kuna väidete hindamine käesolevas menetlusstaadiumis on

võimatu (vt käesoleva määruse p 11 alap 1 ja 3 ning p 14 alap 2).

Seega on määruskaebuse esitaja seisukohal, et kaebuse esitajate põhjendatud huvi küsimused saab

lahendada üksnes kohtuotsusega, s.o kohtuasja sisulisel läbivaatamisel, mitte aga määrusega.

Seejuures ei erista määruskaebuse esitaja kolleegiumi arvates selgelt kohtumäärust, millega kaebus

tagastatakse läbivaatamatult põhjendatud huvi äranäitamata jätmise pärast, ja kohtumäärust, millega

kaebus tagastatakse põhjendatud huvi puudumise pärast, ehkki kaebuse esitaja oli oma põhjendatud

huvi väitnud.

Kuna määruskaebuse esitaja ei erista selgelt põhjendatud huvi kaebuses äramärkimata jätmise ning

põhjendatud huvi puudumise kohta seisukoha võtmist kohtumääruses, siis selgitab kolleegium

punktides 29 ja 30 järgmist.

29. Kolleegium on seisukohal, et kaebuse läbivaatamatult tagastamine HKMS § 11 lg 3 alusel pole

iseenesest kaebuse esitajalt õigusemõistmisele juurdepääsu äravõtmine ja kohtusse pöördunud isiku

õiguste rikkumine.

HKMS § 7 lg 1 teine lause näeb ette, et kaebuse haldusakti või toimingu õigusvastasuse

kindlakstegemiseks võib esitada isik, kellel on selleks põhjendatud huvi. HKMS § 10 sätestab nõuded

halduskohtule esitatavale kaebusele. Selle paragrahvi lg 3 sätestab selgelt, et kaebuses, mis on

esitatud haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks, tuleb märkida ka kaebuse esitaja

põhjendatud huvi vastava asjaolu kindlakstegemiseks. HKMS § 10 lg 3 on küll kaebusele kui

dokumendile nõudeid kehtestav säte, kuid ta on otseselt seotud kohtusse pöördumise õigust

reguleeriva HKMS §-ga 7 ning omab kaebusele nõuete esitamisel selle seose tõttu sisulist, mitte

pelgalt vormilist tähendust. Kolleegium rõhutab, et tulenevalt HKMS § 10 lg-st 3 peab

menetlusosaline ise ära näitama oma põhjendatud huvi. Asja kohtuliku arutamise ettevalmistamisel

kohus kontrollib, kas kaebuse esitaja on põhjendatud huvi ära näidanud. Kohus ei saa ega tohigi

hakata kaebaja eest põhjendatud huvi välja mõtlema. Et mitte lasta kohtumenetlusse

tuvastamiskaebusi, milles kaebuse esitaja põhjendatud huvi pole väljendatud ja mis seetõttu on

lubamatud, näebki HKMS § 11 lg 3 menetlusökonoomia huvides ette võimaluse tagastada kaebus,

milles selle esitaja pole kohtu määratud tähtajaks kõrvaldanud kohtu äranäidatud puudusi. Selleks, et

vältida kaebuse põhjendamatut tagastamist kohtu poolt, on HKMS § 11 lg-s 2 sätestatud kohtu

kohustus teha kaebuse kohta käiguta jätmise määrus, andes kaebuse esitajale tähtaja puuduste

kõrvaldamiseks, ning HKMS § 11 lg-s 8 õigus esitada määruskaebus ringkonnakohtule halduskohtu

selle määruse peale, millega läbivaatamatult tagastati kaebus, milles kohtu määratud tähtajaks polnud

puudused kõrvaldatud.

Nendel põhjendustel ei ole õige väide, et, tagastades kaebuse läbivaatamatult HKMS § 11 lg 3 alusel,

võtab kohus kaebuse esitajalt juurdepääsu õigusemõistmisele. Kolleegium märgib, et kohtumäärus,

millega kaebus on HKMS § 11 lg 3 alusel tagastatud seetõttu, et kaebuse esitaja pole kohtu määratud

tähtajaks näidanud ära oma põhjendatud huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks, ei takista sama nõudega

samal alusel uuesti kohtusse pöördumist või hilisema kahjunõude esitamist riigivastutuse seaduse

alusel. Nimelt sätestab HKMS § 11 lg 7, et kaebuse või protesti tagastamine ei võta selle esitajalt

õigust seadusega sätestatud korras uuesti kohtusse pöörduda.

30. Kolleegium on seisukohal, et halduskohus on pädev määrusega lahendama mitte ainult küsimuse,

kas kaebuse esitaja on kohtule ära näidanud oma põhjendatud huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks.

HKMS § 11 lg 31 p 5 ja § 23 lg 3 p 1 lubab halduskohtul kaebuse määrusega jätta läbi vaatamata ja

tagastada ka siis, kui kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust,

eeldades, et tema väidetud asjaolud on tõendatud. Kolleegium leidis 15. mai 2008. a määruses

haldusasjas nr 3-3-1-9-08 (p 15): "Tuvastamiskaebuse võib kohus tagastada juhul, kui isikul

ilmselgelt puudub põhjendatud huvi." Kolleegium on seisukohal, et halduskohus võib ilma

kohtuistungit korraldamata ja asja otsusega lahendamata määrusega tagastada ka kaebuse, milles

põhjendatud huvi on küll ära näidatud, kui on ilmselge, et see huvi ei saa kuidagi edaspidi kaasa

aidata tuvastamiskaebuse esitajat kaebuses nimetatud õiguste teostamisel või kaitsmisel.

Enesestmõistetavalt peab kohus sellist seisukohta põhjendama.

31. L. Zõtškova kaebust ei tagastatud HKMS § 11 lg 31 p 5 alusel. Tema kaebuse tuvastamisnõude

osas tagastas halduskohus HKMS § 11 lg 3 alusel.

32. Kuna kaebuse läbivaatamatult tagastamine iseenesest on võimalik, siis on praegusel juhul

küsimus selles, kas halduskohus tagastas L. Zõtškova kaebuse tuvastamisnõude osas HKMS § 11 lg 3

alusel läbivaatamatult seaduse nõuete kohaselt ja kas ringkonnakohus lahendas halduskohtu määruse

peale esitatud määruskaebuse õigesti, kui leidis, et kaebuse esitajad pole põhjendatud huvi

vaidlustatud korralduse õigusvastaseks tunnistamiseks kohtule teatavaks teinud pärast kaebuse

käiguta jätmist 15. jaanuari 2008. a määruse resolutsiooni p-ga 2.

33. Praegusel juhul on halduskohus kohtumenetluse seaduse formaalsed nõuded täitnud. Halduskohus

jättis tuvastamisnõude osas 15. jaanuaril 2008 määruse resolutsiooni p-ga 2 L. Zõtškova kaebuse

käiguta ning juhtis määrust põhjendades L. Zõtškova tähelepanu vajadusele teatada kohtule

põhjendatud huvi vaidlustatud korralduse õigusvastaseks tunnistamiseks, samuti andis L. Zõtškovale

tähtaja kaebuse puuduste kõrvaldamiseks (vt käesoleva määruse punkti 5 teine lõik). Pärast seda, kui

nimetatud määruses näidatud tähtaeg oli möödunud ja L. Zõtškova ei olnud esitatud kaebust muutnud

või täiendanud, tagastas halduskohus 19. veebruari 2008. a määruse resolutsiooni p-ga 1 kaebuse

läbivaatamatult põhjendusega, et kaebuse esitaja ei näidanud kohtu määratud tähtajaks põhjendatud

huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks (vt käesoleva määruse p 7 teine lõik).

34. Järgnevalt analüüsib kolleegium seda, kas L. Zõtškova kaebuse HKMS § 11 lg 3 alusel

läbivaatamatult tagastamine oli ka sisuliselt õiguspärane.

35. Riigikohtule esitatud määruskaebuses väidetakse (vt käesoleva määruse p 11 alap 4), et kaebajate

põhjendatud huvi on tuvastada 1949. a 12. augusti Genfi konventsioonide 1977. a 8. juuni (I)

lisaprotokolli artikli 34 rikkumine, süüdlaste karistamine ja rikutud õiguste taastamine, sh

mittevaralise kahju hüvitamine, ning selle eesmärgiga vaidlustati Vabariigi Valitsuse 27. aprilli

2007. a korraldus nr 229. Vabariigi Valitsuse täiendava seisukoha kohta antud täiendavas seisukohas

(vt käesoleva määruse p 14 alap 2) väidavad määruskaebuse esitajad, et halduskohtule esitatud

kaebuses ja teistes menetlusdokumentides märkisid kaebajad, milles seisneb nende põhjendatud huvi

vaidlustatud korralduse õigusvastasuse tuvastamiseks. Just kohtu poolt vastustaja haldusakti

õigusvastasuse tuvastamine ja tema võimalik järgnev karistamine võib vaieldamatult parandada

kaebajate olukorda. Süüdioleva isiku vastutusele võtmine, sh mittevaralise kahju väljamõistmine on

kaebajate põhjendatud huvi. Moraalset alandamist ja mõnitamist, mida kannatas kaebaja sugulase

haua põhjendamatul lahtikaevamisel, ei ole võimalik hinnata mingis konkreetses rahasummas, sellest

arusaamiseks on vaja, et vastustaja kannataks sama sügavaid hingepiinu ja hingelist valu.

Nende väidete hindamiseks tuleb vaadata, kas ja millises kohtumenetluse staadiumis on L. Zõtškova

kohtule selgitanud seda, mida ta nimetab põhjendatud huviks Riigikohtule esitatud määruskaebuses ja

Vabariigi Valitsuse täiendava seisukoha kohta antud täiendavas seisukohas.

36. L. Zõtškova on kõigis kohtuastmetes olnud seisukohal, et ta soovib vaidlustatud korralduse

õigusvastaseks tunnistamist. Halduskohtule esitatud kaebuses väideti selgesõnaliselt ka seda, et

vaidlustatud korraldus rikub kaebuse esitaja õigust austusele tema surnud onu viimse puhkepaiga

vastu.

Halduskohus leidis, et tulenevalt HKMS § 10 lg-st 3 märgitakse kaebuses haldusakti õigusvastasuse

tuvastamiseks põhjendatud huvi vastava asjaolu kindlakstegemiseks. Isiku põhjendatud huvi

olemasolu saab hinnata kahest aspektist lähtudes. Esiteks saab isikul haldusakti õigusvastaseks

tuvastamiseks olla põhjendatud huvi, kui tal on selle haldusaktiga otsene ja isiklik puutumus. See

tähendab, et haldusaktil peab olema vahetu mõju selle isiku õigustele. Teiseks peab soovitud tuvastus

andma isikule ka selge eelise ehk õigusliku kasu. See tähendab, et õigusvastasuse tuvastamine peab

aitama seda taotlenud isikut edaspidi oma rikutud subjektiivsete õiguste kaitsel. Põhjendatud huviks

ei saa olla lihtne huvi veenduda toimingu õigusvastasuses (vt käesoleva määruse punkti 5 teine lõik).

Riigikohtu halduskolleegium nõustub halduskohtu selle seisukohaga. Piisavaks huviks kaebusega

halduskohtusse pöördumiseks tuvastamisnõude puhul ei ole vaidlustatud haldusakti õigusvastasus.

Haldusakti õigusvastasuse tuvastamise korral jääb haldusakt edasi kehtima ning kaebaja õiguste

kaitset ei ole halduskohtus võimalik saavutada üksnes selle õigusvastasuse kindlakstegemisel.

Tuvastamisnõude esitamine on lubatud üksnes sellisel juhul, kui kaebaja saavutab kohtuotsusega

eelise oma õiguste edasisel kaitsel.

Kolleegium märgib, et käesolevas asjas lahendatav olukord ei ole analoogiline olukorraga, mida

kolleegium lahendas haldusasjas nr 3-3-1-44-06. Nimetatud haldusajas oli kaebus esitatud

riigivastutuse seaduse alusel. Koos mittevaralise kahju hüvitamise nõudega esitati haldusakti

õigusvastaseks tunnistamise taotlus. Kolleegium leidis haldusasjas nr 3-3-1-44-06, et kaebuse

esitajale tekitatud mittevaralise kahju hüvitamine rahas ei ole selles asjas põhjendatud ning piisab

haldusakti õigusvastasuse tuvastamisest. Praeguses asjas puudub kahjunõue.

Kolleegium on seisukohal, et samuti nagu väide, et haldusakt on õigusvastane, ei saa

tuvastamiskaebuse läbivaatamise eelduseks olla pelgalt väide, et haldusakt rikub kaebuse esitaja

õigusi. Tuvastamiskaebuse puhul on oluline ära näidata, milleks on kaebuse esitajale tema õigusi

väidetavalt rikkuva haldusakti õigusvastasuse tuvastamine kasulik ehk kuidas aitab

tuvastamiskaebuse rahuldamine edaspidi tuvastamiskaebuse esitajat õiguste teostamisel või

kaitsmisel. Kui põhjendatud huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks pole esitatud, siis puudub kohtul

vajadus hinnata seda, kas väidetav õiguste rikkumine on toimunud.

Analoogilisi seisukohti on kolleegium väljendanud näiteks haldusasjas nr 3-3-1-78-08 tehtud otsuse

punktis 10.

37. Järgnevalt vaatleb kolleegium, millises menetlusstaadiumis on kaebuse esitaja oma põhjendatud

huvina nimetanud mittevaralise kahju väljamõistmist.

Ringkonnakohtule esitatud määruskaebuses väideti, et kaebaja on korduvalt juhtinud halduskohtu

tähelepanu sellele, et vaidlustatud korralduse õigusvastasuse tuvastamine on vajalik mittevaralise

kahju hüvitamise nõude esitamiseks (käesoleva määruse p 8 alap 4).

Vastuseks sellele väitele asus ringkonnakohus seisukohale, et asja materjalidega pole kooskõlas

määruskaebuse väide, et halduskohtu tähelepanu juhiti korduvalt sellele, et haldusakti õigusvastasuse

tuvastamine on vajalik mittevaralise kahju tekitamise eest hüvitise nõudmiseks; võimalikust

kahjunõudest on esmakordselt juttu ringkonnakohtule esitatud määruskaebuses, mistõttu halduskohus

ei saanud sellega kaebuse kõnealuse nõude osas käiguta jätmisel ega puuduste kõrvaldamata jätmise

põhjendusega tagastamisel arvestada. Ringkonnakohus leidis, et kuna tuvastamishuvi polnud

kaebuses märgitud ning kaebaja ei kõrvaldanud kohtu poolt määratud tähtajaks puudust, siis ei

saanud see huvi halduskohtule juba varem teada olla ning tuvastamisnõude osas kaebuse tagastamine

HKMS § 11 lg 3 alusel oli õige (vt käesoleva määruse p 10 alap-d 3 ja 4).

Riigikohtu halduskolleegium nõustub ringkonnakohtuga, sest kahjunõude võimalikku esitamist kui

põhjendatud huvi on tõepoolest esmakordselt mainitud ringkonnakohtule esitatud määruskaebuses.

Kuna sellist põhjendatud huvi ei olnud ära näidatud halduskohtule esitatud kaebuses ega L. Zõtškova

vastuses 15. jaanuari 2008. a käiguta jätmise määrusele, siis ei saa halduskohtule ette heita, et ta pole

kaebuse läbivaatamatult tagastamisel arvesse võtnud seda, et kaebuse esitaja on tuvastamiskaebuse

esitanud selleks, et hiljem esitada riigivastutuse seaduse alusel kahjunõue. Halduskohus sai

19. veebruari 2008. a määruse tegemisel tugineda üksnes L. Zõtškova nendele väidetele, mis

L. Zõtškova oli kohtule teatavaks teinud kaebuses ja vastuses kaebuse käiguta jätmise määrusele.

38. Süüdlaste järgnev karistamine ning vastustajale samasuguste hingepiinade ja hingelise valu

tekitamine kui kaebuse esitaja põhjendatud huvi on esmakordselt esitatud alles Riigikohtu

menetluses. Seepärast jäävad need väited halduskohtu 19. veebruari 2008. a määruse õiguspärasuse

hindamisel Riigikohtu halduskolleegiumi tähelepanuta.

39. Määruskaebuse esitaja väidab, et kohus ei ole erapooletult hinnanud tema põhjendatud huvi

puudumist kaebuse esitamiseks (vt käesoleva määruse p 11 alap 4), et põhjendamatult eirates

kaebajate huvi asjas, on kohus üles näidanud huvitatust ja mitteobjektiivsust, rikkudes õigust

õiglasele ja avalikule asja arutamisele, mis on sätestatud põhiseaduse §-s 15 ja EIÕK artiklis 6(1) (vt

käesoleva määruse p 11 alap 5).

Kuna kolleegium leidis, et halduskohus on tuvastamiskaebuse tagastanud menetlusseaduse nõuete

kohaselt, siis kolleegium määruskaebuse esitaja eelmises lõigus märgitud väitega ei nõustu.

Kolleegium märgib, et määruskaebuse esitaja ei ole ära näidanud, milles tema arvates seisneb

halduskohtu huvitatus ja/või mitteobjektiivsus. Seepärast ei saa kolleegium võtta seisukohta

määruskaebuse esitaja selle väite kohta.

IV

40. Eeltoodud põhjendustel jätab Riigikohtu halduskolleegium L. Zõtškova määruskaebuse

rahuldamata ja ringkonnakohtu määruse muutmata.

Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Jüri Põld