3-1-1-8-09 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-8-09

Otsuse kuupäev

4. märts 2009

Kohtukoosseis

Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Jüri Ilvest, Priit Pikamäe

Kohtuasi

A. A. väärteoasi liiklusseaduse § 7419 lg 1 ja § 7422 lg 2 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 6. oktoobri 2008. a kohtuotsus väärteoasjas

nr 4-08-5464

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Põhja Politseiprefektuur, kassatsioon

Asja läbivaatamise kuupäev

18. veebruar 2009

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 6. oktoobri 2008. a kohtuotsus A. A. väärteoasjas liiklusseaduse § 7419 lg 1 ja § 7422 lg 2

järgi ja saata väärteoasi samale kohtule uueks arutamiseks.

2. Kassatsioon rahuldada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Põhja Politseiprefektuuri 13. mai 2008. a otsusega karistati A. A-d liiklusseaduse (LS) § 7419 lg 1 alusel rahatrahviga 200

trahviühikut (12000 krooni) selle eest, et ta juhtis 20. aprillil 2008 kell 13.00 Harju maakonnas X vallas X tee 13. kilomeetril

mootorsõidukit joobeseisundis. Sellise tegevusega rikkus A. A. liikluseeskirja (LE) § 76 p 1 nõudeid. Lisakaristusena võeti

A. A-lt LS § 7419 lg 2 alusel 5 kuuks ära mootorsõiduki juhtimise õigus. Samuti karistati A. A-d LS § 7422 lg 2 alusel

rahatrahviga 25 trahviühikut (1500 krooni) selle eest, et ta samal ajal ja samas kohas juhtis mootorsõidukit kiirusega, mis

ületas liikluskorraldusvahendiga lubatud sõidukiiruse mitte vähem kui 26 km/h võrra, sõites kiirusega 99 +/-3 km/h. Sellise

tegevusega rikkus A. A. LE § 126 p 3 nõudeid.

2. A. A. esitas kohtuvälise menetleja otsuse peale Harju Maakohtule kaebuse, milles taotles talle määratud lisakaristuse

tühistamist. Menetlusalune isik palus kohtul muuhulgas läbi vaadata väärteo toimepanemise aega puudutavad ebakõlad.

3. Harju Maakohus tühistas 6. oktoobri 2008. a otsusega kohtuvälise menetleja otsuse ja lõpetas väärteomenetluse. Kohus

leidis, et kohtuvälise menetleja otsus kuulub tühistamisele, sest kohtuvälise menetleja otsuse järeldused ei vasta tuvastatud

tõendamiseseme asjaoludele. Seda põhjusel, et väärteoprotokollis kirjeldatu kohaselt juhtis A. A. mootorsõidukit

alkoholijoobes ja ületas lubatud kiirust 20. aprillil 2008 kell 13.00, kuid alkoholijoove tuvastati tal samal päeval juba kell 12.45

- seega enne väidetava väärteo toimepanekut.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

4. Harju Maakohtu 6. oktoobri 2008. a kohtuotsuse peale esitas kassatsiooni Põhja Politseiprefektuur. Kassatsioonis taotletakse

kohtuotsuse tühistamist ja kohtuvälise menetleja otsuse jõustamist või väärteoasja saatmist maakohtule uueks arutamiseks.

Kassaatori arvates on kohus rikkunud oluliselt menetlusõigust. Lähtuvalt väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 123 lg-st 2

oleks kohus pidanud kõrvaldama vastuolu rikkumise toimepanemise ja joobe tuvastamise aja vahel ning selgitama välja, kas

erinevates menetlusdokumentides 15 minutit erineva kellaaja märkimisel võis olla tegemist kohtuvälise menetleja ametniku

inimliku eksimusega. Viimast kinnitab kassaatori hinnangul muuhulgas asjaolu, et menetlusalune isik ise ei ole talle

süüksarvatud väärtegude toimepanemist kunagi eitanud.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

5. Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub kassaatori väitega selle kohta, et maakohus on rikkunud VTMS § 123 lg-st 2

tulenevat väärteoasja täieliku uurimise kohustust. Kolleegium kordab taas varasemalt mitmes lahendis väljendatud seisukohta,

et VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise

aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid ning lahendab otsuse tegemisel VTMS §-s 133 loetletud küsimused (vt nt

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused väärteoasjades nr 3-1-1-82-08 - RT III 2009, 6, 35, p 6; nr 3-1-1-79-08 - RT III 2009,

6, 37, p 7; nr 3-1-1-74-08 - RT III 2008, 52, 362, p 7; nr 3-1-1-55-08 - RT III 2008, 39, 260, p 8). Maakohtu otsus nendele

nõuetele aga ei vasta.

6. Kriminaalkolleegium märgib, et lahendades küsimust sellest, kas on aset leidnud teod, milles menetlusalust isikut

süüdistatakse ja kas need teod on toime pannud menetlusalune isik, tuleb maakohtul selgitada välja ka see, millal ja kus need

teod toime pandi. Kahtluste esinemisel väärteoprotokollis märgitud tegude toimepanemise ja alkoholijoobe tuvastamise

protokollis märgitud joobe tuvastamise aegade suhtes oleks maakohtul tulnud püüda neid kahtlusi tõendite uurimisel ja

hindamisel kõrvaldada - näiteks oleks kohus saanud selles osas üle kuulata kõnealused protokollid koostanud politseiametniku.

Käesolevas asjas ei ole maakohus selliseid tõendeid aga uurinud ega ka põhistanud, miks mõningad uuritud tõendid sisuliselt

hindamata jäeti. Seoses sellega kordab kriminaalkolleegium, et osade tõendite hindamata jätmise põhistuse puudumine ja

tõenditevaheliste vastuolude kõrvaldamata jätmine on väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine VTMS § 150 lg 1 p 7 mõttes

(vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused väärteoasjades nr 3-1-1-3-08 - RT III 2008, 13, 89, p 12; nr 3-1-1-6-06 - RT III

2006, 26, 235, p 6.3; nr 3-1-1-105-03 - RT III 2003, 30, 310, p 12).

7. Eeltoodu alusel ja juhindudes VTMS § 174 p-st 7 ning § 175 p-st 2, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium maakohtu

otsuse ja saadab väärteoasja uueks arutamiseks Harju Maakohtule. Kassaatori alternatiivse taotluse - jõustada kohtuvälise

menetleja otsus - rahuldamine ei ole VTMS § 174 p 6 kohaselt võimalik, kuna see raskendaks menetlusaluse isiku olukorda.

Hannes Kiris, Jüri Ilvest, Priit Pikamäe