3-1-1-88-08 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-88-08

Otsuse kuupäev

17. märts 2009

Kohtukoosseis

Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Jüri Ilvest ja Lea Kivi

Kohtuasi

Kriminaalasi M.K. süüdistuses KarS § 201 lg 2 p 1, § 266 lg 1, § 329 ja § 424

järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 30. septembri 2008. a otsus

kriminaalasjas nr 1-06-11972

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

M.K. kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Peep Rajavere kassatsioon ja Lääne

ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Indrek Kalda kassatsioon

Asja läbivaatamise kuupäev

4. veebruar 2009

Istungil osalenud isikud

M.K.

kaitsja

vandeadvokaadi

vanemabi

Peep

Rajavere

ja

Lääne

Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Indrek Kalda

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 30. septembri 2008. a kohtuotsus M.K. sundtoomiseks kinnipidamise aja talle

mõistetud karistuse hulka arvestamises ja saata kriminaalasi selles osas uueks arutamiseks Tallinna

Ringkonnakohtusse.

2. Prokuröri kassatsioon rahuldada.

3. Kaitsja kassatsioon jätta rahuldamata.

4. Mõista Eesti Vabariigilt OÜ Andres Rüütli Advokaadibüroo kasuks välja 1062 (üks tuhat kuuskümmend kaks)

krooni, sealhulgas käibemaks 162 (ükssada kuuskümmend kaks) krooni M.K-le kassatsioonimenetluses riigi õigusabi

osutamise eest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. M.K. tunnistati Pärnu Maakohtu 17. juuni 2008. a kohtuotsusega süüdi ja karistati KarS § 201 lg 2 p 1 järgi ühe-aastase

vangistusega, KarS § 266 lg 1 järgi kuuekuulise vangistusega ning KarS §-de 329 ja 424 järgi KarS § 63 lg 1 alusel kahe-

aastase vangistusega. Liitkaristusena mõisteti talle nende tegude eest vangistus kolmeks aastaks. Karistust suurendati varasema

kohtuotsusega mõistetud kandmata karistuse võrra ja liitkaristuseks mitme kohtuotsuse järgi mõisteti talle vangistus neljaks

aastaks üheteistkümneks kuuks ja kahekümne seitsmeks päevaks. Karistusest arvati maha eelvangistuses viibitud aeg, s.h aeg,

mil M.K. oli kinni peetud sundtoomise tõttu. Lisakaristusena võeti M.K-lt kolmeks aastaks õigus juhtida mootorsõidukit.

2. M.K. tunnistati KarS § 201 lg 2 p 1 järgi süüdi selles, et varem varguseid toime pannud isikuna pööras ta ebaseaduslikult

enda kasuks talle kasutamiseks antud V.R-le kuulunud sõiduauto. KarS § 266 lg 1 järgi tunnistati M.K. süüdi selles, et ta tungis

kuuriukse luku, abihoone ukse ja ukseluku lõhkumise teel omavoliliselt LTÜ-le kuuluvasse kauplusse. KarS § 424 ja § 329

järgi tunnistati M.K. süüdi selles, et varem samade kuritegude eest karistatud isikuna juhtis ta neljal korral taas mootorsõidukit

joobeseisundis.

3. Prokurör ja kaitsja esitasid maakohtu otsuse peale apellatsioonid. Prokurör taotles maakohtu otsuse tühistamist M.K.

sundtoomisega seotud kinnipidamise aja karistusaja hulka arvamises. Prokurör leidis, et isiku sundtoomisega seotud

kinnipidamise aeg ei ole võrdsustatav eelvangistuses viibimisega, vaid on iseseisvalt kohaldatav isikult vabaduse võtmise alus.

Kaitsja taotles kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumise ja materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu maakohtu otsuse

tühistamist ja kriminaalasja saatmist uueks arutamiseks maakohtule. Alternatiivina taotles ta M.K. õigeksmõistmist KarS § 201

lg 2 p 1 ja § 266 lg 1 järgi ning talle kergema karistuse mõistmist. Kaitsja arvates puudusid maakohtu otsuses põhjendused.

Kaitsja leidis, et maakohus võttis ebaõigesti raskendava asjaoluna arvesse seaduses nimetamata asjaolu ning luges ebaõigesti

omastamise puhul süüd suurendavaks asjaoluks koosseisulise asjaolu. Kaitsja hinnangul ei vastanud mõistetud karistus

toimepandud kuritegudele ja toimepanija isikule. Samuti liideti M.K-le mõistetud karistused ebaõigesti.

4. Tallinna Ringkonnakohtu 30. septembri 2008. a otsusega tühistati maakohtu otsus osaliselt. Ringkonnakohus mõistis M.K.

KarS § 424 ja § 329 järgi õigeks 20. aprillil 2005. a mootorsõiduki joobeseisundis juhtimises ja karistuse kandmisest

kõrvalehoidumises. Ringkonnakohus täiendas kohtuotsuse resolutsiooni karistuste liitmisel viitega KarS § 65 lg-le 1.

4.1 Ringkonnakohus märkis, et sundtoomise tõttu võib isikut kinni pidada nii kaua, kui see on vajalik sundtoomise aluseks

oleva menetlustoimingu tegemiseks, kuid mitte kauem kui nelikümmend kaheksa tundi. Ringkonnakohus nõustus maakohtuga,

et M.K. sundtoomise tõttu kinnipidamise aeg tuleb arvestada talle mõistetud karistusaja hulka, sest see seondus vahetult tema

süüasja menetlemisega, mistõttu tuleb tema sundtoomise tõttu kinnipidamise aeg võrdsustada eelvangistuses viibitud ajaga.

Kohus viitas oma seisukoha kinnituseks muu hulgas Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsusele kriminaalasjas nr 3-1-3-7-02,

mille kohaselt kuriteo toimepanemises kahtlustatava isiku paigutamine väljasaatmislaagrisse võrdsustati eelvangistusega, sest

kinnipidamise tingimused loeti võrdseks.

4.2 Ringkonnakohtu arvates võimaldas maakohtu otsuses esitatud tõendite analüüs ja tehtud järeldused jälgida kohtu

siseveendumuse kujunemist. Maakohtu järelduste põhjendamise maht tulenes esitatud süüdistuse mahust. Seetõttu ei lasunud

maakohtul kohustust näidata, et M.K. küll juhtis 21. augustil 2007 mootorsõiduki juhtimise keeldu rikkudes mootorsõidukit

joobnuna, kuid sama käitumisega ta ei rikkunud varasema kohtuotsusega pandud juhtimise keeldu, sest selle karistuse oli ta ära

kandnud. Samuti on põhjendatud, miks tuli M.K. lugeda KarS §-s 424 märgitud erisubjektiks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

5. Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni Lääne Ringkonnaprokuratuuri prokurör Indrek Kalda, kes taotleb

ringkonnakohtu otsuse tühistamist M.K-le mõistetud karistuse osas ja kriminaalasja ringkonnakohtusse uueks arutamiseks

saatmist. Prokurör ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga, et süüdistatava sundtoomise kohaldamiseks kinnipidamise aeg tuleb

võrdsustada eelvangistuses viibitud ajaga ja talle mõistetavast karistusest maha arvata. Prokuröri hinnangul on sundtoomine

olemuslikult erinev eelvangistusest, sest sundtoomine ei seondu otseselt kuriteo toimepanemisest tingitud isiku vabaduse

piiramisega, vaid vajadusega tagada isiku osavõtt menetlustoimingust.

6. Kaitsja märgib kassatsioonivastuses, et süüdistatava sundtoomise tõttu kinnipidamine tuleb võrdsustada eelvangistusega ja

arvata isikule mõistetud karistuse hulka. Seda seisukohta kinnitab kaitsja arvates ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi varasem

praktika.

7. Kassatsiooni esitas ka M.K. kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Peep Rajavere, kes taotleb ringkonnakohtu otsuse tühistamist

osas, millega jäeti maakohtu otsus tühistamata ja kriminaalasja maakohtusse uueks arutamiseks saatmist. Kaitsja arvates rikkus

ringkonnakohus oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 p 7 mõttes, sest ringkonnakohtu otsuses ei vastata piisava

põhjalikkusega apellatsioonis esitatud seisukohtadele ja põhjendustele. Ringkonnakohus ei põhista M.K. süüditunnistamist

omastamises, ebapiisavalt on avatud selle teo subjektiivne koosseis. Kassaator märgib, et maa- ega ringkonnakohtu otsusest ei

nähtu M.K. erisubjektsus KarS § 424 mõttes. Samuti ei nähtu kummagi otsuse põhistustest, millal või mitmel korral on M.K.

toime pannud KarS §-s 329 sätestatud kuriteo.

8. Prokurör leiab kassatsioonivastuses, et ringkonnakohtu otsus on seaduslik ja selle tühistamiseks puudub alus. Prokuröri

arvates asutakse kassatsioonis ebaõigele seisukohale, et ringkonnakohus on rikkunud kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339

lg 1 p 7 mõttes. Prokurör viitab, et Riigikohtu kriminaalkolleegiumi varasema praktika kohaselt ei ole kohtuotsuses

põhjenduste puudusena käsitatav olukord, kus kohtu motiivid tunduvad menetlusosalisele ebapiisavatena. Prokuröri arvates

kordab kaitsja kassatsioon juba apellatsioonis esitatud väiteid. Muuhulgas taotletakse selles tõendite ümberhindamist, milleks

Riigikohtul puudub pädevus.

9. Riigikohtu istungil taotles kaitsja oma kassatsiooni rahuldamist ja palus jätta prokuröri kassatsiooni rahuldamata. Prokurör

vaidles kaitsja kassatsioonile vastu ja taotles selle rahuldamata jätmist. Prokurör taotles ka ringkonnakohtu otsuse tühistamist

M.K. sundtoomise tõttu kinnipidamise aja karistuse tähtaja hulka lugemises ja kriminaalasja selles osas ringkonnakohtule

uueks arutamiseks saatmist.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

10. Prokuröri kassatsioonis taotletakse ringkonnakohtu otsuse tühistamist põhjusel, et süüdistatava sundtoomisega seotud

kinnipidamise aeg on võrdsustatud eelvangistuses viibitud ajaga ja mõistetud karistusest maha arvatud.

11. Kriminaalkolleegium on varasemalt märkinud, et kui isiku suhtes kehtestatud piirangud on samastatavad tema vahi all

pidamise tingimustega ja nende piirangute kohaldamise tingis kuriteo toimepanemine, tuleb nende piirangute kehtimise aeg

arvata ka mõistetud karistuse hulka. Nii tuleb nt kuriteo toimepanemises kahtlustatuna kinni peetud isiku väljasaatmislaagrisse

paigutamine võrdsustada eelvangistusega, sest väljasaatmislaagris tema kinnipidamise tingimused on võrdsustatavad vahi all

pidamise tingimustega (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 2002. a otsus asjas nr 3-1-3-7-02, RT III 2002, 29, 316, p 10).

Viidatud lahendile on tuginenud ka ringkonnakohus ning kassatsioonivastuses kaitsja.

12. Vastates küsimusele, kas ka süüdistatava kinnipidamine sundtoomise tõttu on samastatav vahi all pidamisega, märgib

kriminaalkolleegium järgmist. Isikule kehtestatavad piirangud on tema sundtoomise tõttu kinnipidamisel eelvangistuse

tingimustega samastatavad. Sundtoomise tõttu kinnipeetud isikutele laieneb põhimõtteliselt samasugune režiim, kui

eelvangistatud isikutele (vt M.K. sundtoomise tõttu kinnipidamise ajal kehtinud arestimaja sisekorraeeskirja - kinnitatud

siseministri 1. detsembri 2000. a määrusega nr 71, RTL 2000, 125, 2009 - ning praegu kehtivat arestimaja sisekorraeeskirja -

kinnitatud siseministri 8. jaanuari 2008. a määrusega nr 3, RTL 2008, 6, 66).

13. Lisaks isikule kehtestatavate piirangute olemusele tuleb aga silmas pidada piirangute kohaldamise alust. Isiku sundtoomine

on vajalik selleks, et kahtlustatava või süüdistatava juuresolekut nõudvaid menetlustoiminguid oleks võimalik läbi viia ka

olukorras, kus kahtlustatav või süüdistatav ei reageeri korraldusele menetlustoiminguks kohale ilmuda. Allumatust menetleja

korraldustele ei saa võrdsustada pakkumineku kahtlusega ja seega vahistamisalusega. Seda tuleb määratleda menetlusosalise

õigusvastase käitumisena. Tegemist on menetluskorra rikkumisega, mille eest võib isikut sõltumatult kriminaalmenetluse

kulgemisest karistada rahatrahvi või arestiga ning iseseisva sunnivahendina tagada tema osavõtt menetlustoimingust

sundtoomise abil. KrMS § 138 lg 1 või § 267 lg 1 p 2 alusel menetleja kutsel ilmumata jäänud väljakutsutule mõistetud

rahatrahv või arest on iseseisvad väärteokaristused, mida ei arvata isikule kuriteo eest mõistetava karistuse hulka. KrMS § 138

lg 3 kohaselt võib menetleja kutsel ilmumata jäänud väljakutsutud kahtlustatava, süüdistatava, süüdimõistetu, kannatanu,

tsiviilkostja või tunnistaja suhtes kohaldada sundtoomist. Seetõttu on sundtoomine kolleegiumi hinnangul iseseisev

sunnivahend, tagamaks kriminaalmenetluse toimetamise efektiivsust olukorras, kus isik takistab oma ilmumata jäämisega

menetleja tööd. Eelnevale tuginedes leiab kriminaalkolleegium, et sundtoomine ei seondu vahetult kriminaalmenetluse

esemeks oleva teoga, vaid menetlusosalise hilisema õigusvastase käitumisega menetluse ajal. Seega, kui vabaduses viibiv

kahtlustatav või süüdistatav on oma õigusvastase käitumisega menetluse ajal andnud alust sundtoomiseks, ei saa selle alusel

arestimajas viibitud aega lugeda eelvangistuseks ega arvestada karistuse kandmise aja hulka.

14. Kaitsja kassatsioonis esitatud seisukohad kordavad juba tema apellatsioonis märgitut ja ringkonnakohus on neid seisukohti

käsitlenud. Kohtuotsus on nõutaval määral põhistatud ja kolleegiumi hinnangul puudub alus selle tühistamiseks kaitsja toodud

põhjustel.

15. Kaitsja esitas taotluse kaitsjatasu väljamõistmiseks riigi õigusabi osutamise eest summas 900 krooni, millele lisandub

käibemaks 162 krooni. Tulenevalt justiitsministri 26. jaanuari 2005. a määruse nr 2 riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu

arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord § 2 lg-st 1 ja § 8 lg-st 1

tuleb esitatud taotlus rahuldada.

16. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 361 p-st 6 tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tallinna

Ringkonnakohtu 30. septembri 2008. a kohtuotsuse M.K. sundtoomiseks kinnipidamise aja talle mõistetud karistuse hulka

arvestamises ja saadab kriminaalasja tühistatud osas samale kohtule uueks arutamiseks.

Hannes Kiris, Jüri Ilvest, Lea Kivi