Legislator Case Law & Legislation
3-1-1-34-09 AI generated

3-1-1-34-09 · Riigikohus

Case Number 3-1-1-34-09
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Põhja Politseiprefektuuri 7. veebruari 2008. a otsusega karistati V. P. liiklusseaduse (LS) § 7419 lg 1 alusel rahatrahviga 200 juhtimisõigus. Otsuse kohaselt juhtis V. P. 18. augustil 2006 kell 00.55 Tallinnas Haabersti linnaosas Paldiski maanteel

Legislator headnote

AI generated

3-1-1-34-09 · Riigikohus: tunnustel alustati kriminaalmenetlust. 18. oktoobril 2006 lõpetati omakorda kriminaalmenetlus ja jätkati väärteomenetlust.

Keywords

AI generated
post-flight political activities dismissal of traffic proceedings authorization for criminal prosecution police misconduct absence without leave flight persecution
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-34-09

Otsuse kuupäev

25. märts 2009

Kohtukoosseis

Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Lea Kivi ja Priit Pikamäe

Kohtuasi

V. P. väärteoasi liiklusseaduse § 7419 lg 1 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 26. augusti 2008. a kohtuotsus väärteoasjas

nr 4-08-1775

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

V. P. kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Maano Saareväli, kassatsioon

Asja läbivaatamise kuupäev

18. märts 2009

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 26. augusti 2008. a otsus V. P. väärteoasjas liiklusseaduse § 7419 lg 1 järgi ja lõpetada

väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 5 alusel seoses väärteo aegumistähtaja möödumisega.

2. Kassatsioon rahuldada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Põhja Politseiprefektuuri 7. veebruari 2008. a otsusega karistati V. P. liiklusseaduse (LS) § 7419 lg 1 alusel rahatrahviga 200

trahviühikut (12 000 krooni) ja sama paragrahvi teise lõike alusel võeti temalt lisakaristusena seitsmeks kuuks ära

juhtimisõigus. Otsuse kohaselt juhtis V. P. 18. augustil 2006 kell 00.55 Tallinnas Haabersti linnaosas Paldiski maanteel

mootorsõidukit, olles alkoholijoobes.

2. Kohtuvälise menetleja otsuse peale Harju Maakohtule esitatud kaebuses vaidlustas menetlusaluse isiku kaitsja

vandeadvokaadi vanemabi Maano Saareväli V. P.-le mõistetud lisakaristuse, s.o mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise.

Kaebuse esitaja leidis, et kohtuväline menetleja rikkus karistuse kohaldamise põhimõtteid - ei arvestanud kergendava asjaoluna

menetlusaluse isiku kahetsust. Samuti kasutati otsuse tegemisel karistusregistrist kustutatud karistusandmeid ega arvestatud

karistuse mõju karistatavale. Lisaks ei põhjendanud kohtuväline menetleja seda, miks jäeti tähelepanuta vastulauses esitatu.

3. Harju Maakohus tühistas 26. augusti 2008. a otsusega kohtuvälise menetleja otsuse V. P.-le mõistetud lisakaristuse, s.o

mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise osas. Kohus märkis, et karistuse mõistmisel tuleb hinnata nii V. P. süü suurust, teda

iseloomustavaid andmeid kui ka muid asjaolusid, mis on aluseks karistuse kohaldamisel. Lähtudes V. P.-le mõistetud

põhikaristuse, s.o rahatrahvi suurusest, leidis kohus, et juba see on piisav täitmaks karistuse eesmärki - mõjutada isikut

edasisest õigusrikkumisest hoiduma.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

4. Harju Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni V. P. kaitsja vandeadvokaadi vanemabi M. Saareväli. Kassatsioonis

taotletakse maakohtu otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 5 alusel. Kassaator leiab, et väärtegu

on aegunud ja seetõttu tuli maakohtul väärteomenetlus lõpetada. Karistusseadustiku § 81 lg 3 kohaselt on väärtegu aegunud,

kui selle toimepanemisest kuni selle kohta tehtud otsuse jõustumiseni on möödunud kaks aastat. Arvestades väärteo aegumise

peatumist kriminaalmenetluse tõttu ajavahemikus 4. kuni 19. septembrini 2006, aegus V. P. väärtegu 4. septembril 2008.

Olukorras, kus kohtuotsuse lõpposa on kuulutatud enne väärteo aegumist, kuid kohtuotsus ise valmib ja on pooltele

tutvumiseks kättesaadav alles pärast väärteo aegumist, peab maakohus muutma kohtuotsuse lõpposa ja väärteomenetluse

VTMS § 29 lg 1 p 5 alusel lõpetama. Väärteo aegumisel menetluse lõpetamata jätmine on kassaatori arvates vaadeldav ühelt

poolt materiaalõiguse ebaõige kohaldamisena ning teiselt poolt VTMS § 150 lg 1 p-s 1 nimetatud väärteomenetlusõiguse

olulise rikkumisena.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

5. Kassaator on esitanud taotluse lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 5 alusel, s.o väärteo aegumistähtaja möödumise

tõttu. Kaitsja taotlus kuulub rahuldamisele järgmistel põhjendustel.

6. V. P.-le LS § 7419 lg 1 alusel süüksarvatud mootorsõiduki juhtimine alkoholijoobes leidis aset 18. augustil 2006. Väärteoasja

materjalidest nähtub, et alustatud väärteomenetlus lõpetati 4. septembril 2006 VTMS § 29 lg 1 p 4 alusel ja KarS § 424

tunnustel alustati kriminaalmenetlust. 18. oktoobril 2006 lõpetati omakorda kriminaalmenetlus ja jätkati väärteomenetlust.

Kolleegium märgib, et kassatsioonis esitatud väide selle kohta, et kriminaalmenetlus lõpetati 19. septembril 2006, on ekslik.

Kõnealusel kuupäeval koostas Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna konstaabel Olga Kristjuhan

kriminaalmenetluse lõpetamise määruse. Kriminaalmenetluse seadustiku § 200 kohaselt saab uurimisasutus lõpetada

kriminaalmenetluse üksnes prokuratuuri loal, mistõttu kriminaalmenetlust ei lõpeta uurimisasutuse määrus, vaid prokuratuuri

vastav luba. Kõnealuses asjas andis Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Kadi Ruus loa kriminaalmenetluse

lõpetamiseks 18. oktoobril 2006.

7. Karistusseadustiku § 81 lg 3 sätestab, et väärtegu on aegunud, kui selle toimepanemisest kuni selle kohta tehtud otsuse

jõustumiseni on möödunud kaks aastat. Sama paragrahvi lg 7 p 2 kohaselt peatub väärteo aegumine väärteo tunnustega teo

kohta kriminaalmenetluse alustamisel kuni kriminaalmenetluse lõpetamiseni. Seega pikenes V. P.-le LS § 7419 lg 1 järgi

süüksarvatud väärteo aegumistähtaeg 1 kuu ja 14 päeva võrra ning väärtegu aegus 2. oktoobril 2008, s.o ajal, mil Harju

Maakohus oli küll väärteoasjas otsuse teinud, kuid see otsus ei olnud jõustunud põhjusel, et V. P. kaitsja oli esitanud maakohtu

otsuse peale kassatsiooni.

8. Väärteomenetluse seadustiku § 29 lg 1 p 5 sätestab, et väärteomenetlust ei alustata ja alustatud menetlus tuleb lõpetada, kui

väärteo aegumistähtaeg on möödunud. Sama paragrahvi lg-st 3 järeldub, et väärteomenetluses on aegumine selline

menetlustakistus, mis ei võimalda väärteoasja edasist menetlemist. Samas selgitab kriminaalkolleegium vastuseks kaitsjale, et

kohtuotsuse lõpposa kuulutamisel on maakohus otsuse väärteoasjas juba teinud ega saa seda otsuse põhistamisel enam muuta.

Seetõttu olukorras, kus maakohtu otsuse lõpposa kuulutatakse enne, kuid selle põhiosa valmib pärast väärteo aegumistähtaja

möödumist, lahendatakse aegumise kohaldamise küsimus vastavalt kas apellatsiooni- või kassatsioonimenetluses.

9. Eeltoodu alusel ja juhindudes VTMS § 174 p-st 4, rahuldab Riigikohtu kriminaalkolleegium kassatsiooni, tühistab Harju

Maakohtu 26. augusti 2008. a otsuse ja lõpetab väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 5 alusel seoses väärteo aegumistähtaja

möödumisega.

Hannes Kiris, Lea Kivi, Priit Pikamäe