3-3-1-94-08 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-3-1-94-08

Otsuse kuupäev

9. märts 2009

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Harri

Salmann

Kohtuasi

Ain Satsi (Sats) kaebus Rakvere Linnavalitsuse tegevusetuse

õigusvastaseks tunnistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 16. septembri 2008. a otsus haldusasjas

nr 3-07-1332

Menetluse alus Riigikohtus

Ain Satsi kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Rahuldada kassatsioonkaebus.

Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 16. septembri 2008. a otsus haldusasjas nr 3-07-1332 ning

jätta jõusse Tartu Halduskohtu 30. aprilli 2008. a otsus.

Jätta menetlusosaliste poolt apellatsiooni- ning kassatsiooniastmes kantud kulud nende endi

kanda.

Tagastada kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Ain Sats esitas 28. juunil 2007 halduskohtule kaebuse Rakvere Linnavalitsuse tegevusetuse

õigusvastaseks tunnistamiseks. Kaebuse kohaselt on kaebaja õigusi rikutud sellega, et talle ei ole

tagatud tema elukohas Rakveres Roosi 7 öörahu elumaja vahetus läheduses asuva OÜ-le Wesmo

kuuluva kohviku "Kuur-saal" tegutsemise tõttu kuni kella kolmeni öösel. Rakvere Linnavalitsus andis

22. juunil 2005 OÜ-le Wesmo õiguse kaubandustegevuseks ja toitlustamiseks kohvikus "Kuur-saal"

(Tööstuse 4) kuni kella kolmeni öösel. 10. aprillil 2008 muudeti kohviku lahtioleku aega kuni üheni

öösel. Kaebajal on vastavalt Rakvere linna avaliku korra eeskirja punktile 3.7 õigus öörahule alates

kella 23.00-st, kuid seda õigust ei saa ta kasutada juba aastaid, sest kohvik on ehitatud selliselt, et

sealt kostuv lärm kandub kaebaja elukohani. KÜ Roosi 7 on esitanud alates 2005. a korduvalt

linnavalitsusele taotlusi olukorra parandamiseks, kuid linnavalitsus ei ole probleemi lahendamiseks

midagi teinud. Vastavalt Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-le 28 ja rahvatervise seaduse (RTerS) § 4

lg 1 p-dele 1 ja 9, § 6 lg-le 5 ja §-le 10 on isikul õigus tervise kaitsele ning kohalik omavalitsus peab

kontrollima ka tervisekaitse alaste õigusaktide täitmist (sh müratasemest kinnipidamist) oma

pädevuse piires. Rakvere linna avaliku korra eeskirja kohaselt on keelatud tekitada müra, mis ületab

sotsiaalministri määrusega kehtestatud müra normtaseme, ning igasugune ettevõtlusalane tegevus

tuleb korraldada nii, et sellega ei häiritaks kaasinimeste rahu. Kaebaja peab ebanormaalseks, et

vahetult mitmekorterilise elumaja läheduses on antud lõbustusasutusele tegevusluba tegutsemiseks

kuni kella kolmeni öösel ja kasumi saamist peetakse olulisemaks inimeste õigusest öörahule.

14. aprilli 2008. a kohtuistungil teatas kaebaja, et taotleb Rakvere Linnavalitsuse tegevusetuse

õigusvastaseks tunnistamist seoses sooviga esitada hiljem tervisekahju hüvitamise nõue.

2. Rakvere Linnavalitsus palus jätta kaebuse rahuldamata, leides, et tegemist ei ole

tegevusetusega halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) mõttes. Linnavalitsus on KÜ-d Roosi 7

informeerinud küsimuse lahendamise käigust ning teatanud tema poolt korraldatavate toimingute

(mõõdistused) tähtaegu niivõrd, kuivõrd see oli olemasolevatel asjaoludel võimalik. Tegevusetusega

oleks tegemist juhul, kui linnavalitsus oleks jätnud nii 20. juuni 2007. a kirjas kui ka teistes kaebusele

lisatud dokumentides toodud asjaoludest KÜ Roosi 7 elanikud teavitamata või ei oleks midagi ette

võtnud.

3. Kolmas isik OÜ Wesmo leidis, et müranorme pole ületatud. Tervisekaitsetalitus käis müra

mõõtmas ja tegi ettekirjutuse ventilatsioonimüra kõrvaldamiseks.

4. Tartu Halduskohus rahuldas 30. aprilli 2008. a otsusega kaebuse, tunnistas Rakvere

Linnavalitsuse tegevusetuse OÜ-le Wesmo kuuluva kohviku "Kuur-saal" põhjustatud müraprobleemi

lahendamisel õigusvastaseks ja mõistis Rakvere Linnavalitsuselt välja menetluskulud Ain Satsi

kasuks summas 1746,66 krooni.

Otsuse kohaselt otsustavad ja korraldavad PS § 154 kohaselt kõiki kohaliku elu küsimusi kohalikud

omavalitsused, kes tegutsevad seaduste alusel iseseisvalt. Kaebajal on põhjendatud ootus, et

linnavalitsus täidab Rakvere linna avaliku korra eeskirja (kinnitatud Rakvere Linnavolikogu

17. novembri 2004. a määrusega nr 36) p 5, mille kohaselt igasugune ettevõtlusalane tegevus tuleb

korraldada nii, et sellega ei häiritaks kaasinimeste rahu. Nimetatud sätte eiramine võib olla aluseks

tegutsemisloa väljastamisest või muutmisest keeldumisel, lahtioleku aja piiramisel, samuti

tegutsemisloa kehtetuks tunnistamisel.

Linnavalitsuse esindaja sõnul toimus müra mõõtmine 30. augustil 2007. Tervisekaitsetalitus mõõtis

hoone seinte välismüra, mille tulemusena tuvastati, et mürataseme normi on ületatud. Pärast viimast

mõõtmist tehti OÜ-le Wesmo ettepanekud müra vältimiseks, milleks tuleb ehitada tambur ja

suitsetamisruum ning sulgeda Roosi 7 poolsed aknad. Ettevõtja on lubanud ehitada müra piirava

ekraani.

Kaebajal on võrdselt teiste Rakvere linna elanikega õigus öörahule kell 23.00-06.00. Selle õiguse

tagamata jätmine linnavalitsuse poolt on kaebaja poolt käesoleva kaebuse esitamise ajend ning

moodustab põhjendatud huvi linnavalitsuse tegevusetuse õigusvastasuse tuvastamiseks. Põhiseaduse

kohaselt on kaebajal õigus tervise kaitsele. RTerS § 10 p 1 järgi on kohaliku omavalitsuse ülesandeks

tervisekaitse alaste õigusaktide täitmise korraldamine ja nende järgimise kontrollimine, sama sätte p 2

kohaselt elanikkonna haiguste ennetamisele ja tervise edendamisele suunatud tegevuse korraldamine

kohaliku omavalitsuse maa-alal. Sagedane öörahu puudumine, mille tagajärjel inimene ei saa end

välja puhata, toob kaasa halva enesetunde ja võimalikud tervisehäired ning töövõime kaotuse.

Seetõttu ei ole kohane väita, et vastustaja ei ole kaebaja isiklikke õigusi rikkunud. Nii kaebaja

abikaasa kui ka tütar on pöördunud arstide poole seoses naabermajast kostvast mürast tulenevate

tervisehäiretega.

Tervisekaitseinspektsioon on tuvastanud lubatust kõrgema mürataseme kohvikus ning ka asjaolu, et

kohvik töötas kontrollimise ajal kuni kella neljani öösel. Puuduvad andmed, et linnavalitsus oleks

sellele rikkumisele reageerinud. Kuigi linnavalitsus on vastanud kõigile kaebaja kirjadele, ei sisalda

vastused lahendust probleemile. Linnavalitsuse väitel tuleb arvestada nii elanike kui ka ettevõtja

huvidega, mis on küll iseenesest õige, kuid inimese tervis ja heaolu ning ärist saadava kasumi suurus

ei ole võrreldavad väärtused. Kohalikul omavalitsusel on võimalus valida vahendid öörahu ja avaliku

korra tagamiseks. Olukorda olnuks võimalik ennetada, ehitades kohviku mürakindlaks; kui seda ei

tehtud, siis ei saa lugeda õigusega kooskõlas olevaks OÜ-le Wesmo loa andmist tegutsemiseks kuni

kella kolmeni öösel (hiljem kella üheni öösel). Linnavalitsus on eiranud kohaliku omavalitsuse

korralduse seaduse (KOKS) § 3 p 2, mille kohaselt on omavalitsuse ülesandeks igaühe seaduslike

õiguste ja vabaduste tagamine vallas ja linnas.

5. Rakvere Linnavalitsus esitas apellatsioonkaebuse, milles taotles halduskohtu otsuse tühistamist

ja asjas menetluse lõpetamist.

Apellatsioonkaebuse kohaselt on halduskohus rikkunud HKMS § 11 lg 1 p-s 1 sätestatud kohustust

kontrollida kaebuse vastavust HKMS §-s 10 sätestatud nõuetele. Kaebus ei vasta HKMS §-le 10.

Tegevusetus HKMS § 4 lg 2 mõttes on konkreetne piiritletud toiming, kuid kaebusest ei selgu selle

täpne ese - konkreetne toiming, mida kaebaja soovib vaidlustada. Tegemist on ilmselgelt

põhjendamatu kaebusega HKMS § 11 lg 3 p 5 mõttes, mis tulnuks kaebajale tagastada. Ebaselge

kaebuse läbivaatamine tekitas olukorra, kus vastustaja ei saanud kasutada HKMS § 15 lg-s 1

sätestatud menetlusosalise õigusi - ei ole võimalik anda seletusi, esitada tõendeid ja vastuväiteid, kui

kaebus on nii üldsõnaline.

Kohus on rikkunud ka HKMS § 25 lg-t 2, mille kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja

põhjendatud. Kohtuotsus ei ole seaduslik, kui see on tehtud asjas, mis ei kuulu halduskohtu

pädevusse. HKMS § 4, § 6 lg 2 ja 3 alusel ei ole halduskohtu pädevuses kohaliku elu küsimuste

lahendamine ja kohaliku omavalitsuse tegevusele üldise hinnangu andmine. Otsuse resolutsioon ei

vasta TsMS § 442 lg 5 nõuetele, kuna sellest ei selgu konkreetne toiming, mis on õigusvastane, ja

resolutsioon ei ole täidetav otsuse tekstita ega ka koos sellega.

6. Kolmas isik OÜ Wesmo leidis, et apellatsioonkaebus on õige ja põhjendatud. OÜ Wesmo on

koostöös linnavalitsusega pidevalt probleemiga tegelenud. Pärast esmaseid tervisekaitselabori

mõõtmisi, mis toimusid õhtusel ajal, kui kohvikus mängis ka ansambel, tehti koheselt uus projekt ja

paigaldati täiendavad mürasummutid. Et suitsetajad ei käiks õues suitsetamas, ehitati korralik

suitsetamisruum. Roosi 7 maja poolsesse külge paigaldati täiendavad müratõkestavad klaasid ja

ehitati tuulekoda, et vältida muusika väljumist hoonest välisukse avamisel. Piiratud on ansamblite

poolt tekitatava heli tugevust siseruumis pärast kella 23.00. Koostöös linnaarhitektiga on

projekteerimisel täiendava müra tõkestava seina ehitamine ja linnavalitsusega koostöös muutis OÜ

Wesmo kohviku lahtioleku aega kella 23.00-ni. Viimased mõõtmised on näidanud, et öisel ajal ei

ületata enam mürataseme normi.

7. Tartu Ringkonnakohus rahuldas 16. septembri 2008. a otsusega apellatsioonkaebuse ning tegi

asjas uue otsuse, millega jättis A. Satsi kaebuse Rakvere Linnavalitsuse tegevusetuse õigusvastaseks

tunnistamiseks rahuldamata.

Ringkonnakohus ei nõustunud halduskohtu seisukohaga, et Rakvere Linnavalitsus on olnud

müraprobleemi lahendamisel tegevusetu. 18. mai 2005. a kirjas nr 16-3/05/2224 kinnitas linnavalitsus

KÜ-le Roosi 7, et Rakvere linna avaliku korra eeskirja kohaselt on keelatud tekitada müra, mis ületab

sotsiaalministri määrusega kehtestatud normtaseme, ning et igasugune ettevõtlus tuleb korraldada nii,

et sellega ei häiritaks kaasinimeste rahu. Linnavalitsus lubas pöörduda M. Otsa poole tekkinud

probleemile kõiki osapooli rahuldava lahenduse leidmiseks. Samuti soovitati avalduse esitajal

pöörduda Virumaa Tervisekaitsetalituse Lääne-Virumaa osakonna poole, selgitamaks välja, kas

elanikke häiriv müra jääb kehtestatud müra normtaseme piiridesse või mitte.

8. märtsi 2007. a kirjaga nr 16-3/07/2828 informeeris Rakvere Linnavalitsus KÜ-d Roosi 7, et

linnavalitsus tegeleb müraprobleemidega. Linnavalitsus selgitas, et müra ja sellega seotud

probleemide üle teostab järelevalvet Tervisekaitseinspektsioon oma kohalike asutuste kaudu.

Kinnitati ka, et on toimunud erinevad müra taseme mõõtmised, kuid et lõplikud tulemused linnal

puuduvad.

Linnavalitsuse 12. märtsi 2007. a istungil otsustati korraldada ehitusjärelevalve korras kohviku

"Kuur-saal" ekspertiis, et kontrollida ehitise vastavust ehitusseaduse (EhS) § 3 lg-s 41 sätestatud

nõuetele. 20. juuni 2007. a kirjaga nr 16-3/07/2828 informeeris linnavalitsus taas kord KÜ-d Roosi 7

oma toimingutest seoses vaidlusaluse probleemiga.

27. septembri 2007. a kirjaga nr 16-3/07/2828 teavitas Rakvere Linnavalitsus KÜ-d Roosi 7 sellest, et

16. juulil 2007 teostatud mõõdistamiste tulemusel selgus, et kehtestatud müranormidega vastavusse

viimiseks on kohvikus "Kuur-saal" vajalik alandada muusika helirõhutaset ja suurendada elamu

Roosi 7 poolsete akende heliisolatsiooni. 26. septembril 2007 andis OÜ Wesmo ülevaate

kavandatavatest abinõudest müra leviku piiramiseks. Esmaseid abinõusid lubati tarvitusele võtta

1. novembriks 2007.

Eeltoodud tõendite alusel leidis ringkonnakohus, et ei ole tõendatud Rakvere Linnavalitsuse

tegevusetus kohviku "Kuur-saal" põhjustatud müraprobleemide lahendamisel. Linnavalitsus on ka

selgitanud, et viivitus müraprobleemi lahendamisel oli tingitud sellest, et tal puudusid andmed

mürataseme mõõtmise kohta.

Ringkonnakohus ei nõustunud apellatsioonkaebuse väitega, et halduskohus oleks pidanud kaebuse

esitajale tagastama, kuna tegemist on ilmselgelt põhjendamatu kaebusega. Kaebuse esitaja leidis, et

Rakvere Linnavalitsuse tegevusetusega müraprobleemi lahendamisel on rikutud tema õigust

öörahule. Seega ei ole tegemist kaebusega, mis kuulunuks kohesele tagastamisele.

Ringkonnakohus mõistis Ain Satsilt välja Rakvere Linnavalitsuse poolt apellatsioonkaebuse

esitamisel tasutud riigilõivu 80 krooni.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

8. Ain Sats esitas Tartu Ringkonnakohtu 16. septembri 2008. a otsusele kassatsioonkaebuse.

Kassaator juhtis kohtu tähelepanu asjaolule, et Rakvere Linnavalitsuse 27. septembri 2007. a kirja

ajaks oli kaebus juba halduskohtule esitatud ning linnavalitsuse 20. juuni 2007. a kiri, mis saabus

vahetult enne kaebuse esitamist, näitas, et linnavalitsus ei soovi probleemi kiiret lahendust ja on

püüdnud probleemi lükata teiste ametkondade kaela. Ringkonnakohus tegi otsuse, tuginedes

tõenditele, mis on tekkinud pärast kaebuse esitamist. Kassaator palub tühistada ringkonnakohtu

otsuse ja jätta jõusse halduskohtu otsuse.

9. Rakvere Linnavalitsus vaidleb kassatsioonkaebusele vastu. Vastustaja leiab, et

kassatsioonkaebus on põhjendamatu, kuna puuduvad viited rikutud menetlusnormidele ja

materiaalõigusnormidele. Kassatsioonkaebusele lisatud kronoloogia sündmustest seoses

müraprobleemiga tuleb jätta tähelepanuta - tabelis on toodud loetelu erinevatest toimingutest ja

haldusaktidest, mis on toimunud või antud pikema perioodi vältel, kuid kohtus menetlemiseks oleks

tulnud juba kaebuses selgelt piiritleda konkreetsed toimingud või haldusaktid, mida sooviti

vaidlustada. Vastustaja on endiselt seisukohal, et kaebus tulnuks tagastada või jätta läbi vaatamata kui

ilmselgelt põhjendamatu, kuivõrd kaebuses ei olnud määratletud konkreetselt piiritletud toimingut,

mille õigusvastasuse tuvastamist sooviti. Kassatsioonkaebuse menetlusse võtmise korral palub

Rakvere Linnavalitsus jätta HKMS § 72 lg 1 p 3 alusel kassatsioonkaebus rahuldamata, tühistada

halduskohtu ja ringkonnakohtu otsused ning lõpetada asja menetlus.

10. Kolmas isik OÜ Wesmo vaidleb kassatsioonkaebusele vastu. OÜ Wesmo märgib, et kassaator

ei ole välja toonud, millist materiaal- või protsessiõiguse normi ringkonnakohus rikkus sellega, et

tugines tõenditele, mis tekkisid pärast kaebuse esitamist. Ükski seadus ei keela menetlusosalistel

kohtumenetluses pärast kohtule kaebuse esitamist uute asjakohaste tõendite esitamist.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

11. Vastustaja on kogu kohtumenetluse vältel olnud seisukohal, et kaebus tulnuks tagastada või jätta

läbi vaatamata, sest kaebuses ei olnud täpselt määratletud toimingut, mille õigusvastasuse tuvastamist

kaebaja soovis. Kolleegium nõustub esimese ja teise astme kohtute seisukohaga, et puudub alus

kaebuse tagastamiseks või läbi vaatamata jätmiseks. HKMS § 6 lg 3 p 1 kohaselt võib kaebusega

taotleda haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemist. HKMS § 4 lg 2 sätestab, et

toiminguks, mille peale võib halduskohtusse kaevata või protestida, on avalik-õiguslikke

haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku tegevus või tegevusetus või viivitus avalik-

õiguslikus suhtes. Käesoleval juhul leiab Ain Sats, et Rakvere Linnavalitsus on olnud tegevusetu

müraprobleemi lahendamisel.

12. Kaebaja soovib saavutada eesmärki, et tema elumaja läheduses asuva kohviku "Kuur-saal"

tegevus ei häiriks tema öörahu. Ta on seisukohal, et nimetatud eesmärgi saavutamise peaks tagama

linnavalitsus. Algselt esitatud kaebuses taotles A. Sats kolmandat isikut OÜ-d Wesmo puudutava

majandustegevuse registrikande tühistamist, alternatiivina kohviku "Kuur-saal" lahtioleku aja

muutmist vastavas kandes, kuid kohtumenetluse kestel on välja toodud ka muid vastustaja

tegevusviise, mis võimaldanuksid saavutada kaebaja taotletud eesmärki. Tegevusviisi valik on

kohaliku omavalitsuse kaalutlusotsustus ning isik ei pea seda valikut tegema - seega ei pidanud

A. Sats kohtusse pöördumisel välja tooma konkreetset toimingut või akti, mida vastustaja pole

sooritanud või andnud. Kaebaja nimetas probleemi, mille vastustaja pidanuks lahendama, kuid ei ole

lahendanud, ning sellega on ta vaidlustatava tegevusetuse piisava täpsusega määratlenud.

13. Kaebaja soovib vastustaja tegevusetuse õigusvastasuse tuvastamist, tema põhjendatud huviks on

kavatsus esitada kahju hüvitamise kaebus. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 sätestab, et isik,

kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud,

võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik

kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Ain Sats

on taotlenud vastustajalt haldusakti andmist või toimingu sooritamist müraprobleemi lahendamiseks,

kuid kaebuse esitamise ajaks see lahendatud ei olnud. Kohtule on ta esitanud üksnes õigusvastasuse

tuvastamise kaebuse kavatsusega esitada hiljem kahju hüvitamise nõue.

Riigikohtu üldkogu leidis otsuses kohtuasjas nr 3-3-1-46-03 (p 33): "Halduskohtumenetluse

seadustiku §-d 6 ja 7 ei välista haldusakti õigusvastaseks tunnistamise kaebuse (tuvastamiskaebuse)

läbivaatamist ühes halduskohtumenetluses ja kahjunõude esitamist riigi vastu teises

halduskohtumenetluses. Sama seadustiku § 7 lg 1 teise lause järgi võib kaebuse haldusakti või

toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks esitada isik, kellel on selleks põhjendatud huvi. Kui

tuvastamiskaebus on esitatud selleks, et hiljem esitada kahju hüvitamise nõue, siis tuleb

tuvastamiskaebuse rahuldamise ühe eeldusena kindlaks teha kaebaja subjektiivsete õiguste

rikkumine. Kahjuhüvitise suuruse saab seejärel kindlaks teha kahju hüvitamiseks esitatud kaebuse

lahendamisel." Riigikohtu halduskolleegium on kohtuasja nr 3-3-1-35-04 otsuse p-s 15 märkinud:

"Kaebajal on õiguskaitsevahendi valiku vabadus. Nimetatud vabaduse kasutamisel on aga oluline, et

valitud vahendi kaudu oleks võimalik isiku rikutud õiguste kaitse. Juhul, kui õiguste kaitse on

saavutatav mitme õiguskaitsevahendiga, saab kohus juhtida kaebaja tähelepanu sobivamale

õiguskaitsevahendile. Kuigi kaebaja oleks saanud oma õigusi kaitsta ka muude, võimalik, et

efektiivsemate vahenditega, ei ole selles asjas tuvastamiskaebuse näol tegemist sobimatu

õiguskaitsevahendiga. AS TTP on kaebuses põhjendanud õiguskaitsevahendi valikut asjaoluga, et

kompenseerimisest keeldumise õigusvastasuse tuvastamisel soovib ta esitada kahjunõuet. [---]

Tuvastamiskaebuse esitamine eraldiseisvana kahjunõudest ei ole vastuolus menetlusseadusega."

Eeltoodud seisukohtadest lähtudes leiab kolleegium, et kaebaja ei olnud kohustatud esitama lisaks

haldusorgani poole pöördumisele kõigepealt kohtule kohustamiskaebust ning alles juhul, kui see ei

viiks sihile, taotlema kahju hüvitamist. Õigusvastasuse tuvastamise kaebus kavatsusega esitada

hiljem kahjunõue on sobiv vahend kaebaja õiguste kaitseks, eriti arvestades, et ajaks, kui selgus

kaebaja lõplik taotlus (3. aprillil 2008 loobus kaebaja nõudest tühistada majandustegevuse

registrikanne ning teatas, et jääb nõude juurde tunnistada õigusvastaseks Rakvere Linnavalitsuse

tegevusetus), oli vastustaja koostöös kolmanda isikuga juba võtnud tarvitusele esmased abinõud

probleemi lahendamiseks.

14. Selleks, et kindlaks teha, kas Rakvere Linnavalitsus on olnud õigusvastaselt tegevusetu, tuleb

kõigepealt tuvastada, kas tal oli kohustus ning võimalus tegutseda.

KOKS § 2 lg 1 kohaselt on kohalik omavalitsus põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksuse - valla

või linna - demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel

iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes valla- või linnaelanike õigustatud vajadustest

ja huvidest ning arvestades valla või linna arengu iseärasusi. KOKS § 3 p 2 sätestab kohaliku

omavalitsuse põhimõttena igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustusliku tagamise vallas ja

linnas.

Kassaator heidab vastustajale ette Rakvere linna avaliku korra eeskirja p 3.7 ja p 5 järgimise

mittetagamist. Eeskirja p 3.7 kohaselt on keelatud häirida öörahu (kella 23.00 kuni 06.00). Eeskirja

p 5 sätestab, et igasugune ettevõtlusalane tegevus tuleb korraldada nii, et sellega ei häiritaks

kaasinimeste rahu. Eelnimetatu eiramine kaubandustegevuse käigus võib olla aluseks kauplemisloa

väljastamisest või muutmisest keeldumisel, lahtiolekuaja piiramisel, samuti kauplemisloa kehtetuks

tunnistamisel. KOKS § 24 alusel kontrollivad seaduste ja volikogu määruste ning otsuste ja valla- või

linnavalitsuse määruste ning korralduste täitmist seaduses ja valla või linna põhimääruses sätestatud

korras volikogu ja valitsus.

15. Kolleegium nõustub halduskohtu seisukohaga, et Rakvere Linnavalitsus peab tagama linna

avaliku korra eeskirja p 5 täitmise. Kohtumenetluse kestel on eeskirja rikkumisena käsitatud eelkõige

müranormide rikkumist öörahu ajal. Müraga seonduvad piirangud sätestab peamiselt välisõhu kaitse

seadus (VKS) ning müra normtasemed ning mürataseme määramise ja hindamise meetodid on

kehtestatud sotsiaalministri määrusega VKS § 129 lg 1 alusel. VKS § 135 lg 1 kohaselt teostab

välisõhus leviva müra üle järelevalvet Tervisekaitseinspektsioon, kusjuures järelevalveametnikul on

vastavalt VKS § 136 lg-le 2 õigus teha ettekirjutus ning selle täitmata jätmise korral rakendada

sunniraha (VKS § 136 lg 3).

Riiklik järelevalve müranormide rikkumise üle Tervisekaitseinspektsiooni poolt ei välista siiski

kohaliku omavalitsuse õigust ja kohustust tagada ettevõtlusalase tegevuse vastavus seadustele ja linna

avaliku korra eeskirjale, seda ka juhul, kui rikkumine seisnebki müranormide ületamises. Kohalikul

omavalitsusel on eelkõige kaubandustegevuse seadusest (KaubTS) tulenevalt mitmeid võimalusi

ettevõtete käitumist mõjutada. Kaubandustegevuse seaduse (KaubTS) § 4 lg 1 p 1 kohaselt on

kaupleja kohustatud looma nõuetele vastavad tingimused kauba või teenuse müügiks ning tagama

nende nõuete täitmise. Selliste tingimustena võib muu hulgas käsitada Rakvere linna avaliku korra

eeskirja p-s 5 sätestatut. KaubTS § 21 p 4 järgi teostab kaubandustegevuse seaduse ja selle alusel

kehtestatud nõuete järgimise üle järelevalvet valla- või linnavalitsus. KaubTS § 22 lg 1 p 7 kohaselt

on järelevalvet teostaval ametiisikul vastavalt oma pädevusele õigus teha ettekirjutus. KaubTS § 23

lg 1 p-dest 1 ja 3 tuleneb, et järelevalvet teostav ametiisik võib teha ettekirjutuse, kui kaupleja, müüja

või käesoleva seaduse § 5 lg-s 2 nimetatud isik ei täida kauba või teenuse müügi nõudeid või kui

tegevuskoht ei vasta nõuetele. KaubTS § 23 lg 2 kohaselt ettekirjutuses järelevalvet teostav

ametiisik 1) juhib tähelepanu õiguserikkumisele ja esitab nõude kauba või teenuse müügi osaliseks

või täielikuks peatamiseks, lõpetamiseks või kauba või teenuse müügilt kõrvaldamiseks või 2)

kohustab tegema kauba või teenuse edasise müügi õiguspäraseks jätkamiseks vajalikke toiminguid.

KaubTS § 16 lg 6 p 3 kohaselt võib lisaks majandustegevuse registri seaduses sätestatule valla- või

linnavalitsus kustutada registreeringu täielikult või osaliselt, kui kauba või teenuse müük

registreeringus märgitud tegevuskohas või kauplemisajal kahjustab tegevuskoha vahetus läheduses

elavate või pidevalt viibivate inimeste huve. KaubTS § 16 lg 6 p-st 3 ja eeskirja p-st 5 tuleneb

linnavalitsuse võimalus juhul, kui kaubandustegevus häirib tegevuskoha vahetus läheduses elavate

või pidevalt viibivate inimeste rahu või kahjustab muul viisil nende huve, piirata ettevõtte

lahtiolekuaega, kustutada registreering majandustegevuse registrist või muuta registreeringut.

16. Kui kohalikule omavalitsusele on esitatud taotlus, mille lahendamine on tema pädevuses, siis

peab kohalik omavalitsus kõigepealt kindlaks tegema, kas taotluses väidetud asjaolud vastavad tõele.

Antud juhul võis vastustaja selleks, et tuvastada, kas ettevõte rikub avaliku korra eeskirja ning

välisõhu kaitse seaduse nõudeid, tellida ekspertiisi. Pärast asjaolude väljaselgitamist ning

menetlusosaliste ärakuulamist saanuks vastustaja langetada kaalutlusotsuse, milliste vahendite abil

õigusrikkumine kõrvaldada. Kõige efektiivsem võib olla lahenduse leidmine koostöös ettevõttega,

kuid koostöö ebaõnnestumise korral võinuks vastustaja kas teha ettekirjutuse vastavalt KaubTS § 23

lg 1 p-dele 1 ja 3 ning § 23 lg-le 2 või muuta ettevõtte registreeringut majandustegevuse registris

näiteks lahtiolekuaegade osas (KaubTS § 16 lg 6 p 3). Äärmisel juhul võib kohalik omavalitsus

kaaluda ka ettevõtte kustutamist majandustegevuse registrist (KaubTS § 16 lg 6 p 3), kuid viimane

kui eriti intensiivselt ettevõtte õigusi riivav tegevus nõuab erinevate isikute huvide eriti põhjalikku

kaalumist.

17. Halduskohus märkis oma otsuses, et haldusasja materjalidest nähtuvalt tuvastas

Tervisekaitseinspektsioon 2006. a suvel korraldatud mõõtmise tulemusena lubatust kõrgema

mürataseme kohvikus ja asjaolu, et kohvik töötas kontrollimise ajal kuni kella neljani öösel. Samas

puuduvad andmed selle kohta, et linnavalitsus oleks sellele rikkumisele kuidagi reageerinud. Õige on

vastustaja väide, et Rakvere Linnavalitsus vastas kõigile kaebaja kirjadele. Vastustes ei sisaldu aga

lahendust probleemile ning konkreetseid meetmeid olukorra kiireks parandamiseks ei rakendatud.

Ringkonnakohus viitas oma otsuses mitmetele Rakvere Linnavalitsuse kirjadele, kus lubati

probleemiga tegeleda ning osundati KÜ Roosi 7 võimalusele pöörduda Tervisekaitseinspektsiooni

poole (18. mai 2005. a kiri, 8. märtsi 2007. a kiri, 20. juuni 2007. a kiri); samuti viitas kohus

linnavalitsuse 12. märtsi 2007. a istungil vastu võetud otsusele korraldada ehitusjärelevalve korras

kohviku "Kuur-saal" ekspertiis. Veel viitas ringkonnakohus Rakvere Linnavalitsuse 27. septembri

2007. a kirjale, 16. juulil 2007 teostatud müra mõõdistamisele ja kolmanda isiku OÜ Wesmo

ülevaatele kavandatavatest abinõudest müra leviku piiramiseks, mille kohaselt võetakse esmased

abinõud tarvitusele 1. novembriks 2007.

Ringkonnakohus ei ole pööranud tähelepanu asjaolule, et Ain Sats esitas halduskohtule kaebuse juba

28. juunil 2007. Pärast seda toimunud sündmused ei tohiks olla aluseks kaebuse rahuldamata

jätmisele, sest kaebusega taotletakse tegevusetuse õigusvastasuse tuvastamist kaebuse esitamise aja

seisuga.

18. Kolleegium on seisukohal, et üksnes kõikidele kirjadele vastamine ei ole piisav välistamaks

hinnangut, et vastustaja oli kaebaja taotlus(t)e lahendamisel tegevusetu. KÜ Roosi 7 liikmed

pöördusid kohvikuga "Kuur-saal" seonduva müraprobleemi lahendamiseks Rakvere Linnavalitsuse

poole esimest korda 9. mail 2005. Sellest alates peaaegu kahe aasta osas (kuni 12. märtsini 2007) ei

ole kohtud tuvastanud linnavalitsuse muud tegevust peale kirjadele vastamise. Kuigi linnavalitsuse

12. märtsi 2007. a istungil otsustati korraldada ehitusjärelevalve korras kohviku "Kuur-saal"

ekspertiis, ei olnud kaebuse esitamise ajaks ekspertiisi toimunud.

19. HMS § 5 lg 2 sätestab, et haldusmenetlus viiakse läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti

võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. Kirjadele

vastamist ei saa pidada müraprobleemi lahendamisel sobivaks (asjakohaseks) tegevuseks. HMS § 5

lg 2, mis seondub ka hea halduse põhimõttega, eeldab isiku taotluse lahendamisel tõhusat ja

tulemuslikku tegevust. Kohtud ei ole perioodil 9. maist 2005 kaebuse esitamiseni 28. juunil 2007

tuvastanud linnavalitsuse toiminguid, mis oleksid olulisel määral aidanud kaasa müraprobleemi

lahendamisele. Linnavalitsuse kirjadest nähtuvalt pidas vastustaja küll läbirääkimisi kolmanda isiku

OÜ-ga Wesmo, kuid sellest hoolimata tuvastati ka pärast kaebuse esitamist toimunud mürataseme

mõõtmistel lubatud mürataseme ületamine.

20. Ringkonnakohus on ebaõigesti sisustanud tegevusetuse mõistet (kohaldanud ebaõigesti

materiaalõigust) ning lisaks võtnud arvesse sündmusi, mis on toimunud pärast kaebuse esitamist

kohtule (rikkunud oluliselt menetlusõigust). Seetõttu tühistab kolleegium ringkonnakohtu otsuse ja

jätab jõusse halduskohtu otsuse.

21. Halduskohtus kantud menetluskulude jaotus on lahendatud halduskohtu otsusega, millega

mõisteti Rakvere Linnavalitsuselt välja Ain Satsi kantud menetluskulud summas 1746,66 krooni.

Ringkonnakohtus on Ain Satsi esindaja märkinud vastuses apellatsioonkaebusele, et palub jätta

kohtukulud apellandi kanda ning et Ain Sats on korteriühistu kaudu tasunud vastuse koostamise eest

200 krooni. Nimetatud dokumendile on lisatud 18. juunil 2008 koostatud arve, mille kohaselt KÜ

Roosi 7 pidi 1. juuliks 2008 tasuma FIE-le Monica Meristo kokku 1400 krooni (seitsme

apellatsioonkaebuse vastuse eest, iga vastuse eest 200 krooni). Muid dokumente menetluskulude

kohta ei ole Ain Sats ringkonnakohtule esitanud.

HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 93 lg 1

sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi kohtukulude

nimekiri ja kuludokumendid. Nende esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta.

HKMS § 93 lg 2 alusel esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

ning mõistab menetluskulud välja kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena

menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Riigikohtu

halduskolleegiumi praktika kohaselt mõistetakse teiselt poolelt välja üksnes reaalselt kantud

menetluskulud. Kohtuotsuses haldusasjas nr 3-3-1-47-08 märkis kohus (p 28): "Õige on MTA

kassatsioonkaebuse väide, et menetluskulude väljamõistmiseks ei piisa sellest, kui advokaat kinnitab

õigusabikulude kandmist. Menetluskulude kandmine peab olema tõendatud kuludokumentidega, kust

nähtub, et menetluskulud on menetlusosalise poolt reaalselt kantud. Advokaadi kinnitus arvete

tasumise kohta ei ole piisav tõend. Sellele seisukohale on Riigikohtu halduskolleegium asunud

korduvalt (viimati näiteks 25. märtsi 2008. a otsuses asjas nr 3-3-1-5-08, 17. septembri 2008. a

otsuses asjas nr 3-3-1-39-08, 30. septembri 2008. a otsuses asjas nr 3-3-1-52-08 ja 12. novembri

2008. a otsuses asjas nr 3-3-1-48-08) ning ei näe põhjust oma seisukohta muuta."

Kolleegium on endiselt samal seisukohal. Seega ei saa välja mõista apellatsiooniastme

õigusabikulusid, mille kohta on esitatud üksnes esindaja arve - see ei tõenda, et kulud oleks reaalselt

kantud.

Riigikohtule esitas Ain Sats FIE Monica Meristo esitatud arve, mille kohaselt on kassaator tasunud

sularahas õigusabi eest kassatsioonkaebuse koostamisel 1000 krooni. Kolleegium on seisukohal, et

sularahaarve ei tõenda summa tasumist. Kulude tasumist oleks saanud ja pidanud tõendama kassa

sissetuleku orderiga või pangakonto väljavõttega. Seega jätab kohus tõendite puudumise tõttu

vastustajalt välja mõistmata Ain Satsi apellatsiooni- ning kassatsioonimenetluses väidetavalt kantud

kulud.

Kassatsioonkaebuse esitamisel tasutud kautsjon tuleb HKMS § 90 lg 2 alusel tagastada.

Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Harri Salmann