3-1-1-4-09 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-4-09

Otsuse kuupäev

9. märts 2009

Kohtukoosseis

Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Jüri Ilvest ja Ott Järvesaar

Kohtuasi

Väärteoasi A. L. (L.) karistamises vedelkütuse seaduse § 32 lg 1 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 7. oktoobri 2008. a otsus väärteoasjas

nr 4-08-6566

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

A. L. kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Kalju Kutsar, kassatsioon

Asja läbivaatamise kuupäev

11. veebruar 2009

Istungil osalenud isikud

A. L. kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Kalju Kutsar ja Maksu- ja Tolliameti

Lõuna maksu- ja tollikeskuse esindaja Piret Valner

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 7. oktoobri 2008. a otsus A. L. karistamises vedelkütuse seaduse § 32 lg 1

järgi ja lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel seoses väärteo tunnuste puudumisega.

2. Kassatsioon rahuldada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 20. mail 2008 koostas Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskus A. L. suhtes väärteoprotokolli seoses sellega, et ta

käitles ebaseaduslikult nõuetele mittevastavat vedelkütust. Nimelt vedas A. L. 15. oktoobril 2007 kell 00.50 Tallinn-Tartu-

Võru-Luhamaa maanteel Miikse teeristis sõiduautos Volkswagen Passat 110 liitrit nõuetele mittevastavat bensiini. Veetav

bensiin asus sõiduki salongis ja pagasiruumis. Tegemist oli kütusega, mille väävlisisaldus ei vastanud standardile EVS-EN

228:2004 ja seega ka majandusministri 11. juuni 2003. a määruse nr 97 "Nõuded vedelkütusele" § 2 lg-le 1. Vedelkütuse

seaduse (VKS) § 8 lg 2 kohaselt on nõuetele mittevastava kütuse käitlemine keelatud.

2. Kohtuvälise menetleja 20. juuni 2008. a otsusega karistati A. L. VKS § 32 lg 1 järgi rahatrahviga 30 trahviühikut ehk 1800

krooni. Sama otsusega mõisteti menetlusaluselt isikult menetluskuluna välja ekspertiisitasu 673 krooni.

Otsuse põhistustes asus kohtuväline menetleja muu hulgas seisukohale, et A. L. ei omandanud kütust Euroopa Ühenduses, vaid

Vene Föderatsioonis asuvast kütuse jaemüügiga tegelevast ettevõttest. Kuna A. L.-l ei ole majandustegevuse registri

registreeringut, ei saanud ta kütust VKS § 2 lg 1 p 4 mõttes Eestisse importida. Seetõttu on ainuvõimalik, et kütus on toodud

Eestisse alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse (ATKEAS) § 68 lg-s 1 või §-s 69 sätestatud korras sõiduki

kütusepaagis või 10 liitri kaupa väljaspool kütusepaaki. Arvestades A. L. piiriületusi 14. ja 15. oktoobril 2007 võib eeldada, et

14. oktoobril 2007 kell 22.08 saabus A. L. täis kütusepaagiga sõiduautoga Volkswagen Passat läbi Luhamaa tollipunkti

Venemaalt Eestisse. Seejärel võttis ta kütuse sõidukist välja plastmasskanistritesse. Jätnud kütusega täidetud kanistrid metsa,

sõitis A. L. tagasi Venemaale, kust naases 15. oktoobril 2007 kell 00.22 uuesti täidetud kütusepaagiga ja tõstis eelnevalt metsa

jäetud kütusepaagid autosse. Sellest tulenevalt asus kohtuväline menetleja seisukohale, et A. L. tegevust ei saa pidada kütuse

lõpptarbimiseks. Järelikult oli A. L. tegevus käsitatav kütuse käitlemisena VKS § 2 lg 1 p 3 mõttes.

3. Kohtuvälise menetleja otsuse peale esitas kaebuse A. L. kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Kalju Kutsar, kes taotles selle

otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist. Kaebuse esitaja märkis, et vastutus VKS § 32 lg 1 järgi eeldab kütuse

käitlemist. Tulenevalt VKS § 1 lg-st 1, § 2 lg-st 1 ja § 3 lg-st 1 ei saa kütuse käitlemiseks lugeda eraisiku poolt ostetud kütuse

transportimist. Seda järeldust kinnitab ka vedelkütuse seaduse eelnõu seletuskiri. Lõpptarbija toimingud kütusega, sh selle

hoidmine ja vedamine ei ole vaadeldavad kütuse käitlemisena. Sellisele seisukohale on asunud ka Tartu Halduskohus

haldusasjas nr 3-08-236. A. L. transportis kütust isiklikuks vajaduseks, mistõttu tema tegu ei vasta VKS § 32 lg-s 1 sätestatud

väärteokoosseisule. Samuti leidis kaitsja, et kohtuväline menetleja on oluliselt rikkunud väärteomenetlusõigust, kuna ei

kaasanud menetlusse tõlki, ehkki menetlus toimus eesti keeles, mida A. L. piisavalt ei valda.

4. Tartu Maakohtu 7. oktoobri 2008. a otsusega jäeti kohtuvälise menetleja otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. Maakohtu

põhiseisukohad olid järgmised.

4.1 Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse § 68 lg 1 kohaselt on aktsiisivaba Eestisse sissesõidul mootorsõiduki

standardses kütusepaagis samas mootorsõidukis tarbitav ning sõiduki sihtkohta jõudmiseks vajalik kütus. Sama seaduse § 69

sätestab, et lisaks standardses kütusepaagis olevale kütusele on reisija valduses oleva mootorsõiduki esmakordsel Eestisse

sissesõidul ühe päeva jooksul lubatud mittekaubanduslikul eesmärgil samas mootorsõidukis kasutamiseks aktsiisivabalt sisse

vedada kuni 10 liitrit mootorikütust sõiduki kohta. Tõenditest nähtuvalt oli A. L. teadlik, et lisaks kütusepaagis olevale

kütusele on lubatud Eestisse sisse vedada vaid 10 liitrit kütust ühe päeva jooksul. Seda kinnitab ka A. L. poolt piiri ületamine

selliselt, et 15. oktoobril 2007 pärast südaööd Eesti Vabariiki sisenedes oli tal võimalik taas 10 liitrit bensiini kaasa võtta.

Kohus luges tuvastatuks, et sisenedes 15. oktoobril 2007 Luhamaa tollipunkti kaudu Eestisse, oli A. L. juhitud autos üks

kanister 10 liitri bensiiniga. Tema autos lisaks olnud 100 liitrit bensiini oli ta Eestisse toimetanud varem ja võttis selle koju

sõites autosse. Kohus leidis, et arvestades A. L. käitumist, ei saa teda käsitada füüsilisest isikust lõpptarbijana. Samuti

puuduvad tõendid selle kohta, et A. L. sõidukis veetud 110 liitri bensiini näol oleks olnud tegemist tarbimisse mittelubatud

kütusega, mistõttu tuleb kütus lugeda tarbimisse lubatud kütuseks. Seega oli A. L. poolt kütuse vedamine käsitatav kütuse

käitlemisena VKS § 2 lg 1 p 3 mõttes. Tulenevalt VKS § 8 lg-test 1 ja 2 on nõuetele mittevastava bensiini käitlemine keelatud,

kui seadus ei sätesta teisti. Kütuse nõuetelevastavuse eest vastutab kütuse käitleja. On tõendatud, et A. L.

poolt 15. oktoobril 2007 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maanteel veetud 110 liitrit bensiini ei vastanud majandus- ja

kommunikatsiooniministri 11. juuni 2003. a määruse nr 97 § 2 lg-le 1, mille kohaselt peab bensiin vastama Eesti standardile

EVS-EN 228:2004.

4.2 Kohus ei nõustunud kaitsja seisukohaga, et kohtuväline menetleja rikkus tõlgi kaasamata jätmisega VTMS § 150 lg 1 p 9

mõttes oluliselt väärteomenetlusõigust. A. L. kinnitas kohtuistungil, et tolliametnik valdas vene keelt ja rääkis temaga vene

keeles. A. L. oli sellega rahul ja tõlki ei soovinud. Väärteoprotokolli koostamisel selgitati vene keeles selle sisu. Omakäelise

seletuse ja ütlused on A. L. andnud vene keeles. Kohtumenetluses arutati väärteoasja täies ulatuses ja kuulati menetlusalune

isik üle tõlgi vahendusel.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

5. Tartu Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni A. L. kaitsja K. Kutsar, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja

väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kassaatori põhiseisukohad on järgmised.

5.1 Kütuse lõpptarbija ei ole käsitatav kütuse käitlejana vedelkütuse seaduse mõttes, mistõttu on A. L. vastutus VKS § 32 lg 1

järgi välistatud. VKS § 1 lg-st 1, § 2 lg 1 p-st 3 ja § 3 lg-st 1 järeldub, et seadusandja on pidanud vedelkütuse käitlemise all

silmas tegevust alates kütuse tootmisest või importimisest kuni selle lõpptarbijale müümiseni või eksportimiseni. Seda

seisukohta kinnitab ka vedelkütuse seaduse eelnõu seletuskiri, milles märgitakse, et eelnõu on välja töötatud lähtudes

vajadusest paremini reguleerida toiminguid, mis algavad vedelkütuste sisseveoga tolliterritooriumile ning lõppevad kütuse

müügiga tarbijale, et oleks tagatud nõuetele vastava kütuse jõudmine tarbijani ning oleks võimalik jälgida kütuse liikumist

turul. Kassaatori arvates on kütuse edasitoimetamine käsitatav kütuse käitlemisena vedelkütuse seaduse mõttes üksnes juhul,

kui see toimub kaubanduslikul eesmärgil. A. L. on korduvalt kinnitanud, et soovis kütust kasutada oma vajadusteks ning

vastupidist pole tõendanud ka kohtuväline menetleja.

5.2 Maakohus on rikkunud väärteomenetlusõigust, kuna ei ole põhistanud seda, miks tuleb A. L. käitumist vaadelda

vedelkütuse käitlemisena. Kohtuotsusest ei nähtu, millistel kaalutlustel on jõutud järelduseni, et igasugune kütuse vedu on

samastatav selle käitlemisega ning millega on tõendatud, et tegu on toime pandud vähemalt ettevaatamatusest. Tähelepanuta

on jäänud asjaolu, et üksikisikul puudub võimalus kontrollida tanklas müüdava kütuse kvaliteeti ja selle vastavust erinevates

riikides kehtivatele standarditele.

5.3 Kassaatori hinnangul on käesolevas asjas tehtav Riigikohtu lahend oluline seaduse ühetaolise kohaldamise seisukohalt, sest

samalaadsetes vaidlustes on Tartu Halduskohus asunud varem korduvalt seisukohale, et vedelkütuse seaduse nõuded ei laiene

üksikisikule, kes tegutseb kaubandusliku eesmärgita.

6. Kassatsioonivastuses palub Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskus jätta Tartu Maakohtu otsuse muutmata ja

kassatsiooni rahuldamata. Kohtuvälise menetleja põhiseisukohad on järgmised.

6.1 Maakohus on õigesti leidnud, et bensiini vedamine A. L. poolt on käsitatav kütuse käitlemisena VKS § 2 lg 1 p 3 mõttes.

Erinevalt näiteks alkoholiseaduses või tubakaseaduses toodud käitlemise mõistest ei piira VKS § 2 lg 1 p 3 kütuse käitlemisena

käsitatava kütuse veo mõistet üksnes kaubanduslikul eesmärgil toimuva veoga. Kohtuvälise menetleja hinnangul on selline

erisus taotluslik. Vedelkütuse seaduse tõlgendamisel ei saa lähtuda üksnes seaduseelnõu seletuskirjast, jättes tähelepanuta

seaduse enese teksti.

6.2 A. L.-le süüksarvatud tegevus ei vasta lõpptarbijale iseloomulikule käitumisele, mis seisneb tanklast kütuse ostmises ja

selle otse sõiduki kütusepaaki tankimises.

6.3 Maakohus ei ole asja lahendamisel väärteomenetlusõigust rikkunud. Kohus uuris kõiki tõendeid piisava põhjalikkusega ja

tegi nendest õiged järeldused. Alusetu on kassaatori väide, nagu oleks kohus jätnud kaebuses esitatud väited sisuliselt

analüüsimata. Samuti on põhjendamatu kaitsja väide, et kohtuvälises menetluses tõlgi kaasamata jätmisega on rikutud

väärteomenetlusõigust VTMS § 150 lg 1 p 9 mõttes. A. L. kinnitas kohtuvälises menetluses, et ei soovi tõlgi osalemist

menetlustoimingutes ja vastav kinnitus on kantud väärteoprotokolli teksti. Samuti kinnitas A. L. maakohtu istungil, et

tolliametnik suhtles temaga vene keeles ning tema oli sellega rahul ega soovinud tõlki. Maakohtus kuulati A. L. üle tõlgi

vahendusel.

7. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi istungil jäi kaitsja kassatsiooni juurde selles toodud põhjendustel ja taotles kassatsiooni

rahuldamist. Kohtuvälise menetleja esindaja jäi kassatsioonivastuses väljendatud seisukohtadele ja palus jätta maakohtu otsuse

muutmata ning kassatsiooni rahuldamata.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Vedelkütuse seaduse (VKS) § 32 lg 1 esimene alternatiiv sätestab vastutuse nõuetele mittevastava vedelkütuse ebaseadusliku

käitlemise eest. Käesolevas asjas ei ole vaidlust ei selle üle, et A. L. poolt sõiduauto salongis ja pagasiruumis veetud bensiin on

käsitatav vedelkütusena VKS § 2 lg 1 p 1 tähenduses, ega ka selle üle, et kõnealune kütus ei vastanud VKS § 8 lg 1 alusel

antud majandus- ja kommunikatsiooniministri 11. juuni 2003. a määruse nr 97 "Nõuded vedelkütusele" § 2 lg-s 1 sätestatud

nõuetele. Kohtumenetluse pooled on erinevat meelt küsimuses, kas A. L. tegu on käsitatav vedelkütuse käitlemisena või mitte.

Konkreetselt vaieldakse selle üle, kas VKS § 32 lg 1 subjektiks saab olla ka kütuse lõpptarbija, s.t kas kütuse käitlemise mõiste

hõlmab ka kütuse vedamist isiklikuks tarbeks, samuti selle üle, kas A. L. vedas kütust lõpptarbijana.

9. Kütuse käitlemisena tuleb VKS § 2 lg 1 p 3 kohaselt käsitada tarbimisse lubatud kütuse müüki või müügiks pakkumist,

vedu, hoiuteenuse osutamist ja ladustamist ning kütuse importi, eksporti ja tootmist.

10. Vedelkütuse seaduse § 2 lg 1 p 9 kohaselt on kütuse tarbimisse lubamine aktsiisikauba tarbimisse lubamine alkoholi-,

tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse (ATKEAS) tähenduses. ATKEAS § 41 näeb ette, et aktsiisikauba tarbimisse lubamine

selle seaduse mõistes on ajutise aktsiisivabastuse lõpetamine ning tootmine või import ajutise aktsiisivabastuseta. Ajutise

aktsiisivabastuse kohaldamise juhud on loetletud ATKEAS §-s 26. Sama seaduse § 68 lg 1 ja § 69 alusel Eestisse toodud kütust

(s.o Eestisse sissesõidul mootorsõiduki standardses kütusepaagis olevat samas mootorsõidukis tarbitavat ning sõiduki sihtkohta

jõudmiseks vajalikku kütust, ja lisaks 10 liitrit mootorikütust reisija valduses oleva mootorsõiduki kohta) ATKEAS §-s 26

nimetatud ei ole. Sellest tulenevalt kõnealusele kütusele ajutist aktsiisivabastust ei kohaldata ja järelikult on see kütus

ATKEAS § 41 tähenduses tarbimisse lubatud. Seega oli A. L. veetud kütus käsitatav tarbimisse lubatuna ka VKS § 2 lg 1 p 9

mõttes.

11. Kuna VKS § 2 lg 1 p 3 kohaselt on kütuse käitlemiseks muuhulgas tarbimisse lubatud kütuse vedu, võib VKS § 2 lg 1 p 3

grammatilise tõlgendamise pinnalt esmapilgul järeldada, et vedelkütuse seadus käsitab tarbimisse lubatud kütuse vedamist

kõikidel juhtudel kütuse käitlemisena. Selline järeldus on aga vastuolus vedelkütuse seaduse teiste sätete ja selle seaduse üldise

mõttega.

12. Vedelkütuse seaduse § 1 lg 1 kohaselt sätestab see seadus kütuseaktsiisi laekumise ja enamkasutatavate mootorikütuste

kvaliteedi tagamise eesmärgil vedelkütuse käitlemise alused ja korra, samuti vastutuse selle seaduse rikkumise eest ning

riikliku järelevalve teostamise korralduse. Vedelkütuse seaduse mitmest sättest nähtub, et vedelkütuse käitlemise all on

seadusandja pidanud silmas siiski üksnes vedelkütuse käitlemist käitleja majandus- ja kutsetegevuse raames, mitte isikliku

tarbimise käigus.

12.1 Nii on kõrvuti kütuse veoga ja teiste käitlemisviisidega VKS § 2 lg 1 p 3 kohaselt kütuse käitlemiseks ka kütuse

hoiuteenuse osutamine, ent mitte kütuse hoidmine. VKS § 2 lg 1 p 6 määratleb kütuse hoiuteenuse osutamist kui isiku poolt

tema majandustegevuse raames teisele isikule kuuluva kütuse hoidmist ja ladustamist, välja arvatud mobilisatsioonivaru

hoidmine rahuaja riigikaitse seaduse tähenduses. Järelikult välistab vedelkütuse seadus selgesõnaliselt võimaluse käsitada

kütuse hoidmist väljaspool majandus- ja kutsetegevust kütuse käitlemisena. Samas puudub alus eeldada, et erinevalt kütuse

hoidmisest on seadusandja pidanud vajalikuks lugeda kütuse vedamist kütuse käitlemiseks ka juhul, kui see ei toimu isiku

majandus- ja kutsetegevuse raames. Tuleb silmas pidada, et kütuse hoidmine ja vedamine on väga lähedased käitlemisviisid,

kusjuures kütuse vedu on sisuliselt kütuse hoidmise üks eriliik. Nendest kahest käitlemisviisist tulenev oht vedelkütuse

seadusega kaitstavatele õigushüvedele ei ole märkimisväärselt erinev, mistõttu puudub ka mõistlik põhjus kütuse veo ja

hoidmise erinevaks reguleerimiseks.

12.2 Kolleegium osutab ka KarS §-le 3762, mis sätestab kriminaalvastutuse kvaliteedinõuetele mittevastava kütuse käitlemise

eest suures koguses või varem sama teo eest väärteokorras karistatud isiku poolt. Selle paragrahvi järgi on hoidmine ja

ladustamine karistatavateks vedelkütuse käitlemise viisideks üksnes juhul, kui need pannakse toime "ärilisel eesmärgil" (enne

15. märtsi 2007 kehtinud KarS § 3762 redaktsioonis "kaubanduslikul eesmärgil"). Seejuures ei nimeta KarS § 3762 eraldi

koosseisualternatiivina vedelkütuse vedu, mis tähendab seda, et kvaliteedinõuetele mittevastava vedelkütuse vedamine suures

koguses või varem väärteokorras karistatud isiku poolt ongi KarS § 3762 järgi üldjuhul karistatav kütuse hoidmisena (juhul,

mil kütuse vedu ei ole hõlmatud näiteks kütuse impordist või sellega kauplemisest).

12.3 Järeldust, et kütuse käitlemine VKS § 2 lg 1 p 3 mõttes saab toimuda üksnes majandus- ja kutsetegevuse raames, kinnitab

ka VKS § 3 lg 1, mis sätestab, et kütuse käitlemisega tegeleval isikul (käitlejal) peavad olema vajalikud tehnilised vahendid ja

personal, et tagada vedelkütuse seadusest tulenevate nõuete täitmine. Osutatud nõue laieneb kõigile isikutele, kes tegelevad

vedelkütuse seaduse mõttes kütuse käitlemisega. Samas on ilmne, et tavatarbijalt ei saa eeldada näiteks kütuse kvaliteedinõuete

kontrollimiseks ja järgimiseks vajalike seadmete olemasolu. Seetõttu tuleb asuda seisukohale, et seadusandja ei ole tavatarbijat

pidanud kütuse käitlejaks vedelkütuse seaduse mõttes. Sama järelduseni viivad ka VKS § 3 teised lõiked, mis sätestavad rea

nõudeid kütuse käitleja ettevõtlusvormile ja vajalikele registreeringutele. Ehkki nendes lõigetes ei ole kütuse vedu nimetatud,

samuti ei ole kütuse vedamiseks nõutav registreering (VKS § 13), ei anna see alust väiteks, et erinevalt kõigist teistest kütuse

käitlemise viisidest on kütuse vedu võimalik ka väljaspool majandus- ja kutsetegevust.

13. Eeltoodud põhjustel nõustub kolleegium kassaatori seisukohaga, et kütuse vedu isiklikuks tarbeks ei ole käsitatav kütuse

käitlemisena VKS § 2 lg 1 p 3 ega ka § 32 lg 1 tähenduses. Tulenevalt VKS § 8 lg 2 teisest lausest vastutab kütuse nõuetele

vastavuse eest kütuse käitleja. Isikule, kes valdab ja kasutab kütust väljaspool majandus- ja kutsetegevust, see kohustus ei

laiene.

14. Kohtumenetluse pooled on erinevatel seisukohtadel ka A. L. kütuseveo iseloomus. Kaitsja hinnangul oli tegemist kütuse

lõpptarbija poolt kütuse vedamisega isiklikuks tarbimiseks. Kohtuvälise menetleja arvates ei tegutsenud A. L. kütust vedades

lõpptarbijana.

14.1 VTMS § 87 kohaselt toimub väärteoasja arutamine ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud

ulatuses. See tähendab seda, et kohtud on asja arutamisel seotud väärteoprotokollis sisalduva teokirjeldusega, s.o kohus ei tohi

karistada menetlusalust isikut teo eest, mida ei ole väärteoprotokollis kirjeldatud (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

22. juuni 2006. a otsus asjas nr 3-1-1-53-06 - RT III 2006, 27, 246, p 5 ja 20. oktoobri 2008. a otsus asjas nr 3-1-1-52-08 - RT

III 2008, 41, 277, p 10).

14.2 Seega tuvastamaks, et A. L. vedas 110 liitrit bensiini oma majandustegevuse raames, mitte aga isiklikuks tarbeks,

pidanuks selline asjaolu kajastuma väärteoprotokollis. Kuna A. L. suhtes koostatud väärteoprotokoll ei kajasta fakti, et 110

liitri nõuetele mittevastava bensiini vedamine oleks toimunud majandustegevuse raames, ei ole kohtuvälise menetleja otsuses

ega ka kohtuotsuses võimalik sellise asjaolu esinemist tuvastada.

14.3 Väljaspool käesoleva väärteoasja piire märgib kolleegium, et ATKEAS § 68 lg 4 või § 69 nõuete rikkumine kütuse

sisseveol (s.t kui kütus võetakse sõiduki standardsest kütusepaagist välja või seda tarvitatakse mujal, kui mootorsõidukis,

milles kütus Eestisse toodi) ei tähenda iseenesest seda, et isik toob kütust Eestisse majandustegevuse raames - tegemist võib

olla ka isiklikuks tarbeks kütuse sissetoomisega. Samas võib ATKEAS § 68 lg 4 või § 69 nõuete rikkumine kütuse sisseveol

või kasutamisel olla sõltuvalt asjaoludest karistatav tolliseaduse § 73 (KarS § 391) või § 76 (KarS § 393) järgi ja seda

sõltumata sissetoodud kütuse kvaliteedinõuetele vastavusest.

15. Eeltoodu alusel ja juhindudes VTMS § 175 p-st 1 ning § 174 p-st 4 tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tartu

Maakohtu 7. oktoobri 2008. a kohtuotsuse ja lõpetab väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel seoses väärteo tunnuste

puudumisega.

Hannes Kiris, Jüri Ilvest, Ott Järvesaar