3-1-1-7-09 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-7-09

Otsuse kuupäev

18. märts 2009

Kohtukoosseis

Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Lea Kivi, Priit Pikamäe

Kohtuasi

Väärteoasi M. M. karistamises liiklusseaduse § 7419 lg 1 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 6. oktoobri 2008. a kohtuotsus väärteoasjas

nr 4-08-5098

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Põhja Politseiprefektuur, kassatsioon

Asja läbivaatamise kuupäev

18. veebruar 2009

Istungil osalenud isikud

M. M. kaitsja vandeadvokaat Alar Neiland

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 6. oktoobri 2008. a kohtuotsus M. M. väärteoasjas liiklusseaduse § 7419 lg 1 järgi ja

saata väärteoasi samale kohtule uueks arutamiseks.

2. Kassatsioon rahuldada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Põhja Politseiprefektuuri 30. aprilli 2008. a otsusega karistati M. M. liiklusseaduse (LS) § 7419 lg 1 alusel rahatrahviga 210

trahviühikut (12600 krooni) selle eest, et ta juhtis 9. aprillil 2008. a kell 01.05 Harju maakonnas XXXXX vallas XXXXX

tänava maja nr XX ees mootorsõidukit joobeseisundis. Sellise tegevusega rikkus M. M. liikluseeskirja (LE) § 76 p 1 nõudeid.

Lisakaristusena võeti M. M-lt LS § 7419 lg 2 alusel 6 kuuks ära mootorsõiduki juhtimise õigus.

2. M. M. esitas kohtuvälise menetleja otsuse peale Harju Maakohtule kaebuse, milles taotles talle määratud lisakaristuse

tühistamist. Menetlusalune isik palus kohtul otsuse tegemisel arvestada sellega, et ta juhtis mootorsõidukit öisel ajal väikese

kiirusega tühjal tänaval, ta on juhtunut kahetsenud ning teenib elatist autojuhina.

3. Harju Maakohus tühistas 6. oktoobri 2008. a otsusega kohtuvälise menetleja otsuse ja lõpetas väärteomenetluse

menetlusõiguse olulise rikkumise tõttu. Kohus leidis, et väärteoprotokolli koostanud politseiametnik oli teise politseiametniku

poolt koostatud alkoholijoobe tuvastamise protokolli kantud tunnistajana. Et aga alkoholijoobe tuvastamise protokolli

tunnistajana kantud politseiametnik jätkas väärteoasja menetlemist, oli kohtuvälise menetleja tegevus vastuolus KrMS § 66 lg-

ga 2, mis sätestab, et kriminaalasjas ei või tunnistajana osaleda samas asjas kahtlustatav või süüdistatav isik, samuti

uurimisasutuse ametnik, prokurör ega kohtunik, kelle menetluses on kriminaalasi. Samas märkis kohus, et alkoholijoobe

tuvastamise protokolli kohaselt on M. M. joove tuvastatud kell 01.10, kuid väärteomenetluse protokollis väärteo

toimepanemise aega puudutava ebaselguse lahendamise määruse kohaselt kell 01.05.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

4. Harju Maakohtu 6. oktoobri 2008. a otsuse peale esitas kassatsiooni Põhja Politseiprefektuur. Kassatsioonis taotletakse

maakohtu otsuse tühistamist ja kohtuvälise menetleja otsuse jõustamist. Alternatiivselt taotletakse väärteoasja saatmist uueks

arutamiseks maakohtule. Kassaatori põhiseisukohad on järgmised.

4.1. Väärteoprotokolli koostanud politseiametniku asumine tunnistaja rolli on menetlusõiguse rikkumine. Samas ei ole see

rikkumine tahtlik ega oluline ning seetõttu ei ole kohtuvälise menetleja otsuse tühistamine õigustatud. On väär, et kohus ei

arvestanud otsuse tegemisel väärteo toimepanemist tunnistanud menetlusaluse isiku ütlusi.

4.2. Joobe tuvastamine ei olnud esimene menetlustoiming VTMS § 58 lg 1 mõttes, vaid tegemist on liiklusjärelevalve käigus

läbiviidud haldustoiminguga, mille tulemusel joobe tunnuste ilmnemisel koostatakse joobe tuvastamise protokoll. See

protokoll on dokumentaalseks tõendiks väärteoasjas ja väärteomenetluse alustamise ajendiks ning seetõttu ei saa protokollis

sisalduvat väärteomenetluses kõrvale jätta, küll aga tuleb hinnata selle kui tõendi lubatavust.

4.3. Kui kohus leidis joobeseisundi tuvastamise protokollis ja väärteoprotokollis vastuolu kellaaegades, tulnuks väärteoasja

täies ulatuses arutaval kohtul selline vastuolu lahendada.

5. Riigikohtu istungil taotles M. M. kaitsja maakohtu otsuse muutmata jätmist. Kaitsja leidis, et joobe tuvastamine oli esimene

toiming väärteomenetluse raames ning seda ei saa käsitleda haldustoiminguna. Alkoholijoobe tuvastamise protokolli

tunnistajana sisse kantud politseiametniku edasine osalemine väärteo menetlemises on kaitsja arvates oluline väärteomenetluse

rikkumine, mis tõi põhjendatult kaasa kohtuvälise menetleja otsuse tühistamise maakohtu poolt. Kaitsja märkis ka seda, et

vaatamata asjaolule, et M. M. tunnistas oma alkoholijoobeseisundit, ei saa lugeda alkoholijoovet tuvastatuks.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6. Vastavalt Joobeseisundi tuvastamise ja joobeastme määramise ning joobeastme määramise otsuse vaidlustamise korra §-le 5

peab ametiisiku poolt isiku alkoholijoobe indikaatorvahendi või mõõteriistaga tuvastamise juures viibima vähemalt üks

tunnistaja. Nimetatud toimingute teostamise kohta koostab ametiisik protokolli. Ametiisiku poolt joobeseisundi tuvastamise

võib isik vaidlustada viivitamata pärast talle protokolli tutvustamist, nõudes joobeseisundi tuvastamist arsti poolt. Käesoleval

juhul nähtub alkoholijoobe tuvastamise protokollist, et M. M. on nõustunud temal tuvastatud alkoholijoobega ning loobunud

joobeseisundi meditsiinilisest tuvastamisest ja vereproovis alkoholisisalduse määramisest. Tunnistajana on protokolli märgitud

Põhja Politseiprefektuuri vanemkonstaabel Gert Nõgu, kes on hiljem koostanud väärteoprotokolli. Just seda asjaolu on

maakohus pidanud oluliseks väärteomenetlusseaduse rikkumiseks. Maakohtu selline järeldus on ekslik, ei tulene

menetlusseadusest ega Riigikohtu varasemast praktikast.

7. Väärteomenetluse seadustiku § 31 lg 1 sätestab, et väärteomenetluses järgitakse tõendamisel ja tõendite kogumisel

kriminaalmenetluse sätteid väärteomenetluse seadustikust tulenevate erisustega. Kriminaalmenetluse seadustiku § 66 lg 2

kohaselt ei või kriminaalasjas tunnistajana osaleda samas asjas kahtlustatav või süüdistatav isik, samuti uurimisasutuse

ametnik, prokurör ega kohtunik, kelle menetluses on kriminaalasi. Viidatud sätte kohaldamisel on Riigikohtu

kriminaalkolleegium leidnud, et menetleja võib olla tõendite koguja, kontrollija, uurija või hindaja, kuid mitte enda edasiseks

menetlustegevuseks tõendi looja. Mõistetavalt saab kohtuvälise menetleja ametnik menetluse käigus teavet faktilistest

asjaoludest, millel on väärteomenetluses tähtsust. Need asjaolud tuleb menetlusseaduses sätestatud korras tõendina vormistada,

võimaldamaks nende kasutamist tõendamisel. Kriminaalmenetluse seadustiku § 66 lg 2 kohaselt ei või aga menetleja neid

asjaolusid tõendada asja menetlenud isiku ütlustega, s.t kohtuvälise menetleja ametnik ei või jätta tõendeid kogumata ja anda

selle asemel menetluses ütlusi. Samas ei ole põhimõtteliselt välistatud menetleja ametniku ülekuulamine tunnistajana näiteks

mingi menetlustoimingu täpse käigu kohta (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 2. jaanuari 2009. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-

73-08).

8. Käsitletavas asjas puudus nii kohtuvälises menetluses kui ka kaebuse lahendamisel maakohtus igasugune vaidlus selle üle,

kas M. M. oli alkoholijoobes või kas temal esinev alkoholijoove on õigesti tuvastatud. Alkoholijoobe tuvastamise protokollis

tunnistajana märgitud politseiametnik ei ole andnud ütlusi M. M. alkoholijoobe ega joobe tuvastamise kohta ning seetõttu on

kohtu järeldus menetlusseaduse olulisest rikkumisest alusetu.

9. Vaidlused väärteo asjaolude tuvastatuse üle tuleb kohtul lähtuvalt VTMS § 123 lg-st 2 menetluse käigus lahendada.

Siinjuures märgib kolleegium, et maakohus on käesoleval juhul kellaegade vastuolule osutamisel eksinud. Ebaselguse

lahendamise määrusega ei muudetud joobe tuvastamise aega, vaid väärteo toimepanemise aega. Muudetud väärteoprotokolli

kohaselt pani M. M. väärteo toime kell 01.05 ning alkoholijoobe tuvastamise protokollist lähtuvalt tuvastati tal alkoholijoove

kell 01.10. Nimetatud kellaaegades puudub vastuolu.

10. Eeltoodu alusel ja juhindudes VTMS § 174 p-st 7 ning § 175 p-st 2, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium maakohtu

otsuse ja saadab väärteoasja uueks arutamiseks Harju Maakohtule. Kassaatori alternatiivse taotluse - jõustada kohtuvälise

menetleja otsus - rahuldamine ei ole VTMS § 174 p 6 kohaselt võimalik, kuna see raskendaks menetlusaluse isiku olukorda.

Hannes Kiris, Lea Kivi, Priit Pikamäe