Legislator Case Law & Legislation
3-2-1-5-09 AI generated

3-2-1-5-09 · Riigikohus

Case Number 3-2-1-5-09
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Olav Harjo (hageja) esitas 31. mail 2007. a Mati Multeri (kostja) vastu hagi, milles palus tuvastada 1 300 000 krooni. Hageja muutis 25. septembri 2007. a avaldusega osaliselt hagi eset ja täpsustas

Legislator headnote

AI generated

3-2-1-5-09 · Riigikohus: Olav Harjo (hageja) esitas 31. mail 2007. a Mati Multeri (kostja) vastu hagi, milles palus tuvastada 1 300 000 krooni. Hageja muutis 25. septembri 2007. a avaldusega osaliselt hagi eset ja täpsustas

Keywords

AI generated
disputed claim cessation of disability pension deficiency of pledge consumer credit revocation effective date credit mandate
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-5-09

Määruse kuupäev

Tartu, 18. märts 2009. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Villu Kõve, liikmed Peeter Jerofejev ja Tambet Tampuu

Kohtuasi

Olav Harjo hagi Mati Multeri vastu pandiõiguse hüpoteegiga

kinnistamiseks nõusoleku andmise kohustuse tuvastamiseks.

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 7. oktoobri 2008. a otsus tsiviilasjas

nr 2-07-24037

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Olav Harjo kassatsioonkaebus

Tsiviilasja hind Riigikohtus

1 500 000 krooni

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja Olav Harjo (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja

vandeadvokaat Andres Aavik

Kostja Mati Multer (isikukood xxxxxxxxxxx)

Asja läbivaatamise kuupäev

16. veebruar 2009. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 4. märtsi 2008. a otsus tsiviilasjas nr 2-07-24037 ja Tallinna

Ringkonnakohtu 7. oktoobri 2008. a otsus samas tsiviilasjas.

2. Lõpetada menetlus Olav Harjo hagis Mati Multeri vastu pandiõiguse hüpoteegiga

kinnistamiseks nõusoleku andmise kohustuse tuvastamiseks.

3. Menetluskulud jätta Olav Harjo kanda.

4. Tagastada Olav Harjole kassatsioonkaebuselt 5. novembril 2008. a tasutud kautsjon 15 000

(viisteist tuhat) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Olav Harjo (hageja) esitas 31. mail 2007. a Mati Multeri (kostja) vastu hagi, milles palus tuvastada

hageja nõude olemasolu AS Marika Treiberk vastu ning seda tagava pandiõiguse, mille esemeks on

Viimsi vallas Haabneeme alevikus Rohuneeme tee 6 asuv kinnistu, kehtivuse või mõista kostjalt välja

1 300 000 krooni. Hageja muutis 25. septembri 2007. a avaldusega osaliselt hagi eset ja täpsustas

nõuet. Hageja täpsustatud nõue oli tuvastada kostja kohustus anda nõusolek pandiõiguse

kinnistamiseks 1 500 000 krooni suuruse hüpoteegina, millega koormamata Harju Maakohtu Harju

kinnistusjaoskonna registriossa nr 9330102 kantud kinnistut asukohaga Viimsi vald, Haabneeme

alevik, Rohuneeme tee 6, või tuvastada, et Marika Treiberki pärandi on vastu võtnud Harald Multer,

ja mõista kostjalt välja 1 300 000 krooni. Hageja loobus 13. veebruari 2008. a kohtuistungil oma

alternatiivsest nõudest tuvastada, et Marika Treiberki pärandi on vastu võtnud Harald Multer, ja

mõista kostjalt välja 1 300 000 krooni.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Eesti Tööstuse ja Ehituse Kommertspank (ETEK) ja AS Marika

Treiberk 25. septembril 1995. a krediidilepingu nr 01-95/133, millega anti AS-le Marika Treiberk

laenu 220 000 krooni. Laenulepingu täitmise tagamiseks pantis Harald Multer ETEK-ga sõlmitud

pandilepingu alusel talle kuuluvad ehitised ja rajatised asukohaga Harju maakonnas Viimsi vallas

Haabneeme alevikus Rohuneeme tee 6. Hageja sõlmis 22. mail 1997. a ETEK-i õigusjärglase AS-ga

Eesti Hoiupank nõude loovutamise lepingu nr 06-97, millega omandas krediidilepingust nr 01-95/133

tuleneva nõude AS Marika Treiberk vastu. 20. detsembril 1997. a kirjutasid hageja ja Marika

Treiberk alla laenulepingule, milles lepiti kokku uued laenu tagasimakse tähtajad. Samuti lepiti

kokku, et ka seda laenu jääb endiselt tagama Harald Multeri majale seatud pant. Marika Treiberk suri

11. detsembril 1998. a, võlg jäi hagejale tasumata. Harald Multer suri 19. märtsil 2003. a ja tema

pärijaks on kostja.

Hageja leidis, et 20. detsembri 1997. a laenuleping on Marika Treiberki ühinemine kohustusega,

mitte AS Marika Treiberk võla ülekandmine Marika Treiberkile, seega ei lõppenud hageja nõue

AS Marika Treiberk vastu ning seda tagav pandiõigus. Juhul kui kohus peaks lugema 20. detsembri

1997. a lepingu AS Marika Treiberk võla ülekandmiseks Marika Treiberkile, siis on see leping

tühine, kuna tühine on lepingu tingimus, et pandiõigus jääb püsima, ilma milleta ei oleks lepingut

sõlmitud. Tulenevalt Eesti NSV tsiviilkoodeksist (TsK) saab võlaülekande tehing toimuda vaid

võlausaldaja nõusolekul, mis on antud kirjalikus vormis. Kui tõlgendada 20. detsembri 1997. a

lepingut kui hageja nõusolekut võla ülekandmiseks, siis sai see nõusolek kehtida vaid nendel

tingimustel, mis on lepingus kirjas. Kuna panditud vara panditi asjaõigusseaduse rakendamise

seaduse (AÕSRS) § 132 lg 2 alusel, siis on hagejal pärast ehitise muutumist kinnisasja oluliseks

osaks, õigus nõuda AÕSRS § 133 lg 1 alusel pandiõiguse kinnistamist kinnistut koormava

hüpoteegina.

2. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja leidis, et kohtud on hageja nõuet juba tsiviilasjas nr 2-04-275

käsitlenud ja jätnud selle rahuldamata. 20. detsembri 1997. a lepingu puhul on tegemist võla

ülekandmisega ning pandiõigus lõppes TsK § 220 lg 3 alusel, kuna puudus pantija nõusolek. Kostja

palus hagi suhtes kohaldada aegumist.

3. Harju Maakohus võttis 4. märtsi 2008. a otsusega vastu hagist osalise loobumise ning jättis

ülejäänud osas hagi rahuldamata. Maakohus leidis, et 20. detsembri 1997. a laenuleping on oma

olemuselt võla ülekandmise tehing, seega on pandiõigus TsK § 220 lg 3 alusel lõppenud, kuna

puudus pantija nõusolek vastutada uue võlgniku eest. Kohus leidis ka, et pandiõiguse lõppemine võla

ülekandmise tagajärjel ei ole tehingu tühisuse aluseks, samuti, et hageja nõue ei ole aegunud.

4. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, paludes maakohtu otsuse tühistada osas,

millega jäeti rahuldamata hageja nõue tuvastada hageja nõude olemasolu AS Marika Treiberk vastu ja

tuvastada kostja kohustus anda nõusolek pandiõiguse kinnistamiseks 1 500 000 krooni suuruse

hüpoteegina.

Hageja ei nõustunud sellega, kuidas maakohus tõlgendas 20. detsembri 1997. a lepingut, ning leidis,

et maakohus ei ole välja selgitanud poolte tegelikku tahet lepingu sõlmimisel. 20. detsembri 1997. a

lepinguga võttis Marika Treiberk solidaarse vastutuse ning sellega ei lõppenud hageja nõue

AS Marika Treiberk vastu ja seda tagav pandiõigus. Kui tegemist oleks võla ülekandmise tehinguga,

siis oleks see tühine, kuna puudub TsK § 220 lg-s 1 sätestatud võlausaldaja nõusolek võla

ülekandmiseks. Lisaks oleks tehing tühine ka tulenevalt tehingu tegemise ajal kehtinud

tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-st 68, kuna tühine oleks tehingu oluline osa, ilma milleta ei

oleks lepingut sõlmitud.

Hageja leidis, et nõudest tuvastada hageja nõude olemasolu AS Marika Treiberk vastu, loobus hageja

25. septembri 2007. a hagi eseme muutmise avaldusega.

5. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

6. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 7. oktoobri 2008. a otsusega apellatsioonkaebuse osaliselt ja

tühistas maakohtu otsuse osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata nõudes tuvastada hageja

nõude olemasolu AS Marika Treiberk vastu. Ülejäänud osas jättis ringkonnakohus maakohtu otsuse

muutmata.

Ringkonnakohus nõustus apellatsioonkaebuse väitega, et maakohus on ekslikult teinud otsuse nõude

osas, millest hageja oli loobunud. Toimiku materjalidest nähtub, et hageja muutis hagi eset ja jäi

nõude juurde, et kohus tuvastaks kostja kohustuse olemasolu anda nõusolek pandiõiguse

kinnistamiseks 1 500 000 krooni suuruse hüpoteegina.

Ringkonnakohus leidis, et maakohtu otsus on ülejäänud osas seaduslik ja põhjendatud.

Ringkonnakohus nõustus maakohtu otsuse põhjendustega ja jättis need tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 654 lg 6 alusel kordamata.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

7. Hageja esitas kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada ringkonnakohtu otsuse osas, milles

apellatsioonkaebus jäeti rahuldamata, ja teha Riigikohtul asjas uus otsus.

Hageja leiab, et kohtud ei ole piisava põhjalikkusega analüüsinud 20. detsembri 1997. a lepingu

tõlgendamisvõimalusi. Kohtud on jätnud suurele osale hageja esitatud tõenditest ja väidetest

tähelepanu pööramata. Ringkonnakohtu otsus on seetõttu olulises osas põhjendamata.

Hageja leiab, et tulenevalt TsK § 220 lg-st 1 pidi 20. detsembri 1997. a leping sisaldama võlausaldaja

nõusolekut võla ülekandmiseks. Lepingus on see nõusolek antud aga tingimusel, et nõuet tagav pant

jääb kehtima. Selle tingimuse täitmata jätmisel võlausaldaja nõusolek võla ülekandmiseks puudub ja

leping on tulenevalt TsÜS §-st 66 tühine. Seetõttu on kohtud valesti tõlgendanud TsK § 220 lg-t 1 ja

TsÜS § 66, leides, et leping ei ole tühine.

8. Kostja ei ole kassatsioonkaebusele tähtaegselt vastanud.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Kolleegiumi arvates tuleb asja menetlus TsMS § 428 lg 1 p 2 alusel lõpetada. Lähtuvalt

TsMS § 431 lg-st 2 ning § 691 p-st 3 tuleb asjas tehtud Tallinna Ringkonnakohtu 7. oktoobri 2008. a

otsus ja Harju Maakohtu 4. märtsi 2008. a otsus tühistada.

10. Kolleegium leiab, et hageja on esitanud hagi, mille ese ja alus on samad, mis olid arutluse all

samade poolte vahel varasemas tsiviilasjas nr 2-04-275 ja mille kohta Harju Maakohtu 7. detsembril

2005. a tehtud otsus jõustus Riigikohtu 13. detsembri 2006. a määrusega nr 3-7-1-2-597, millega jäeti

Olav Harjo kassatsioonkaebus menetlusse võtmata.

11. Kolleegium nõustub Riigikohtu 28. novembri 2005. a otsuses nr 3-2-1-122-05 väljendatud

seisukohaga, et mõiste "sama nõue samal alusel" all mõeldakse kahte samasugust haginõuet, mida

põhjendatakse sama tegeliku elu juhtumiga (faktikogumiga).

Tsiviilasjas nr 2-04-275 oli hageja nõue kostja vastu: kohustada kostjat andma nõusolek pandiõiguse

kinnistamiseks 1 500 000 krooni suuruse hüpoteegina ja tunnustada hageja õigust müüa

täitemenetluse käigus hageja ja Marika Treiberki vahelisest laenulepingust tuleneva võla katteks

kinnistu.

Käesolevas asjas on hageja nõue pärast hagieseme muutmist ja osast nõuetest loobumist: tuvastada

kostja kohustus anda nõusolek pandiõiguse kinnistamiseks 1 500 000 krooni suuruse hüpoteegina.

Nii tsiviilasjas nr 2-04-275 kui ka käesolevas asjas põhjendas hageja oma nõuet sellega, et AS Marika

Treiberk laenas ETEK-lt 25. septembri 1995. a krediidilepinguga 220 000 krooni, laenu

tagasimaksmise tagamiseks pantis Harald Multer 9. oktoobril 1995. a ETEK-ga sõlmitud

pandilepinguga talle kuuluvad Harju Maakonnas Viimsi vallas Rohuneeme tee 6 asuvad ehitised,

22. mail 1997. a loovutas ETEK-i õigusjärglane AS Eesti Hoiupank hagejale nõude AS Marika

Treiberki vastu, Harald Multer suri 19. märtsil 2003. a ning tema pärijaks oli kostja.

Kolleegium leiab, et erinevaks hagi aluseks ei saa pidada seda, et hageja õiguslik hinnang hageja ja

Marika Treiberki vahel 20. detsembril 1997. a sõlmitud lepingule käesolevas asjas, milles hageja

leiab, et tegemist on kas kohustusega ühinemisega või tühise tehinguga, on erinev hageja poolsest

õiguslikust hinnangust samale lepingule tsiviilasjas nr 2-04-275, milles hageja leidis, et tegemist on

võla ülekandmise lepinguga.

12. Kuna asja menetlus lõpetatakse, jäävad menetluskulud TsMS § 168 lg 2 alusel hageja kanda.

13. Kuna asja menetlus lõpetatakse, tuleb kassatsioonkaebuse esitajale TsMS § 149 lg 4 kolmanda

lause alusel kassatsioonikautsjon tagastada.

Villu Kõve, Peeter Jerofejev, Tambet Tampuu