3-2-1-6-09 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-6-09

Määruse kuupäev

Tartu, 4. märts 2009. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Ants Kull, liikmed Peeter Jerofejev ja Tambet Tampuu

Kohtuasi

Aktsiaseltsi TALLINNA SADAM hagi osaühingu Rei

Geotehnika vastu 4 959 194 krooni saamiseks.

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 15. septembri 2008. a määrus

tsiviilasjas nr 2-06-25446

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Osaühingu Rei Geotehnika määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja aktsiaselts TALLINNA SADAM (registrikood xxxxxxxx),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Toivo Viilup

Kostja osaühing Rei Geotehnika (registrikood xxxxxxxx),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Taivo Saks

Asja läbivaatamise kuupäev

16. veebruar 2009. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 15. septembri 2008. a määrus tsiviilasjas nr 2-06-25446

ja saata asi apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse läbivaatamiseks Tallinna

Ringkonnakohtule.

2. Määruskaebus rahuldada.

3. Tagastada Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ-le määruskaebuselt osaühingu Rei

Geotehnika eest 17. septembril 2008 tasutud kautsjon 400 (nelisada) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 19. septembril 2006 esitas aktsiaselts Tallinna Sadam (hageja) Harju Maakohtule hagi, milles palus

osaühingult Rei Geotehnika (kostja) hageja kasuks välja mõista lepingu rikkumisest tuleneva kahju

hüvitamiseks 500 000 krooni. 1. juunil 2007 esitatud avaldusega suurendas hageja oma nõuet

4 959 194 kroonini.

Hagiavalduse kohaselt põhines hageja nõue 14. märtsil 2003 sõlmitud konsultatsioonilepingul, mille

kohaselt kohustus kostja tegema Saaremaa sadama ehitusgeoloogilised uurimistööd kooskõlas

konsultatsioonilepingu tingimustega hiljemalt 30. maiks 2003. Kostja ei teinud töid nõuetekohaselt ja

on kohustatud hüvitama lepingu rikkumisega hagejale tekitatud kahju (lisakulutused).

2. Harju Maakohus rahuldas 9. juuni 2008. a otsusega hagi osaliselt, mõistes kostjalt hageja kasuks

välja kahjuhüvitise 2 765 959 krooni. Maakohus jättis menetluskuludest 56% kostja ning 44% hageja

kanda.

3. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse.

4. Tallinna Ringkonnakohus keeldus 16. juuli 2008. a määrusega kostja apellatsioonkaebuse

menetlusse võtmisest ja tagastas selle kostjale. Määruse kohaselt on kaebus esitatud pärast

apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja möödumist. See tähtaeg saabus 9. juulil 2008, kostja esitas

apellatsioonkaebuse 11. juulil 2008.

5. Kostja esitas 12. septembril 2008 ringkonnakohtule taotluse, milles palus apellatsioonkaebuse

esitamise tähtaja ennistada.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

6. Tallinna Ringkonnakohus tagastas 15. septembri 2008. a määrusega kostjale tema taotluse.

Ringkonnakohtu määruse kohaselt jõustus 5. augustil 2008 ringkonnakohtu 16. juuli 2008. a määrus

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise kohta. Väljaspool menetlust ei ole võimalik

võtta seisukohta kostja taotluse kohta.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7. Kostja esitas Riigikohtule määruskaebuse, milles palub tühistada ringkonnakohtu määruse ja saata

tähtaja ennistamise taotlus uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.

Määruskaebuse kohaselt on ringkonnakohus kostja taotluse lahendanud ebaõigesti mitte määrusega,

vaid kirjaga. Samuti pidanuks ringkonnakohus lahendama tähtaja ennistamise taotluse

kolmeliikmelises koosseisus. Praegusel juhul on taotluse lahendanud üks kohtunik. Ekslik on ka

ringkonnakohtu tõlgendus, et apellatsioonkaebuse tähtaja ennistamist saab taotleda üksnes sama

tsiviilmenetluse kestel.

8. Hageja leiab vastuses määruskaebusele, et ringkonnakohus rikkus tsiviilkohtumenetluse seadustiku

norme, kuid selline rikkumine ei toonud kaasa ebaõiget lahendit.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 692 lg 1 p 2 (koostoimes §-ga 695) ja

§ 701 lg 3 teise lause alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Asi tuleb saata

apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.

10. Riigikohus on mitmes lahendis leidnud, et tsiviilkohtumenetluse seadustik ei võimalda

menetluslikke otsuseid teha kirjaga (vt selle kohta nt Riigikohtu 20. detsembril 2005. a tsiviilasjas

nr 3-2-1-160-05 tehtud määruse p 12). Ka praegusel juhul on tähtaja ennistamise taotluse tagastamise

kohta tehtud kiri käsitatav määrusena TsMS § 643 lg 1 järgi, sest sellega lahendati menetlusosalise

taotlus. Selline rikkumine ei ole siiski ringkonnakohtu kirjana vormistatud määruse tühistamise

aluseks, sest menetlusosaliste õigusi selline rikkumine iseenesest ei kahjustanud.

11. Kolleegium vastab esmalt määruskaebuse väitele, et ringkonnakohus pidanuks tähtaja ennistamise

taotluse lahendama kolmeliikmelises koosseisus.

Kolleegium jääb 20. novembril 2007. a tsiviilasjas nr 3-2-1-105-07 tehtud määruse p-s 10 avaldatud

seisukoha juurde, et vastuapellatsioonkaebuse tähtaja ennistamise kohta määruse tegemisel tuleb

lähtuda TsMS § 17 lg-s 1 sätestatud üldreeglist, s.t et tähtaja ennistamise küsimuse peab lahendama

ringkonnakohus kolmeliikmelises koosseisus. Isegi juhul, kui asuda seisukohale, et ringkonnakohus

ei lahendanud tähtaja ennistamise taotlust sisuliselt, s.o tagastas selle läbivaatamatult, ei ole tegemist

menetlusosalise taotlusega asja ettevalmistamisel, mille võib TsMS § 640 lg 3 järgi lahendada üks

kohtukoosseisu liige. Tegemist ei ole ka asja arutamist ettevalmistava või muu korraldava määrusega

TsMS § 640 lg 3 mõttes, sest ringkonnakohtu määrus lõpetas menetluse teises kohtuastmes.

Eelviidatud määruse p-s 10 leidis Riigikohus veel seda, et apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja

ennistamise taotluse lahendamine ühe ringkonnakohtu kohtuniku poolt on menetlusõiguse normi

oluline rikkumine TsMS § 669 lg 2 järgi. Seega tuleb ka praeguses asjas ringkonnakohtu määrus

tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ja saata kostja taotlus läbivaatamiseks samale

ringkonnakohtule.

12. Kolleegium leiab, et väär on ringkonnakohtu seisukoht, mille järgi saab tähtaja ennistamist

taotleda üksnes sama kohtumenetluse kestel. TsMS § 68 lg 6 järgi võib kohus enne tähtaja

ennistamise otsustamist määrusega peatada täitemenetluse või lubada selle jätkumist üksnes tagatise

vastu või tühistada täitetoimingu. Seega saab tähtaja ennistamise taotluse esitada ka lõppenud

kohtumenetluse korral. Tähtajalised piirangud tähtaja ennistamise taotluse esitamisele tulenevad

TsMS § 67 lg-st 2. Need piirangud ei ole seotud tsiviilasja menetluse lõppemisega.

13. Kolleegium peab vajalikuks juhtida tähelepanu sellele, et TsMS § 68 lg 2 kohaselt tuleb

üheaegselt tähtaja ennistamise avalduse esitamisega teha ka menetlustoiming, mille tegemiseks

tähtaja ennistamist taotletakse. Praeguses asjas ei ole ringkonnakohus kirjana vormistatud määruses

märkinud, kas kostja esitas koos apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlusega

ringkonnakohtule ka apellatsioonkaebuse. See asjaolu ei nähtu ka kohtutoimikust.

Riigikohus märkis tsiviilasjas nr 3-2-1-105-07 tehtud määruse p-s 11, et ringkonnakohus ei saa võtta

hilinenult esitatud vastuapellatsioonkaebust menetlusse enne, kui on jõustunud kaebuse esitamise

tähtaega ennistav kohtulahend. Öeldu ei tähenda seda, et koos vastuapellatsioonkaebuse esitamise

tähtaja ennistamise taotlusega ei tuleks esitada vastuapellatsioonkaebust. Kolleegium selgitab, et

kuigi ringkonnakohus peab eraldi menetlustes otsustama apellatsioonkaebuse või

vastuapellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamise ja kaebuse menetlusse võtmise, siis ei tähenda

see siiski seda, et koos kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlusega ei tule esitada kaebust ennast.

Kuna ei ole välistatud, et hoolimata Riigikohtule määruskaebuse lisana esitatud tähtaja ennistamise

taotluses märgitust, mille kohaselt apellatsioonkaebust ei esitata, see siiski esitati ringkonnakohtule

(ringkonnakohus tagastas kostjale materjalid kokku 11 lehel), ei saa kolleegium praeguses asjas

hinnata, kas ringkonnakohus oli õigustatud jätma apellatsioonkaebuse läbi vaatamata TsMS § 68 lg 2

rikkumise tõttu (vt Riigikohtu 13. oktoobri 2008. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-78-08).

Kolleegium on seisukohal, et TsMS §-s 2 märgitud tsiviilkohtumenetluse ülesannete täitmiseks tuleb

vajalikel juhtudel jätta menetlusosalise esitatud dokumendist kohtu toimikusse koopia ka siis, kui

dokument tagastatakse selle esitanud isikule. See võimaldab muu hulgas kõrgema astme kohtul

kontrollida dokumendi esitamist, sh menetlustähtaja ennistamise taotluse korral.

14. Määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel kostjale tagastada

määruskaebuselt tasutud kautsjon. Kostja on 14. jaanuaril 2009 esitatud avalduses palunud kautsjoni

tagastada Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ kontole.

Ants Kull, Peeter Jerofejev, Tambet Tampuu