3-1-1-3-09 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-3-09

Otsuse kuupäev

6. märts 2009

Kohtukoosseis

Eesistuja Priit Pikamäe, liikmed Jüri Ilvest ja Ott Järvesaar

Kohtuasi

Kriminaalasi

G. G. süüdistuses KarS § 376 lg 1 järgi;

O. B. süüdistuses KarS § 376 lg 1 järgi;

Iakov Saprykin'i süüdistuses KarS § 376 lg 1, § 418 lg 1 ja § 420 lg 1 järgi;

OÜ K. P. süüdistuses KarS § 376 lg 2 järgi ja

OÜ A. süüdistuses KarS § 376 lg 2 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 22. oktoobri 2008. a otsus

kriminaalasjas nr 1-06-2780

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Põhja Ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokurör Kadri Väling, kassatsioon

Asja läbivaatamise kuupäev

4. veebruar 2009, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 22. oktoobri 2008. a otsus muutmata osas, millega ringkonnakohus jättis

muutmata Harju Maakohtu 27. juuni 2008. a otsuse.

2. Ülejäänud osas ringkonnakohtu otsus tühistada ja saata kriminaalasi samale ringkonnakohtule uueks

arutamiseks.

3. Kassatsioon rahuldada osaliselt.

4. Mõista Eesti Vabariigilt OÜ K. P. kasuks välja 1500 (üks tuhat viissada) krooni kassatsioonimenetluses

valitud kaitsjale makstud tasu katteks.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. G. G., O. B., Iakov Saprykin anti kohtu alla süüdistatuna KarS § 376 lg 1 järgi ning OÜ K. P. ja OÜ A. süüdistatuna KarS

§ 376 lg 2 järgi alljärgneva teo toimepanemises.

1.1 OÜ K. P. huvides tegutsenud juhatuse liikmed G. G. ja O. B. ning osaühingu juhtorgani heakskiidul ja volituse alusel

tegutsenud I. Saprykin toimetasid ajavahemikul 16.-20. juunini 2001 OÜ K. P. registreeritud tegevuskohast Betooni3/Gaasi 6a,

Tallinn aadressile X 10/V 13, hoone 88, Tallinn osaühingule kuulunud 114 700 valmissigaretti, 1190,20 kg praaksigarette ja

7052,41 kg suitsetamistubakat. Tegemist oli tubakaaktsiisi seaduse (RT I 1994, 54, 901) (TubAS) § 1 ja § 2 p 2 mõttes

tubakaaktsiisiga maksustatavate tubakatoodetega, mis olid Eesti maksumärkidega märgistamata ja mille müügipakend ei

vastanud 2000. a tubakaseaduse (RT I 2000, 59, 379) (TubS I) §-dest 3-4 tulenenud nõuetele. Tubakatoodete kogus oli TubS I

§ 3 lg 5 kohaselt suur. Pärast edasitoimetamist hoidsid ja ladustasid süüdistatavad OÜ K. P. tubakatooteid aadressil X 10/V. 13

kuni 2004. a oktoobrikuuni.

Eeltoodud käitumisega rikkusid süüdistatavad TubAS § 6 lg-s 1 sätestatud nõuet, mille kohaselt, tubakatoodete väljaviimisel

tootmisettevõttest pidi nendele või nende müügipakenditele olema kinnitatud maksumärgid. Seejuures ei taotlenud

süüdistatavad OÜ K. P. uuele tegevuskohale X 10/V. 13 TubS I § 7 lg 4 ja § 8 lg 2 kohaselt tegevusluba, mis andnuks õiguse

hoida ja ladustada uues asukohas aktsiisiga maksustatavat suitsetamistubakat, praaksigarette ja valmissigarette.

Pärast alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisi seaduse (alates 1. jaanuarist 2008 alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadus,

käesolevas otsuses lühendatud kui ATK(E)AS) jõustumist 1. aprillil 2003 ei taotlenud süüdistatavad OÜ K. P. uuele

tegevuskohale X 10/V. 13, hoone 88 aktsiisilao tegevusluba. Samuti ei märgistanud süüdistatavad OÜ K. P. tubakatooteid, mis

olid ATK(E)AS § 1 lg 1 ja § 16 lg-te 1, 3 ja 4 kohaselt jätkuvalt käsitatavad aktsiisikaubana, Eesti maksumärkidega ega viinud

neid vastavusse TubS I §-de 3 ja 4 nõuetega. Tubakatoodetele ei taotletud ka ATK(E)AS §-de 26-27 kohaselt ajutist

aktsiismaksuvabastust. Tubakatoodete ebaseaduslik käitlemine oli OÜ K. P. huvides, sest vastasel juhul oleks OÜ K. P.

tubakatooted erikonfiskeeritud.

Oktoobris-detsembris 2004 toimetasid süüdistatavad OÜ K. P. tubakatooted Rummu alevikus aadressil Haapsalu mnt 12

paiknevasse ruumi, mille OÜ A. võttis juhatuse liikme G. G. sõlmitud lepinguga rendile.

1.2 OÜ A. huvides tegutsenud juhatuse liikmed G. G. ja O. B. ning osaühingu juhtorgani heakskiidul ja volituse alusel

tegutsenud I. Saprykin hoidsid ja ladustasid osaühingu poolt Rummu alevikus renditud ruumides 2004. a oktoobrikuust

kuni 8. septembril 2005 toimunud läbiotsimiseni eelmises alapunktis nimetatud tubakatooteid, mis olid ATK(E)AS § 1 lg 1 ja

§ 16 lg-te 1, 3 ning 4 ja TubS I § 2 lg 1 kohaselt aktsiisiga maksustatavad, kuid ei olnud Eesti maksumärgiga märgistatud ega

pakendatud TubS I §-de 3 ja 4 ning 2005. a tubakaseaduse (RT I 2005, 29, 210) (TubS II) 2. jao nõuetele vastavatesse

müügipakenditesse. Lähtudes TubS I § 3 lg-st 5, TubS II § 6 lg-st 2, ATK(E)AS § 571 p-dest 1 ja 4 ning karistusseadustiku

rakendamise seaduse (KarSRakS) §-st 8 oli tubakatoodete kogus jätkuvalt käsitatav suurena.

OÜ A. juhatuse liikmed G. G. ja O. B. ning osaühingu volitatud esindaja I. Saprykin ei taotlenud OÜ A. tegevuskohale

aadressil Rummu alevik, Haapsalu mnt 12 aktsiisilao tegevusluba. Seejuures ei maksumärgistanud G. G., O. B. ega I. Saprykin

OÜ A. valduses olnud tubakatooteid ega taotlenud neile ajutist aktsiisimaksuvabastust. Tubakatoodete ebaseaduslik käitlemine

oli OÜ A. huvides, sest vastasel juhul oleks osaühingu valduses olnud tubakatooted erikonfiskeeritud.

2. I. Saprykinit süüdistati KarS § 376 lg 1 järgi ka selles, et tema ajavahemikul 16.-18. oktoobrini 2004 toimetas OÜ A.

ruumidest aadressil Rummu alevik, Haapsalu mnt 12 endale kuuluva elamu garaaži ning kuni 8. septembrini 2005 hoidis ja

ladustas seal 50 160 sigaretti "Prima Nevo". Tegemist oli ATK(E)AS § 1 lg 1 ja § 16 lg-te 1 ja 3 kohaselt aktsiisiga

maksustatava tubakatootega, mis ei olnud Eesti maksumärgiga märgistatud ega olnud pakendatud TubS II 2. jao nõuetele

vastavatesse müügipakenditesse. Lähtudes TubS I § 3 lg-st 5, TubS II § 6 lg-st 2, ATK(E)AS § 571 p-dest 1 ja 4 ning

KarSRakS §-st 8 oli tegemist tubakatoote suure kogusega.

3. Lisaks eeltoodule anti I. Saprykin kohtu alla süüdistatuna KarS § 418 lg 1 järgi selles, et tema, selleks relvaluba omamata,

hoidis kuni 8. septembrini 2005 enda eramus tulirelva oluliste osade hulka kuuluvat jahikarabiini relvarauda ja

omavalmistatud 5,6 mm kaliibrilist vintpüssi. Samuti süüdistati I. Saprykinit KarS § 420 lg 1 järgi selles, et tema

hoidis 8. septembrini 2005 enda eramus sellist tulirelva helisummutit, mis on relvaseaduse § 22 lg 5 kohaselt tsiviilkäibes

keelatud.

4. Harju Maakohtu 27. juuni 2008. a otsusega tunnistati G. G. ja O. B. süüdi KarS § 376 lg 1 järgi ning G. G.t karistati ühe

aasta ja kahe kuu pikkuse ning O. B.t ühe aasta pikkuse vangistusega. Mõistetud vangistused jättis maakohus KarS § 74 alusel

tingimisi täitmisele pööramata, kohaldades G. G. suhtes kaheaastast ja O. B. suhtes 18-kuulist katseaega. I. Saprykin tunnistati

süüdi KarS § 376 lg 1, § 418 lg 1 ja § 420 lg 1 järgi ning teda karistati vastavalt ühe aasta ja neljakuulise, neljakuulise ning

ühekuulise vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel mõistis kohus I. Saprykinile liitkaristuseks vangistuse üheks aastaks ja kuueks

kuuks, mis jäeti KarS § 74 alusel tingimisi kaheaastase katseajaga täitmisele pööramata. Sama kohtuotsusega tunnistati OÜ K.

P. KarS § 376 lg 2 järgi süüdi ja teda karistati rahalise karistusega summas 70 000 krooni. OÜ A. mõisteti KarS § 376 lg 2 järgi

õigeks. KarS § 376 lg 3 alusel konfiskeeris kohus süüteo vahetu objektina 114 700 sigaretti, 1190,2 kg praaksigarette, 6522,66

kg tubakat, 50 160 sigaretti "Prima Nevo", 8 kasti kokkuvoltimata sigaretipaberit, 3 kaubaalust sigaretipaberi rullidega ja 63

eraldi sigaretipaberi rulli. Maakohtu põhiseisukohad seoses tubakatoodete käitlemise korra rikkumises esitatud süüdistusega

olid järgmised.

4.1 KarS § 376 lg 1 objektiivse koosseisu täitmiseks peavad esinema järgmised tunnused: tegemist peab olema tubakatootega;

tubakatoode peab olema maksumärgiga märgistamata või teistele nõuetele mittevastavas müügipakendis; tegemist on

tubakatoote hoidmise, ladustamise või edasitoimetamisega; tubakatooteid peab olema suures koguses.

4.2 Kohus asus seisukohale, et süüdistuses märgitud 114 700 praaksigaretti, 1190,20 kilogrammi praaksigarette ja 6522,66

kilogrammi suitsetamistubakat, mis leiti Rummust Haapsalu mnt 12, olid käsitatavad tubakatoodetena nii TubS I § 2 p 1 kui ka

TubS II § 3 lg 3 ning ATK(E)AS § 16 kohaselt. Muu hulgas märkis kohus, et ka praaksigaretid kuuluvad tubakatoote mõiste

alla, sest neid on võimalik suitsetada selliselt nagu nad on. Isegi kui lugeda, et praaksigarettide näol ei ole tegemist

sigarettidega, on tegemist suitsetamistubakaga ATK(E)AS § 4 p 1 tähenduses, kuna praaksigaretis olev tubakas on

tarbimisvalmis töödeldud tubakas, mis on suitsetamiskõlbulik täiendava töötlemiseta. Läbiotsimisel leitud ja ära võetud

tubakas on 6522,66 kg ulatuses suitsetamistubakas, kuna see on tarbimisvalmis töödeldud tubakas, mida saab panna näiteks

piibu sisse, käsitsi või masinaga sigaretipaberisse paigutada ja seda suitsetada. Prokuröri taotluse alusel arvas kohus

süüdistuses märgitud suitsetamistubaka kogusest maha 529.75 kg lehttubakat, mis ei ole tubakatoode, sest seda ei ole võimalik

ilma eelneva töötlemiseta suitsetada. Samuti luges kohus tubakatooteks I. Saprykini elukohast leitud 50 160 sigaretti "Prima

Nevo".

4.3 Kohus leidis, et tulenevalt TubAS § 1 lg-st 1, § 2 p-st 6, §-st 4 ja § 6 lg-st 1 ning ATK(E)AS (1. aprilli 2003. a

redaktsioonis) § 1 lg-st 1, §-st 17, § 21 lg-test 2 ja 4, § 24 lg-test 1 ja 4 ning §-st 6 oleksid süüdistuses märgitud tubakatooted

pidanud olema tootmiskohast väljaviimisel maksumärgistatud, samuti pakendatud nõuetekohastesse müügipakenditesse.

Tegelikult aga tubakatooted nendele tingimustele ei vastanud. Seejuures ei nõustunud kohus kaitseväitega, et kuna tubakas oli

pakendamata, ei saanud nõuda ka selle maksumärgistamist. Selline seisukoht viiks kohtu hinnangul selleni, et tubaka

maksumärgistamist puudutavad sätted kaotaksid oma mõtte, kuna isik saaks vabaneda tubakaaktsiisi-kohustusest pelgalt

tubakatooteid pakendamata jättes.

4.4 Kohus luges tõendatuks süüdistuses märgitud tubakatoodete hoidmise, ladustamise ja edasitoimetamise. Süüdistatavad

hoidsid ja ladustasid tubakatooteid nii aadressil X 10/V. 13 kui ka Rummus Haapsalu mnt 12 asuvas hoones. Tubakatoodete

edasitoimetamine leidis aset nende viimisel aadressilt Betooni 3/Gaasi 6a aadressile X 10/V. 13 ja sealt edasi aadressile

Rummu, Haapsalu mnt 12. Tegemist oli vältava kuriteoga. Tubakatoodete ebaseaduslik käitlemine algas käibes keelatud

tubaaktoodete lähetamisest aadressilt Betooni 3/Gaasi 6a aadressile X 10/V. 13.

4.5 Kohus asus seisukohale, et nii OÜ A. valdusest ära võetud 114 700 valmissigaretti, 1190,20 kg praaksigarette ja 6522,66 kg

suitsetamistubakat kui ka I. Saprykini elukohast leitud 50 160 sigaretti "Prima Nevo" moodustasid KarS § 376 lg 1 mõttes

tubakatoodete suure koguse. Seega vastas G. G., O. B. ja I. Saprykin käitumine KarS § 376 lg 1 objektiivsele koosseisule.

4.6 Kohtu hinnangul panid G. G., O. B. ja I. Saprykin teo toime tahtlikult. Olles 1999. aastast tegelenud tubakatoodete

tootmisega ja olles eelneval perioodil saanud selleks ka loa, olid süüdistatavad teadlikud seaduse nõuetest. Tahtlusele viitab

muu hulgas ka ametiasutustega peetud kirjavahetus.

4.7 Seoses OÜ-le K. P. esitatud süüdistusega märkis maakohus, et osaühingut saab karistada üksnes alates 1. septembrit 2002

toime pandud tegude eest, sest kriminaalkoodeks ei näinud ette juriidilise isiku kriminaalvastutust. Seetõttu vähendas kohus

süüdistuse mahtu enne 1. septembrit 2002 toime pandud tegude võrra. Kohus leidis, et G. G. ja O. B. kui OÜ K. P. juhatuse

liikmed ja juhatuse liikmete heakskiidul ja volitusel tegutsenud I. Saprykin panid süüdistuses kirjeldatud teo toime OÜ K. P.

huvides. Nimelt püüti pärast OÜ K. P. vastava tegevusloa lõppemist igal juhul säilitada osaühingu kasutusse jäänud

tubakatooteid ja tootmist jätkata. Seadust järgides oleksid süüdistatavad pärast OÜ K. P. tegevusloa lõppemist pidanud tasuma

käideldud tubakatoodetelt maksu või müüma need aktsiisilaole või andma riigi omandisse hävitamiseks.

4.8 Põhjendades OÜ A. õigeksmõistmist, märkis maakohus, et süüdistusest ei nähtu tegu, mis oleks toime pandud selle

äriühingu huvides. OÜ A. sõlmitud ruumide rendileping ei muutnud seda äriühingut seal hoitud tubakatoodete omanikuks.

Tubakatoodete omanikuks jäi OÜ K. P.. Isegi kui OÜ A. poolt hoiule võetud tubakatooted oleksid konfiskeeritud, ei oleks

osaühing sellest mingit kahju saanud. Ainuüksi see, et OÜ K. P. ja OÜ A. juhatuse liikmed on ühed ja samad isikud ning et OÜ

A. nimel on sõlmitud mitteeluruumi rendileping, ei anna veel alust omistada G. G., O. B. ja I. Saprykini tegevust kõigile

nendega seotud äriühingutele.

5. Harju Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonid G. G., I. Saprykini kaitsja vandeadvokaat Aivar Ennok, O. B. kaitsja

vandeadvokaadi vanemabi Raivo Bergson, OÜ K. P. ja prokurör Kadri Väling. G. G. ja OÜ K. P. taotlesid apellatsioonis

maakohtu otsuse tühistamist ja enda õigeksmõistmist. O. B. kaitsja taotles kohtuotsuse tühistamist oma kaitsealust puudutavas

osas ja O. B. õigeksmõistmist. I. Saprykini kaitsja palus maakohtu otsuse tühistada I. Saprykini süüditunnistamises KarS § 376

lg 1 ja § 420 lg 1 järgi ning I. Saprykin nende paragrahvide järgi õigeks mõista. Prokurör taotles maakohtu otsuse tühistamist

osas, millega oli OÜ A. KarS § 376 lg 2 järgi õigeks mõistetud, samuti G. G.-le, O. B.-le ning I. Saprykinile mõistetud

karistuste osas. Prokurör palus tunnistada OÜ A. KarS § 376 lg 2 järgi süüdi ja karistada teda 70 000 krooni suuruse rahalise

karistusega. Samuti taotles prokurör G. G.-le, O. B.-le ning I. Saprykinile raskemate karistuste mõistmist.

6. Tallinna Ringkonnakohtu 22. oktoobri 2008. a otsusega tühistati maakohtu otsus G. G. ja O. B. süüditunnistamises ja

karistamises KarS § 376 lg 1 järgi ning OÜ K. P. süüditunnistamises ja karistamises KarS § 376 lg 2 järgi, samuti osas, milles

I. Saprykini oli KarS § 376 lg 1 järgi süüdi tunnistatud käesoleva otsuse punktis 1 kirjeldatud teos. Maakohtu otsus tühistati ka

I. Saprykinile KarS § 376 lg 1 järgi mõistetud karistuse ja KarS § 64 lg 1 alusel mõistetud liitkaristuse osas ning tubakatoodete

konfiskeerimise osas. Ringkonnakohus mõistis G. G. ja O. B. KarS § 376 lg 1 järgi ning OÜ K. P. KarS § 376 lg 2 järgi õigeks.

I. Saprykinile mõisteti KarS § 376 lg 1 järgi karistuseks kuus kuud vangistust ja KarS § 64 lg 1 järgi liitkaristuseks 8 kuud

vangistust, mis jäeti KarS § 74 alusel tingimisi 18-kuulise katseajaga täitmisele pööramata. Maakohtu konfiskeerimisotsustuse

objektiks olnud tubakatooted jättis ringkonnakohus hoiule. Apellatsioonikohus lahendas ka kriminaalmenetluse kulude ja

alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamisega seonduvad küsimused. Muus osas jättis ringkonnakohus maakohtu

otsuse muutmata. Kohtukolleegiumi põhiseisukohad seoses tubakatoodete käitlemise korra rikkumise süüdistusega olid

järgmised.

6.1 Pakendamata tubakatooted saavad olla KarS § 376 lg-s 1 sätestatud kuriteo objekt üksnes juhul, kui tegemist on suures

koguse tubakatoodetega kauplemisega. Maksumärgiga märgistamata või teistele nõuetele mittevastavas müügipakendis

tubakatoodetega kauplemine, kui süüdlasele on varem kohaldatud väärteokaristust, samuti maksumärgiga märgistamata või

teistele nõuetele mittevastavas müügipakendis tubakatoodete hoidmine, ladustamine või edasitoimetamine suures koguses on

KarS § 376 lg 1 järgi karistatav üksnes juhul, kui teo objektiks on müügipakendatud tubakatooted.

6.2 KarS § 376 lg 1 kriminaliseerib tubakaseaduse rikkumise. Alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisi seaduse rikkumise eest ei ole

vastutust ette nähtud tubakaseaduses ega KarS §-s 376. Karistuse aktsiisiga maksustavate kaupadega seotud eeskirjade

rikkumise eest sätestavad maksukorralduse seaduse (MKS) §-d 1541 ja 154. MKS § 154 näeb ette vastutuse

maksudeklaratsiooni tähtpäevaks esitamata jätmise. MKS § 85 lg 1 kohaselt on maksudeklaratsioon ka maksuhaldurile esitatav

aktsiisimaksu arvutamise dokument. ATK(E)AS § 22 lg 1 p 4 kohaselt peab aktsiisi maksma ka isik, kes on ebaseaduslikult

tootnud aktsiisikaupa väljaspool aktsiisiladu või võõrandanud, kasutanud või lähetanud aktsiisiga maksustamata aktsiisikaupa.

Samuti peab ATK(E)AS § 22 lg 1 p 6 järgi aktsiisi maksma isik, kelle aktsiisilao tegevusluba on tunnistatud kehtetuks.

Maksukohustuse tekkimisel on aktsiisimaksja kohustatud arvutama tasumisele kuuluva summa ja maksma selle seaduses

ettenähtud tähtpäevaks. Maksukohustuse rikkumine toob kaasa vastutuse maksusüüteo toimepanemise eest. Ringkonnakohus

leidis, et arvestades alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisiseaduse ning tubakaseaduse eesmärkide ja kaitstavate õigushüvede

erinevusi, ei ole KarS § 376 käesolevas kriminaalasjas kohaldatav.

6.3 Tubakaseaduse mõtte kohaselt laienevad selle 1. peatüki 2. jaos sätestatud nõuded üksnes tubakatoote pakendile.

Süüdistuses nimetatud tubakatoodete - sigarettide ja suitsetamistubaka - puhul kohustab seaduseandja maksumärgistama just

müügipakendi. TubS II § 1 lg 2 kohaselt maksumärgistatakse tubakatoote müügipakend alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisi

seaduse kohaselt. Lahtisele tubakale ei ole võimalik maksumärki kleepida. Samuti ei ole seadusandja tunnistanud karistatavaks

maksumärgiga märgistamata või teistele nõuetele mittevastavas müügipakendis tubakatoote tootmist, s.o. valmistamist,

töötlemist ja pakendamist müügipakendisse. Seega ei ole kuni müügipakendisse pakendamiseni nõutav ei tubakatoodete

maksumärgistamine ega ka nendele tubakaseaduses loetletud info ja hoiatuste kandmine. TubS II §-st 4 ja pakendiseaduse

(PakS) § 3 lg 1 p-st 1 järeldub, et müügipakendisse pakendatakse tubakatoode eesmärgiga pakkuda teda müügiks.

Müügipakendisse pakendamine ei ole nõutav, kui tubakatoodet hoitakse või veetakse ühest kohast teise tootmisjärgus. Kuna

tubakaseadus ei näe ette vastutust tubakatoote tootmise eest, siis peaks kehtima ka seisukoht, et tootmise etapis - kui isikul ei

ole eesmärki tubakatooteid tükikaupa või lahtiselt müüa - ei ole nende hoidmine, ladustamine ja edasitoimetamine KarS § 376

lg 1 järgi karistatav. Maksumärgid tuleb nii sigarettide kui ka suitsetamistubaka puhul kleepida alles müügipakendile, mitte

üksiksigarettidele ega ka mitte muudele pakendiliikidele (nt veopakendile). Kohtukolleegiumi hinnangul on arusaamatu,

kuidas ja miks peaks tootmisjärgus olev toodang, millega on tegemist käesolevas kriminaalasjas, olema maksumärgistatud ja

varustatud tarbijale mõeldud infoga.

6.4 Suure koguse müügiks pakendamata tubakatoodete käitlemine on ringkonnakohtu arvates KarS § 376 järgi karistatav

üksnes juhul, kui käitlemine toimub eesmärgiga nendega kaubandustegevuse seaduse § 3 mõttes kaubelda. Seega tulnuks

käesolevas kriminaalasjas tuvastada, et süüdistatavad kavatsesid pakkuda tubakatooteid müügiks just sellisel kujul, nagu nad

neid ladustasid - lahtiste sigarettidena, lahtise suitsetamistubaka ja praaksigarettidena. Süüdistuses heidetakse süüdistatavatele

ette, et nad ei ole tubakatooteid maksumärgistanud ega viinud neid vastavusse tubakaseadusest tulenevate nõuetega. Kuna

pakendiseaduse kohaselt pakendatakse müügipakendisse kaup, mis on mõeldud lõppkasutajale või tarbijale müügikohas

üleandmiseks, on põhjendamatu ja ebamõistlik nõuda, et süüdistatavad pidanuks müügipakenditesse pakendama kauba, mida

nad ei kavatsenud pakkuda müügiks, vaid mida nad ladustasid ja toimetasid edasi tootmise jätkamiseks.

6.5 Alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisi seaduse kohaselt ei tohi tubakatoodet aktsiisilaost välja viia ega väljaspool aktsiisiladu

säilitada enne, kui see on müügipakendatud ja maksumärgistatud. Samas ei ole alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisi seaduse

rikkumine karistatav KarS § 376 lg 1 järgi. Lisaks märkis kolleegium, et süüdistatavatele ei saa ette heita tubakatoodete

maksumärgistamata jätmist ka põhjusel, et ATK(E)AS § 61 lg 4 kohaselt ei olnudki neil õigust tubakatooteid

maksumärgistada.

6.6 Sõltumata eeltoodust nõustus ringkonnakohus maakohtu seisukohtadega OÜ A. õigeksmõistmisel. OÜ A. polnud

tubakatoodete omanik ja tal puudus õiguslik võim neid tubakatooteid käsutada. Seetõttu polnud tegemist tubakatoodete

käitlejaga.

6.7 Ringkonnakohus luges põhjendatuks I. Saprykini süüditunnistamise 50 160 sigareti "Prima Nevo" edasitoimetamises,

hoidmises ja ladustamises, sest tegemist juba müügipakendatud ja kiletatud plokkides sigarettidega. Samas puudusid

sigarettide müügipakenditel maksumärgid ja müügipakendid ei vastanud ka teistele esitatavatele nõuetele. Seoses

süüdimõistmise mahu vähenemisega kergendas kohus I. Saprykinile KarS § 376 lg 1 järgi mõistetud karistust.

6.8 Ringkonnakohus asus seisukohale, et prokuröri apellatsioon on põhjendamatu ka osas, milles taotletakse füüsilisest

isikutest süüdistatavatele raskema karistuse mõistmist.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

7. Tallinna Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni prokurör K. Väling, kes taotleb ringkonnakohtu otsuse tühistamist

ja kriminaalasja saatmist uueks arutamiseks samale ringkonnakohtule. Prokurör märgib, et ta vaidlustab ringkonnakohtu otsuse

G. G., O. B., I. Saprykini KarS § 376 lg 1 järgi ning OÜ K. P. ja OÜ A. KarS § 376 lg 2 järgi õigeksmõistmise osas. Kassaatori

põhiseisukohad on järgmised.

7.1 Tubakatoote mõiste KarS § 376 mõttes on määratletav aktsiisiseaduse kaudu blanketselt aktsiisikaubana. Antud

kuriteokoosseisu objektiks olev tubakatoode ei pea olema müügipakendatud. KarS § 376 järgi on karistatav käitumine, mis

võib kaasa tuua tubakatoote sattumise vabasse ringlusse ilma, et tubakatoode oleks maksumärgiga märgistatud ja sellel oleks

kantud seadusega nõutav teave, sh terviseohu hoiatus. Tõlgendades KarS § 376 selliselt, et kuriteo objektiks saab olla üksnes

müügipakendatud tubakatoode, jätab kohus paragrahvi kohaldamisalast ebamõistlikult välja olukorrad, kus siseriikliku

tubakatoodete tootja või muul moel käitleja poolt rikutakse tubakatoodete käitlemise korda maksumärgistamata

aktsiisikaubaga ümberkäimisel. Ringkonnakohtu selline seisukoht viib tulemuseni, kus isik, kellel pole aktsiisilaopidaja õigusi,

võib kriminaalvastutust kartmata hoida ja ladustada suvalises asukohas suures koguses vabas ringluses käitlemiseks keelatud

tubakatooteid.

7.2 OÜ K. P. tegutses kuni 16. juunini 2001 seadusliku tegevusloa alusel aadressil Betooni 3 Tallinnas. Sellelt aadressilt

lahkudes ei varustanud OÜ K. P. tubakaaktsiisiseaduse § 6 lg 1 nõudeid eirates seaduslikust tegevuskohast välja viidud

tubakatooteid või nende müügipakendeid maksumärkidega. Seda olukorda ei muudetud kogu süüdistuses kajastatud

ajavahemiku jooksul, jättes tähelepanuta ATK(E)AS § 61 lg 3 p 2, mille kohaselt peab tubakatoode selle lähetamisel

aktsiisilaost ilma ajutise aktsiisivabastuseta ehk käitlemisel vabas ringluses olema maksumärgistatud. OÜ-l K. P. ei olnud

alates hetkest, mil ta lahkus oma seaduslikust tegevuskohast, õigust hoida, ladustada ja edasi toimetada tema valduses olevat

aktsiisikaupa ilma, et ta oleks selle eelnevalt nõuetekohaselt pakendanud ja maksumärgistanud. Süüdistatavad, käideldes

väljaspool aktsiisiladu või tolliladu tubakatooteid, ei märgistanud neid aktsiisiseadusest tulenevate nõuete kohaselt

maksumärgiga ega pakendanud nõuetekohastesse müügipakenditesse. Seaduse järgimiseks oleksid süüdistatavad võinud

näiteks toimetada OÜ-le K. P. kuulunud aktsiisikauba, mis ei olnud veel maksumärkidega varustatud ega nõuetele vastavalt

pakendatud, hoiule teise aktsiisikauba käitleja õigustes isiku juurde kuni oleks leitud osaühingu tegevuse jätkamiseks sobivad

ruumid, millele oleks väljastatud asjakohane tegevusluba. Selle asemel aga toimetati tubakaseaduse ja aktsiisiseaduste alusel

tubakatoodetena käsitletav kaup koos seda kaupa valmistavate seadmete ja muude materjalidega otse vabasse ringlusse.

Seejuures tuleb arvestada, et tegemist oli suitsetamiskõlbulike tubakatoodetega. Praaksigaretid ei sobinud oma kujult kohe

suitsetamiseks, kuid paberi eemaldamisel oleksid need käsitatavad suitsetamistubakana. Süüdistatavate eesmärk oli

aktsiisikaup seaduslikust asukohast ära toimetada ja hoida ning ladustada seda Maksu- ja Tolliameti eest varjatult selleks, et

saada tulevikus kauba realiseerimisest kasu. Senikaua aga kaupa varjatult hoides ja ladustades vältida võimalikku

aktsiisimaksu tasumise kohustuse tekkimist või riski, et Maksu-ja Tolliamet konfiskeerib nende valduses oleva kauba.

7.3 Kassaator leiab, et mõistes OÜ A. KarS § 376 lg 2 järgi õigeks, kohaldas maakohus vääralt materiaalõigust. Nõustudes

selles küsimuses maakohtu järeldustega, tegi ringkonnakohus sama vea. Prokuröri hinnangul tegutses OÜ A. enda renditud

ruumides OÜ-lt K. P. tubakatooteid tasuta vastu võttes OÜ K. P. sisulise õigusjärglase, mitte aga iseseisva majandusüksusena.

Kriminaalmenetluse käigus on erinevad kohtuastmed leidnud, et OÜ K. P. ja OÜ A. on kaks eraldiseisvat majandusüksust.

Sellele väitele aga räägivad prokuröri hinnangul vastu kriminaalasjas tuvastatud objektiivsed tehiolud. OÜ-le A. laienesid kõik

OÜ K. P. õigused ja kohustused, mis on seotud selle kaubaga. OÜ A. nimel sooviti alustada renditud ruumides tubakatoodete

tootmist.

7.4 Samuti ei nõustu kassaator ringkonnakohtu hinnanguga prokuröri apellatsioonis esitatud seisukohtadele, mis puudutasid

karistuse mõistmist G. G.-le, O. B.-le ja I. Saprykinile.

8. Kassatsioonivastused esitasid I. Saprykini kaitsja vandeadvokaat A. Ennok ja G. G. ning OÜ K. P. kaitsja vandeadvokaat

S. Narusberg.

9. I. Saprykini kaitsja palub jätta prokuröri kassatsiooni rahuldamata ja ringkonnakohtu otsuse muutmata. Kaitsja

põhiseisukohad on järgmised.

9.1 Ringkonnakohus on põhjendatult leidnud, et alkoholi-, tubaka-, kütuse ja elektriaktsiisi seaduse rikkumine ei ole KarS

§ 376 järgi karistatav. Samas on kaitsja seisukohal, et I. Saprykinile aktsiisimaksustamise nõuete rikkumises esitatud süüdistus

on konkretiseerimata, sest selles ei ole tubakatoodete mõiste avamisel viidatud Eesti kaupade nomenklatuuri kaubakoodile,

millele süüdistuses nimetatud kaup prokuröri hinnangul vastab. See ei ole aga kooskõlas ATK(E)AS § 1 lg-ga 2.

9.2 Samuti leiab kaitsja, et süüdistuses käsitletaval perioodil oli tubakatoodete tootmise regulatsioon Eestis puudulik. See ei

tohiks aga kahjustada ettevõtja huve, rääkimata tema tegevuse kriminaliseerimisest. OÜ K. P. oli legaalne äriühing, mis püüdis

jääda pikaks ajaks tubakaturule tegutsema, mida kinnitab ka mahukas kirjavahetus ametiasutustega.

10. Ka G. G. ja OÜ K. P. kaitsja kassatsioonivastuses taotletakse prokuröri kassatsiooni rahuldamata jätmist. Oma taotluse

põhjendamiseks osutab kaitsja muu hulgas järgnevale.

10.1 Ringkonnakohus on õigesti leidnud, et alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse rikkumine ei ole KarS § 376

lg 1 järgi karistatav.

10.2 Kaitsja juhib tähelepanu asjaolule, et OÜ K. P. oli tasunud tollile tagatissumma tulevikus valmistatavate tubakatoodete

eest. Seega ei saanud OÜ K. P. olla riigile võlgu isegi juhul, kui lähtuda sellest, et käesoleval juhul oli tegemist aktsiisialuse

kaubaga. Seejuures tagastati tagatissumma OÜ-le K. P. esimesel taotlusel.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

11. Kassatsioonimenetluse esemeks on G. G.-le, O. B.-le ja I. Saprykinile KarS § 376 lg 1 järgi esitatud süüdistus selles, et

nemad käitlesid maksumärkidega märgistamata ja nõuetekohastesse müügipakenditesse pakendamata 114 700 valmissigaretti,

1190,20 kg praaksigarette ja 6522,66 kg suitsetamistubakat järgmiselt:

1) 16.-20. juunil 2001 toimetasid nad nimetatud tubakatooted OÜ K. P. registreeritud tegevuskohast

uude asukohta, millel ei olnud tubakatoodete käitlemise luba, ja hoidsid (ladustasid) tubakatooteid

selles asukohas kuni 2004. a oktoobrikuuni, mil tubakatooted toimetati edasi OÜ A. poolt rendile

võetud ruumidesse;

2) 2004. a oktoobrikuust kuni 8. septembrini 2005 hoidsid (ladustasid) tubakatooteid OÜ A. poolt

rendile võetud asukohas, mis polnud aktsiisiladu.

Kuna süüdistuse järgi süüdistatavad OÜ K. P. ja OÜ A. juhatuse liikmete või juhtivtöötajatena panid alapunktis 1 nimetatud teo

toime OÜ K. P. huvides, alapunktis 2 kirjeldatud teo aga OÜ A. huvides, süüdistatakse ka mõlemat osaühingut KarS § 376 lg 2

järgi tubakatoodete käitlemise korra rikkumises. Ringkonnakohus mõistis kõik viis süüdistatavat eelkirjeldatud teos õigeks.

12. Riigikohtu kriminaalkolleegium määratleb esmalt KarS §-s 376 sätestatud kuriteokoosseisu objekti (I). Seejärel selgitab

kolleegium, millistel juhtudel vastab selle objekti käitlemine KarS § 376 objektiivsele koosseisule (II), annab hinnangu

kassaatori väidetele, mis puudutavad OÜ A. õigeksmõistmise vaidlustamist (III), lahendab kassatsioonimenetluse kulude

küsimuse (IV) ja võtab seisukoha kassatsioonimenetluse tulemuse kohta (V). Riigikohus ei pea vajalikuks anda hinnangut

kassaatori karistuse mõistmist puudutavatele seisukohtadele. Kassatsioonis ei ole vaidlustatud I. Saprykinile KarS § 418 lg 1 ja

§ 420 lg 1 järgi mõistetud karistusi ega talle käesoleva otsuse punktis 2 kirjeldatud teo eest KarS § 376 lg 1 järgi mõistetud

karistuse suurust. Osas, mis puudutab G. G.-le, O. B.-le ja I. Saprykinile karistuse mõistmist käesoleva otsuse punktis 1

kirjeldatud teo eest, on ringkonnakohus võtnud seisukoha väljaspool kriminaalasja piire, olles eelnevalt leidnud, et

süüdistatavad tuleb selles teos õigeks mõista. Järelikult ei kuulu karistuse mõistmise küsimus antud kassatsioonimenetluse

esemesse.

I

13. KarS § 376 ("Tubakatoodete käitlemise korra rikkumine") esimene lõige tunnistab karistatavaks maksumärgiga

märgistamata või teistele nõuetele mittevastavas müügipakendis tubakatoodetega kauplemise, kui süüdlasele on sama teo eest

kohaldatud väärteokaristust või kui teo objektiks olid tubakatooted suures koguses, samuti maksumärgiga märgistamata või

teistele nõuetele mittevastavas müügipakendis tubakatoodete hoidmise, ladustamise või edasitoimetamise suures koguses.

Paragrahvi teine lõige sätestab sellise teo eest juriidilise isiku karistusõigusliku vastutuse. Maksumärgiga märgistamata või

teistele nõuetele mittevastavas müügipakendis tubakatoodete suures koguses hoidmine, ladustamine ja edasitoimetamine, mida

süüdistatavatele käesolevas asjas ette heidetakse, oli kuriteona karistatav ka 15. märtsini 2007 kehtinud KarS § 376

redaktsiooni järgi. Enne karistusseadustiku jõustumist sätestas sellise teo eest füüsilise isiku kriminaalvastutuse peaaegu

samasuguses sõnastuses kehtinud KrK § 1492, mis jõustus 2. mail 2001, s.o enne süüdistuses kirjeldatud teo toimepanemise

algust.

14. KarS § 376 lg 1 kohaselt on selle kuriteo objekt maksumärgiga märgistamata või teistele nõuetele mittevastavas

müügipakendis tubakatoode.

15. KarS §-s 376 sätestatud tubakatoote mõiste avamisel tuleb aluseks võtta TubAS § 2 p 2 (enne 1. aprilli 2003 aset leidnud

käitumise puhul) ja ATK(E)AS § 16. Ringkonnakohus, kes lähtus otsust tehes sellest, et müügipakendamata tubakatoodete

suures koguses hoidmine, ladustamine ja edasitoimetamine ei ole KarS § 376 järgi karistatav, ei võtnud erinevalt maakohtust

sisuliselt seisukohta küsimuses, kas süüdistuses nimetatud 114 700 valmissigaretti, 1190,20 kg praaksigarette ja 6522,66 kg

suitsetamistubakat on käsitatavad tubakatoodetena TubAS § 2 p 2 ning ATK(E)AS § 16 mõttes. Kuna käesolevas otsuses

hiljem esitatud põhjustel tühistab Riigikohus osaliselt ringkonnakohtu õigeksmõistva otsuse ja saadab kriminaalasja

ringkonnakohtule uueks arutamiseks, tuleb kohtul asja uuel arutamisel võtta seisukoht ka apellatsioonimenetluses tõstatatud

küsimuses, kas süüdistuses kirjeldatud tooted on käsitatavad tubakatoodetena.

16. Tubakatoote müügipakend on tubakatoote lõppkasutajale või tarbijale müügikohas üleandmiseks määratud müügiühiku osa

(TubS II § 4 lg 1 ja PakS § 3 lg 1 p 1).

17. Tubakatoote maksumärgistamine on maksumärgi kinnitamine tubakatootele või selle müügipakendile (ATK(E)AS § 61 lg 1

esimene lause, TubAS § 6 lg-d 1 ja 4). Maksumärk on aktsiisikaubale või selle müügipakendile kinnitatav erilistele

turvalisusnõuetele vastav eritunnus, mis tõendab aktsiisi maksmist (ATK(E)AS §-d 17 ja 111; TubAS § 2 p 6;).

Maksumärgistamise eesmärk on vältida aktsiisiga maksustamata aktsiisikauba tarbimisse sattumist ja tagada seeläbi

aktsiisikaubalt aktsiisimaksu tasumine.

18. Teised tubakatoote müügipakendile esitatavad nõuded KarS § 376 tähenduses on eeskätt TubS II 2. peatüki 2. jaos (TubS I

§-des 3-5) sätestatud nõuded, mille sisuks on tagada tubakatoote kui tervisele ohtliku kauba tarbija informeeritus spetsiifiliselt

tubakatoodetega seotud riskidest ja konkreetse tubakatoote põhilistest omadustest. Näiteks kuulub nende nõuete hulka

terviseohu hoiatus. Selliste nõuete esmane eesmärk on tagada inimese tervise kaitse (vt TubS II § 1 lg 1 teine lause). Samas ei

ole KarS §-s 376 nimetatud "teiste nõuetena" käsitatavad pakendiseaduses sätestatud üldised pakenditele esitatavad nõuded,

näiteks PakS § 13 lg-s 1 nimetatud tingimus, mille kohaselt peab pakend täitma oma otstarvet võimalikult väikese mahu ja

massi juures, tagama vajaliku ohutus- ja hügieenitaseme, olema sobiv pakendatavale kaubale ja vastuvõetav tarbijale.

Pakendiseaduses sätestatud nõuded ei seondu KarS § 376 reguleerimisesemega ja pole alust arvata, et seadusandja soovinuks

sanktsioneerida pakendile kui sellisele esitatavate nõuete rikkumist tubakatoodete puhul rangemalt kui teist liiki toodete puhul

(vt pakendiseaduse 8. peatükk).

19. Järgnevalt tuleb leida vastus küsimusele, kas KarS §-s 376 sätestatud kuriteokoosseisu objektiks saavad olla üksnes

müügipakendatud tubakatooted, mille müügipakend pole maksumärgistatud või ei vasta teistele nõuetele, või ka sellised

tubakatooted, millel puudub üldse müügipakend.

19.1 Ringkonnakohus leidis, et suure koguse tubakatoodetega kauplemise kui ühe KarS §-s 376 nimetatud koosseisuteo

objektiks saavad olla ka müügipakendamata tubakatooted. Seevastu maksumärgiga märgistamata või nõuetele mittevastavas

müügipakendis tubakatoodetega kauplemine, kui süüdlasele on varem kohaldatud väärteokaristust, samuti maksumärgiga

märgistamata või nõuetele mittevastavas müügipakendis tubakatoodete hoidmine, ladustamine või edasitoimetamine suures

koguses võib ringkonnakohtu arvates olla KarS § 376 lg 1 järgi karistatav üksnes juhul, kui teo objektiks on müügipakendatud

tubakatooted. Riigikohtu kriminaalkolleegium sellise seisukohaga ei nõustu.

19.2 Üksnes grammatilisel tõlgendamisel võib esmapilgul tõepoolest jääda mulje, et KarS §-s 376 peetakse silmas vaid

müügipakendis tubakatooteid. Selline tõlgendus oleks aga ilmses vastuolus KarS § 376 mõttega. Tunnistades karistatavaks

maksumärgiga märgistamata või teistele nõuetele mittevastavas müügipakendis tubakatoodete teatud viisidel käitlemise, on

KarS § 376 suunatud selle tagamisele, et ei käideldaks tubakatooteid, mille puhul ei ole maksumärgistamise ja müügipakendile

esitatavate nõuete eesmärke saavutatud. Seega tuleb KarS § 376 objekti määratlemisel lähtuda tubakatoodete

maksumärgistamise ja tubakatoote müügipakendile esitatavate nõuete eesmärkidest.

19.3 Siinkohal märgib kolleegium, et ta ei jaga ringkonnakohtu arvamust, nagu oleks KarS § 376 suunatud üksnes

tubakaseaduse eesmärkide kindlustamisele, mitte aga tubakaaktsiisi laekumise tagamisele. Ringkonnakohtu selline tõlgendus

ei arvesta sellega, et maksumärk, mille puudumist tubakatoote müügipakendil KarS § 376 otsesõnu nimetab, pole vajalik

tubakaseadusest tulenevate tervise- ja tarbijakaitse eesmärkide saavutamiseks, vaid üksnes tubakaaktsiisi laekumise

tagamiseks. Kui KarS § 376 oleks suunatud üksnes tubakaseadusest tulenevate eesmärkide saavutamisele, puuduks

maksumärgistamise nõude nimetamisel selle kuriteokoosseisu dispositsioonis igasugune mõte. Järelikult muudaks

ringkonnakohtu tõlgendus KarS § 376 koosseisu osas, mis puudutab maksumärgistamata müügipakendis tubakatoodete

käitlemist, sisutühjaks. Eeltoodust tulenevalt ei ole põhjendatud ka ringkonnakohtu tõmmatud piir KarS § 376 ja

maksusüütegude vahele. Osas, mis puudutab maksumärgiga märgistamata müügipakendis tubakatoodete käitlemist, on KarS

§ 376 sisuliselt käsitatav maksusüüteona. Selle kuriteokoosseisu paiknemine karistusseadustiku 21. peatüki esimeses, mitte aga

neljandas jaos, on tingitud sellest, et paralleelselt maksunduslike eesmärkidega teenib kõnealune koosseis tubakaseaduses

sätestatud tervise- ja tarbijakaitse eesmärke. Samuti ei tähenda see, et tubakatoodete käitlemise korra rikkumise vähemohtlik

koosseis (TubS II § 39) paikneb tubakaseaduses, mitte aga alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduses, seda, et selle

koosseisuga ei tagataks muu hulgas ka tubakaaktsiisi administreerimist.

19.4 Nagu eelnevalt märgitud, on maksumärgistamise eesmärk vältida aktsiisiga maksustamata aktsiisikauba tarbimisse

sattumist ja tagada seeläbi aktsiisikaubalt aktsiisimaksu tasumine. Tubakaaktsiisi puhul on aktsiisikaup ehk tubakaaktsiisi

objekt tubakatoode (TubAS § 1, ATK(E)AS §-d 1 ja 16), mitte üksnes müügipakendatud tubakatoode. Seega on ka

tubakatoodete maksumärgistamise kohustus suunatud tubakatootele sõltumata sellest, kas see on müügipakendatud või mitte.

Teisisõnu ei ole maksumärgistamise näol tegemist mitte tubakatoote müügipakendile, vaid tubakatootele esitatava nõudega.

See ei tähenda seda, nagu kohustaks seadusandja kandma maksumärke nt lahtistele sigarettidele või suitsetamistubakale.

Juhtudel, mil ei ole võimalik maksumärgi kinnitamine vahetult tubakatootele (ATK(E)AS § 61 lg 1 lause 1 esimene

alternatiiv), tuleb tubakatoode maksumärgistamise kohustuse täitmiseks esmalt müügipakendada ja kinnitada maksumärk

tubakatoote müügipakendile (ATK(E)AS § 61 lg 1 lause 1 teine alternatiiv). Viimatinimetatud juhul moodustab tubakatoote

müügipakendamine sisuliselt ühe osa maksumärgistamise kohustuse täitmisest. Juhul, kui tubakatoote maksumärgistamise

kohustus oleks sõltuvuses asjaolust, kas tubakatoode on maksumärgistatud või mitte, muutuks tõhus riiklik järelevalve

aktsiisiga maksustamata tubakatoodete maksumärgistamise üle sisuliselt võimatuks. Sellisel juhul saaks isik käidelda aktsiisiga

maksustamata tubakatooteid nende müügipakendamiseni väljaspool riiklikule järelevalvele allutatud käitlemissüsteemi (nt

aktsiisiladu), millisel juhul oleks tubakatoodete maksustamata kujul käibesse sattumist raske kontrollida.

19.5 Sarnaselt ei ole ka tubakaseaduses tubakatoote müügipakendile esitatavad nõuded, s.o "teised nõuded" KarS § 376 mõttes

suunatud mitte tubakatoote müügipakendile kui sellisele, vaid pakendi sisule, s.t tubakatootele. Nende nõuete eesmärk on see,

et tubakatoode ei satuks käibesse ilma, et see oleks varustatud teatud nõuetele vastava müügipakendiga, mis kindlustaks nt

tubakatoote tarbija informeerituse tubakatoote tarbimisega seotud riskidest.

19.6 Tubakatoodete maksumärgistamise või tubakatoote müügipakendile esitatud teiste nõuete eesmärgid jäävad saavutamata

nii juhul, kui käideldavad tubakatooted on pakendatud maksumärgiga märgistamata või teistele nõuetele mittevastavatesse

müügipakenditesse, kui ka juhul, mil käideldavatel tubakatoodetel puudub üldse müügipakend. Seetõttu on kolleegium

seisukohal, et KarS §-s 376 sätestatud kuriteokoosseisu objekti võivad moodustada kõik maksumärgistamata või

tubakaseaduse nõuetele vastava müügipakendita tubakatooted, sh tubakatooted, millel puudub üldse müügipakend.

19.7 Lähemal vaatlusel kinnitab eelmises alapunktis toodud järeldust ka KarS § 376 sõnastus. Ehkki antud kuriteokoosseis

nimetab algselt maksumärgiga märgistamata või teistele nõuetele mittevastavas "müügipakendis tubakatoodetega" kauplemist

väärteokorras sama teo eest karistatud isiku poolt, räägitakse koosseisu järgmises alternatiivis "samast teost", mille objektiks

olid "tubakatooted" suures koguses. Erinevalt ringkonnakohtust on kriminaalkolleegium veendunud, et selline erinevus

sõnakasutuses ei ole tingitud seadusandja soovist piirata väärteokorras sama teo eest karistatud isiku poolt tubakatoodetega

kauplemisel kuriteo võimalike objektide ringi üksnes müügipakendatud tubakatoodetega, samas kui suures koguses

tubakatoodetega kauplemise puhul võivad teo objektiks olla ka müügipakendita tubakatooted. Sellisel vaheteol puuduks

igasugune loogiline põhjendus. Tegelikult osutab see, et KarS § 376 üks alternatiividest räägib vaid "tubakatoodetest",

müügipakendit nimetamata, sellele, et kõnealuses kuriteokoosseisus on läbivalt peetud silmas nii maksumärgistamata või

teistele nõuetele mittevastavas müügipakendis tubakatooteid kui ka tubakatooteid, millel puudub üldse müügipakend, mis

oleks maksumärgistatud ja vastaks tubakaseaduse nõuetele. Ka KarS § 376 pealkirjas on jutt tubakatoodete käitlemise korra,

mitte aga tubakatoodete pakendamise nõuete rikkumisest. Lisaks märgib kolleegium, et KarS § 376 lg 1 dispositsioonis

nimetatud väärteokaristuse "sama teo eest" sätestab TubS II § 39, milles nimetatakse süüteo objektina "maksumärgistamata või

nõuetele

mittevastavas

müügipakendis

või

mittenõuetekohases

rühmapakendis

tubakatoodet",

s.t

ei

räägita

maksumärgistamisest kui tubakatoote müügipakendile esitatavast nõudest.

19.8 Ebatäpne on apellatsioonikohtu seisukoht, nagu oleks näiteks isikut, kes käitleb tubakatooteid ebaseaduslikult väljaspool

aktsiisiladu, võimalik karistada mõne maksusüüteo koosseisu järgi tubakatoodetelt aktsiisimaksu deklareerimata jätmise eest.

Tubakaaktsiisi puhul asendab tavapärast maksu deklareerimist maksumärkide ostmine. Tubaka aktsiisideklaratsiooni esitamise

kohustus on üksnes aktsiisilaopidajal või mõnel teisel tubakatoodete maksumärgistamise õigust omaval isikul tema poolt

kasutatud või kasutamisele kuulunud maksumärkide kohta. Selle deklaratsiooni esitamata jätmise eest ei ole võimalik karistada

isikut, kes ei vasta maksumärgistamise õiguse saamiseks nõutavatele tingimustele (ATK(E)AS § 62 lg 1) või kelle käideldav

tubakas ei paikne maksumärgistamiseks ettenähtud asukohas (ATK(E)AS § 61 lg 4). Seda põhjusel, et seadus ei võimalda

sellistel asjaoludel isikule maksumärke väljastada. Järelikult pole ka tubakatoodete ebaseaduslikul käitlemisel võimalik esitada

nõuetekohast deklaratsiooni maksumärkide kasutamise kohta, mis omakorda tähendab, et tubakatooteid väljaspool selleks

ettenähtud asukohta käitlevale isikule ei saa ette heita tubaka aktsiisideklaratsiooni esitamata jätmist ja teda selle eest karistada.

Sellise teo eest karistatakse muude eelduste olemasolul TubS II § 39 või KarS § 376 järgi. Mis puudutab ringkonnakohtu poolt

osutatud MKS § 1541, siis selles paragrahvis sätestatud väärteokoosseisu suhtes moodustavad KarS § 376 ja TubS II § 39

erikoosseisu.

20. Maksumärgiga märgistamata või tubakaseaduse nõuetele vastava müügipakendita tubakatoodete hoidmine, ladustamine ja

edasitoimetamine on KarS § 376 järgi karistatav üksnes juhul, kui tegemist on tubakatoodete suure kogusega.

20.1 Ei varasemas ega kehtivas õiguses ole tubakatoodete suure koguse mõistet eraldi määratletud. TubS I § 3 lg 5 sätestas, et

tubakatoodete oluline kogus on kogus, mis ületab ATK(E)AS §-s 57 sätestatud aktsiisivaba kogust. Kehtivas tubakaseaduses

sellist sätet enam pole. TubS II § 6 lg 2 sätestab, et isiku valduses oleva tubakatoodete hulga määramisel kaubanduslikuks

koguseks kohaldatakse alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadust. Tubakatoodete "suurest" kogusest ei räägi ei

tubakaseadus ega alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadus. Kriminaalkolleegiumi praktikas on leitud, et mingi

kaubakoguse "suurena" käsitamisel tuleb üldjuhul juhinduda KarSRakS § 8 p-s 2 sätestatud suure kahju mõistest. See

tähendab, et suures koguses kaubaga on tegemist siis, kui selle kauba väärtus ületab kehtivat palga alammäära ühes kuus

sajakordselt. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 5. juuni 2003. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-14-03 - RT III 2003, 21, 204,

p 17). Tubakaseaduse eelnõu (350 SE, Riigikogu X koosseis) seletuskirjas märgitakse muu hulgas järgmist: "Kui õigusmõisted

"oluline kogus" ja "suur kogus" on sisustatavad vastavalt "Karistusseadustiku rakendamise seaduse" § 8 (vt

Riigikohtu 05.06.2003 lahend nr 3-1-1-14-03; RT III 2003, 21, 204), siis seda, kas konkreetsel juhul on tegemist

kaubandusliku kogusega, hinnatakse tulenevalt kohtulahenditest nr 3-3-1-16-96 ja 3-3-1-30-96 igal üksikjuhul eraldi."

Eeltoodust võib järeldada, et tubakatoodete suure koguse määratlemisel ei ole seadusandja soovinud näha ette erisusi võrreldes

KarSRakS § 8 p-st 2 tuletatava suure koguse mõistega.

20.2 Seega on tubakatoodete kogus "suur", kui tubakatoodete turuväärtus ületab kehtivat palga alammäära ühes kuus

sajakordselt. Selliste tubakatoodete puhul, mille turuhind ei ole Eestis välja kujunenud (nt käibes keelatud tubakatooted), tuleb

tubakatoodete koguse "suuruse" hindamisel lähtuda nendega tarbimisomadustelt kõige lähedasema turul saadaoleva

tubakatoote hinnast.

II

21. Käesoleva otsuse I osas kirjeldatud teoobjekti - maksumärgistamata või tubakaseaduse nõuetele vastava müügipakendita

tubakatoote - hoidmine, ladustamine, edasitoimetamine või selliste tubakatoodetega kauplemine on KarS § 376 järgi karistatav

üksnes kahe alljärgneva tingimuse üheaegsel esinemisel:

1) selline tegevus on käsitatav tubakatoodete käitlemisena (KarS § 376 sätestab vastutuse

tubakatoodete "käitlemise korra" rikkumise eest);

2) puudub õiguslik alus maksumärgistamata või nõuetelevastava müügipakendita tubakatoodete

käitlemiseks, s.t ei esine asjaolusid, mille olemasolu korral on seadusega erandina lubatud selliseid

tubakatooteid käidelda. Juhtudel, mil alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadus

(enne 1. aprilli 2003 tubakaaktsiisi seadus) või tubakaseadus näevad ette õigusliku aluse

maksumärgistamata või müügipakendamata tubakatoodete käitlemiseks (vt nt ATK(E)AS § 61 lg-d 3,

31 p 2 ja lg 6 ning TubS II § 1 lg-d 4 ja 5), ei vasta selline tegu ka KarS § 376 koosseisule.

22. TubS II § 6 lg 1 kohaselt on tubakatoote käitlemine selle valmistamine, töötlemine ja pakendamine ehk tootmine (p 1);

tubakatootega kauplemine (p 2) ja tubakatoote hoidmine, ladustamine või edasitoimetamine kaubanduslikul eesmärgil või

kaubanduslikus koguses (p 3). TubS I § 2 p 4 nägi ette mõnevõrra laiema käitlemise mõiste. Seega on tubakatoote hoidmine,

ladustamine ja edasitoimetamine TubS II § 6 lg 1 p 3 kohaselt käsitatav tubakatoote käitlemisena ja seega ka hoidmise,

ladustamise või edasitoimetamisena KarS § 376 mõttes üksnes juhul, kui see toimub vähemalt kaubanduslikus koguses või

kaubanduslikul eesmärgil. Kuna tubakatoodete "suur kogus" ületab "kaubanduslikku kogust", on suures koguses tubakatoodete

hoidmine, ladustamine ja edasitoimetamine alati käsitatav tubakatoodete käitlemisena.

23. KarS § 376 (samuti varemkehtinud KrK § 1492) objektiivses koosseisus ei nimetata eraldi sellist normatiivset tunnust nagu

maksumärgiga märgistamata või teistele nõuetele mittevastavas müügipakendis tubakatoodete hoidmise, ladustamise,

edasitoimetamise või selliste tubakatoodetega kauplemise "ebaseaduslikkus". Kolleegiumi hinnangul on selle tunnuse

puudumine antud kuriteokoosseisu tekstis taotluslik. Tubakaaktsiisi haldamise ja tubakatoodete käitlemise korra toimimine

eeldab, et maksumärgistamata või nõuetepärase müügipakendita tubakatoodete käitlemine oleks üldjuhul lubatud vaid

riiklikule järelevalvele allutatud käitlemissüsteemis seaduses sätestatud tingimustel ning et n.ö tavaolukorras oleks selline

tegevus reeglina keelatud. Nimetatud eeldusest lähtudes ongi seadusandja KarS § 376 (KrK § 1492) formuleerimisel käsitanud

maksumärgiga märgistamata või nõuetelevastava müügipakendita tubakatoodete hoidmist, ladustamist, edasitoimetamist või

selliste tubakatoodetega kauplemist teona, mis on üldjuhul alati keelatud, s.o iseenesest ebaseaduslik. See tähendab, et KarS

§ 376 ei ole blanketne kuriteokoosseis, vaid väljendab vahetult seadusandja tahet maksumärgistamata või nõuetepärase

müügipakendita tubakatoodete hoidmine, ladustamine, edasitoimetamine ja selliste tubakatoodetega kauplemine keelata.

Erandi KarS §-s 376 (KrK §-st 1492) sätestatud maksumärgistamata või nõuetelevastava müügipakendita tubakatoodete

hoidmise, ladustamise, edasitoimetamise ja nendega kauplemise keelust moodustavad üksnes alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja

elektriaktsiisi seaduses (enne 1. aprilli 2003 tubakaaktsiisiseaduses) või tubakaseaduses (enne 5. juunit 2005 2000. a

tubakaseaduses) ette nähtud juhtumid, mil on lubatud käidelda ka tubakatooteid, mis ei ole maksumärgiga märgistatud või

nõuetekohase müügipakendiga varustatud. Järelikult ei ole isiku KarS § 376 järgi süüditunnistamiseks vaja eraldi ära näidata

maksumärgiga märgistamata või nõuetelevastava müügipakendita tubakatoodete hoidmise, ladustamise, edasitoimetamise või

nendega kauplemise ebaseaduslikkust, vaid üksnes kontrollida, kas ei esine asjaolusid, mil selline tegevus on seaduse kohaselt

erandina lubatud.

24. Järgnevalt põhjendab kolleegium eelmises punktis toodud seisukohta, mille kohaselt eeldab tubakaaktsiisi haldamise ja

tubakatoodete käitlemise korra toimimine seda, et maksumärgistamata või nõuetelevastava müügipakendita tubakatoodete

käitlemine väljaspool riiklikule järelevalvele allutatud käitlemissüsteemi on üldjuhul keelatud.

24.1 Nii enne 1. aprilli 2003 kehtinud tubakaaktsiisi seaduses ja selle alusel antud õigusaktides kui ka hilisemas alkoholi-,

tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduses on määratletud, millistel asjaoludel peavad Eestis toodetud või Eestisse

imporditavad tubakatooted olema maksumärgistatud.

24.1.1 Tubakaaktsiisi seaduse § 12 alusel antud rahandusministri 7. märtsi 1995. a määrusega kinnitatud "Tubakaaktsiisi

juhend", mis kehtis kuni 30. juunini 2001, sätestas punktis 1.15, et maksumärgistamata Eestis toodetud tubakatoodete

transportimine Eestis väljapoole neid tootvat tehast peab toimuma Tolliameti teadmisel. Sama juhendi punkti 3.2 kohaselt

lubati Eesti tolliterritooriumile importida vabaks ringluseks ainult maksumärgistatud tubakatooteid. Tubakaaktsiisi seaduse § 1

lg 2 (30. juunini 2001. kehtinud redaktsioonis) sätestas, et maksumärgiga märgistamata tubakatoodete käive on Eestis keelatud.

24.1.2 Tubakaaktsiisi seaduse § 6 lg 1 redaktsioon, mis jõustus 1. juulil 2001, nägi ette, et tubakatoodetele või nende

müügipakendile peab olema kinnitatud maksumärk nende importimisel vabaks ringluseks tolliseaduse tähenduses, nende

võõrandamisel tootmisettevõttes, nende omatarbeks võtmisel või nende väljaviimisel tootmisettevõttest. Sama paragrahvi teine

lõige sätestas, et maksumärgistamata tubakatooteid võib viia väljapoole tootmisettevõtet seaduse §-s 9 sätestatud

aktsiisivabastuse juhtudel.

24.1.3 1. aprillil 2003 jõustunud ATK(E)AS § 61 lg 3 nägi ette, et tubakatoode peab olema maksumärgistatud selle

importimisel, kui tubakatootele ei kohaldata ajutist aktsiisivabastust ega aktsiisivabastust; lähetamisel aktsiisilaost ilma ajutise

aktsiisivabastuseta; samuti selle kasutusse võtmisel aktsiisilaos otstarbel, millele ei kohaldata ajutist aktsiisivabastust ega

aktsiisivabastust. Täiendatud kujul sätestab sarnased tingimused ka ATK(E)AS § 61 lg 3 kehtiv redaktsioon. 1. aprillist 2003

kuni 30. aprillini 2004 kehtinud ATK(E)AS § 61 lg 6 redaktsioon sätestas, et maksumärgistamata tubakatoote, mis ei ole

tolliprotseduuril ega ajutises aktsiisivabastuses, käitlemine kaubanduslikul eesmärgil on keelatud. ATK(E)AS §-st 26 järeldub,

et ajutist aktsiisivabastust, mis aktsiisiga maksustatavate tubakatoodete puhul võimaldab neid käidelda maksumärgistamata

kujul, kohaldatakse üksnes aktsiisikauba käitlemisel aktsiisiladude süsteemis või muudes riiklikule järelevalvele allutatud

kohtades. ATK(E)AS § 2 kohaselt on aktsiisiladu koht, kus aktsiisilaopidajal on õigus seaduses sätestatud korras ajutises

aktsiisivabastuses toota, ladustada, vastu võtta ja lähetada aktsiisikaupa. Sama seaduse § 3 näeb ette, et aktsiisilaopidaja on

isik, kellele on antud õigus aktsiisilaos toota, ladustada, vastu võtta ja aktsiisilaost lähetada aktsiisikaupa.

24.1.4 Kolleegium märgib, et eeltoodud sätetest nähtub seadusandja tahe keelata aktsiisiga maksustatavate tubakatoodete

välisriigist või riiklikule järelevalvele allutatud käitlemissüsteemist (nt aktsiisiladu kehtivas õiguses või tootmisettevõte

tubakaaktsiisi seaduse mõttes) vabasse ringlusse lubamine enne kui tubakatooted on maksumärgistatud. Selline piirang on

tingitud asjaolust, et maksumärgiga märgistamata tubakatoodete käitlemisel väljaspool riiklikule järelevalvele allutatud

käitlemissüsteemi on raske kontrollida ja takistada tubakatoodete aktsiisiga maksustamata kujul käibesse sattumist.

24.1.5 Tubakaaktsiisi seaduse ja alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse eeltoodud sätetel selle kohta, millal tuleb

Eestisse legaalselt imporditavad või riiklikule järelevalvele allutatud käitlemissüsteemist väljuvad tubakatooted

maksumärgistada, on mõte üksnes juhul, kui samaaegselt kehtib tingimus, et maksumärgistamata tubakatoodete käitlemine

Eestis väljaspool riiklikule järelevalvele allutatud käitlemissüsteemi on üldjuhul keelatud. Vastasel korral muutuks

maksumärgistamist reguleerivate sätete järgmine sisuliselt vabatahtlikuks, sest käideldes tubakatooteid algusest peale

väljaspool riiklikule järelevalvele allutatud käitlemissüsteemi, ei tekiks nende maksumärgistamise kohustust ei varemkehtinud

tubakaaktsiisi seaduse § 6 lg-s 1 ega ATK(E)AS § 61 lg-s 3 sätestatud alustel. Taoline tõlgendus oleks mõistetavalt ilmses

vastuolus tubakatoodete maksumärgistamise korra eesmärkidega. Seda, et tubakatoodete maksumärgistamise kord eeldas ja

eeldab,

et

maksumärgistamiseni

käideldakse

tubakatooteid

üldjuhul

üksnes

riiklikule

järelevalvele

allutatud

käitlemissüsteemis, kinnitavad ka "Tubakaaktsiisi juhendi" punkt 1.7, 1994. a tubakaaktsiisi seaduse § 6 lg 3 ja ATKA(E)S

§ 61 lg 4 ning § 62 lg 1. Osutatud sätted lubasid või lubavad tubakatoodet maksumärgistada üksnes riikliku järelevalve all

olevates asukohtades (tootmisettevõttes, aktsiisilaos, tollilaos, registreeritud kaupleja tegevuskohas) ja isikute poolt, kes on

selleks õigustatud (nt tubakatoodete tootja, aktsiisilaopidaja). Kolleegium arvestab siinkohal Eesti õiguse tõlgendamisel ka

Euroopa Liidu õigusega, mis mõjutas õigusloomet juba enne Eesti Euroopa Liiduga liitumist. Euroopa Ühenduste

nõukogu 25. veebruari 1992. a direktiivi 92/12/EMÜ aktsiisiga maksustatava kauba üldise korralduse ja selle kauba valdamise,

liikumise ning järelevalve kohta art 11 lg 2 sätestab, et sellise aktsiisiga maksustatava kauba tootmine, töötlemine ja

valdamine, millelt ei ole aktsiisi tasutud, toimub maksulaos. Sama direktiivi art 4 punkti b) kohaselt on maksuladu koht, kus

volitatud laopidaja oma tegevuse käigus toodab, töötleb, valdab, võtab vastu või väljastab aktsiisiga maksustatavat kaupa

aktsiisi peatamise korra alusel ning mille suhtes kehtivad mõningad selle liikmesriigi pädevate asutuste kehtestatud

tingimused, kus maksuladu asub. Kuna Eesti õiguse kohaselt ei ole maksumärgistamata tubakatootelt üldjuhul võimalik lugeda

aktsiisi tasutuks, kinnitab direktiivi osutatud säte arusaama, et ka Eesti tubakaaktsiisi administreerimise kord põhineb eeldusel,

et maksumärgistamata tubakatoodete käitlemine väljaspool riiklikule järelevalvele allutatud käitlemissüsteemi on üldjuhul

keelatud.

24.2 Ka tubakaseaduses tubakatoodete müügipakendile esitatavate nõuete eesmärkide saavutamine, milleks on vaja, et

tubakatooted ei jõuaks tarbijateni nõuetepärase müügipakendiga varustamata kujul, eeldab piirangute seadmist nõuetepärase

müügipakendita tubakatoodete käitlemisele.

TubS I § 8 lg 4 ning TubS II § 1 lg-d 4 ja 5 sätestavad juhtumid, mil tubakatoote pakendile sätestatud nõudeid ei kohaldata. See

tähendab, et muudel juhtudel eeldatakse selliste nõuete järgimist ja seda, et nõuetekohase müügipakendita tubakatoodete

käitlemine on keelatud.

24.3 Eelmärgitud põhjustel ongi seadusandja käsitanud KarS § 376 (KrK § 1492) koosseisus maksumärgistamata või

nõuetepärase müügipakendita tubakatoodete hoidmist, ladustamist, edasitoimetamist või selliste tubakatoodetega kauplemist

tegudena, mis seadusest tuleneva aluse puudumisel on iseenesest vaadeldavad tubakatoodete käitlemise korra rikkumisena.

Siinkohal märgib kolleegium, et sisuliselt on ebatäpne ka ringkonnakohtu seisukoht, nagu ei oleks maksumärgiga märgistamata

müügipakendis tubakatoote tootmine KarS § 376 järgi karistatav. Tegelikult ei ole võimalik tubakatoodet toota ilma, et sellega

kaasneks ka selle hoidmine kui üks KarS § 376 koosseisualternatiiv. Seejuures tuleb arvestada, et KarS § 376 objektiks võib

olla ka selline tubakatoote tooraine, mis vastab ise tubakatoote tunnustele.

25. Seega ei vasta maksumärgistamata või nõuetekohase müügipakendita tubakatoodete suures koguses hoidmine, ladustamine

või edasitoimetamine KarS § 376 objektiivsele koosseisule üksnes juhul, kui isikul on selliseks tegevuseks õiguslik alus.

Käesolevas asjas leidis ringkonnakohus, et süüdistuses nimetatud tubakatoodete maksumärgistamata ja müügipakendamata

kujul käitlemine väljaspool riiklikule järelevalvele allutatud käitlemissüsteemi ei olnud ebaseaduslik ega vastanud KarS § 376

koosseisule. Seejuures ei osutanud ringkonnakohus aga ühelegi seadusest tulenevale alusele, mis andnuks süüdistatavatele

õiguse süüdistuses märgitud asjaoludel maksumärgistamata ja nõuetelevastava müügipakendita tubakatooteid käidelda.

Järelikult on ringkonnakohus süüdistatavate teole karistusõigusliku hinnangu andmisel kohaldanud vääralt materiaalõigust.

26. Seoses maksumärgistamata tubakatoodete käitlemise keelu suhtes seaduse tehtud eranditega juhib kolleegium eraldi

tähelepanu ATK(E)AS § 61 lg 6 redaktsioonile, mis oli jõus 1. aprillist 2003 kuni 30. aprillini 2004. Osutatud säte nägi ette, et

maksumärgistamata tubakatoote, mis ei ole tolliprotseduuril ega ajutises aktsiisivabastuses, käitlemine kaubanduslikul

eesmärgil on keelatud. Kõnealuse seadusesätte kehtivusajal oli maksumärgistamata tubakatoodete käitlemine seega keelatud

üksnes juhul, kui see toimus kaubanduslikul eesmärgil. Järelikult vastas maksumärgistamata tubakatoodete hoidmine,

ladustamine ja edasitoimetamine 1. aprillist 2003 kuni 30. aprillini 2004 ka KarS § 376 koosseisule vaid kaubandusliku

eesmärgi olemasolul. Tulenevalt KarS § 5 lg-st 2 välistab ATK(E)AS § 61 lg 6 (1. aprillist 2003 30. maini 2004 kehtinud

redaktsioonis) võimaluse karistada KarS § 376 või KrK § 1492 järgi isikut ka selle eest, et ta enne 1. aprilli 2003 ilma

kaubandusliku eesmärgita hoidis, ladustas või toimetas edasi suures koguses tubakatooteid. Eelmärgitu ei puuduta siiski

tubakaseaduse nõuetele vastava müügipakendita tubakatoodete hoidmist, ladustamist ja edasitoimetamist, mida ATK(E)AS

§ 61 lg 6 kõnealune redaktsioon ei reguleerinud.

27. Käesolevas kriminaalasjas on prokurör sisuliselt kogu kriminaalmenetluse vältel väitnud, et süüdistatavad hoidsid,

ladustasid ja toimetasid maksumärgistamata tubakatooteid edasi kaubanduslikul eesmärgil, s.o selleks, et need lõppastmes

maha müüa. Samas ei ole süüdistuse tekstis teo toimepanemise eesmärki välja toodud. Kolleegiumi hinnangul ei võta

süüdistuse selline puudulikkus käesoleval juhul siiski kohtult võimalust kontrollida, kas süüdistatavad panid teo toime

kaubanduslikul eesmärgil või mitte. Nimelt on süüdistuses kirjeldatud faktilised asjaolud, eeskätt selles nimetatud

tubakatoodete kogus sellised, mille puhul ei saa küsimuse lahendamine tubakatoodete käitlemise eesmärgist olla

süüdistatavatele üllatuslik. Ühtlasi märgib kolleegium, et kaubandusliku eesmärgi olemasolu või puudumine tubakatoodete

käitlemisel ei sõltu sellest, kas isikul on kavas tubakatooteid enne nende võõrandamist täiendavalt töödelda või mitte. Oluline

on tubakatoodete käitlemise lõppeesmärk.

III

28. Vaidlustades OÜ A. õigeksmõistmist ja väites, et OÜ A. oli OÜ K. P. "sisuline õigusjärglane" ning et süüdistatavad

soovisid OÜ A. majandustegevuse raames alustada tubakatoodete tootmist, ei lähtu prokurör oma kassatsioonis mitte kohtute

tuvastatud faktilistest asjaoludest, vaid enda poolt tõenditest tehtud järeldustest. KrMS § 363 lg 5 kohaselt ei või aga

Riigikohus faktilisi asjaolusid tuvastada. Seetõttu ei anna prokuröri väited alust ringkonnakohtu otsust OÜ A. õigeksmõistmist

puudutavas osas tühistada.

IV

29. Koos kassatsioonivastusega esitas OÜ K. P. kaitsja Riigikohtule taotluse hüvitada osaühingule kriminaalmenetluse kulu -

valitud kaitsjale kassatsioonivastuse esitamise eest makstud tasu summas 8260 krooni.

30. KrMS § 173 lg 1 p 1 ja § 175 lg 1 p 1 kohaselt kuulub kriminaalmenetluse kulude hulka ka valitud kaitsjale makstud

mõistliku suurusega tasu. Kriminaalkolleegium leiab, et 8260 krooni ei ole OÜ K. P. kaitsja kassatsioonivastuse eest mõistliku

suurusega tasu. Sisuliselt piirdutakse veidi enam kui kaheleheküljelises kassatsioonivastuses ringkonnakohtu otsuse, prokuröri

kassatsiooni ja kaitsja enda poolt varasemas kohtumenetluses avaldatud seisukohtade refereerimisega, konstateerides

nõustumist ringkonnakohtuga ja mittenõustumist prokuröriga. Seda arvestades peab kolleegium mõistliku suurusega tasuks

kassatsioonivastuse koostamise eest 1500 krooni. Kuna Riigikohus tühistab prokuröri kassatsiooni alusel osaliselt

ringkonnakohtu otsuse, süüdistatav on aga kohustatud hüvitama üksnes sellise apellatsiooni- või kassatsioonimenetluse kulu,

mis on tingitud tema põhjendamatust kaebusest, (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 12. veebruari 2007. a otsus asjas nr 3-

1-1-94-06 - RT III 2007, 6, 44, p 10.2 ja 22. mai 2008. a otsus asjas nr 3-1-1-26-08 - RT III 2008, 25, 165, p 14), tuleb riigil

OÜ-l K. P. tekkinud kassatsioonimenetluse kulu hüvitada.

V

31. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 361 p-dest 1 ja 6 ning § 362 p-st 1, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium

Tallinna Ringkonnakohtu 22. oktoobri 2008. a otsuse osaliselt. Ringkonnakohtu otsus tuleb jätta muutmata osas, millega jäeti

maakohtu otsus muutmata, sh

OÜ A. õigeksmõistmises KarS § 376 lg 2 järgi ja I. Saprykini süüditunnistamises KarS § 376 lg 1 järgi käesoleva otsuse

punktis 2 kirjeldatud teo eest ning I. Saprykini süüditunnistamises ja karistamises KarS § 418 lg 1 ja § 420 lg 1 järgi.

Ülejäänud osas tuleb ringkonnakohtu otsus tühistada ja saata kriminaalasi uueks arutamiseks samale ringkonnakohtule.

Prokuröri kassatsiooni rahuldab Riigikohus osaliselt.

Priit Pikamäe, Jüri Ilvest, Ott Järvesaar