3-3-1-98-08 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-3-1-98-08

Määruse kuupäev

4. märts 2009

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Harri

Salmann

Kohtuasi

Vitali Utikovi kaebus Tallinna Vangla tekitatud kahju 100 000

krooni hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 19. novembri 2008. a määrus haldusasjas

nr 3-08-1376

Menetluse alus Riigikohtus

Vitali Utikovi määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Rahuldada Vitali Utikovi määruskaebus.

Tühistada Tartu Halduskohtu 1. oktoobri 2008. a määrus ja Tartu Ringkonnakohtu

19. novembri 2008. a määrus asjas nr 3-08-1376. Saata asi ettevalmistava menetluse

jätkamiseks Tartu Halduskohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Vitali Utikov esitas 11. juulil 2008 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla tekitatud

kahju 100 000 kr hüvitamiseks. Kaebus saadeti kohtualluvuse järgi menetlemiseks Tartu

Halduskohtule.

2. Tartu Halduskohtu 1. oktoobri 2008. a määrusega asjas nr 3-08-1376 tagastati V. Utikovi kaebus

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 11 lg 31 p 1 alusel. Halduskohtule ei olnud selge, kas

V. Utikov oli enne kahjunõude esitamist Tallinna Vangla poole pöördunud, mistõttu esitati Tallinna

Vanglale järelepärimine. Tallinna Vangla vastusest selgus, et V. Utikovi 14. mai 2008. a avaldust

käsitati selgitustaotlusena, kuna see ei sisaldanud ühtegi konkreetset taotlust. Seega ei olnud

V. Utikov enne kohtusse pöördumist esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju

hüvitamise taotlust Tallinna Vanglale.

3. V. Utikov palus määruskaebuses halduskohtu määrus tühistada. Määruskaebuse esitaja selgitas

kirjas Tallinna Vanglale ja halduskohtule täpselt, mida ta soovib ja miks.

4. Tartu Ringkonnakohtu 19. novembri 2008. a määrusega jäeti määruskaebus rahuldamata ning

halduskohtu määrus muutmata. Tallinna Vangla 4. septembri 2008. a vastusest nähtub, et Tallinna

Vangla käsitas V. Utikovi 14. mai 2008. a avaldust selgitustaotlusena, kuna see ei sisaldanud ühtegi

konkreetset taotlust kahju hüvitamise osas. Kuna kaebaja ei olnud Tallinna Vanglale esitanud kahju

hüvitamise nõuet, siis oli kaebuse tagastamine õiguspärane.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS

5. Vitali Utikovi määruskaebuses märgitakse, et haldusasja sisuks on Tallinna Vangla tekitatud kahju

100 000 kr hüvitamine. Kaks sarnast kahju hüvitamise nõuet, mis pealkirjastati avaldusena, esitati nii

Tallinna Vanglale kui ka Justiitsministeeriumile 14. mail 2008. Jääb selgusetuks, millist kaebuse

esitamise korda vastavalt vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-le 8 rikuti.

6. Tallinna Vangla leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. V. Utikov pöördus Tallinna

Vangla poole selgitustaotlusega ning V. Utikov ei esitanud kahju hüvitamise nõuet.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7. Halduskohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale juhul, kui kaebaja ei ole kinni pidanud

seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast

(HKMS § 11 lg 31 p 1). Vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval või vahistatul õigus

halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud

riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse

tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud (VangS § 11 lg 8).

Tartu Halduskohtu 1. oktoobri 2008. a määrusega tagastati kaebus HKMS § 11 lg 31 p 1 alusel, kuna

V. Utikovi 14. mai 2008. a avaldus ei sisalda kahju hüvitamise nõuet. Ringkonnakohus nõustus

halduskohtu seisukohaga ja jättis esitatud määruskaebuse rahuldamata. Riigikohtu halduskolleegium

ei nõustu haldus- ja ringkonnakohtuga järgmistel põhjustel.

8. V. Utikov pöördus 14. mai 2008. a avaldusega Tallinna Vangla poole, milles muu hulgas märkis

järgmist: "Kuna ma olen alusetult kõigest ilma jäetud, täpsemalt olin isoleeritud elutsoonist

väljamõeldud ettekäändel, arvan ma, et mulle tekitati moraalne ja materiaalne kahju vähemalt 100

000 EEK [---] ulatuses. Arvan, et minu nõudmised on põhjendatud, kuna rikuti minu kui kinnipeetava

õigusi ja inimõigusi." (Tl 32-34.)

Tallinna Vangla väidab kohtumenetluses, et käsitas V. Utikovi 14. mai 2008. a avaldust

selgitustaotlusena. Tallinna Vangla märkis 13. juuni 2008. a selgitustaotluse vastuses nr 1-13/13874-1

V. Utikovi 14. mai 2008. a avalduse osas ka järgmist: "[E]sitatud pöördumises puudub põhjuslik seos

ning põhjendatus võimaliku moraalse ja materiaalse kahju ning eraldatud lukustatud kambris

viibimise vahel. Puudulik on pöördumine ka kahju hüvitamise summa osas, kuna Teie poolt on

märgitud vaid võimalik minimaalne kahjusumma. Nõude osas ei ole märgitud ka asjaolu, milles

moraalne ning materiaalne kahju väljendub. Seega leiab Tallinna Vangla, et avaldus on kahju

hüvitamise nõude osas puudulik. [---]. [T]ulenevalt vangistusseaduse § 11 lg 8 on vangla tekitatud

kahju hüvitamiseks kinnipeetaval või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et

kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju

hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi

vaatamata jätnud."

9. Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduse (MSVS) § 2 lg 3 p-de 1 ja 2 kohaselt on

selgitustaotlus MSVS tähenduses isiku pöördumine, milles isik taotleb adressaadilt teavet, mille

andmiseks on vajalik adressaadi käsutuses oleva teabe analüüs, süntees või lisateabe kogumine;

taotleb MSVS §-s 3 sätestatud õigusalase selgituse andmist. Valitsusasutus, valla- või linnavalitsus,

osavalla ja linnaosa valitsus või valla- või linna ametiasutus annab tasuta selgitusi tema poolt välja

töötatud õigusaktide või nende eelnõude, asutuse tegevuse aluseks olevate õigusaktide ja asutuse

pädevuse kohta (MSVS § 3).

Kolleegium märgib, et V. Utikovi 14. mai 2008. a avaldus osas, milles käsitletakse kahju hüvitamist,

ei ole käsitatav selgitustaotlusena MSVS § 2 lg 3 p-de 1 ja 2 tähenduses, kuna selles osas ei ole

Tallinna Vanglalt teavet nõutud. Samuti ei olnud tegemist soovituse või ettepanekuga vangla töö

korraldamiseks ega informatiivse teabega. Asjaolu, et Tallinna Vangla pealkirjastas 13. juuni 2008. a

vastuse nr 1-13/13874-1 selgitustaotluse vastusena, ei saa muuta taotluse esitaja tahet ning esitatud

taotluse tegelikku sisu.

V. Utikovi 14. mai 2008. a avaldusest on välja loetav taotleja tegelik tahteavaldus, milleks on

õigusvastaselt tekitatud kahju 100 000 kr hüvitamine. Ühtlasi on Tallinna Vangla oma 13. juuni

2008. a selgitustaotluse vastuses nr 1-13/13874-1 ka V. Utikovi mittevaralise ja varalise kahju

hüvitamise nõuet käsitlenud ning leidnud, et taotlus on puudustega. Kui taotluse sisu ei olnud

Tallinna Vanglale piisavalt selge ehk taotluses esinesid puudused, oleks Tallinna Vangla vastavalt

haldusmenetluse seaduse § 15 lg-le 2 pidanud määrama taotlejale esimesel võimalusel tähtaja

puuduste kõrvaldamiseks. Tallinna Vangla ei määranud V. Utikovile tähtaega puuduste

kõrvaldamiseks ega teinud otsustust kahju hüvitamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise

kohta. Sisuliselt on Tallinna Vangla V. Utikovi kahju hüvitamise taotluse jätnud tähtaegselt läbi

vaatamata ning selle tagastanud. Seetõttu puudus halduskohtul õiguslik alus tagastada V. Utikovi

kaebus HKMS § 11 lg 31 p 1 alusel.

10. Eeltoodust tulenevalt tühistab kolleegium Tartu Halduskohtu 1. oktoobri 2008. a määruse ja Tartu

Ringkonnakohtu 19. novembri 2008. a määruse asjas nr 3-08-1376 ning saadab asja ettevalmistava

menetluse jätkamiseks Tartu Halduskohtule.

Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Harri Salmann