3-2-2-1-09 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-2-1-09

Määruse kuupäev

Tartu, 4. märts 2009. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Ants Kull, liikmed Jaak Luik ja Tambet Tampuu

Kohtuasi

Aktsiaseltsi H maksekäsu kiirmenetluse avaldus R. J

14 373 krooni 65 sendi saamiseks.

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 5. augusti 2008. a maksekäsu määrus tsiviilasjas

nr 2-07-21038

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

R. J teistmisavaldus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Avaldaja R. J (isikukood xxxxxxxxxxx), seaduslik esindaja Pärnu

linn

Vastustaja Aktsiaselts H (registrikood xxxxxxxx)

Asja läbivaatamise kuupäev

9. veebruar 2009. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Pärnu Maakohtu 5. augusti 2008. a maksekäsu määrus tsiviilasjas nr 2-07-21038

ja saata asi samale maakohtule maksekäsu kiirmenetluse jätkamiseks.

2. Teistmisavaldus rahuldada.

3. Tagastada R. J teistmisavalduselt 13. oktoobril 2008 tasutud kautsjon 400 (nelisada) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aktsiaselts H esitas 1. juunil 2007 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse R. J

14 095 krooni saamiseks. Koos menetluskuludega oli nõue 14 373 krooni 65 senti.

2. Pärnu Maakohus tegi 8. juunil 2007 makseettepaneku määruse, milles tegi R. J ettepaneku tasuda

võlgnevus kolme nädala jooksul makseettepaneku määruse kättetoimetamisest või esitada nõudele

sama tähtaja jooksul vastuväide.

3. Pärnu Maakohus tegi 5. augustil 2008 maksekäsu määruse, millega mõistis R. J avaldaja kasuks

välja 14 373 krooni 65 senti.

Määruse kohaselt sai R. J makseettepaneku kätte 4. juulil 2008. Ta ei ole esitanud makseettepanekule

vastuväidet.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

4. Pärnu linn esitas R. J seadusliku esindajana esinedes 13. oktoobril 2008 Riigikohtule

teistmisavalduse maakohtu maksekäsu määruse peale, milles palus tühistada maakohtu määruse ja

saata asi uueks läbivaatamiseks samale maakohtule.

Teistmisavalduse kohaselt on R. J tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isik, kellel ei ole lubatud osaleda

menetluses ilma esindajata. Pärnu Maakohtu 16. mai 2007. a kohtumäärusega on kriminaalasjas

tuvastatud, et R. J on raske psüühikahäire, mistõttu tuleb ta paigutada hooldusele hoolekandeasutusse.

Praegu viibib R. J Surju hooldekodus.

Pärnu Maakohtule pidi R. J tervislik seisund teada olema, sest Pärnu linn esitas Pärnu Maakohtule

R. J eestkostja määramise avalduse (ja R. J tervislikku seisundit puudutavad dokumendid) 13. juunil

2008, s.o enne, kui maakohus saatis makseettepaneku Surju hooldekodusse. Maakohus oleks pidanud

kontrollima R. J tsiviilkohtumenetlusteovõimet. Seda, et kohus peaks omal algatusel kontrollima

isiku tsiviilkohtumenetlusteovõimet, on leidnud ka Riigikohus mitmes lahendis (tsiviilasjad nr 3-2-1-

141-07 ja 3-2-1-122-07).

Kui isikul puudub tsiviilkohtumenetlusteovõime, ei saa menetlusdokumenti lugeda talle

kättetoimetatuks. Seega ei olnud R. J seaduse kohaselt maksekäsu kiirmenetlusest teavitatud ning

esineb TsMS § 702 lg 2 p-s 2 sätestatud teistmise alus.

Aktsiaselts H leiab vastuses teistmisavaldusele, et teistmisavaldus ei ole põhjendatud.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

5. Kolleegium leiab, et teistmisavaldus on põhjendatud ja tuleb TsMS § 702 lg 2 p 2 ja § 705 alusel

rahuldada. Pärnu Maakohtu 5. augusti 2008 maksekäsu määrus tuleb tühistada ja asi tuleb saata

maksekäsu kiirmenetluse jätkamiseks samale maakohtule.

6. Kohtulahendite infosüsteemi kohaselt on Pärnu Maakohus teinud 16. mail 2007 määruse

kriminaalasjas nr 1-06-13370. Selles lahendis märkis maakohus muu hulgas järgmist: "Kohus asus

seisukohale, et R. J suhtes on meditsiiniliselt näidustatud hoolekandeasutusse suunamine ning tema

hooldamine kuni psüühikahäiretest tingitud ohtlikkuse püsiva äralangemiseni. Kohtupsühhiaatria

ekspertiisi aktist nr (903)-2007 nähtub, et ekspert on jõudnud järeldusele, et uuritav R. J ei ole

käesoleval ajal esineva raske psüühikahäire tõttu võimeline kohtu ette astuma ega kohtulikku

karistust kandma."

Kohtulahendite infosüsteemi kohaselt on Pärnu Maakohus 18. novembril 2008 tsiviilasjas nr 2-08-

24182 tehtud R. J eestkostja määramise määruses märkinud muu hulgas järgmist: "SA Pärnu Haigla

Psühhiaatriakliiniku eksperdi poolt 02.10.2008.a. läbiviidud ekspertiisi, mille kohta väljastatud

ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akti nr 30 (977) 2008 kohaselt esineb R. J mõõdukas

dementsus ja fiksatsiooniamneesia, mille tõttu R. J ei ole oma vaimse seisundi poolest kestvalt

võimeline oma tegude tähendusest aru saama ja neid juhtima. Kuna uuritava seisundis võib esineda

mõningast paranemist, võiks eestkoste seada kolmeks aastaks. R. J vajab eestkostja nõusolekut kõigi

tehingute tegemisel, tema vaimne seisund võimaldab tal anda arvamust Pärnu linna avalduse kohta."

Kolleegium leiab, et eelviidatud kohtulahendite ja ekspertide arvamuste alusel tuleb R. J lugeda

tsiviilkohtumenetlusteovõimetuks isikuks kõnealuse maksekäsu kiirmenetluse ajal.

7. TsMS § 702 lg 2 p 2 kohaselt on teistmise üheks aluseks olukord, kus menetlusosalisele ei olnud

menetlusest seaduse kohaselt teatatud, muu hulgas hagiavaldust kätte toimetatud või menetlusosaline

ei olnud seaduse kohaselt kohtusse kutsutud, kuigi lahend tehti tema suhtes.

TsMS § 217 lg 3 sätestab, et tsiviilkohtumenetlusteovõimetut menetlusosalist esindab kohtus tema

seaduslik esindaja. Järelikult ei oma õiguslikku tähendust menetlusdokumentide kättetoimetamine

tsiviilkohtumenetlusteovõimetule isikule.

Kuna R. J oli tsiviilkohtumenetlusteovõimetu maksekäsu kiirmenetluse ajal, sh talle makseettepaneku

määruse kättetoimetamise ajal ning makseettepaneku määrust ei toimetatud kätte tema seaduslikule

esindajale, siis ei ole R. J maksekäsu menetlusest seaduse kohaselt teatatud. Seega esineb praegusel

juhul TsMS § 702 lg 2 p-s 2 nimetatud teistmise alus. Surju vald, kelle hooldekodu töötaja võttis

vastu makseettepaneku määruse, ei ole seaduse järgi R. J seaduslik esindaja.

8. TsMS § 702 lg 1 kohaselt võib jõustunud kohtulahendi uute asjaolude ilmsikstulekul teistmise

korras uuesti läbi vaadata hagita menetluses menetlusosalise või muu isiku, kelle kohus oleks

pidanud asja lahendamisel kaasama, avalduse alusel.

Perekonnaseaduse (PKS) § 95 lg 2 järgi seatakse eestkoste ka täisealise piiratud teovõimega isiku

varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks. PKS § 95 lg 5 sätestab, et kuni eestkostja

määramiseni täidab eestkostja ülesandeid eestkosteasutus. Praegusel juhul esitaski Pärnu linn

teistmisavalduse R. J eestkostja ülesandeid täitva eestkosteasutusena. Teistmisavalduse kohaselt on

Pärnu linn saanud maksekäsu määrusest teada 14. augustil 2008. Pärnu linn esitas teistmisavalduse

Riigikohtule 13. oktoobril 2008. Seega on teistmisavaldus esitatud TsMS § 704 lg 1 teises lauses

sätestatud kahekuulise tähtaja jooksul.

9. Praeguses asjas tekib küsimus, kas maksekäsu kiirmenetluses peab kohtunik või kohtunikuabi

kontrollima maksekäsu kiirmenetluse poole tsiviilkohtumenetlusteovõimet. TsMS § 204 lg 1 järgi

peab kohus muu hulgas kontrollima menetlusosalise tsiviilkohtumenetlusteovõime olemasolu ega

tohi selle puudumisel lubada isikul menetluses osaleda. Kui kohtul on kahtlus füüsilisest isikust

menetlusosalise tsiviilkohtumenetlusteovõimes, võib ta TsMS § 204 lg 2 järgi nõuda isikult arsti

arvamuse esitamist või korraldada ekspertiisi. Kui isik sellest keeldub või kui esitatud dokumendid ei

kõrvalda kohtu kahtlust, algatab kohus menetlusosalisele eestkostja määramise menetluse.

TsMS § 219 lg 1 kohaselt peab kohus määrama ajutise esindaja tsiviilkohtumenetlusteovõimetule

isikule, kelle vastu on esitatud avaldus ja kellel puudub seaduslik esindaja, kui poole menetluses

osalemise takistatus seab ohtu poole olulise huvi.

Riigikohus on 6. veebruaril 2007 tsiviilasjas nr 3-2-1-141-07 tehtud otsuses leidnud, et

tsiviilkohtumenetlusteovõime kontroll ja piiratud teovõimega isikule eestkostja määramiseks

menetluse algatamine on vajalik seetõttu, et tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku osalemine

õiguskäibes ja ka kohtumenetluses on piiratud. Sellise isiku õigusi ja huve peab õiguskäibes kaitsma

kohtu määratud eestkostja, kes on PKS § 98 lg 1 järgi piiratud teovõimega isiku seaduslik esindaja.

Maksekäsu kiirmenetlus on TsMS § 475 lg 1 p 1 kohaselt hagita menetlus. TsMS § 477 lg 1 kohaselt

vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta

sätestatud erisusi. Sellest sättest järeldub, et TsMS § 204 ja § 219 lg 1 kehtivad ka maksekäsu

kiirmenetluse kohta.

Maksekäsu kiirmenetlust võib TsMS § 4892 lg 1 kohaselt korraldada, sh teha makseettepaneku ja

maksekäsu, ka kohtunikuabi. Enne 15. juulit 2008 sisaldas samasugust regulatsiooni TsMS § 489

lg 8. Maksekäsu kiirmenetluse korraldamine on üldjuhul üle antud kohtunikuabide pädevusse.

Tsiviilkohtumenetluse seadustik ei võimalda kohtunikuabil määrata ekspertiise ega algatada

menetlusosalisele eestkostja määramiseks menetlust. Selline õigus on üksnes kohtunikul.

TsMS § 595 lg 2 p 3 sätestab, et registriasjas peab kohtunikuabi määruse või kande tegemise andma

pädevale kohtunikule, kui avalduse läbivaatamisel ilmnevad õiguslikud raskused. Kolleegium leiab,

et TsMS § 595 lg 2 p 3 tuleb analoogia alusel kohaldada ka maksekäsu kiirmenetluses. Seega kui

maksekäsu kiirmenetlust korraldaval kohtunikuabil tekib kahtlus maksekäsu kiirmenetluse poole

tsiviilkohtumenetlusteovõimes, peab ta andma maksekäsu kiirmenetluse üle kohtunikule.

Kolleegium märgib, et praeguses asjas oleks kohtunikuabil pidanud tekkima kahtlus R. J

tsiviilkohtumenetlusteovõimes. Kohtuasja toimikus (lk 13) on 6. mail 2008 tehtud väljatrükk Maksu-

ja Tolliameti andmebaasist, millest nähtub, et R. J viibib Surju hooldekodus. Samuti on maakohus

toimetanud R. J suhtes tehtud makseettepaneku 4. juulil 2008 kätte Surju hooldekodusse

(kohtutoimiku lk 20). Ka maksekäsk toimetati kätte hooldekodusse (kohtutoimiku lk 22).

10. Asi tuleb saata Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse jätkamiseks. Kuna Pärnu linn on

Pärnu Maakohtu 18. novembri 2008. a määrusega määratud R. J eestkostjaks, ei ole sellel põhjusel

vajalik maksekäsu kiirmenetluse üleandmine kohtunikule (üleandmise kohta vt käesoleva otsuse p 9).

11. Teistmisavalduse rahuldamise tõttu tuleb R. J TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada

tasutud kautsjon. Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause kohaselt maakohtu

otsustada.

Ants Kull, Jaak Luik, Tambet Tampuu