3-3-1-82-08 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedMaksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskuse (MTA) 11. juuni 2007. a maksuotsusega nr 12- 5/161 määrati OÜ-le Erlandia tasumiseks pakendiaktsiisi 2005. aasta 3. ja 4. kvartali ning 2006. aasta
Legislator headnote
AI generated3-3-1-82-08 · Riigikohus: juuni 2007. a maksuotsusega nr 12- 5/161 määrati OÜ-le Erlandia tasumiseks pakendiaktsiisi 2005. aasta 3. ja 4. kvartali ning 2006. aasta
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
RIIGIKOHUS
HALDUSKOLLEEGIUM
KOHTUOTSUS
Eesti Vabariigi nimel
Kohtuasja number
3-3-1-82-08
Otsuse kuupäev
5. märts 2009
Kohtukoosseis
Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Harri
Salmann
Kohtuasi
OÜ Erlandia kaebus Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja
tollikeskuse 11. juuni 2007. a maksuotsuse nr 12-5/161
tühistamise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 4. juuni 2008. a otsus haldusasjas nr 3-
07-1402
Menetluse alus Riigikohtus
OÜ Erlandia kassatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Rahuldada kassatsioonkaebus osaliselt.
Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 4. juuni 2008. a otsus ja Tallinna Halduskohtu 8. novembri
2007. a otsus haldusasjas nr 3-07-1402 ning saata asi uueks arutamiseks Tallinna
Halduskohtule.
Tagastada kautsjon.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskuse (MTA) 11. juuni 2007. a maksuotsusega nr 12-
5/161 määrati OÜ-le Erlandia tasumiseks pakendiaktsiisi 2005. aasta 3. ja 4. kvartali ning 2006. aasta
1., 2. ja 3. kvartali eest kokku summas 30 874 krooni. Aktsiisi määramise põhjuseks oli asjaolu, et
kaebaja pakendiettevõtjana ei täitnud pakendi taaskasutuskohustust ega polnud vaidlusalusel
perioodil seda ka üle andnud taaskasutusorganisatsioonile.
OÜ Erlandia palus halduskohtule esitatud kaebuses maksuotsus tühistada. Kaebaja oli 1. jaanuaril
2006 sõlminud MTÜ-ga Eesti Pakendiringlus jäätmete kogumise ja taaskasutuse lepingu nr T-
1331/10-06. Seadus ei keela lepingut sõlmida varasemate perioodide kohustuste üleandmise kohta.
MTÜ Eesti Pakendiringlus on kaebaja eest pakendid kokku kogunud ja taaskasutusse suunanud ning
esitanud vastavad andmed pakendiregistrile.
MTA vaidles kaebusele vastu, väites et Pakendiaktsiisi seadusest tulenevate kohustuste üleandmine
taaskasutusorganisatsioonile on võimalik ainult kirjaliku lepingu allakirjutamise hetkest, st oktoobrist
2006.
2. Tallinna Halduskohtu 8. novembri 2007. a otsusega rahuldati kaebus osaliselt ja tühistati
maksuotsus 2006. aasta esimese kolme kvartali eest määratud pakendiaktsiisi osas summas 14 568
krooni. Kohus leidis, et kaebaja seletuste ja tunnistaja ütlustega on tuvastatud, et kaebaja andis oma
Pakendiaktsiisi seadusest (PakAS) tulenevad kohustused üle MTÜ-le Eesti Pakendiringlus alates
1. jaanuarist 2006. Kuigi leping on alla kirjutatud oktoobris 2006, ei muuda see lepingut tühiseks
kohustuste üleandmise tähtaja osas. Kaebaja väide, et ta on oma kohustused MTÜ-le Eesti
Pakendiringlus üle andnud juba alates 1. juulist 2005, ei leidnud tõendamist, mistõttu tuleb
2005. aasta eest määratud pakendiaktsiisi osas maksuotsus jätta tühistamata.
3. Tallinna Halduskohtu otsusele esitasid apellatsioonkaebuse nii OÜ Erlandia kui MTA. OÜ
Erlandia apellatsioonkaebuse kohaselt ei ole lepingusse märgitud kohustuste üleandmise kuupäev
määrava tähtsusega, sest apellant on sisuliselt kohustused üle andnud 1. juulist 2005. Apellant on
selle perioodi eest maksnud taaskasutusorganisatsioonile teenustasu. MTA apellatsioonkaebuse
väidete kohaselt tõlgendas halduskohus PakAS § 111 lõiget 2 vääralt. Juba tekkinud kohustusi saa
taaskasutusorganisatsioonile tagasiulatuvalt üle anda.
4. Tallinna Ringkonnakohus jättis OÜ Erlandia apellatsioonkaebuse rahuldamata ning rahuldas
MTA apellatsioonkaebuse, tühistades halduskohtu otsuse ning jättes OÜ Erlandia kaebuse
rahuldamata. Ringkonnakohus asus seisukohale, et tulenevalt PakAS § 111 lõikest 1 ja
Võlaõigusseaduse § 11 lõikest 2 sai pakendiettevõtja taaskasutusorganisatsioonile üle anda vaid neid
kohustusi, mis tal tekivad pärast lepingu allakirjutamist. Lepingu allakirjutamise ajal oktoobris 2006
ei olnud OÜ-l Erlandia enam kohustust korraldada pakendite kogumist ja taaskasutust perioodi juuli
2005 kuni oktoober 2006 eest, mistõttu ei saanud ta neid kohustusi ka enam üle anda. Nende
perioodide eest tekkis OÜ-l Erlandia vaid aktsiisi tasumise kohustus. Ringkonnakohtu arvates on
seadusandja selgesõnaliselt välistanud kohustuste tagasiulatuva üleandmise.
Taaskasutusorganisatsioon ei saa ülekogutud materjali kvooti tagantjärele müüa nendele
pakendiettevõtjatele, kes õigeaegselt ei sõlminud lepingut.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
5. OÜ Erlandia taotleb kassatsioonkaebuses, et Riigikohus tühistaks ringkonnakohtu otsuse ja teeks
asjas uue otsuse, millega tema kaebus rahuldatakse.
Kassaator leiab, et ringkonnakohus on vääralt tõlgendanud PakAS § 111 lõiget 1. Seadus ei keela
kohustuste tagasiulatuvat üleandmist. PakAS § 111 ei anna mingeid täiendavaid tingimusi peale
kirjaliku lepingu vormi. Kui üks lepingupool on oma kohustused täitnud enne lepingu sõlmimist, siis
on võimalik ka lepingus kokku leppida kohustuste tagasiulatuv üleandmine.
Pakendiaktsiisi objekt on pakendite kogumise ja taaskasutuse kohustuse täitmata jätmine seaduses
sätestatud sihtarvude ulatuses. Kui kaebaja eest on tegelikult pakendite kogumise ja taaskasutuse
kohustus täidetud, siis ei ole põhjust aktsiisiga maksustamiseks. Vastasel juhul muutuks
maksuobjektiks lepingu õigeaegne mittevormistamine, mitte aga pakendiettevõtja kohustuste tegelik
täitmine.
Kassaatori arvates tuleb ka arvestada, et 2005. aastal muutus kogu pakendikäitluse ja pakendiaktsiisi
süsteem põhjalikult ning paljud ettevõtjad pidid lühikese aja jooksul on tegevuse ümber korraldama.
Kui varem puudutas pakendiaktsiis vaid alkohoolsete jookide ja karastusjookide pakendeid, siis
nüüdsest hõlmab see kõiki ettevõtjaid, kes müüvad pakendatud kaupu. Vastavad seadusemuudatused
tehti kiirustades ning ettevõtjaid ei teavitatud muudatuste sisust ja oma kohustuste täitmise
võimalustest.
Kui keelata pakendiettevõtja kohustuste tagasiulatuv üleandmine, siis oleks see ebaõiglane teiste
pakendiettevõtjate suhtes. Kui kaebaja aktsiisikohustus jääb jõusse, siis peab
taaskasutusorganisatsioon tagastama kaebajale vastava perioodi eest makstud teenustasu, see aga
tähendaks kokkuvõttes, et need kulud, mis taaskasutusorganisatsioonil tekkisid seoses
ülekogumisega, peavad kandma need pakendiettevõtjad, kes sõlmisid lepingud õigeaegsed.
Kuna pakendijäätmete kogumine toimub prognooside alusel ja tegelikud turuletoodud pakendite
kogused selguvad alles pärast aruandeperioodi lõppu, siis oli uue süsteemi käivitamisel ülekogumine
aktsiisi vältimiseks paratamatu. Esimesel tegevusaastal puudusid taaskasutusorganisatsioonil ka
kogemused näiteks selle kohta, kui palju võivad turuletoodud pakendite kogused kuude lõikes
erineda. Samuti tuleb arvestada, et suur osa pakendiettevõtjaid sõlmis lepingu hilinemisega, mistõttu
muutusid pidevalt ka teadaolevad andmed pakendikoguste kohta. Seetõttu vastaks ülekogutud
koguste osas tagasiulatuv lepingute sõlmimine kõige paremini PakAS eesmärgile - et võimalikult
palju pakendijäätmeid kogutaks kokku ja suunataks taaskasutusse. Kui keelata tagasiulatuv lepingute
sõlmimine, siis oleksid taaskasutusorganisatsioonid huvitatud võimalikult väikesest ülekogumisest.
6. MTA leiab kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele, et ringkonnakohtu otsus ja vaidlustatud
maksuotsus on õiguspärased ning puuduvad alused nende tühistamiseks. Pakendiettevõtja ei saa oma
kohustusi tagasiulatuvalt taaskasutusorganisatsioonile üle anda.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
7. PakAS (kuni 31. maini 2008 kehtinud redaktsioonis) § 1 kohaselt maksustatakse pakendiaktsiisiga
Eestis täidetud, teisest Euroopa Liidu liikmesriigist soetatud ja imporditud pakend. Eestis täidetud
pakendilt maksab aktsiisi pakendi kasutaja, st isik, kes täidab pakendi kaubaga (PakAS § 2 p 5).
PakAS § 8 lg 1 punkti 4 kohaselt oli aktsiisist vabastatud tagatisrahaga koormamata müügipakend,
millest pärast 1. juulit 2005 taaskasutatakse iga pakendimaterjali liigist vähemalt 15%. PakAS § 2 p 3
kohaselt tähendab pakendi taaskasutamine pakendi korduskasutust ja pakendijäätmete taaskasutust
pakendiseaduse mõistes.
PakAS § 111 lg 1 kohaselt võis aktsiisimaksja PakAS-ga sätestatud kohustused anda kirjaliku
lepinguga üle pakendiseaduse § 16 lõike 2 alusel asutatud taaskasutusorganisatsioonile.
Aktsiisimaksja, kes on täitnud oma kohustused taaskasutusorganisatsiooni ees, ei ole vastutav
pakendijäätmete taaskasutamise sihtarvude täitmise ning pakendiregistrile ja muudele pädevatele
organitele info edastamise eest (PakAS § 111 lg 2).
Pakendiseaduse § 16 lg 1 sätestab: "Pakendiettevõtja peab turule lastud pakendatud kauba pakendi ja
sellest tekkinud pakendijäätmed koguma ja taaskasutama selliselt, et käesoleva seaduse §-s 36
sätestatud taaskasutuse sihtarvud oleksid täidetud, ning kandma sellest tulenevad kulud." Sama
paragrahvi lõige 2 sätestab: "Pakendiettevõtja, kes laseb turule pakendatud kaupa, võib käesoleva
paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustused üle anda kirjaliku lepingu alusel ainult
taaskasutusorganisatsioonile. Kui pakendiettevõtja annab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud
kohustused üle taaskasutusorganisatsioonile, siis vastutab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud
kohustuste täitmise eest taaskasutusorganisatsioon."
Pakendi taaskasutamise määra arvutamise ja pakendi massi määramise kord on kehtestatud
keskkonnaministri 3. novembri 2005. a määrusega nr 66 (RTL 2005, 112, 1719). Nimetatud määruse
§ 3 sätestab, et kui pakendiettevõtja on Pakendiseaduse § 16 lõike 2 alusel oma kohustused üle
andnud keskkonnaministri akrediteeritud taaskasutusorganisatsioonile, siis arvutatakse pakendi
taaskasutamise määr taaskasutusorganisatsiooni korraldamisel taaskasutatud pakendi massi ning
kohustused üle andnud pakendiettevõtjatelt Eestis turule lastud pakendi summaarse massi suhtarvuna,
mis on väljendatud massiprotsentides.
8. Käesolevas asjas puudutab vaidlus seda, kas PakAS § 111 lõikes 1 ja Pakendiseaduse § 16 lõikes 2
nimetatud lepingus saab kokku leppida pakendiettevõtja kohustuse üleandmise lepingu sõlmimisele
eelnenud perioodi eest. Maksuhaldur ja ringkonnakohus leiavad, et kohustuste tagasiulatuv
üleandmine ei ole võimalik, kassaator leiab, et see on võimalik.
Kohtuasja materjalide kohaselt on OÜ Erlandia sõlminud kirjaliku lepingu nr T-1331/10-06 MTÜ-ga
Eesti Pakendiringlus (tl 19-21). Lepingus on märgitud selle sõlmimise päevaks 1. jaanuar 2006. Asjas
ei ole vaidlust selle üle, et lepingudokumendile kirjutati alla oktoobris 2006.
9. Kolleegium on seisukohal, et PakAS § 111 ei välista pakendiettevõtja kohustuste tagasiulatuvat
üleandmist. PakAS ja Pakendiseaduse eesmärgid on täidetud, kui on toimunud reaalne
pakendijäätmete kogumine ja taaskasutus. Kui taaskasutusorganisatsioon on täitnud lepingust
tulenevad kohustused enne lepingu vormistamist konkreetse pakendiettevõtjaga, siis ei saa ainuüksi
lepingu hilinenud vormistamine olla piisav põhjus aktsiisiga maksustamiseks.
Käesoleval juhul oli taaskasutusorganisatsioonil võimalik täita lepingutest tulenevaid kohustusi enne
konkreetse isikuga lepingu kirjalikku vormistamist, sest kogutud ja taaskasutatud pakendi massi
arvutatakse kogu Eestis kokku kogutud pakendite mahu pealt, mitte konkreetse ettevõtja konkreetsete
pakendite alusel. Milliseid konkreetseid pakendeid pakendiettevõtja kokku kogub, sõltub paljudest
asjaoludest, näiteks kogumiskonteinerite asukohast ja tarbija käitumisest. Taaskasutusorganisatsioon
võib oma kohustuste täitmise käigus kokku koguda pakendimaterjali, mis pärineb isikutelt, kes on
hoopis teise organisatsiooni klient või ei ole ühegi taaskasutusorganisatsiooni klient. Samuti võidakse
koguda pakendijäätmeid, millele ei ole seadusega kehtestatud tagasivõtmiskohustust, mida ei
maksustata aktsiisiga või mis olid turule toodud enne 1. juulit 2005, millal jõustusid PakAS
muudatused. Samuti tuleb arvestada, et eri liiki pakendite puhul võib nende turuletoomise ja
tagastamise vaheline periood olla väga erinev, sest see sõltub pakendatud kauba müügiperioodist ja
kauba tarbimise perioodist. Seega ei ole võimalik seostada taaskasutusorganisatsiooni kogutud ja
taaskasutusse suunatud pakendeid konkreetse pakendiettevõtjaga ega konkreetse perioodiga.
10. Kolleegiumi arvates tuleb käesoleva asja lahendamisel arvestada muu hulgas ka asjaolu, et
1. juulist 2005 muutus pakendite kogumise alane regulatsioon väga oluliselt ning paljudele
ettevõtjatele tekkis rida uusi kohustusi. Seetõttu oli pakendite taaskasutusorganisatsioonidel raske
oma tegevust prognoosida, kuna paljud ettevõtjad ei olnud oma kohustustest teadlikud ning asusid
lepinguid sõlmima hilinemisega. Taaskasutusorganisatsiooni otsus koguda ja taaskasutada pakendeid
ka võimalike hiljem liituvate klientide eest ning sõlmida lepinguid tagasiulatuvalt on igati kooskõlas
Pakendiseaduse ja selle aluseks oleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 1994. a
direktiivi 94/62/EÜ eesmärgiga - tagada võimalikult suure koguse pakendijäätmete kokkukogumine
ja taaskasutus. Kui kohustuste tagasiulatuvat üleandmist mitte lubada, siis peaksid hilinemisega
liitunud klientide eest ette kogutud pakendite kogumise ja taaskasutamise kulud kandma need
kliendid, kes sõlmisid lepingu õigel ajal.
11. Kolleegiumi arvates ei ole lepingu tagasiulatuv sõlmimine vastuolus Pakendiseaduse § 17 lg 4
punktis 3 sätestatud nõudega, et taaskasutusorganisatsioon peab tagama kõigile pakendiettevõtjatele
juurdepääsu oma teenustele ning sama lõike punktis 4 toodud nõudega, et pakendiettevõtjatel tuleb
teenuseid osutada ja neilt tasu koguda võrdsetel tingimustel, lähtudes pakendiettevõtjate poolt turule
lastud pakendatud kauba pakendijäätmete massist ja taaskasutusorganisatsiooni avalikustatud
teenustasu määradest. Taaskasutusorganisatsioon ei tohi keelduda lepingu edasiulatuvast sõlmimisest
ühegi pakendiettevõtjaga ning ei tohi rakendada eri ettevõtjatele erinevaid tariife (nt anda soodustusi
suurklientidele). Kui taaskasutusorganisatsioon sõlmib tagasiulatuvalt lepinguid teenuste osas, mis on
juba osutatud enne lepingu sõlmimist, siis väljendub teenustele juurdepääsu tagamine selles, et
taaskasutusorganisatsioon peab võimaldama tagasiulatuvat lepingu sõlmimist kõigile soovijatele kuni
vastava pakendikoguse ammendumiseni, mille ulatuses on taaskasutusorganisatsioon lepingutest
tulenevaid kohustusi ette täitnud.
12. Kolleegiumi arvates ei takista tagasiulatuvat lepingu sõlmimist ka asjaolu, et pakendiettevõtja
kohustuste täitmise tähtaeg oli lepingu sõlmimise ajaks möödunud. Maksuõiguses on juba tekkinud
maksukohustuste tagasiulatuv korrigeerimine lubatud paljudel juhtudel. Näiteks Maksukorralduse
seaduse § 103 lg 1 p 2 näeb ette, et maksuotsus muudetakse või tunnistatakse kehtetuks tagasiulatuva
mõjuga sündmuse tõttu. Kui tagasiulatuva mõjuga sündmus on aset leidnud enne maksuotsuse
tegemist, siis tuleb selle sündmusega arvestada maksuotsuse tegemisel ning jätta maks määramata.
Maksukohustuse korrigeerimise võimalusi on ette nähtud näiteks Käibemaksuseaduses ja
Tulumaksuseaduses. Käibemaksuseaduse § 29 lg 7 näeb ette, et kui maksukohustuslane tühistab
kauba või teenuse kohta esitatud arve või esitab kreeditarve, tehakse sellest tulenevad muudatused
arve tühistamise või kreeditarve esitamise maksustamisperioodi kohta esitatavas
käibedeklaratsioonis. Tulumaksuseaduse § 54 lg 6 näeb ette, et kui langevad ära maksustamise
aluseks olevad asjaolud, on maksumaksjal õigus teha tulumaksu ümberarvutus ning nõuda
enammakstud tulumaksu tagastamist.
13. Kolleegium viitab ka Maksukorralduse seaduse § 83 lõikele 1, mille kohaselt seaduse või heade
kommetega vastuolus olevat tehingut maksustatakse võrdväärselt õiguspärase tehinguga.
Seadusevastase tegevuse tagajärjed toovad kaasa samasuguse maksukohustuse, nagu see oleks
tekkinud majandusliku sisu poolest sarnase õiguspärase tegevuse tagajärjel. Sama paragrahvi lõike 3
kohaselt ei võeta tehingu tühisust maksustamisel arvesse, kui pooled ei tagasta tühise tehingu läbi
saadut või ei taasta muul viisil tehingu tegemisele eelnenud olukorda.
Eelnevast võib järeldada, et isegi kui OÜ Erlandia ja MTÜ Eesti Pakendiringlus vahelise lepingu
tagasiulatuv sõlmimine oleks vastuolus Võlaõigusseaduse või Pakendiseadusega, tuleb
maksustamisel seda lepingut siiski arvestada, sest lepingu pooled on oma lepingust tulenevad
kohustused täitnud - MTÜ Eesti Pakendiringlus taaskasutusorganisatsioonina on kogunud ja
taaskasutusse suunanud nõutava koguse pakendeid ning OÜ Erlandia on selle eest tasunud vastavalt
lepingu lisas toodud hinnakirjale. Järelikult on OÜ Erlandia täitnud 2006. aasta osas PakAS § 8 lg 1
punktis 4 toodud aktsiisivabastuse tingimused ning maksuotsus on 2006. aasta eest pakendiaktsiisi
määramise osas õigusvastane ja tuleb tühistada. Ringkonnakohtu otsus tuleb materiaalõiguse väära
kohaldamise tõttu tühistada.
14. Kolleegium ei nõustu halduskohtu seisukohaga, et OÜ Erlandia kohustuste üleandmine MTÜ-le
Eesti Pakendiringlus alates 1. juulist 2005 ei ole tõendatud. Halduskohus on oma seisukohta
motiveerinud eelkõige sellega, et lepingus nr T-1331/10-06 (tl 19-21) on märgitud selle sõlmimise
päevaks 1. jaanuar 2006.
Kolleegium on seisukohal, et kirjaliku lepingu olemasolu ja selle tingimusi saab lisaks kahepoolse
lepinguna vormistatud dokumendile tõendada ka muuda asjakohaste kirjalike tõenditega. Kohtuasja
toimikus on mitmeid kirjalikke tõendeid, mis viitavad võimalusele, et poolte tegelik tahe oli siiski
suunatud lepingu sõlmimisele alates 1. juulist 2005 ning leping on ka selle perioodi osas täidetud. OÜ
Erlandia on esitanud halduskohtule 2005. aasta pakendite taaskasutuse aruande (tl 41-43) koos MTÜ
Eesti Pakendiringlus selgitusega (tl 39), samuti aruande, mille OÜ Erlandia on esitanud MTÜ-le Eesti
Pakendiringlus 2005. aastal turule toodud pakendite kohta (tl 47), selle aruande alusel esitatud arve
nr 601594 (tl 50) ja arve tasumist tõendava pangakonto väljavõtte (tl 53).
Kuna halduskohus on jätnud olulised tõendid hindamata, siis tühistab kolleegium ka halduskohtu
otsuse, millega jäeti OÜ Erlandia kaebus rahuldamata ja maksuotsus 2005. aasta pakendiaktsiisi osas
tühistamata. Halduskohus peab asja uuel arutamisel hindama, milline oli poolte tegelik tahe lepingu
sõlmimisel ja millisest ajahetkest alates on leping sõlmitud ja täidetud.
15. Eeltoodud põhjustel rahuldab kolleegium kassatsioonkaebuse osaliselt. Kolleegium tühistab
ringkonnakohtu ja halduskohtu otsused ning saadab asja uueks arutamiseks halduskohtule. Tasutud
kautsjon tuleb tagastada.
Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Harri Salmann