3-2-1-20-09 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-20-09

Määruse kuupäev

Tartu, 1. aprill 2009. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Lea Laarmaa, liikmed Peeter Jerofejev ja Henn Jõks

Kohtuasi

Varatehingute OÜ kaebus kohtutäitur Hille Kudu 19. märtsi

2008. a otsuse peale.

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 2. detsembri 2008. a määrus tsiviilasjas

nr 2-08-13091

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Tallinna kohtutäitur Hille Kudu määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Avaldaja Varatehingute OÜ (registrikood xxxxxxxx)

Asjast puudutatud isik kohtutäitur Hille Kudu, esindaja

vandeadvokaat Kenno Vilippus

Asja läbivaatamise kuupäev

2. märts 2009. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 2. detsembri 2008. a määruse resolutsioon muutmata.

2. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu määruse põhjendavast osast välja ringkonnakohtu käsitlus

täituritasu sissenõudmise põhjendamatuse kohta.

3. Jätta määruskaebus rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Varatehingute OÜ (edaspidi avaldaja) esitas 9. aprillil 2008. a Harju Maakohtule kaebuse

kohtutäitur Hille Kudu (edaspidi kohtutäitur) 19. märtsi 2008. a otsuse peale, millega otsustati, et

avaldaja vastu täitemenetluse algatamine ja uuendamine oli seaduspärane ning puudus alus avaldaja

kinnistutele seatud keelumärgete tühistamiseks.

22. detsembril 2006. a algatas kohtutäitur sissenõudja Masterinvest OÜ avalduse ja hüpoteegi

seadmise lepingu alusel avaldaja vastu täitemenetluse. Täitmisteate kohaselt oli nõude sisuks

hüpoteegiga tagatud nõue ning nõude suuruseks oli 2 000 000 krooni, millele lisandub täituritasu

189 095 krooni. 22. detsembril 2006. a tegi kohtutäitur otsuse 189 095 krooni kohtutäituri tasu

väljamõistmise kohta.

Avaldaja esitas 5. jaanuaril 2007. a kaebuse kohtutäituri tegevuse peale, milles palus lõpetada

ebaseaduslikult algatatud täitemenetluse ning tühistada kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse.

Kohtutäitur jättis 19. jaanuari 2007. a otsusega avaldaja kaebuse rahuldamata ning kohtutäituri tasu

väljamõistmise otsuse jõusse.

Avaldaja esitas sissenõudja vastu 19. jaanuaril 2007. a hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks.

Maakohus peatas 23. jaanuari 2007. a määrusega hagi tagamise korras täitemenetluse vaidlusaluses

täiteasjas. Tartu Maakohus tuvastas 4. mai 2007. a otsusega, et avaldaja ei ole sissenõudjaga sõlmitud

hüpoteegi seadmise lepingut ja asjaõiguslepingut kehtivalt tühistanud. Kuivõrd need lepingud

kehtivad, on olemas täitedokument, mille alusel on kohtutäituril võimalik teha täitemenetluse

toiminguid. Maakohtu otsus jõustus 31. jaanuaril 2008. a.

Kohtutäitur uuendas 20. veebruari 2008. a otsusega täitemenetluse. 22. detsembri 2006. a otsusega

avaldajalt väljamõistetud kohtutäituri tasu sissenõudmiseks teatas kohtutäitur 20. veebruaril 2008. a

avaldajale kuuluvate korteriomandite arestimisest ning esitas Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale

avalduse käsutamise keelumärke seadmiseks avaldajale kuuluvatele korteriomanditele asukohaga

Tartu, Lai 11/13. 25. veebruaril 2008. a tehti kinnistusregistri registriosadesse avaldaja nimele kantud

korteriomanditele keelumärked korteriomandi käsutamise keelamiseks kohtutäituri kasuks.

Avaldaja esitas 3. märtsil 2008. a kaebuse kohtutäituri tegevuse peale, milles palus täitemenetluse

lõpetada, tühistada kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse ning kustutada keelumärked avaldajale

kuuluvatelt kinnistutelt. Kaebuses tugines avaldaja oma varasematele seisukohtadele. Kohtutäitur

jättis 19. märtsi 2008. a otsusega avaldaja kaebuse rahuldamata, leides, et täitemenetluse algatamine

ja uuendamine on seaduspärane. Samuti otsustas kohtutäitur, et ta ei kustuta avaldaja kinnistutele

seatud käsutamise keelumärkeid kuni nõude täieliku rahuldamiseni.

Avaldaja esitas 9. aprillil 2008. a kaebuse kohtutäituri 19. märtsi 2008. a otsuse peale. Avaldaja palus

lõpetada täitemenetluse ning kustutada keelumärked avaldajale kuuluvatelt kinnistutelt. Kaebuse

kohaselt rikkus kohtutäitur täitemenetluse seadustikus sätestatud kaebuse läbivaatamise korda, sest ta

ei teavitanud avaldajat ega tema esindajat kaebuse arutelu toimumisest. Kohtutäitur alustas ja jätkas

täitemenetlust täitemenetluse seadustikus sätestatud territoriaalse alluvuse põhimõtet rikkudes.

Täitemenetlus on muutunud võimatuks, sest avaldaja kinnistule seatud hüpoteek on 29. juunil 2007

kinnistusraamatust kustutatud. Seega tuli täitemenetlus lõpetada. Kohtutäituri tasu väljamõistmise

otsus tuleb tühistada. Kuna avaldajalt ei ole midagi sisse nõutud, on kohtutäituri tasunõue alusetu ja

põhjendamatu. Samuti ei olnud alust kanda kinnistusraamatusse kinnisasja käsutamise keelumärkeid.

2. Kohtutäitur oma vastuses kaebust ei tunnistanud. Vastuse kohaselt saatis ta avaldajale tähitud

postiga teate kaebuse läbivaatamise aja ja koha kohta, kuid teade tagastati hoiutähtaja möödumise

tõttu. Kohtutäitur ei saa vastutada selle eest, et avaldaja ei võta oma asukohas posti vastu. Kuna

võlausaldaja nõue on rahuldatud, tuleb täitemenetlus lõpetada niikuinii, kui on makstud kohtutäituri

tasu. Kohtutäituri tasu muutub sissenõutavaks täitmisteate kättetoimetamisega. Edasikaebamise

tähtaeg kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse peale on möödunud, sest nimetatud otsus toimetati

avaldajale kätte 27. detsembril 2006. Avaldaja vaidlustas kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse

5. jaanuari 2007. a kaebuses. Kohtutäitur jättis 19. jaanuari 2007. a otsusega selle rahuldamata, seega

on kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus jõustunud ning seda tuleb täita.

3. Harju Maakohus jättis 22. aprilli 2008. a määrusega avaldaja kaebuse rahuldamata. Maakohus

tühistas 28. aprillil 2008 vigade parandamise määrusega 9. aprilli 2008. a kohtumäärusega rakendatud

hagi tagamise abinõu, millega peatati täiteasja täitemenetlus.

Maakohtu arvates ei muuda täitemenetluse algatamist seadusvastaseks ega tühiseks see, et kohtutäitur

on alustanud täitemenetlust olukorras, kus täitemenetluse oleks pidanud alustama teise tööpiirkonna

kohtutäitur.

Kohtutäituri seaduse (KTS) § 221 lg 1 esimese lause kohaselt on kohtutäituri tasu kohustatud maksma

isik, kelle vastu on täitmiseks esitatud nõue (täitedokument). KTS § 23 lg 1 sätestab, et rahalise

nõude täitmisel muutub täitemenetluse alustamise tasu ja põhitasu sissenõutavaks täitmisteate

kättetoimetamisega võlgnikule. Täitmisteate kättetoimetamise aktist nähtub, et aadressil

Narva mnt 7d, Tallinn keeldus avaldaja juhatuse liige Margus Püvi dokumendi vastuvõtmisest ning

palus selle edastada aadressile Lai 11/13, Tartu. Seega on avaldajale täitmisteade edastatud.

Kohtutäitur peatas vaidlusaluse täitemenetluse ning see uuendati 20. veebruari 2008. a otsusega.

Selleks ajaks oli sissenõudja nõue rahuldatud. Kuivõrd kohtutäitur esitas avaldajale tasunõude

27. detsembril 2006 ning avaldaja ei ole seda vaidlustanud, siis on tasu muutunud sissenõutavaks

ning avaldajal tuleb see kohtutäiturile tasuda vaatamata sellele, et kohtutäitur rikkus

territoriaalsusprintsiipi. Kohtutäitur on alustanud täitemenetlust ning asjaolu, et avaldaja on

sissenõudja nõude rahuldanud, ei ole aluseks, et keelduda kohtutäituri tasu maksmisest.

4. Avaldaja esitas maakohtu määruste peale määruskaebuse, milles palus maakohtu 22. aprilli 2008. a

määruse tühistada ning teha uue määruse, millega täitemenetlus lõpetada ning kohustada kohtutäiturit

tagastama alusetult sissenõutud summa. Avaldaja palus tunnistada ebaseaduslikuks kohtutäituri

tegevus kohtutäituri tasu sissenõudmisel. Samuti palus avaldaja määruskaebuse tagamiseks peatada

maakohtu 22. aprilli 2008. a määruse täitmise osas, millega kohus tühistas 9. aprilli 2008. a hagi

tagamise abinõuna kohaldatud täitemenetluse peatamise.

5. Maakohus jättis 9. mai 2008. a määrusega rahuldamata avaldaja taotluse määruskaebuse tagamise

korras täitemenetluse peatamiseks. Maakohus võttis 19. mai 2008. a määrusega määruskaebuse

menetlusse ja jättis selle rahuldamata. Maakohus edastas määruskaebuse tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 järgi ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

6. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 2. detsembri 2008. a määrusega maakohtu määrused ja tegi uue

määruse, millega tunnistas kohtutäituri tegevuse täitemenetluse lõpetamata jätmisel ning

keelumärgete seadmisel avaldaja kinnistutele ebaseaduslikuks ning kohustas kohtutäiturit

täitemenetluse lõpetamise taotlust uuesti läbi vaatama.

Ringkonnakohus leidis, et maakohus jättis tähelepanuta kaebuse väited selle kohta, et kohtutäitur

rikkus täitemenetluse norme. Apellatsioonimenetluses on võimalik eeltoodud menetlusõiguse normi

rikkumine kõrvaldada. Maakohus ei rikkunud menetlusõiguse norme, kui vaatas kaebuse kohtutäituri

otsuse peale läbi hagita menetluses. Samuti ei saa nõustuda avaldaja määruskaebuse väitega, et

maakohus menetles asja erapoolikult, väljastas menetlusdokumendid menetlusosalistele hilinemisega

ja ei edastanud avaldajale kohtutäituri vastust kaebusele, mistõttu avaldaja ei saanud esitada

vastuväiteid asjast puudutatud isiku seisukohtadele. Maakohus leidis õigesti, et võimalik oli kaebus

läbi vaadata võlgniku osavõtuta. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 217 lg 4 kohaselt peab

kohtutäitur teatama menetlusosalistele kaebuse läbivaatamise aja. TMS § 10 lg-test 4 ja 5 tulenevalt

loetakse dokument, mida ei pea menetlusosalisele kätte toimetama, kätte saaduks kolme päeva

möödudes postitamisest arvates. Kohtutäitur ei vastuta selle eest, et võlgnik mõistliku aja jooksul

talle saadetud tähtkirjale postiasutusse järele ei läinud.

Kohtutäiturile esitatud kaebuses vaidles avaldaja vastu täitemenetluse uuendamisele ja kohtutäituri

tasu sissenõudmiseks tehtud täitetoimingutele (avaldaja korteriomandi arestimine ja

kinnistusraamatusse kinnistute käsutamise keelumärke seadmine), samuti taotles avaldaja

täitemenetluse lõpetamist. Tulenevalt TMS § 217 lg-test 1 ja 6 ning § 218 lg-st 1 ei saa kohtule

kaevata täitemenetluse toimingu peale, mille kohta täitur ei ole enne otsusega seisukohta võtnud, ja

kohus vaatab võlgniku kaebuse läbi kohtutäiturile esitatud kaebuse piirides. Sõltumata sellest, et

võlgnik enam kohtutäituri tasu väljamõistmise otsust vaidlustada ei saa, on tal õigus vaidlustada

täituritasu sissenõudmiseks tehtud täitetoiminguid, st täitemenetluse uuendamist ning avaldaja

kinnisasjade arestimist ja kinnistusraamatusse kinnistute käsutamise keelumärke seadmiseks avalduse

esitamist. Avaldaja on need toimingud tähtaegselt vaidlustanud.

Täiturile territoriaalselt mittealluvas tööpiirkonnas asuva võlgniku suhtes täitetoimingu tegemine ei

sea kahtluse alla täituri ametialast pädevust, erapooletust ja sõltumatust. Alates 23. jaanuarist 2007

kuni 20. veebruarini 2008 oli täitemenetlus hagi tagamise korras peatatud, sest avaldaja esitas hagi

sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. See hagi jäi rahuldamata. Kohtule esitatud nõude

loovutamise lepingute kohaselt on sissenõudja loovutanud 14. juunil 2007. a sundtäitmisele pööratud

hüpoteegiga tagatud nõude 1 000 000 krooni ulatuses Margus Püvile ja 1 000 000 krooni ulatuses

Kevadpäike OÜ-le. Avaldaja väitel on nimetatud isikud nõude eest sissenõudjale tasunud. 14. juunil

2007 esitasid avaldaja ja sissenõudja (hüpoteegipidaja) Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale

hüpoteegi kustutamise avalduse. Sundtäitmisele pööratud nõuet tagav hüpoteek kustutati

kinnistusraamatust 29. juunil 2007. Maakohus ei ole analüüsinud, millal tekib täituril õigus sisse

nõuda täituritasu.

Nõustuda ei saa maakohtu seisukohaga, et kohtutäituri tasu suuruse määramisel on oluline

kohtutäituri otsuse olemasolu ning KTS § 23 lg 1 järgi rahalise nõude täitmisel muutuvad

täitemenetluse alustamise tasu ja põhitasu sissenõutavaks täitmisteate kättetoimetamisega võlgnikule.

KTS § 23 lg-d 2, 3 ja 4 sätestavad kohtutäituri tasu ja täitemenetluse alustamise tasu sissenõudmise,

seejuures ei ole oluline mitte kohtutäituri otsus, vaid täitetegevus. KTS § 23 lg-st 3 tulenevalt tekib

täituril õigus täituritasule pärast nõude sissenõudmist täitemenetluses. Kohtutäitur sundtäitmise

toiminguid ei teinud ning sissenõudja loovutas oma nõude teistele isikutele, kes täitemenetluses

sissenõudjatena ei osalenud, ning sundtäitmisele pööratud nõuet tagav hüpoteek kustutati

kinnistusraamatust enne täitemenetluse uuendamist. Avaldaja nõudis 3. märtsi 2008. a kaebuses

täitemenetluse lõpetamist TMS § 48 p 2 alusel (ringkonnakohtu otsuses on ekslikult märgitud TMS

§ 48 p 8). Avaldaja tugines sellele, et sissenõudja nõue on nõude loovutamise tõttu lõppenud. Kui

tunnistada täituri õigust saada tasu, tekib olukord, kus nõude omandajate avalduse alusel tuleb täituril

algatada uus täitemenetlus ning sellega kaasneb uus kohtutäituri tasu määramine. Täitemenetluse

seadustiku mõttele ei vasta olukord, kus võlgnik peaks maksma ühe ja sama võla eest mitu korda

täituri tasu.

Praeguseks hetkeks on vaidlus kinnisasjade arestimise üle muutunud ainetuks, sest kinnistusraamatust

nähtuvalt on kinnistutele seatud käsutamise keelumärked kohtutäituri avalduse alusel 24. aprillil

2008. a kustutatud. Kohtutäitur kinnitas, et 14. aprillil 2008. a laekus tema ametialasele

arvelduskontole kohtutäituri tasu nõude täitmiseks avaldaja kontolt 168 168 krooni 70 senti ning

seetõttu osutus kinnisasjade käsutamise õiguse piiramine ebaotstarbekaks. Ringkonnakohus avaldaja

pangakontode arestimise täitetoimingu kohta seisukohta ei võtnud, sest kaebuses kohtutäituri

tegevuse peale avaldaja seda ei vaidlustanud ja kohtutäituri 19. märtsi 2008. a otsuses seda ei

käsitletud.

Kohtul puudub pädevus täitemenetluse lõpetamiseks, kuna TMS § 48 kohaselt lõpetab kohtutäitur

täitemenetluse selleks seaduses sätestatud aluste ilmnemisel. Sissenõutud summade tagastamise nõuet

ei ole avaldaja varem esitanud ning seega ei saa seda nõuet rahuldada. Kohtutäituril tuleb

täitemenetluse lõpetamise taotlus ringkonnakohtu määruses toodud põhjendustel uuesti läbi vaadata.

TsMS § 386 lg 4 esimese lause kohaselt tühistab kohus hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb

rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asja menetlus lõpetatakse. Kuna

maakohtu määrused tuleb tühistada, siis tuleb täitemenetlus peatada kuni asjas tehtud kohtulahendi

jõustumiseni.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7. Määruskaebuses palub kohtutäitur ringkonnakohtu määruse tühistada ning teha uue määruse,

millega jätta avaldaja kaebus kohtutäituri 19. märtsi 2008. a otsuse peale rahuldamata.

Ringkonnakohus rikkus menetlusõiguse norme. Ringkonnakohtu otsus on vastuoluline, sest kohus

lahendas täituritasu väljamõistmise õigustatuse küsimuse, leides samas, et kohtutäituri tasu

väljamõistmise otsust enam vaidlustada ei saa. Asjas tuli kohaldada KTS § 28 ning jätta avaldaja

kaebus tähtaja möödumise tõttu rahuldamata.

Ringkonnakohus kohaldas vääralt KTS § 21 lg-t 1 ning § 23 lg-d 1 ja 3, kui leidis, et täituril on õigus

nõuda täituritasu alles pärast nõude sissenõudmist täitemenetluses. Täitemenetluse alustamise tasu ja

põhitasu muutuvad sissenõutavaks täitmisteate kättetoimetamisega võlgnikule. Täitedokumendi

tühistamise riski ei pea kandma täitur.

Ringkonnakohus kohaldas valesti TMS § 48 p 8, leides, et hüpoteegi kustutamine on üheks

võimalikuks täitemenetluse lõpetamise aluseks. Viidatud sätte kohaselt peab täitemenetluse

lõpetamise alus olema seaduses sätestatud, ringkonnakohus sellisele alusele viidanud ei ole.

8. Vastuses määruskaebusele vaidles avaldaja sellele vastu ja leidis, et ringkonnakohus kohaldas

õigesti materiaalõiguse norme ega rikkunud menetlusõiguse norme.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määruse resolutsioon tuleb jätta TsMS § 692 lg 2 ja § 695

alusel muutmata. Ringkonnakohtu määruse põhjendavast osast tuleb välja jätta käsitlus täituritasu

sissenõudmise põhjendamatuse kohta.

10. Kolleegium nõustub kohtutäituri määruskaebuse väitega, et avaldaja ei saanud enam vaidlustada

kohtutäituri 22. detsembri 2006. a otsust täituritasu väljamõistmise kohta. Toimiku materjalide

kohaselt esitas avaldaja 5. jaanuaril 2007 kaebuse kohtutäituri tegevuse peale, paludes lõpetada

ebaseaduslikult algatatud täitemenetluse ning tühistada kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse.

Kohtutäitur jättis 19. jaanuari 2007. a otsusega avaldaja kaebuse rahuldamata. Ühtlasi jättis

kohtutäitur jõusse oma otsuse täituritasu väljamõistmise kohta. Avaldaja ei vaidlustanud seda otsust

TMS § 217 lg 6 järgi. Selle sätte kohaselt juhul, kui menetlusosaline ei esita kohtutäituri otsuse või

tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel kaebust kümne

päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu

tegemisest, kaotab ta õiguse tugineda hiljem asjaoludele, mida ta oleks võinud esitada kaebuses.

Avaldaja esitas 3. märtsil 2008 pärast täitemenetluse uuendamist kaebuse kohtutäituri tegevuse peale,

paludes lõpetada ebaseaduslikult algatatud täitemenetluse ning tühistada kohtutäituri tasu

väljamõistmise otsuse. Kohtutäitur tegi 19. märtsil 2008. a praeguses asjas vaidlustatud otsuse, milles

ta ei andnud hinnangut kohtutäituri tasu otsuse kohta, sest selle otsuse vaidlustamise tähtaeg oli

KTS § 28 järgi möödunud. Maakohtule esitatud kaebuses ei vaidlustanud avaldaja kohtutäituri

19. märtsi 2008. a otsust osas, milles kohtutäitur ei andnud hinnangut kohtutäituri tasu otsuse kohta.

Seega puudus ringkonnakohtul alus kaaluda, kas analoogia alusel TsMS § 428 lg 1 p-ga 2 oleks

tulnud selles osas menetlus lõpetada TsMS § 657 lg 1 p 4 alusel.

11. Kuna avaldaja ei vaidlustanud kohtutäituri 19. märtsi 2008. a otsust osas, milles kohtutäitur ei

andnud hinnangut kohtutäituri tasu otsuse kohta, asus ringkonnakohus põhjendamatult hindama

kohtutäituri tasu väljamõistmise seaduslikkust. Eeltoodu alusel tuleb need põhjendused

ringkonnakohtu määruse põhjendavast osast välja jätta.

12. Tulenevalt eeltoodust (määruse p-d 10 ja 11) ei käsitle kolleegium kohtutäituri määruskaebuse

väiteid selle kohta, et ringkonnakohus kohaldas täituri tasu väljamõistmise õigustatuse käsitlemisel

valesti kohtutäituri seaduse sätteid.

13. Kolleegium ei nõustu kohtutäituri määruskaebuse väitega, et ringkonnakohus kohaldas valesti

TMS § 48 p 8. Avaldaja taotluse kohta täitemenetlus lõpetada märkis ringkonnakohus, et kohtul ei ole

pädevust täitemenetluse lõpetamiseks, sest TMS § 48 kohaselt lõpetab täitemenetluse kohtutäitur

selleks seaduses sätestatud aluste ilmnemisel. Ringkonnakohus selgitas, et kohtutäituril tuleb esitatud

taotlus täitemenetluse lõpetamiseks ringkonnakohtu määruses toodud põhjendustel uuesti läbi

vaadata. Seega määruskaebuses märgitu, nagu oleks ringkonnakohus leidnud, et hüpoteegi

kustutamine on üheks võimalikuks täitemenetluse lõpetamise aluseks TMS § 48 p 8 järgi,

ringkonnakohtu põhjendustes ei kajastu. Kolleegium täpsustab lisaks, et määruskaebuse eeltoodud

järelduse aluseks võib olla ringkonnakohtu ekslik märkus (ringkonnakohtu otsuse lk 12), et avaldaja

taotleb oma 3. märtsi 2008. a kaebuses kohtutäituri tegevuse peale täitemenetluse lõpetamist

TMS § 48 p 8 alusel. Tegemist on ilmse kirjaveaga, sest viidatud kaebuses tugineb avaldaja

TMS § 48 p-le 2 (täitemenetluse lõpetamine kirjaliku dokumendi esitamisel, millest nähtub, et

sissenõudja nõue on rahuldatud). Ringkonnakohus märkiski järgnevalt, et avaldaja tugineb sellele, et

sissenõudja nõue on nõude loovutamise tõttu lõppenud.

14. Kuna kolleegium jätab kohtutäituri määruskaebuse rahuldamata, tuleb TsMS § 149 lg 4 teise

lause alusel arvata kautsjon riigituludesse.

Lea Laarmaa, Peeter Jerofejev, Henn Jõks