3-2-1-19-09 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-19-09

Määruse kuupäev

Tartu, 26. märts 2009. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Jaak Luik, liikmed Peeter Jerofejev ja Villu Kõve

Kohtuasi

Aktsiaseltsi Eesti Mereagentuur hagi aktsiaseltsi TALLINNA

SADAM vastu müügilepingust taganemise avalduse tühisuse

tuvastamiseks ja müügilepingust tuleneva 4 720 000 krooni

suuruse kohustuse täitmise ning viivise nõudes.

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 2. detsembri 2008. a määrus tsiviilasjas

nr 2-08-11537

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Aktsiaseltsi TALLINNA SADAM määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja aktsiaselts Eesti Mereagentuur (registrikood xxxxxxxx),

esindaja vandeadvokaat Urmas Ustav

Kostja aktsiaselts TALLINNA SADAM (registrikood xxxxxxxx),

esindaja vandeadvokaat Marko Kaevando

Asja läbivaatamise kuupäev

2. märts 2009. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 2. detsembri 2008. a määrus tsiviilasjas nr 2-08-11537 ja

Harju Maakohtu 16. septembri 2008. a määrus samas tsiviilasjas osas, millega jäeti

rahuldamata aktsiaseltsi TALLINNA SADAM kaja ja menetlus taastamata ning arvati kajalt

tasutud kautsjon riigituludesse. Ülejäänud osas jätta maakohtu määrus muutmata. Taastada

asjas menetlus ning saata asi menetluse jätkamiseks Harju Maakohtule.

2. Määruskaebus rahuldada.

3. Kohtute Raamatupidamiskeskusel tagastada aktsiaseltsile TALLINNA SADAM kajalt

tasutud (30. juulil 2008. a aktsiaseltsi TALLINNA SADAM poolt Rahandusministeeriumi

arvelduskontole nr 221013921094 Hansapangas, viitenumber 3100057358, selgitus: "kautsjon

tsiviilasjas nr 2-08-11537") kautsjon 62 500 (kuuskümmend kaks tuhat viissada) krooni.

4. Tagastada aktsiaseltsile TALLINNA SADAM määruskaebuselt 18. detsembril 2008. a

tasutud kautsjon 400 (nelisada) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 28. märtsil 2008 esitas aktsiaselts Eesti Mereagentuur (hageja) Harju Maakohtule hagi aktsiaseltsi

TALLINNA SADAM (kostja) vastu, milles palus kohtul tuvastada kostja 8. jaanuaril 2007 esitatud

avalduse tühisus, millega kostja taganes 28. jaanuaril 2005 sõlmitud lepingust. Samuti palus hageja

mõista kostjalt hageja kasuks välja 28. jaanuaril 2005 sõlmitud lepingu alusel müüdud lintkonveieri

ostuhind 4 720 000 krooni, kuni hagiavalduse esitamiseni kogunenud viivis 4 863 960 krooni ning

alates kohtule hagiavalduse esitamisest kogunev viivis 0,15% ostuhinnast (4 720 000 krooni) päevas.

2. Harju Maakohus saatis kostjale hagimaterjalid aadressile Sadama 25, Tallinn ning kohustas kostjat

kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 393 lg 2 p-s 1 sätestatuga andma asjas kirjalik

vastus 20 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Hagimaterjalid toimetati 7. mail 2008

edasiandmiseks kätte kostja äriruumis viibivale töötajale ning TsMS § 323 kohaselt luges kohus

kostjale menetlusdokumendid kättetoimetatuks. Kohtu antud tähtpäevaks ega hiljem kostja hagile ei

vastanud.

3. 27. mail 2008 teatas kostja esindaja, et kostja sai hagimaterjalid kätte 7. mail 2008. Kostja palus

pikendada hagile vastamise tähtaega kuni 2. juunini 2008. 29. mail 2008 rahuldas maakohus kostja

taotluse ning pikendas tähtaega 2. juunini 2008.

4. Harju Maakohus rahuldas 17. juuni 2008. a tagaseljaotsusega hagi, kuna kostja ei olnud hagile

tähtaegselt vastanud. Maakohus tuvastas lepingust taganemise avalduse tühisuse, mõistis kostjalt

hageja kasuks välja müüdud lintkonveieri ostuhinna 4 720 000 krooni ja viivise 4 863 960 krooni

ning alates 29. märtsist 2008 viivise 0,15% ostuhinnast (4 720 000 krooni) päevas kuni ostuhinna

tasumiseni. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda.

5. 18. juunil 2008 saabus maakohtusse kostja kirjalik vastus, mille kohus tagastas 19. juunil 2008.

6. 26. juunil 2008 esitas kostja Harju Maakohtu 17. juuni 2008. a tagaseljaotsusele kaja, milles palus

menetluse taastada.

7. Harju Maakohus jättis 15. juuli 2008. a määrusega kaja käiguta, kuna ei esinenud aluseid

TsMS § 415 lg 1 p 1 kohaldamiseks. Samuti leidis kohus, et kostjal tuleb esitatud kajalt tasuda

kautsjon seaduses sätestatud suuruses ning taotleda hagile vastamise tähtaja pikendamist. Kohus

andis kostjale puuduste kõrvaldamiseks tähtaja 15 päeva alates määruse kättetoimetamisest. Kostja

sai eelnimetatud määruse kätte 16. juulil 2008.

8. 30. juulil 2008 saabus kohtusse kostja taotlus kohtu määratud menetlustähtaja pikendamiseks.

Kostja palus pikendada hagile vastamise tähtaega kuni 18. juunini 2008 ja taastada menetlus

tsiviilasjas. Kostja tasus kajalt kautsjoni ettenähtud suuruses ning tõi välja asjaolud, mis takistasid

kostjal hagile vastamast kohtu määratud tähtaja jooksul. Selgituste kohaselt tuleb ESTEVE

Terminal AS-ilt asjas tähtsust omavate dokumentide väljanõudmist ning viivitust nimetatud

dokumentide saamisel lugeda mõjuvaks põhjuseks, mille tõttu ei saanud kostja TsMS § 394 lg 2 p 3

nõuetele vastavat kirjalikku vastust hagile kohtu määratud tähtajaks esitada.

9. Harju Maakohus jättis 16. septembri 2008 määrusega kostja taotluse kohtu määratud

menetlustähtaja pikendamiseks rahuldamata ning hagile kirjaliku vastuse esitamise menetlustähtaja

teist korda pikendamata. Kohus jättis kaja rahuldamata ja menetluse tsiviilasjas taastamata ning arvas

kautsjoni riigituludesse. Määruse põhjenduste kohaselt puuduvad kostjal mõjuvad põhjendused kohtu

määratud menetlustähtaja järgimata jätmiseks. Kostjal on jäänud hagile tähtaegselt vastamata tema

enese tegevusetuse tõttu. See ei saa aga olla mõjuvaks põhjuseks tsiviilkohtumenetluse normide

mõttes. Kostja oleks saanud hagile vastata ka ilma ESTEVE Terminal AS-ilt taotletud dokumentideta.

Asjaolu, et kostjal ei olnud hagile vastamise tähtaja jooksul võimalik kätte saada kõiki tõendeid,

millele kostja soovis menetluses tugineda, ei saa iseenesest olla takistuseks hagile vastamisel. Pooltel

on võimalik eelmenetluse käigus täiendavaid tõendeid esitada. Kostja oleks saanud paluda kohtult

dokumentide väljanõudmist ESTEVE Terminal AS-ilt. Seetõttu ei ole kostja välja toodud põhjused

hagile tähtaegselt vastamata jätmise osas kohtu hinnangul vaadeldavad mõjuvate põhjustena TsMS

§ 64 lg 1 tähenduses.

10. Kostja esitas maakohtu 16. septembri 2008. a määruse peale määruskaebuse, milles palus

tühistada maakohtu määruse osas, millega jäeti kaja rahuldamata ning menetlus taastamata, samuti

osas, millega arvati kajalt tasutud kautsjon 62 500 krooni riigituludesse. Kostja palus teha uue

määruse, millega rahuldada kaja, taastada menetlus ning tagastada kostjale kajalt tasutud kautsjon.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

11. Tallinna Ringkonnakohus jättis maakohtu määruse muutmata.

Ringkonnakohtu määruse kohaselt on kostja kaebuse põhjendustes valdavalt korranud kajas ja hagile

vastamise tähtaja pikendamise taotluses väljendatud seisukohti. Maakohus on kostja seisukohtadele

piisava põhjalikkusega vastanud ning kuna ringkonnakohus nõustus maakohtu määruse

põhjendustega, ei olnud vaja TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes maakohtu seisukohti korrata.

Vastuseks määruskaebusele märkis ringkonnakohus, et kajas viidatud Riigikohtu seisukohad, mis

sisalduvad tsiviilasjas nr 3-2-1-152-06 tehtud lahendis, ei ole praeguses vaidluses kohaldatavad.

Riigikohus on viidatud lahendi p-s 12 käsitlenud olukorda, kus hagimaterjalid on jäänud juriidilise

isiku seaduslikule või lepingulisele esindajale kätte toimetamata, mistõttu kostja ei olnud esitatud

hagist teadlik. Praeguses vaidluses ei ole aga erimeelsust selle üle, et hagimaterjalid toimetati 7. mail

2008 kätte kostja lepingulisele esindajale (tl 59).

Maakohus on teinud tagaseljaotsuse põhjusel, et kostja ei esitanud hagile vastust talle selleks

täiendavalt antud tähtaja jooksul. Kuna TsMS § 415 lg 1 p 1 ei kohaldu, pidi kostja kaja esitamisel

tõendama mõjuva põhjuse olemasolu, mis takistas tal hagile tähtaegselt vastamast. Õige on maakohtu

seisukoht, et kostja esile toodud põhjendusi mõjuvaks lugeda ei saa.

Õige ei ole määruskaebuse väide, et maakohus ei ole tagaseljaotsust nõuetekohaselt õiguslikult

põhjendanud. Maakohus on nõude aluseks olevaid asjaolusid hinnates jõudnud õigele järeldusele, et

hagi tuleb rahuldada. Kostjal on ilmselt tähelepanuta jäänud, et maakohtu põhjendused ühes hagi

rahuldamise materiaalõigusliku alusega moodustavad tagaseljaotsuse põhjendava osa tuumiku (tl 64-

65). Hageja esiletoodud asjaolud võimaldavad nende tõendatust eeldades maakohtu kohaldatud

õigusnormide alusel hagi rahuldada ja seetõttu saab lugeda hagi õiguslikult veenvaks ja põhjendatuks.

Hagi õiguslikku põhjendatust kontrollides ei hinnata tõendeid, nagu kaebuse esitaja on ekslikult

leidnud.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

12. Kostja esitas Riigikohtule määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu määruse tühistada.

Samuti palub kostja tühistada Harju Maakohtu 16. septembri 2008. a määruse osas, millega jäeti

kostja kaja rahuldamata ning menetlus taastamata, ja osas, millega arvati kostja tasutud kautsjon

riigituludesse. Kostja palub teha uue määruse, millega rahuldada kaja, taastada menetlus ning

tagastada kostjale tasutud kautsjon 62 500 krooni.

Määruskaebuse kohaselt nähtub asja materjalidest üheselt, et praegusel juhul ei toimetatud hagi ega

sellele lisatud materjale kätte kostja seaduslikele esindajatele ega kostja lepingulisele esindajale

isiklikult allkirja vastu. Seega ei pidanud kostja kajas esitama mõjuvat põhjust. Ringkonnakohus ei

järginud TsMS § 415 lg 1 p-s 1 sätestatut ega Riigikohtu seisukohta tsiviilasjas nr 3-2-1-152-06.

Ringkonnakohus ei ole hagi veenvust sisuliselt kontrollinud, viidates vaid maakohtu tagaseljaotsuse

põhjendustele. Maakohus on viidanud võlaõigusseaduse (VÕS) §-le 76, § 82 lg-le 1, § 101 lg 1 p-

dele 1 ja 6, § 108 lg-le 1, § 113 lg-le 1 ja § 208 lg-le 1. Need sätted võivad küll olla aluseks hageja

esitatud ostuhinna tasumise nõude ja viivisenõude rahuldamisele, kuid nende alusel ei saanud

maakohus tuvastada müügilepingust taganemise avalduse tühisust. Seega ei ole kohtud nimetatud

nõude veenvust kontrollinud.

Lisaks nähtub hageja hagiavaldusest, et ostuhinna tasumise nõude sissenõutavaks muutumise

eeldused ei ole täidetud. Ostuhinna tasumise tingimuseks olnud vastuvõtuakti ei ole allkirjastatud,

seadet ei ole sobiva toorainega katsetatud ja seade ei saavutanud kokkulepitud laadimiskiirust. Seega

on hageja ise hagi veenvuse kahtluse alla seadnud.

13. Hageja leiab vastuses määruskaebusele, et ringkonnakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

14. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 692 lg 1 p 2 (koostoimes §-ga 695)

alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. TsMS § 692 lg 5 teise lause alusel

tuleb tühistada ka maakohtu 16. septembri 2008. a määrus osas, millega jäeti rahuldamata kostja kaja

ja menetlus taastamata ning arvati kajalt tasutud kautsjon riigituludesse. Ülejäänud osas jätab

kolleegium maakohtu määruse muutmata. Asjas tuleb taastada menetlus ja saata asi menetluse

jätkamiseks Harju Maakohtule.

15. Kolleegium analüüsib esmalt määruskaebuse väidet, mille kohaselt ringkonnakohus ei järginud

TsMS § 415 lg 1 p-s 1 sätestatut. TsMS § 415 lg 1 teise lause p 1 kohaselt võib tagaseljaotsuse peale

esitada kaja sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi

kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega.

Riigikohus on 14. veebruari 2007. a määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-152-06 leidnud, et juriidiline isik

võib esitada kaja sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 p 1 tähenduses siis, kui

hagi ei toimetatud kätte juriidilise isiku seaduslikule või juriidilist isikut menetluses esindavale

lepingulisele esindajale (TsMS § 218) isiklikult allkirja vastu.

Ringkonnakohus on määruses märkinud, et vaidlust ei ole selle üle, et hagimaterjalid toimetati 7. mail

2008 kätte kostja lepingulisele esindajale, ning on viidanud tl-le 59. Määruskaebuses väidetakse, et

hagimaterjale ei toimetatud 7. mail 2008 kätte kostja lepingulisele ega seaduslikule esindajale.

Kolleegium nõustub määruskaebuse väitega. Ringkonnakohus on jätnud tähelepanuta selle, et tl 57

kohaselt on 7. mail 2008 hagimaterjalid vastu võtnud dokumendihaldur Mai-Liis Veinberg.

Äriregistri andmete kohaselt ei ole nimetatud isik kostja seaduslik esindaja ning toimiku andmete

kohaselt ei ole ta ka kostja lepinguline esindaja. Tl-l 59 on kostja lepinguline esindaja kinnitanud

üksnes seda, et kostja sai hagimaterjalid kätte 7. mail 2008.

Seetõttu leiab kolleegium, et TsMS § 415 lg 1 p 1 ja § 417 lg 2 teise lause alusel tuleb asjas menetlus

taastada. Kolleegium märgib, et TsMS § 415 lg 1 teist lauset ei ole võimalik laiendavalt tõlgendada,

sest see on niigi erand TsMS § 415 lg 1 esimese lause suhtes, mis näeb ette kaja esitamisel mõjuva

põhjuse väljatoomise nõude. Laiendav tõlgendamine tooks kaasa olukorra, mil hoolimata teise lause

selgest regulatsioonist oleks kostjal vajalik kaja esitamiseks põhistada mõjuv põhjus. Seega ei muuda

eeltoodut asjaolu, et hiljemalt 27. mail 2008 oli kostja lepinguline esindaja hagimaterjalid kätte

saanud ja taotles kohtult hagivastuse tähtaja pikendamist. Allkirja vastu ei ole kostja esindajale

hagimaterjale kätte toimetatud.

Kolleegium märgib, et maakohtu määrus jääb tühistamata osas, millega maakohus jättis rahuldamata

kostja taotluse menetlustähtaja pikendamiseks ja kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud

kostja kanda. Määruskaebuses ei ole maakohtu määruse tühistamist nimetatud osas taotletud. See ei

takista asjas menetluse taastamist ega menetluse jätkamist. Maakohtul tuleb vajaduse korral anda

kostjale uus tähtaeg hagile vastamiseks, selleks ei ole vaja hageja nõusolekut TsMS § 64 teise lause

kohaselt.

16. Kuivõrd otsuse p-s 15 esitatu on aluseks ringkonnakohtu määruse tühistamisele ja menetluse

taastamisele, ei pea kolleegium menetlusökonoomiast lähtuvalt vajalikuks võtta seisukohta

määruskaebuse ülejäänud väidete kohta.

17. Kostja määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel kostjale

tagastada tasutud kautsjon. Praeguses asjas on kautsjoni tasunud Marko Kaevando. Alates

1. jaanuarist 2009 kehtiv TsMS § 149 lg 8 sätestab, et kautsjon tagastatakse avalduse lahendanud

kohtu määruse alusel menetlusosalisele, kes selle tasus või kelle eest see tasuti, või tema korraldusel

muule isikule. Asja läbivaatamise kulusid tagastatavast summast maha ei arvata. Sellise avalduse või

kaebuse esitamisel, millelt tuleb maksta kautsjonit, tuleb avalduses või kaebuses märkida, kellele ja

millisele pangakontole tuleb kautsjon tagastada. Tulenevalt viidatud sättest tuleb kostjal teatada

Riigikohtule, kellele ja millisele pangakontole tuleb kautsjon tagastada.

Kostja on esitanud määruskaebuses ka taotluse tagastada talle kaja esitamisel tasutud kautsjon

62 500 krooni. Kolleegium leiab, et taotlus tuleb TsMS § 149 lg 8 esimese lause alusel rahuldada ja

Kohtute Raamatupidamiskeskusel tuleb kostjale tagastada 62 500 krooni.

Jaak Luik, Peeter Jerofejev, Villu Kõve