3-1-2-1-09 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-2-1-09

Otsuse kuupäev

11. märts 2009. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Lea Kivi, liikmed Ott Järvesaar ja Priit Pikamäe

Kohtuasi

Kriminaalasi V.H. ja L.L-M. süüdistuses KarS § 386 lg 1 järgi, U.K., H.L. ja

V.T. süüdistuses KarS § 386 lg-te 1, 2 ja § 22 lg 3 järgi ning OÜ T süüdistuses

KarS § 386 lg 2 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 28. mai 2008. a kohtuotsus kriminaalasjas

nr 1-08-2544

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

O.M. esindaja vandeadvokaat Toivo Viilup, teistmisavaldus

Asja läbivaatamise kuupäev

11. veebruar 2009. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 28. mai 2008. a kohtuotsus osas, millega rahuldati Eesti Vabariigi tsiviilhagi O.M. ja V.S

vastu ning lõpetada nende suhtes menetlus.

2. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata.

3. Teistmisavaldus rahuldada osaliselt.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohtu 28. mai 2008. a kohtuotsusega tunnistati kokkuleppemenetluses süüdi V.H. ja L.L-M. KarS § 386 lg 1 järgi

ning U.K., H.L. ja V.T. KarS § 386 lg-te 1, 2 ja § 22 lg 3 järgi ning OÜ T KarS § 386 lg 2 järgi. Kriminaalasjas rahuldati kolm

Eesti Vabariigi tsiviilhagi. Ühe tsiviilhagi lahendamise raames mõisteti VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 7 alusel Eesti Vabariigi

kasuks välja OÜ-lt T, V.H-lt, L.L-M-lt, H.L-lt, V.T-lt ja O.M-lt solidaarselt 1 503 709,80 krooni. Sama otsusega mõisteti Eesti

Vabariigi kasuks OÜ-lt T, V.H-lt, L.L-M-lt ja V.T-lt ja V.S-lt solidaarselt välja 1 031 003 krooni. Maakohtu otsust

apellatsioonimenetluses ei vaidlustatud ja see jõustus 5. juunil 2008. a.

2. O.M. ja V.S. olid selle kriminaalasja kohtueelsel menetlusel kahtlustatavad KarS § 22 lg 3 - § 386 lg 1 järgi. Põhja

Ringkonnaprokuratuur lõpetas O.M. suhtes kriminaalmenetluse KrMS § 202 lg 7 alusel 28. jaanuaril 2008. a ja V.S. suhtes 7.

veebruaril 2008. a. Kuivõrd O.M. oli enne tema suhtes kriminaalmenetluse lõpetamist tasunud maksuhalduri pangakontole 83

065 krooni, siis tuginedes KrMS § 202 lg-le 2 ei pidanud prokuratuur vajalikus temale täiendavaid kohustusi panna. KrMS §

202 lg 2 p 1 alusel kohustati V.S. hüvitama tema poolt tekitatud kahjust 7. augustiks 2008. a 103 100 krooni.

3. Harjumaa tööpiirkonna kohtutäitur Urmas Tärno algatas võlgniku O.M. suhtes täiteasja nr 052/2008/9862 ja asus Eesti

Vabariigi kasuks väljamõistetud summat O.M-lt sundtäitmise korras sisse nõudma. Sel põhjusel esitas O.M. esindaja

vandeadvokaat T. Viilup 5. detsembril 2008. a Riigikohtule teistmisavalduse. Esindaja taotleb Tartu Maakohtu 28. mai 2008

kohtuotsuse tühistamist ning Eesti Vabariigi poolt O.M. vastu esitatud tsiviilhagi osas menetluse lõpetamist või kriminaalasja

saatmist O.M. vastu esitatud tsiviilhagi puudutavas osas uueks arutamiseks Tartu Maakohtule. Samuti palub esindaja

teistmisavalduse rahuldamisel ja tsiviilhagi osas menetluse lõpetamisel jätta O.M. menetluskulud Eesti Vabariigi kanda.

Teistmisavalduses esitatud põhiseisukohad on järgmised.

3.1 Maakohus on tsiviilhagi rahuldanud isiku suhtes, kes ei olnud kriminaalmenetluses kohtumenetluse pooleks. Kohus ei ole

O.M. menetlusest teavitanud, teda kohtusse kutsunud ega ole talle kätte toimetanud menetlusdokumente. Seega ei olnud O.M-l

kriminaalasja menetlemisel võimalik teostada KrMS § 40 lg-s 1 sätestatud tsiviilkostja õigusi. Kuigi maakohus oleks pidanud

märkama, et tsiviilhagi on muuhulgas esitatud ka isiku vastu, kes ei olnud kohtumenetluses menetlusosaline, on kohus siiski

tsiviilhagi tema suhtes rahuldanud. Teistmisavalduses kajastatud asjaolu peaks kaasa tooma maakohtu otsuse tühistamise Eesti

Vabariigi tsiviilhagi puudutavas osas ja seeläbi O.M. olukorra kergendamise. Maakohtu otsuse tühistamine O.M. puudutava

tsiviilhagi osas on käsitletav õigeksmõistva kohtuotsuse tegemisena või süüdimõistetu olukorra kergendamisena. Esindaja on

seisukohal, et käesoleval juhul on olemas KrMS § 366 p-s 5 sätestatud teistmisalus.

3.2 Kuna teistmisavaldus on esitatud tulenevalt maakohtu otsustusest tsiviilhagi osas, siis kuuluvad käesoleval juhul

kohaldamisele ka TsMS § 702 lg 2 p 2 ja § 709.

4. Prokuröri vastuses teistmisavaldusele leitakse, et maakohtul puudus õigus langetada otsust O.M. tsiviilõigusliku vastutuse

üle Eesti Vabariigi ees. Seetõttu tuleb Tartu Maakohtu 28. mai 2008.a otsus tühistada osas, millega mõisteti OÜ-lt T, V.H-lt,

L.L-M-lt, H.L-lt, V.T-lt ja O.M-lt solidaarselt välja 1 503 709,80 krooni Eesti Vabariigi kasuks ja saata kriminaalasi tühistatud

osas uueks arutamiseks Tartu Maakohtule.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

5. Kriminaalkolleegium hindab esmalt teistmisaluse olemasolu (I), seejärel kujundab arvamuse kohtuasja lahendamise kohta

(II) ja võtab lõpuks seisukoha menetluskulude hüvitamise osas (III).

I

6. KrMS § 366 p 5 kohaselt on teistmise aluseks kriminaalasja õigeks lahendamiseks muu oluline asjaolu, mis ei olnud

teistetavas kriminaalasjas otsust või määrust tehes kohtul teada ja mis iseseisvalt või kogumis varem tuvastatud asjaoludega

tooks kaasa õigeksmõistva kohtuotsuse või süüdimõistetu olukorra kergendamise või kolmanda isiku, kelle vara on

kohtuotsuse või- määrusega konfiskeeritud, olukorra kergendamise. Tartu Maakohus oli käsitletavat kriminaalasja menetledes

teadlik, et Eesti Vabariigi tsiviilhagi ja süüdistatavate kokkulepped puudutavad peale süüdistatavate ka O.M.. Sellises olukorras

tulnuks maakohtul prokuratuurile kriminaaltoimik tagastada, sest kokkulepped hõlmasid tsiviilhagi puudutavas osas isikuid,

kelle suhtes oli kriminaalmenetlus KrMS § 202 alusel lõpetatud. Seetõttu ei nõustu Riigikohtu kriminaalkolleegium kaitsja

seisukohaga, et käesoleval juhul on olemas KrMS § 366 p-s 5 sätestatud teistmise alus.

7. Kuna käesolev teistmisavaldus esitati maakohtu otsustuse tõttu rahuldada tsiviilhagi O.M. vastu, kes ei olnud kriminaalasjas

menetlusosaliseks, siis tuleb teistmisavalduse lahendamisel juhinduda teistmist reguleerivatest tsiviilkohtumenetluse sätetest.

Tsiviilhagi lahendamisel kriminaalmenetluses tuleb juhinduda tsiviilkohtumenetluse korrast, kui see ei ole vastuolus

kriminaalmenetluse üldiste põhimõtetega (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 3. oktoobri 2008. a otsus asjas nr 3-1-1-42-

08-RT III 2008, 48, 334, p 22 ja 28. jaanuari 2008. a otsus asjas nr 3-1-1-60-07-RT III 2008, 7, 44; 45, p 32).

8. TsMS § 702 lg 1 järgi võib jõustunud kohtulahendi uute asjaolude ilmsikstulekul teistmise korras uuesti läbi vaadata

hagimenetluses poole, hagita menetluses menetlusosalise või muu isiku, kelle kohus oleks pidanud asja lahendamisel kaasama,

avalduse alusel. Viidatud sättest tuleneb subjektide ring, kellel on õigus kohtotsuse teistmist taotleda. Üheks võimalikuks

teistmise aluseks on TsMS § 702 lg 2 p 2 järgi asjaolu, et menetlusosalisele ei olnud menetlusest seaduse kohaselt teatatud,

muu hulgas hagiavaldust kätte toimetatud või menetlusosaline ei olnud seaduse kohaselt kohtusse kutsutud, kuigi lahend tehti

tema suhtes. Seega saab teistmise korras uuesti läbi vaadata kohtulahendi, mis kehtib menetlusosalise suhtes, kuid mille

menetlemisest on menetlusosaline kõrvale jäetud (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 10. novembri 2008. a otsus asjas nr 3-2-2-2-

08-RT III 2008, 46, 310, p 9 ). Vaatamata asjaolule, et O.M. ei olnud süüdistatav ega tsiviilkostja KrMS 39 lg 1 tähenduses

ning polnud ka teadlik teda puudutavast kohtumenetlusest, käsitas maakohus teda tsiviilkostjana ja rahuldas Eesti Vabariigi

tsiviilhagi tema suhtes. Kuivõrd seadusjõus Tartu Maakohtu 28. mai 2008. a kohtuotsus on tehtud isiku suhtes, kes ei olnud

teadlik tema vastu esitatud tsiviilhagist ja keda kohtusse ei kutsutud, siis on TsMS § 702 lg 2 p 2 vaidlustatud kohtulahendi

teistmise aluseks.

II

9. Teistmisavalduses taotletakse maakohtu otsuse tühistamist O.M. suhtes tsiviilhagi rahuldamise osas ning selles osas

kriminaalasja saatmist maakohtule uueks arutamiseks või Riigikohtu poolt uue otsuse tegemist ja O.M. osas menetluse

lõpetamist.

9.1 Kokkuleppeid sõlmides nõustusid süüdimõistetud solidaarvastutusega. Seega on V.H., L.L-M., U.K., H.L., V.T. ja OÜ T

näol tegemist solidaarvõlgnikega. VÕS § 65 lg 1 sätestab, et kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt, võib

võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Asjaolu, et

solidaarvõlgnik võib olla ka O.M., ei puuduta aga käesoleva kriminaalasja raames lahendatud tsiviilhagi, vaid solidaarvõlgnike

omavahelisi suhteid VÕS § 69 tähenduses.

9.2 Kuivõrd käesolevas kriminaalasjas ei olnud O.M. kohtumenetluse pooleks, sest tema suhtes oli kriminaalmenetlus KrMS §

202 alusel lõpetatud, siis puudus maakohtul seaduslik alus O.M. vastu esitatud tsiviilhagi menetlemiseks ja O.M. suhtes

lahendi tegemiseks. Kuna teistmisavaldus on põhjendatud ja Riigikohtule on asjaolud selged, siis TsMS § 710 lg-st 1 lähtudes

tuleb Tartu Maakohtu 28. mai 2008. a kohtuotsus tühistada osas, millega rahuldati Eesti Vabariigi tsiviilhagi O.M. vastu ja

menetlus tema suhtes tuleb lõpetada TsMS § 691 p 3 alusel.

10. Tuginedes KrMS § 352 lg-le 6 ja §-le 372 laiendab Riigikohus kriminaalasja läbivaatamise piire ka V.S. osas, sest Tartu

Maakohtu 28. mai 2008. a jõustunud kohtuotsusega kohaldati tema suhtes samuti ebaõigesti materiaalõigust. Seetõttu

vaatamata asjaolule, et V.S. ei ole maakohtu otsust temalt Eesti Vabariigi kasuks väljamõistetud tsiviilhagi osas vaidlustanud,

tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium vaidlustatud kohtulahendi ja lõpetab tema suhtes menetluse käesoleva otsuse p-

des 9.1 ja 9.2 märgitud põhjustel.

III

11. O.M. esindaja vandeadvokaat T. Viilup taotleb teistmisavalduse rahuldamisel ja tsiviilhagi osas menetluse lõpetamisel jätta

O.M. menetluskulud Eesti Vabariigi kanda. Esindaja ei ole aga teistmisavalduses nimetanud menetluskulu suurust, samuti ei

esitanud õigusabikulude kandmist või tasumise kohustust kinnitavate dokumentide koopiaid. Seetõttu jätab Riigikohus O.M.

esindaja taotluse menetluskulude osas rahuldamata.

Lea Kivi, Ott Järvesaar, Priit Pikamäe