3-2-1-12-09 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedOÜ Mekroman (hageja) esitas 19. mail 2003. a Tallinna Linnakohtusse hagi AS ESTEVAL 17. mail 2005. a astus kostja III asemel eriõigusjärglasena menetlusse OÜ Dizolva.
Legislator headnote
AI generated3-2-1-12-09 · Riigikohus: mail 2003. a Tallinna Linnakohtusse hagi AS ESTEVAL 17. mail 2005. a astus kostja III asemel eriõigusjärglasena menetlusse OÜ Dizolva.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
RIIGIKOHUS
TSIVIILKOLLEEGIUM
KOHTUMÄÄRUS
Kohtuasja number
3-2-1-12-09
Määruse kuupäev
Tartu, 23. märts 2009. a
Kohtukoosseis
Eesistuja Lea Laarmaa, liikmed Jaak Luik ja Tambet Tampuu
Kohtuasi
Osaühing Mekroman hagi Aktsiaselts ESTEVAL (pankrotis)
ja OÜ Dizolva vastu nõude tunnustamiseks.
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 2. septembri 2008. a määrus tsiviilasjas
nr 2-03-258
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Mekroman määruskaebus
Menetlusosalised ja nende
esindajad Riigikohtus
Hageja OÜ Mekroman (registrikood xxxxxxxx), esindaja
vandeadvokaat Aleksander Vares.
Kostja AS ESTEVAL (pankrotis, registrikood xxxxxxxx).
Kostja OÜ Dizolva (registrikood xxxxxxxx), esindaja
vandeadvokaat Mefodi Malõðev.
Asja läbivaatamise kuupäev
23. veebruar 2009. a, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 2. septembri 2008. a määrus tsiviilasjas nr 2-03-258
muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
2. Kassatsiooniastme menetluskulud jätta OÜ Mekroman kanda.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. OÜ Mekroman (hageja) esitas 19. mail 2003. a Tallinna Linnakohtusse hagi AS ESTEVAL
(pankrotis) (kostja I), OÜ ETOS (kostja II) ja Valeri Gordejevi (kostja III) vastu, paludes tunnustada
oma nõuet 2 245 665 krooni 40 senti kostja I pankrotimenetluses.
2. Kostjad vaidlesid hagile vastu ja palusid jätta see rahuldamata.
3. 17. mail 2005. a astus kostja III asemel eriõigusjärglasena menetlusse OÜ Dizolva.
Alates 1. jaanuarist 2006. a menetles asja Harju Maakohus (kohtute seaduse § 9 lg 2 p 1).
Harju Maakohtu 1. aprilli 2008. a määrusega lõpetati menetlus kostja II suhtes.
4. Harju Maakohtu 21. aprilli 2008. a otsusega jäeti hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
5. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse.
Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
6. Tallinna Ringkonnakohus jättis 18. juuni 2008. a määrusega apellatsioonkaebuse käiguta ja andis
hagejale tähtaja apellatsioonkaebuse puuduste kõrvaldamiseks. Määrusega kohustas ringkonnakohus
hagejat tasuma apellatsioonkaebuselt 80 krooni riigilõivu ja esitama riigilõivu tasumist tõendav
dokument Tallinna Ringkonnakohtule kümne päeva jooksul arvates määruse ärakirja
kättetoimetamisest.
Hageja esindaja sai ringkonnakohtu määruse kätte 1. juulil 2008. a.
Tallinna Ringkonnakohus keeldus 2. septembri 2008. a määrusega apellatsioonkaebust menetlusse
võtmast ja tagastas selle hagejale.
Ringkonnakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei ole hageja ringkonnakohtu antud tähtaja jooksul
ega kuni määruse tegemise päevani esitanud kohtule dokumenti apellatsioonkaebuselt riigilõivu
tasumise kohta ega muid riigilõivu tasumise kontrollimist võimaldavaid andmeid. Kuna hageja jättis
kohtu nõudmise tähtpäevaks täitmata, tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 638 lg 2
alusel hageja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keelduda.
ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED
7. Hageja esitas Riigikohtule määruskaebuse, milles palub tühistada ringkonnakohtu 2. septembri
2008. a määruse.
Määruskaebuse kohaselt tasus hageja eest riigilõivu Advokaadibüroo Seppik & Sirel 11. juulil
2008. a. See oli ringkonnakohtu 18. juuni 2008. a määruses puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaja
viimane päev. Ekslikult oli maksekorralduse selgitusse hageja nime asemel vale nimi märgitud.
Maksekorralduses oli märgitud õige tsiviilasja number ja makse teostamisest teavitas
Advokaadibüroo Seppik & Sirel esindaja ka ringkonnakohut. Sellega oli riigilõiv nõutud tähtajaks
tasutud ja apellatsioonkaebuse puudus kõrvaldatud. Ringkonnakohus oleks pidanud
apellatsioonkaebuse menetlusse võtma.
8. Kostja III vaidles määruskaebusele vastu ja palus see rahuldamata jätta. Kostja I ei ole vastanud
vandeadvokaadi vahendusel.
TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
9. Kolleegium leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust ringkonnakohtu määruse tühistamiseks.
Ringkonnakohtu määrus tuleb jätta TsMS § 695 ja § 691 p 1 alusel muutmata.
10. TsMS § 339 lg 3 sätestab, et kui menetlusdokumendis taotletava menetlustoimingu tegemiseks on
ette nähtud riigilõiv või kautsjon, tuleb märkida menetlusdokumendis selle tasumise kontrollimist
võimaldavad andmed. Praeguses asjas ei olnud apellatsioonkaebuses seda tehtud. Ringkonnakohus
andis hagejale selle puuduse kõrvaldamiseks tähtaja. Kolleegium on seisukohal, et
apellatsioonkaebuses esinenud puudus oleks olnud kõrvaldatud, kui ringkonnakohtu antud tähtaja
jooksul oleks apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv ning ringkonnakohtule teatatud riigilõivu
tasumise kontrollimist võimaldavad andmed. Ringkonnakohut tuli teavitada puuduse kõrvaldamisest
vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, et oleks võimalik kontrollida selle sisu ja
esitamise tähtaegsust.
Asja materjalidest ei nähtu, et hageja teatas ringkonnakohtule tähtaegselt riigilõivu tasumisest.
11. Kolleegium märgib, et juhul, kui hageja oleks tähtaegselt ringkonnakohtule riigilõivu tasumise
kontrollimist võimaldavad andmed teatanud, ei oleks maksekorralduses teise isiku nime märkimine
olnud iseenesest selliseks puuduseks, mis takistaks apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist.
12. Hageja määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb hageja tasutud kautsjon arvata TsMS § 149
lg 4 teise lause järgi riigituludesse. Kassatsiooniastme menetluskulud jätab kolleegium hageja kanda.
Lea Laarmaa, Jaak Luik, Tambet Tampuu