3-2-1-16-09 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-16-09

Määruse kuupäev

Tartu, 18. märts 2009. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Henn Jõks, liikmed Peeter Jerofejev ja Lea Laarmaa

Kohtuasi

AS-i EMT hagi Janina Rubani vastu 7126 krooni 40 sendi

saamiseks.

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Ringkonnakohtu 28. juuli 2008. a määrus tsiviilasjas nr 2-

06-5234

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

AS-i EMT määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja AS EMT (registrikood xxxxxxxx), esindaja

vandeadvokaat Taivo Ruus

Kostja Janina Ruban (isikukood xxxxxxxxxxx)

Asja läbivaatamise kuupäev

23. veebruar 2009. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Ringkonnakohtu 28. juuli 2008. a määrus tsiviilasjas nr 2-06-5234 ja Viru

Maakohtu 5. mai 2008. a määrus samas tsiviilasjas. Saata asi Viru Maakohtule menetluskulude

kindlaksmääramise avalduse menetlusse võtmise otsustamiseks.

2. Määruskaebus rahuldada.

3. Tagastada AS-ile EMT määruskaebuselt tasutud kautsjon 400 (nelisada) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. AS EMT esitas 13. märtsil 2006. a Viru Maakohtule hagi Janina Rubani vastu 7126 krooni

40 sendi saamiseks.

2. Viru Maakohus rahuldas hagi 24. mail 2006. a tagaseljaotsusega. Menetluskulud jäeti kostja kanda.

Tagaseljaotsus jõustus 7. septembril 2006. a.

3. Hageja esitas 14. veebruaril 2007. a maakohtule menetluskulude kindlaksmääramise avalduse.

Avalduse kohaselt olid hageja menetluskulud riigilõiv 250 krooni ja õigusabikulu 1211 krooni

49 senti. Avalduse kohaselt oli hageja esitanud menetluskulude kindlaksmääramise avalduse juba

6. juulil 2006. a, kuid kohus tagastas selle, kuna tagaseljaotsus ei olnud veel jõustunud.

4. Viru Maakohus jättis AS-i EMT menetluskulude kindlaksmääramise avalduse 5. mai 2008. a

määrusega menetlusse võtmata. Määruse põhjenduste kohaselt on avaldus esitatud menetlustähtaega

rikkudes. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda

asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist 30 päeva jooksul

alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

5. Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määruse ja

saata asi samale kohtule uueks arutamiseks. TsMS § 174 lg 1 ei välista menetluskulude

kindlaksmääramise avalduse esitamist enne kohtulahendi jõustumist. Kohtul puudus põhjus mitte

vastu võtta 6. juuli 2006. a menetluskulude kindlaksmääramise avaldust. Kohus ei ole 6. juuli 2006. a

avalduse tagastamisel järginud menetlusökonoomia põhimõtet ning kohus ei ole avalduse tagastamist

põhjendanud. Hageja leidis ka, et ta on esitanud taotluse menetluskulude saamiseks juba

hagiavalduses.

6. Viru Maakohus jättis 27. mail 2008. a määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle läbivaatamiseks

Viru Ringkonnakohtule. Maakohus leidis, et hageja oleks saanud pretensioonid oma esimese avalduse

tagastamise kohta esitada selle avalduse tagasisaamisel augustis 2006. a.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

7. Viru Ringkonnakohus jättis 28. juuli 2008. a määrusega hageja määruskaebuse rahuldamata.

Ringkonnakohus leidis, et maakohus on 5. mai 2008. a määruses õigesti leidnud, et hageja on

menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitanud pärast tsiviilkohtumenetluse seadustikus

sätestatud tähtaega.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

8. Hageja esitas Riigikohtule määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu määruse tühistada ja saata

asi maakohtule menetluskulude kindlaksmääramiseks.

Määruskaebuses leitakse, et ringkonnakohus on valesti kohaldanud TsMS § 174 lg-t 1. Hageja on

jätkuvalt seisukohal, et menetluskulude rahalise kindlaksmääramise avalduse esmakordsel esitamisel

6. juulil 2006. a oli ta järginud TsMS § 174 lg-s 1 sätestatud tähtaega. Kuna kohtuotsuse jõustumine

sõltub selle kättesaamisest poolte poolt ning hagejal ei ole seejuures võimalik hinnata, mis hetkel on

kostja kohtuotsuse kätte saanud ja millal kohtuotsus jõustub, on mõistlik, et hageja lähtus avalduse

esitamisel kohtuotsuse hageja esindajani jõudmisest. Mõistlikkuse põhimõttega ei oleks kooskõlas

eeldada, et hageja küsib pidevat kohtust, kas kohtuotsus on jõustunud.

Määruskaebuses leitakse ka, et Viru Maakohus rikkus TsMS § 463 lg-t 1, saates 6. juuli 2006. a

menetluskulude kindlaksmääramise avalduse tagasi sellekohast määrust tegemata ja tagastamist

põhjendamata. Seetõttu ei saanud hageja tagastamist ka vaidlustada, kuna puudus määrus, mille peale

oleks saanud määruskaebuse esitada.

9. Kostja ei ole määruskaebusele vastanud.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

10. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu

TsMS § 695 ja § 692 lg 1 p 2 alusel tühistada. TsMS § 701 lg 3 kolmanda lause alusel tuleb tühistada

ka maakohtu määrus ja asi tuleb saata Viru Maakohtule menetluskulude kindlaksmääramise avalduse

menetlusse võtmise otsustamiseks.

11. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult

menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul

alates jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kolleegium leiab, et TsMS § 174 lg 1 ei keela

avalduse esitamist menetluskulude kindlaksmääramiseks enne lahendi, milles kulude jaotus on

märgitud, jõustumist. See norm määrab kindlaks tähtpäeva, mis ajaks tuleb menetluskulude

kindlaksmääramise avaldus hiljemalt esitada.

Kolleegium märgib, et kohtuotsuse jõustumine sõltub selle pooltele kättetoimetamisest. TsMS § 455

lg 1 kohaselt toimetab kohus otsuse menetlusosalistele kätte. Maakohtu otsus jõustub TsMS § 456

lg 2 p 1 järgi eelkõige, kui apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on möödunud ja kaebust ei ole

tähtaja jooksul esitatud. TsMS § 456 lg 3 kohaselt jõustub tagaseljaotsus, kui selle peale ei esitata

kaja ega apellatsioonkaebust või kui kaja jäetakse läbi vaatamata või rahuldamata või kui jõustub

ringkonnakohtu lahend apellatsioonkaebuse kohta. Seega pool, kes maakohtu otsuse peale

apellatsioonkaebust ei esita, peab arvestama sellega, et kohtuotsus võib jõustuda apellatsioonitähtaja

möödumisega. Selleks, et kindel olla menetluskulude kindlaksmääramise avalduse tähtaegses

esitamises, tuleb see esitada poole jaoks apellatsioonitähtaja möödumisest 30 päeva jooksul. Samas ei

tarvitse apellatsioonitähtaeg olla möödunud teiste menetlusosaliste jaoks, kellele kohtuotsus toimetati

kätte hiljem. Kuna kohtul ei ole kohustust pooli kohtuotsuse jõustumisest TsMS § 458 lg 1 järgi

teavitada, siis võib juhtuda, et menetluskulude kindlaksmääramise avaldus esitatakse kohtule enne

kohtuotsuse jõustumist. Ka see põhjendab, et maakohtul ei ole alust tagastada poolele enne

kohtuotsuse jõustumist esitatud menetluskulude kindlaksmääramise avaldust. Sel juhul tuleb lugeda

avaldus esitatuks tähtaegselt.

12. Viru Maakohtu 24. mai 2006. a otsus jõustus 7. septembril 2006. a, seega TsMS § 174 lg 1 järgi

oli viimane päev menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamiseks 9. oktoober 2006. a.

Hageja on väitnud, et esitas menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esimest korda juba 6. juulil

2006. a. Asja materjalidest ei nähtu avalduse esitamise kohta andmeid ja toimikus ei ole kohtu

seisukohta avalduse tagastamise kohta. Samas võib Viru Maakohtu 27. mai 2008. a määrusest

määruskaebuse rahuldamata jätmise kohta järeldada, et hageja esitas enne kohtuotsuse jõustumist

avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks. Juhul kui hageja esitas menetluskulude

kindlaksmääramise avalduse 6. juulil 2006. a, tuleb see lugeda tähtaegselt esitatuks, kuna see avaldus

esitati enne TsMS § 174 lg-s 1 sätestatud tähtaja möödumist.

13. Määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb hagejale TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada

tasutud kassatsioonikautsjon.

Henn Jõks, Peeter Jerofejev, Lea Laarmaa