Legislator Case Law & Legislation
3-3-1-90-08 AI generated

3-3-1-90-08 · Riigikohus

Case Number 3-3-1-90-08
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Tallinna Linnaplaneerimise Amet andis 6. juulil 2005 välja ehitusloa nr 11790 Tallinnas Mart Seer ja Villu Otsmann esitasid halduskohtule kaebuse, milles palusid ehitusloa tühistada ja

Legislator headnote

AI generated

3-3-1-90-08 · Riigikohus: juulil 2005 välja ehitusloa nr 11790 Tallinnas Mart Seer ja Villu Otsmann esitasid halduskohtule kaebuse, milles palusid ehitusloa tühistada ja

Keywords

AI generated
right to rebuild protection of health and safety unfit notwithstanding health condition health insurance exemption expulsion despite health conditions right to cure defect
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-3-1-90-08

Otsuse kuupäev

1. aprill 2009

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Harri

Salmann

Kohtuasi

Mart Seeri ja Villu Otsmanni kaebus Tallinna Linnaplaneerimise

Ameti 6. juuli 2005. a ehitusloa nr 11790 tühistamiseks ja

tagasitäitmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 26. juuni 2008. a otsus haldusasjas

nr 3-06-188

Menetluse alus Riigikohtus

AS YIT Ehitus kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta AS YIT Ehitus kassatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Ringkonnakohtu 26. juuni

2008. a otsus haldusasjas nr 3-06-188 muutmata.

Arvata kautsjon riigituludesse.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Linnaplaneerimise Amet andis 6. juulil 2005 välja ehitusloa nr 11790 Tallinnas

Sanatooriumi 2a/Põllu 63a asuva tuberkuloosihaigla teeninduskompleksi hoone rekonstrueerimiseks

pansionaadiks. Ehitusloa alusel hakkas ehitama AS YIT Ehitus.

2. Mart Seer ja Villu Otsmann esitasid halduskohtule kaebuse, milles palusid ehitusloa tühistada ja

kohustada linnaplaneerimise ametit tegema ehitusloa tagasitäitmiseks omanikule ettekirjutuse hoone

lammutamiseks.

3. Tallinna Halduskohtu 8. septembri 2006. a otsusega rahuldati M. Seeri ja V. Otsmanni kaebus

osaliselt. Vaidlustatud ehitusluba tühistati. Rahuldamata jäeti taotlus lammutusettekirjutuse

tegemiseks.

4. M. Seer ja V. Otsmann esitasid apellatsioonkaebuse, milles palusid tühistada halduskohtu otsus

osas, millega jäeti nende kaebus rahuldamata. Tallinna Linnaplaneerimise Ameti ja AS YIT Ehitus

apellatsioonkaebuses paluti tühistada halduskohtu otsus osas, millega tühistati ehitusluba, ja teha

uus otsus, millega jätta kaebused rahuldamata.

5. Tallinna Ringkonnakohtu 26. juuni 2008. a otsusega tühistati halduskohtu otsus ehitusloa

tagasitäitmise nõude osas ning kohustati Tallinna Linnaplaneerimise Ametit vaatama läbi 6. juuli

2005. a ehitusloa nr 11790 alusel ehitatud hoone lammutamise taotlus. Muus osas jäeti halduskohtu

otsus muutmata. Menetluskulud jäeti menetlusosaliste endi kanda.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6. AS YIT Ehitus esitas kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tallinna Halduskohtu otsus osas,

millega rahuldati kaebus, samuti tühistada Tallinna Ringkonnakohtu otsus ning saata asi esimese

astme kohtule uueks läbivaatamiseks.

7. Tallinna Linnaplaneerimise Ameti kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele palutakse

kassatsioonkaebus rahuldada.

8. Kaebuse esitajate, V. Otsmanni ja M. Seeri kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele leitakse, et

kassatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja ringkonnakohtu otsus muutmata.

9. Pärast kassatsioonkaebuse menetlusse võtmist esitas Riigikohtu halduskolleegium AS-le YIT

Ehitus järelepärimise, kus palus AS-l YIT Ehitus selgitada, kas ja kui, siis millal on AS YIT Ehitus

võõrandanud Põllu 63a/Sanatooriumi 2a kinnistu, millel asub vaidlusalune ehitis. Samuti paluti

selgitada, milliste AS YIT Ehitus seadusega kaitstud õiguste vabaduste üle võiks kohus käesoleval

ajal enam otsustada ning millisest õiguslikust alusest tuleneb AS YIT Ehitus kassatsioonkaebuse

esitamise õigus.

10. AS YIT Ehitus kirjalikus vastuses selgitati, et AS YIT Ehitus oli kinnistu omanikuks kuni

5. veebruarini 2007. Kuni 22. jaanuarini 2008 oli kinnistu omanik Hermes Projektijuhtimise OÜ, kuni

13. oktoobrini 2008 OÜ Hiiu Pansionaat ning alates 13. oktoobrist 2008 AS Koidu Kinnisvara.

Kassatsiooni esitamise õiguse osas leiti, et seda võimaldavad TsMS § 210 lg 2 ja § 460 lg 1, millest

järeldub, et kui kinnisasi, millel vaidlusalune hoone asub, võõrandatakse, siis kehtib asjas tehtav

kohtuotsus ka kinnisasja järgneva omaniku suhtes ning kohtuvaidluse ajal kinnisasja omandi muutus

ei mõjuta kinnisasja algse omaniku menetluslikku seisundit. Vastupidine tõlgendus tähendaks, et

negatiivne kohtotsus ei ole siduv vaidluse ajal kinnisasja võõrandamise tagajärjel tekkinud uue

omaniku suhtes. Teiseks ei saa välistada võimalust, et kinnistu järgnevad omanikud esitaksid seoses

ehitusloa tühistamise ja ehitusloa tagasitäitmisega nõudeid AS YIT Ehitus vastu. Kolmandaks

leitakse, et kui kohtuotsuse edasikaebamine kolmanda isiku poolt eeldab omandiõigust, siis kuulub

ringkonnakohtu otsus igal juhul tühistamisele, kuna kohtulahend on tehtud isiku suhtes, keda seaduse

nõuete kohaselt kohtusse ei kutsutud ning kohtulahend kuulub HKMS § 64 lg 3 ja § 45 lg 1 p 2 alusel

tühistamisele.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

11. Kolleegium leiab, et asjas tuleb kõigepealt lahendada küsimus, kas AS-l YIT Ehitus on

kassatsioonkaebuse esitamise õigus. AS YIT Ehitus oli haldusasja menetluses olnud kolmandaks

isikuks, kuna tema oli vaidlusaluse ehitusloa alusel hoone ehitaja.

HKMS § 14 lg 3 p 1 järgi on kaasatud isikuks kolmas isik, kui asja arutamisel võidakse otsustada

tema seadusega kaitstud õiguste ja vabaduste üle. HKMS § 52 lg 1 järgi on kolmandal isikul

kassatsiooni korras edasikaebamise õigus.

12. Praeguseks ei ole AS-l YIT Ehitus enam omandiõigust vaidlusaluse ehitusloa alusel ehitatud

ehitisele ega kinnistule. Kinnistu on edasi võõrandatud juba kolm korda. Kolleegium leiab, et sellises

olukorras ei otsusta kohus käesoleva asja arutamisel enam AS YIT Ehitus seadusega kaitstud õiguste

ja vabaduste üle. Kolleegium ei pea tõenäoliseks uute omanike nõudeid AS YIT Ehitus vastu. AS

YIT Ehitus ei ole ära näidanud, millised nõudeid ta täpselt silmas pidas. Arvestades asjaolu, et

võimalik kahju oli seotud ehitusloaga; et kinnistu võõrandamiste ajal käis kohtumenetlus ehitusloa

tühistamise nõudes; et ehitusloa tagasitäitmine ning hoone lammutamine pole kindel, vaid et see

taotlus tuleb Tallinna Linnaplaneerimise Ametil alles lahendada; samuti seda, et vaidlusaluse

pansionaadi ehitamist ning sellega seotud vaidlusi oli ajakirjandus kajastanud korduvalt, oleks

halduskolleegiumi arvates võimalike nõuete rahuldamine AS YIT Ehitus vastu äärmiselt

vähetõenäoline.

13. Kolleegium on seisukohal, et edasikaebeõigust ei tulene AS YIT Ehitus jaoks ka TsMS § 210 lg-

st 2 ja § 460 lg-st 1. TsMS § 210 paikneb Tsiviilkohtumenetluse seadustiku 21. peatükis pealkirjaga

"Pooled". Ka TsMS § 210 lg-st 1, mis sätestab, et hagi esitamine ja menetlemine ei puuduta poole

õigust võõrandada vaidlusalune ese või loovutada vaidlusalune nõue, nähtub, et nimetatud paragrahv

tervikuna reguleerib poolega seonduvat kohtumenetluses. AS YIT Ehitus on aga asjas olnud

kolmandaks isikuks, mistõttu tema suhtes TsMS §-i 210 kohaldada ei saa. Kolleegium märgib lisaks,

et TsMS § 210 lg 2 sätestab, et vaidlusaluse eseme omandi või muu sellesarnase õiguse üleandmine

või nõude loovutamine kolmandale isikule (eriõigusjärglus) ei mõjuta iseenesest asja menetlust.

Sellest sättest ei saa teha järeldust, et menetlusosalisel oleks alati asja võõrandamisest hoolimata

edasikaebeõigus.

14. Samuti ei tulene edasikaebeõigust TsMS § 460 lg-st 1, mis sätestab, et jõustunud kohtuotsus

kehtib ka isikute kohta, kes on saanud pärast hagi esitamist menetlusosaliste õigusjärglaseks.

Nimetatud säte reguleerib kohtuotsuse siduvust menetlusosaliste õigusjärglaste suhtes ning sellest ei

saa tuletada edasikaebeõigust asja esialgse omaniku jaoks.

15. Kolleegium ei nõustu ka AS YIT Ehituse seisukohaga, et kuna ringkonnakohtu otsuse tegemise

ajal oli kinnistu omanik OÜ Hiiu Pansionaat, kes asjas menetlusosaline pole, tuleks kohtuotsus

HKMS § 64 lg 3 ja § 45 lg 1 p 2 alusel tühistada. Neist sätetest tulenevalt tühistatakse kohtuotsus, kui

kohtulahend on tehtud isiku suhtes, keda seaduse nõuete kohaselt kohtusse ei kutsutud. Kolleegium

leiab, et nende sätete alusel kuulub kohtuotsus tühistamisele eeskätt juhul, kui kohtusse on kutsumata

jäänud menetlusosaline. Kolleegium ei pea võimalikuks sellise isiku kassatsioonkaebuse alusel, kelle

õigusi asja lahendus enam ei mõjuta, tühistada kaebaja jaoks soodsat kohtuotsust ainuüksi põhjusel,

et menetlusse ei olnud kolmanda isikuna kaasatud asja uut omanikku, kes ei olnud selleks ise soovi

avaldanud. OÜ-l Hiiu Pansionaat on edaspidi soovi korral võimalik oma õigusi kaitsta teistmise

korras.

16. Kolleegium leiab, et kuna asjas tehtud kohtuotsus ei saa mõjutada AS YIT Ehitus õigusi, siis

tuleb kassatsioonkaebus jätta rahuldamata. Riigikohtu halduskolleegiumil ei ole võimalik käsitleda

kassatsioonkaebuse väiteid ja kontrollida ringkonnakohtu otsust sisuliselt, sest õigusemõistmise

põhimõtetega oleks vastuolus, kui vaidlustatud kohtulahendiga nõustunud ning edasikaebeõigust

mittekasutanud menetlusosaliste positsioon halveneks sellise isiku kassatsioonkaebuse alusel, kelle

õigusi kohtulahend enam kuidagi mõjutada ei saa.

Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Harri Salmann