3-2-1-151-08 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-151-08

Määruse kuupäev

Tartu, 11. märts 2009. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Lea Laarmaa, liikmed Peeter Jerofejev, Jaak Luik

Kohtuasi

Tallinna linna (Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu) avaldus

S-E. V (V) eestkostja määramiseks.

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 23. septembri 2008. a määrus

tsiviilasjas 2-08-8922

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

P. R määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Avaldaja Tallinna linn

Puudutatud isikud:

S-E. V (isikukood xxxxxxxxxxx)

M. K (isikukood xxxxxxxxxxx)

P. R (isikukood xxxxxxxxxxx)

S. K (isikukood xxxxxxxxxxx)

P. R (isikukood xxxxxxxxxxx)

Asja läbivaatamise kuupäev

9. veebruar 2009. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 23. septembri 2008. a määrus tsiviilasjas nr 2-08-8922 ja

Harju Maakohtu 23. mai 2008. a määrus samas tsiviilasjas.

2. Tallinna linna avalduses S-E. V eestkostja määramiseks menetlus lõpetada.

3. Menetluskulud jätta Tallinna linna kanda.

4. Tagastada P. R määruskaebuselt 8. oktoobril 2008. a tasutud kautsjon 400 (nelisada) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 10. märtsil 2008. a esitas Tallinna linn Harju Maakohtule avalduse seada piiratud teovõimega

täisealise isiku S-E. V üle eestkoste ja määrata tema eestkostjaks Tallinna linn ning rakendada

esialgset õiguskaitset, määrates Tallinna linna S-E. V ajutiseks eestkostjaks. Puudutatud isiku

sugulased M. K ja P. R (edaspidi P. R) olid kumbki esitanud avaldajale avalduse sooviga hakata S-

E. V eestkostjaks. Avaldaja leidis, et M. K ei sobi eestkostjaks oma halva tervise tõttu ja P. R ei sobi

eestkostjaks, kuna tal on huvide konflikt seoses S-E. V varadega.

2. 14. märtsi 2008. a määrusega rahuldas Harju Maakohus avaldaja taotluse esialgse õiguskaitse

rakendamiseks ning määras avaldaja täitma S-E. V ajutise eestkostja ülesandeid kuni eestkoste

seadmise ja eestkostja määramise otsustamiseni, kuid mitte kauemaks kui kuueks kuuks.

3. S-E. V avaldas, et P. R oleks eestkostjana kõige loogilisem, sest tal keskkool lõpetatud ja et

kinnisvaraga teeks tehinguid Tallinna linn.

4. S-E. V kohtu poolt määratud esindaja leidis, et avaldus S-E. V eestkoste seadmiseks on

põhjendatud ning eestkoste tuleks seada S-E. V kõigi asjade ajamiseks tähtajaga 3 aastat. Eestkostja

ülesannete täitmine tuleks määrata Tallinna linnale. P. R, M. K ja S. K ei ole sobivad isikud S-E. V

eestkostjaks.

5. P. R oli nõus enda S-E. V eestkostjaks määramisega. M. K oli nõus enda S-E. V eestkostjaks

määramisega. M. K ei olnud vastu Tallinna linna eestkostjaks määramisele, kuid oli vastu P. R

määramisele eestkostjaks. S. K avaldas, et on nõus M. K S-E. V eestkostjaks määramisega. Juhul, kui

kohus leiab, et M. K eestkostjaks ei sobi, on S. K nõus ka enda S-E. V eestkostjaks määramisega.

S. K oli nõus ka Tallinna linna eestkostjaks määramisega, kuid oli vastu P. R määramisele

eestkostjaks. P. R avaldas, et parimaks eestkostjaks oleks P. R. Ise eestkostja ülesandeid täita ei saaks.

Ei poolda eestkostjana M. K.

6. Harju Maakohus 23. mai 2008. a määrusega seadis S-E. V üle eestkoste ja jättis eestkostja

ülesannete täitmise S-E. V elukohajärgsele eestkosteasutusele Tallinna linnale (Lasnamäe linnaosa

Valitsuse kaudu) tähtajaga kolm aastat.

Maakohus tuvastas, et S-E. V esineb nõrgamõistuslikkus (Alzheimeri tõvest tingitud dementsuse -

nõdrameelsuse kujul), mille tõttu ta ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada ega neid juhtida,

järelikult on S-E. V piiratud teovõimega isik.

Maakohus leidis, et ükski nõusoleku andnud isikutest ei sobi S-E. V eestkostjaks, mistõttu tuleb

eestkostja ülesannete täitmine jätta S-E. V elukohajärgsele eestkosteasutusele Tallinna linnale seniks,

kuni leitakse sobiv füüsilisest isikust eestkostja. S-E. V sugulastel puudub täielikult üksmeel selle

suhtes, kes ja kuidas käesoleva ajani on S-E. V ja temale kuuluva vara eest hoolitsenud ning kes seda

edaspidi tegema peaks.

7. P. R palus Harju Maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuses tühistada määrus osas, milles

pandi eestkoste ülesannete täitmine eestkosteasutusele ja palub määrata eestkostjaks ennast. Kaebuse

kohaselt on määruskaebuse esitaja sobiv isik olema eestkostjaks. Ta on eestkostetava sugulastest

ainuke, kes on S-E. Vt viimastel aastatel regulaarselt külastanud ja vajadusel tema eest hoolitsenud.

Kohtu põhjendused mittesobivuse kohta ei ole piisavad. Eestkostja ülesannete jätmine

eestkosteasutusele ei ole õiguspärane.

8. P. R nõustus määruskaebusega. M. K, S. K, Tallinna linn ja S-E. V kohtu poolt määratud esindaja

vaidlesid määruskaebusele vastu.

9. Harju Maakohus jättis 2. septembri 2008. a määrusega määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle

läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

10. Tallinna Ringkonnakohus jättis 23. septembri 2009. a määrusega määruskaebuse rahuldamata ja

maakohtu määruse muutmata. Ringkonnakohus nõustus maakohtu määruse põhjendustega ja ei

korranud neid tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 654 lg 6 alusel.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

11. P. R esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub lõpetada asjas menetlus

seoses eestkostetava surmaga, tühistada maakohtu ja ringkonnakohtu määrused täies ulatuses ning

peatada maakohtu määruse täitmine. Määruskaebuse kohaselt suri S.-E. V 28. septembril 2008.

Määruskaebuses leitakse, et ringkonnakohus on rikkunud menetlusõiguse norme jättes määruse

põhjendamata. Samuti pole vastavalt TsMS § 520 lg-le 3 määratud S.-E. V esindajat menetluses

ringkonnakohtus.

12. Avaldaja vaidles määruskaebusele vastu. Teised puudutatud isikud ei ole määruskaebusele

vastanud.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

13. Kolleegiumi arvates tuleb asja menetlus TsMS § 428 lg 1 p 5 ja § 477 lg 1 (nende koostoimes)

alusel lõpetada. Lähtuvalt TsMS § 431 lg-st 2 ning § 691 p-st 3 ja §-st 695 (nende koostoimes) tuleb

asjas tehtud Tallinna Ringkonnakohtu 23. septembri 2008. a määrus ja Harju Maakohtu 23. mai

2008. a määrus tühistada.

14. Riigikohtule esitatud surmatunnistuse kohaselt on S-E. V surnud 28. septembril 2008. Asjas

poolena osaleva füüsilise isiku surma korral lõpetab kohus TsMS § 428 lg 1 p 5 kohaselt menetluse

otsust tegemata, kui vaieldav õigussuhe ei võimalda õigusjärglust. Kohus vaatab hagita asja

TsMS § 477 lg 1 kohaselt läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta

sätestatud erisusi. Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkoste seadmise menetlusele kui hagita

menetlusele ei ole sätestatud erisusi menetlusosalise surma puhuks. Avalduses taotleti S-E. V

eestkoste seadmist. Perekonnaseaduse (PKS) § 104 p 1 kohaselt lõpeb eestkoste eestkostetava

surmaga. Kuna eestkoste S-E. V surmaga on lõppenud ja asjas ei ole võimalik õigusjärglus, tuleb asja

menetlus lõpetada.

15. Kohtupraktika ühtlustamise huvides märgib kolleegium siiski, et kohtud on kohaldanud valesti

PKS § 95 lg-t 3. Kolleegium jääb Riigikohtu 28. oktoobri 2005. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-101-05

ja 7. detsembri 2005. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-141-05 väljendatud seisukoha juurde, et PKS § 95

lg 3 kohaselt saab eestkostjaks olla ainult füüsiline isik. Kohalik omavalitsus täidab eeskostja

ülesandeid seaduse alusel (PKS § 95 lg 5).

16. Kuna asja menetlus lõpetatakse, jäävad menetluskulud TsMS § 168 lg 2 ja § 477 lg 1 koostoimes

avaldaja Tallinna linna kanda.

17. Kuna asja menetlus lõpetatakse, tuleb määruskaebuse esitajale TsMS § 149 lg 4 kolmanda lause

alusel kassatsioonkautsjon tagastada.

Lea Laarmaa, Peeter Jerofejev, Jaak Luik