3-1-1-11-09 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-11-09

Otsuse kuupäev

9. märts 2009

Kohtukoosseis

Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Ott Järvesaar ja Priit Pikamäe

Kohtuasi

Väärteoasi V. I. karistamises jäätmeseaduse § 1207 lg 1 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 24. septembri 2008. a otsus väärteoasjas

nr 4-08-563

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Narva-Jõesuu Linnavalitsuse kassatsioon

Asja läbivaatamise kuupäev

4. märts 2009

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 24. septembri 2008. a otsus V. I. kohta jäätmeseaduse § 1207 lg 1 järgi alustatud

väärteomenetluse lõpetamises ja saata väärteoasi Viru Maakohtule uueks arutamiseks.

2. Kassatsioon rahuldada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kohtuvälise menetleja 4. jaanuari 2008. a otsusega karistati V. I.-t jäätmeseaduse § 1207 lg 1 järgi 25 trahviühiku suuruse

rahatrahviga selle eest, et ta jättis 8. juulil 2007 Narva-Jõesuu territooriumil Š. männi juurde märgi ?Prügi mahapanek

keelatud? alla olmeprügi.

2. V. I. esitas kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse Viru Maakohtule, taotledes kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist

ja väärteoasjas menetluse lõpetamist. Kaebaja märkis, et ta ei visanud keelatud kohas prügi ära. 8. juuli 2007. a õhtul peatas ta

oma auto Narva-Jõesuus Š. männi juures ja soovis seal väikest prügikotti ära visata, teades, et varem seisis selles kohas

prügikonteiner. Näinud prügi mahapanemist keelavat märki, läks ta auto juurde tagasi ja pani prügi autosse.

3. Viru Maakohtu 24. septembri 2008. a otsusega tühistati kohtuvälise menetleja otsus ja väärteoasja menetlus lõpetati VTMS

§ 29 lg 1 p 1 alusel. Kohus leidis, et jäätmeseaduse § 1207 lg 1 rikkumine V. I. poolt ei ole tõendatud.

Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt on V. I. süü tõendatud fotode ja tema enda ütlustega. V. I. aga ei tunnistanud

õiguserikkumise fakti ja toimikus olevad fotod ei kinnita asjaolu, et tema käes olev kott prügiga oleks pandud keelava märgi

alla. Samuti puuduvad toimikumaterjalides tõendid, et väljudes aiandusühistu Lõke territooriumilt tõi menetlusalune isik sealt

kaasa prügi ja et see prügi tekkis sellel kinnistul. V. Ivanova on andnud järjekindlalt ütlusi, et ta ei visanud prügi keelava märgi

alla, vaid näinud märki, keeras ümber ja pani prügi enda autosse.

Maakohus märkis, et kohtuväline menetleja on oma otsuses väärteo kirjeldust täiendanud uute asjaoludega, mida

väärteoprotokoll ei kajasta. Nii tunnistati V. I. kohtuvälise menetleja otsusega süüdi selles, et ta rikkus Narva-Jõesuu

jäätmehoolduseeskirja punkti 4.7 - tulnud aiandusühistust Lõke, pani olmejäätmed maha Narva-Jõesuu territooriumil prügi

kogumist keelava märgi alla. Väärteoprotokollis ei ole aga V. I. sellist käitumist kirjeldatud. Kohtuväline menetleja peab otsuse

tegemisel lähtuma ainult väärteoprotokollis märgitud asjaoludest. Seetõttu on vaidlustatava otsusega ebaõigesti määratud V. I.-

le karistus teo eest, mida väärteoprotokoll ei kirjelda.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

4. Kohtuväline menetleja esitas maakohtu otsuse peale kassatsiooni, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja väärteoasja

samale kohtule uueks arutamiseks saatmist. Kassaator leiab, et maakohtu otsus tuleb väärteomenetlusõiguse olulise rikkumise

tõttu tühistada järgmistel põhjustel. Kohtuvälise menetleja esindajale ei saadetud kutset maakohtu istungile, mistõttu jäi

kohtuväline menetleja võimaluseta avaldada oma arvamust, anda ütlusi ja lükata ümber kaebuse esitaja väiteid. Kassaatori

arvates asus maakohus ebaõigele seisukohale, et kohtuvälise menetleja otsus arutatavas asjas on paljasõnaline. Kohtuvälise

menetleja arvates ei pea väärteoprotokolli ja väärteootsuse sisu olema identsed ning väärteootsuses võib tõenduslikku baasi

kirjeldada laiemalt.

5. V. Ivanova kaitsja esitas kassatsioonivastuse, milles märgib, et ei saa nõustuda kassaatori seisukohaga, nagu ei peaks

väärteoprotokollist nähtuv teokirjeldus kokku langema väärteootsuses kirjeldatuga. Kaitsja arvates on kassatsiooni nimetatud

seisukoht vastuolus VTMS § 74 lg 1 p-dega 6 ja 7 ning §-ga 87 kui ka kohtupraktikaga. Väärteoasja arutamisel ei või väljuda

nende asjaolude piirest, mis on kajastatud väärteoprotokollis. Kohtuväline menetleja on seda aga teinud. Kaitsja vastustab ka

kassaatori seisukohta, nagu ei oleks kohtuvälise menetleja otsus olnud paljasõnaline.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6. Kassatsioonis taotletakse maakohtu otsuse tühistamist ja väärteoasja samasse kohtusse uueks arutamiseks saatmist, sest

kohtuvälist menetlejat ei teavitatud kohtuistungi toimumise ajast. Väärteoasjast nähtuvalt teavitas maakohus kohtuistungi

toimumise ajast menetlusalust isikut, kuid kutse saatmist kohtuvälisele menetlejale väärteoasja materjalid ei kinnita.

Kohtuvälise menetleja esindaja kohtulikul arutamisel ei osalenud (tl 24). Kriminaalkolleegium on varem märkinud, et kuigi

VTMS § 126 lg 3 kohaselt ei takista kohtuvälise menetleja mitteilmumine kaebuse kohtulikku arutamist, võib maakohus

menetlusaluse isiku kaebust kohtuvälise menetleja esindajata arutada vaid juhul, kui eelnevalt on täidetud VTMS § 122

nõuded. VTMS § 122 kohaselt tuleb kohtumenetluse pool kohtuistungile kutsuda. Kohtumenetluse pool saab kujundada

seisukoha enda osavõtu kohta kohtulikust arutamisest vaid juhul, kui kohus on teda selle toimumise ajast ja kohast

nõuetekohaselt teavitanud. Väärteoasja kohtulik arutamine kohtumenetluse poolt sellest teavitamata on kohtuliku

ärakuulamisõiguse rikkumine ning väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine VTMS § 150 lg 2 mõttes (Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 26. veebruari 2009. a otsus asjas nr 3-1-1-6-09, p 8).

7. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS § 150 lg-st 2, § 174 p-st 7 ja § 175 p-st 2 tühistab kriminaalkolleegium Viru

Maakohtu 24. septembri 2008. a kohtuotsuse ja saadab väärteoasja uueks arutamiseks Viru Maakohtule.

Hannes Kiris, Ott Järvesaar, Priit Pikamäe