3-2-1-153-08 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-153-08

Määruse kuupäev

Tartu, 3. märts 2009. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Jaak Luik, liikmed Peeter Jerofejev ja Henn Jõks

Kohtuasi

Salme Vallavalitsuse avaldus alaealisele isikule eestkoste

seadmiseks.

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 4. juuli 2008. a määrus tsiviilasjas nr 2-

07-40506

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

C. T ja Salme Vallavalitsuse määruskaebused

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Avaldaja Salme Vallavalitsus

Puudutatud isikud C. T (esindaja vandeadvokaat Kersti Põld),

K. H, R. T ja M. T

Asja läbivaatamise kuupäev

2. veebruar 2009. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 4. juuli 2008. a määrus tsiviilasjas nr 2-07-40506 ja

saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.

2. Määruskaebused rahuldada.

3. Tagastada OÜ-le Advokaadibüroo Kersti Põld 23. juulil 2008 tasutud kautsjon 400 (nelisada)

krooni ja Salme Vallavalitsusele 18. augustil 2008 tasutud kautsjon 400 (nelisada) krooni.

4. Määrata OÜ-le Advokaadibüroo Kersti Põld (registrikood xxxxxxxx) riigieelarvest

makstavaks tasuks C. T osutatud riigi õigusabi eest 2478 krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Salme Vallavalitsus (avaldaja) esitas 3. oktoobril 2007 Pärnu Maakohtule avalduse alaealise C. T

(edaspidi alaealine või laps või puudutatud isik I) äravõtmiseks tema vanematelt K. H (edaspidi ema

või puudutatud isik II) ja R. T (edaspidi isa või puudutatud isik III) ilma vanema õiguste äravõtmiseta

ja alaealisele eestkoste seadmiseks. Menetluse kestel muutis avaldaja oma nõuet, loobudes taotlusest

puudutatud isikutelt II ja III lapse äravõtmiseks vanema õiguste äravõtmiseta. Avaldaja palub määrata

lapse eestkostjaks M. T (edaspidi lapse vanaema või puudutatud isik IV). Asjas puudub vajadus lapse

vanematelt äravõtmiseks vanema õiguste äravõtmiseta, sest vanemad on andnud lapse vanaema

kasvatada.

Avalduse kohaselt sündis 25. aprillil 2004 puudutatud isikute II ja III kooselust laps. Pere elas lapse

vanaema juures Saaremaal Salme vallas. Kui laps oli kolmekuune, kolisid vanemad koos lapsega

elama Valjala valda. 2. juulil 2005 viis lapse isa lapse tema vanaema juurde Salme valda, lubades

nädala pärast lapsele järele tulla. Kuna vanemad lapsele järele ei läinud, jäi laps elama vanaema

juurde.

Lapse vanemate kooselu lõppes 2005. aasta juunis. Lapse isa abiellus 3. juunil 2006, tal on uus pere

ning ta elab peamiselt Soome Vabariigis. Lapse isa ei ole last kasvatanud ega teda ülal pidanud. Ta on

korduvalt avaldanud, et ei soovi last kasvatada ning last peaks kasvatama lapse ema. Lapse ema on

samuti avaldanud, et laps peaks elama tema juures. Samas on lapse ema tunnistanud, et ta on tihti

vahetanud elukohta ning praeguses elukohas on ta elanud lühikest aega. Lapse vanaema arvates on

ajal, kui lapse emal puudub kindel elukoht ja tema sotsiaalne toimetulek on kesine, lapse huvides

elada vanaema juures. Lapse emal on alati võimalus kohtuda lapsega ja jääda tema juurde ööseks,

kuid ta ei ole seda võimalust kasutanud. Lapse ema on nõustunud sellega, et kuni ta leiab püsiva

elukoha, on lapsel vanaema juures turvalisem. Salme valla esindajad on külastanud lapse vanaema

kodu ning leidnud, et lapse arengu- ja elutingimused on head.

Avaldaja leiab, et lapse kasvatamiseks, tema isiklike ja varaliste õiguste ja huvide kaitseks tuleb seada

eestkoste. Lapse emal on toimetulekuraskused ja tal ei ole olnud püsivat elu- ega töökohta. Ta ei ole

last kasvatanud juba 2,5 aastat ning laps on temast võõrdunud. Lapse isa ei ole lapse kasvatamises

osalenud ja on avaldanud, et ei soovi lapse eest hoolitseda. Lapse isa, nähes, et lapse ema ei ole

võimeline lapse eest hoolitsema, on ise viinud lapse vanaema juurde elama. Seega on laps jäänud

ilma vanemlikust hoolitsusest ning esineb perekonnaseaduse (PKS) § 92 lg-s 3 sätestatud alus

eeskoste seadmiseks. Lapse vanaema on esitanud nõusoleku enda määramiseks lapse eestkostjaks.

2. Puudutatud isiku I esindaja leidis, et avaldus eestkostja määramiseks on põhjendatud. Lapse

vanemad on omaks võtnud, et nemad ei kasvata last juba pikemat aega. Alates 2005. a juulikuust, mil

isa viis lapse vanaema juurde, on last kasvatanud vanaema. Lapse isa on avaldanud, et tema ei soovi

last enda juurde elama võtta. Lapse ema on kohtule avaldanud, et ta on võimeline last kasvatama ja

soovib seda teha, kuid toimiku materjalidest ja menetlusosaliste seletustest nähtub, et laps on viimaste

aastatega emast võõrdunud. Ehkki tõenditest nähtuvalt on lapse ema sotsiaalne toimetulek viimasel

ajal paranenud, ei ole tõendeid selle kohta, et laps on temaga piisavalt kohanenud. Lapse vanemad ei

ole lapse kasvatamisel pikemat aega sotsiaalselt ega materiaalselt osalenud. Eestkostja määramine on

vajalik nii lapse kasvatamiseks kui ka tema isiklike ja varaliste õiguste ja huvide kaitseks. Eestkoste

seadmine ei takista lapse vanematel lapsega suhelda. Juhul kui laps on oma vanematega kohanenud,

saab vajadusel eestkoste lõpetada.

3. Puudutatud isik IV on nõus enda määramisega lapse eestkostjaks.

4. Puudutatud isik III ei nõustunud sellega, et lapse üle seatakse eestkoste ja lapse eestkostjaks

määratakse vanaema. Eeskoste seadmiseks puudub PKS § 92 lg-s 3 sätestatud alus. Lapse ema ei ole

last lapse vanaema juurde viinud ega andnud last tema kasvatada. Laps ei ole jäänud ilma

vanemlikust hoolitsusest, kuid vanaema on takistanud lapse emal lapsega kohtuda ja suhelda.

Puuduvad tõendid selle kohta, ei lapse ema oleks lapsele ohtlik. Lapse vanaema ei sobi lapse

eestkostjaks. Meelevaldne on avaldaja seisukoht, et lapse isa ei ole last varaliselt toetanud. Lapse isa

osales lapse ülalpidamisel ja ostis asju, kuid mingist ajast alates ei võtnud lapse vanaema enam raha

vastu. Lapse ema on korduvalt avaldanud soovi, et laps elaks koos temaga, soovides teda kasvatada ja

tema eest hoolitseda. Lapse emal on kindel elukoht ning stabiilne ja piisav sissetulek lapse

kasvatamiseks. Alates 2007. aasta oktoobrist elab lapse ema Saaremaal Kaarma vallas kolmetoalises

korteris, kus on head tingimused lapse arenemiseks ja kasvamiseks. Lapse ema töötab

alates 2007. aasta septembrist AS-s Saaremaa Piimatööstus, tema keskmine netopalk on ca 6000

krooni kuus. Lapse emaga koos elab ka tema kuueaastane poeg, laste omavahelised suhted on head.

Alates 15. jaanuari 2008. a kohtuistungist on võimaldatud lapse emal lapsega kohtuda. Lapse ja tema

ema suhted on head, laps teab, kes on tema ema, ning ei võõrasta teda. Seega ei põhjustaks lapse

kooselu ema ja vennaga talle psüühilisi ega füüsilisi kannatusi.

5. Puudutatud isik II ühines puudutatud isiku III arvamusega.

6. Pärnu Maakohus rahuldas 18. aprilli 2008. a määrusega avalduse ning seadis lapse üle eestkoste ja

määras tema eestkostjaks vanaema. Maakohus võttis vastu avaldaja loobumise nõudest lapse

vanematelt lapse äravõtmiseks vanema õiguste äravõtmiseta ja lõpetas selles osas menetluse.

Maakohtu otsuse kohaselt on põhjendatud avaldus alaealisele eestkostja määramiseks. Maakohus

tuvastas, et 25. aprillil 2004 sündinud laps elab alates 2. juulist 2005 oma vanemate algatusel ja

kokkuleppel lapse vanaema perekonnas Salme vallas ja on tema ülalpidamisel. Alates 2005. a

septembrikuust käib laps Salme lasteaias. Lapse isa elab ja töötab alates 2002. aastast Soome

Vabariigis ja ema elab koos teise alaealise pojaga Saaremaal Kaarma vallas. Lapse isa on

kohtuistungil avaldanud, et kuna tal ei ole võimalust last enda juurde elama võtta, siis ei soovi ta seda

teha. Lapse ema on kohtule avaldanud, et ta on võimeline last kasvatama ja soovib seda teha.

Toimiku materjalidest ja menetlusosaliste kohtuistungil antud seletustest nähtub aga, et laps on

viimaste aastatega emast võõrdunud. Ehkki asjas esitatud tõendite kohaselt on lapse ema sotsiaalne

toimetulek viimasel ajal paranenud, ei ole tõendeid selle kohta, et laps on temaga piisavalt

kohanenud. Asjaoludega, et laps elab alates 2. juulist 2005. a oma vanaema juures ja lapse vanemad

ei ole lapse kasvatamisel pikemat aega osalenud, on tõendatud, et laps on jäänud ilma igapäevasest

vanemlikust hoolitsusest, mis võimaldab PKS § 92 lg 3 alusel seada lapse üle eestkoste.

Perekonnaseadus ei keela määrata lapsele eestkostja, kui lapsel on olemas seaduslike esindajatena

vanemad. Põhjendatud on avaldaja taotlus määrata lapse eestkostjaks tema vanaema, kes on andnud

selleks nõusoleku ning kelle isikuomadused ja võimed võimaldavad täita eestkostja kohustusi.

7. Puudutatud isikud II ja III esitasid maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palusid

maakohtu määruse tühistada ning jätta alaealisele eestkostja määramise avalduse rahuldamata.

8. Avaldaja ja puudutatud isik I palusid jätta maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse

rahuldamata.

9. Puudutatud isiku II elukohajärgne vallavalitsus leiab, et lapse ema elukorralduse kohta saadud

lisainformatsiooni kohaselt ei ole ema võimeline kasvatama kahte last. Laps on vanaema juures väga

hästi hooldatud ja vanaema ei taha lapsest loobuda.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

10. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 4. juuli 2008. a määrusega maakohtu määruse ning tegi uue

määruse, millega jättis rahuldamata avalduse alaealisele eestkostja määramiseks.

Ringkonnakohtu määruse kohaselt ei esine ühtegi PKS § 92 lg-tes 2 ja 3 nimetatud asjaolu, mis oleks

aluseks alaealisele isikule eestkostja määramiseks. Avaldaja on eestkoste seadmise avalduses

tuginenud asjaolule, et laps viibib alates 2005. aasta juulist oma vanaema hoole all ning laps on

viimaste aastatega emast võõrdunud. Samuti rõhutas avaldaja, et lapse ema elukorraldus on

ebastabiilne ja ei sobi alaealise lapse kasvatamiseks. Need asjaolud oleksid aluseks lapse äravõtmise

nõudele kas koos vanema õiguste äravõtmisega või ilma selleta. Praegusel juhul on avaldaja

loobunud lapse äravõtmise nõudest. Seega ei vaielda selle üle, kas lapse vanemad on võimelised ja

sobilikud teda kasvatama.

Vanemal on õigus ja kohustus oma last kasvatada ja tema eest hoolitseda, kaitsta lapse õigusi ja huve

ning lapse seaduslikuks esindajaks on tema vanem (PKS § 50 lg-d 1 ja 2). PKS § 50 lg 3 kohaselt on

vanemal õigus tagasi nõuda oma last igalt isikult, kelle juures on laps seadusliku aluseta. Vanemal ei

ole õigust last tagasi saada, kui lapse üleandmine on vastuolus lapse huvidega. Asjas ei ole tuvastatud

ühtegi asjaolu, mis takistaks lapse vanematel lapse tagasinõudmist, tema kasvatamist ja hooldamist

või õigustaksid lapsele eestkostja määramist kohtu poolt. Tuvastatud ei ole, et ühe või mõlema

vanemaga koos elades oleksid ohus lapse elu ja tervis.

Juhul kui vanemad ei ole nt raske majandusliku olukorra või sotsiaalse ebaküpsuse tõttu võimelised

lapsele pakkuma kõike vajalikku, peab eestkosteorgan tegema kõik endast oleneva, et last ei

lahutataks tema vanemast. Väide, et vanaema ei taha lapsest loobuda, ei ole asjakohane. Kui laps

kasvab oma vanemate juures, ei ole takistatud vanavanemate suhtlemine lapselapsega. Eestkostja

määramine põhjendusel, et laps on viimastel aastatel emast võõrdunud, ei ole PKS §-st 92 tulenev

eestkoste seadmise alus.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

11. Ringkonnakohtu määruse peale esitasid määruskaebused puudutatud isik I ja avaldaja.

12. Puudutatud isiku I esindaja palub ringkonnakohtu määruse tühistada ning teha uue määruse,

millega rahuldada avaldus alaealisele eestkostja määramiseks ja määrata tema eestkostjaks vanaema.

Ühes määruskaebusega esitas puudutatud isikule I määratud esindaja vandeadvokaat Kersti Põld

taotluse riigi õigusabi osutamise eest tasu määramiseks.

Määruskaebuse kohaselt jättis ringkonnakohus valesti kohaldamata PKS § 92 lg 3, mille kohaselt

võidakse eestkoste seada ka lapse üle, kes on muudel kui sama paragrahvi 2. lõikes nimetatud

põhjustel jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest. Praegusel juhul andsid vanemad ise lapse vanaema

kasvatada, jättes sellega lapse ilma vanemlikust hoolitsusest. Ringkonnakohus jättis arvestamata

asjaoludega, et laps elab juba kolm aastat koos oma vanaema perekonnaga, lapse vanemad ei ole

pikemat aega osalenud tema kasvatamisel, lapse isa ei soovi last enda juurde elama võtta ning laps on

oma emast võõrdunud. Lapse vanaema määramine lapse eestkostjaks on vajalik nii tema

kasvatamiseks kui ka tema isiklike ja varaliste õiguste ja huvide kaitseks.

13. Avaldaja nõustub määruskaebuse väidetega ega vaidle sellele vastu.

14. Puudutatud isikud II ja III vaidlevad määruskaebusele vastu ja paluvad jätta selle rahuldamata.

Ringkonnakohus leidis õigesti, et ei esine ühtegi PKS §-s 92 sätestatud alust alaealisele eestkoste

seadmiseks.

15. Puudutatud isik IV ei ole määruskaebusele tähtaegselt vastanud.

16. Avaldaja palub määruskaebuses ringkonnakohtu määruse tühistada ning teha uue määruse,

millega rahuldada avaldus alaealisele eestkostja määramiseks ja määrata lapse eestkostjaks tema

vanaema.

Avaldaja arvates jättis ringkonnakohus arvestamata, et laps elab üle kolme aasta oma vanaema hoole

all ning lapse vanemad ei ole tema kasvatamisel pikemat aega osalenud. Kuressaare Linnavalitsuse

laste hoolekande komisjoni koosolek otsustas, et mõistlik ja põhjendatud on laps jätta kokkuleppel

tema vanaema juurde, lapse isa ei ole lapse kasvatamise ega ülalpidamise vastu huvi näidanud ning

on väitnud, et ta ei soovi seda teha ka edaspidi. Laps on oma emast võõrdunud, sest viimane ei ole

lapse kasvatamisel pikemat aega osalenud. Puuduvad tõendid selle kohta, et laps on elukoha

vahetuseks emaga piisavalt kohanenud. Vanemad ise andsid lapse tema vanaema kasvatada, jättes ta

sellega ilma vanemlikust hoolitsusest. Neid asjaolusid saab lugeda PKS § 92 lg 3 järgi vanemlikust

hoolitsusest ilma jätmise muuks põhjuseks, mis võimaldab seada lapse üle eestkoste.

17. Puudutatud isiku I esindaja nõustub määruskaebuse väidetega ega vaidle sellele vastu.

18. Puudutatud isikud II ja III vaidlevad määruskaebusele vastu ja paluvad jätta selle rahuldamata.

Ringkonnakohus leidis õigesti, et ei esine ühtegi PKS §-s 92 sätestatud alust alaealisele eestkoste

seadmiseks.

19. Puudutatud isik IV ei ole määruskaebusele tähtaegselt vastanud.

20. Puudutatud isiku II elukohajärgse vallavalitsuse arvamuse kohaselt on määruskaebused

põhjendatud. Kuna lapse ema ei ole pikemat aega osalenud lapse kasvatamisel ning arvestades

viimase turvalist elukeskkonda vanaema juures, on arvamuse andja seisukohal, et lapse huvides ei ole

õige tema elu ümber korraldada ning ta tuleks jätta kasvama harjunud keskkonda.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

21. Kolleegium leiab, et määruskaebused on põhjendatud. Ringkonnakohtu määrus tuleb tühistada

TsMS § 695 ja § 692 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja

menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Asi tuleb TsMS § 701 lg 3 järgi saata uueks

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

22. Avaldaja palus seada alaealise lapse üle eestkoste ja määrata lapse eestkostjaks tema vanaema.

PKS § 92 lg 2 järgi on lapse üle eestkoste seadmise eeldused järgmised: lapse vanemad on surnud,

teadmata kadunud või piiratud teovõimega või vanematelt on vanema õigused ära võetud. Sama

paragrahvi 3. lõike järgi võidakse eestkoste seada ka lapse üle, kes on muudel põhjustel jäänud ilma

vanemlikust hoolitsusest. Riigikohus on 5. juuni 1996. a otsuses märkinud, et eestkoste seadmise

aluseks PKS § 92 lg 3 järgi võib olla lapse ilmajäämine vanema igapäevasest hoolitsusest

(vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-79-96).

Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus on põhjendamata ning rikutud on TsMS § 465 lg 2 p 8 ja

§ 667 lg-t 1. Eestkoste seadmise taotluses tugines avaldaja mh asjaoludele, et isa viis lapse vanaema

juurde, laps viibib juba pikemat aega oma vanaema hoole all, emal on ebastabiilne elukorraldus ja

kumbki vanem ei ole ette võtnud midagi selleks, et laps enda juurde võtta. Ringkonnakohus ei ole

nimetatud asjaolusid hinnanud.

Asja materjalidest ei nähtu, et avaldaja oleks loobunud eestkoste seadmise põhjendustest. Asjaolust,

et avaldaja loobus vanematelt lapse äravõtmise nõudest, ei saa järeldada, et avaldaja on loobunud

eestkoste seadmise alusena esile toodud põhjendustest.

Asja uuel läbivaatamisel peab ringkonnakohus hindama kõiki asjaolusid ja selle alusel otsustama, kas

avaldaja esitatud asjaolud annavad aluse seada lapse üle eestkoste PKS § 92 lg 3 järgi.

23. Pärnu Maakohtu 18. oktoobri 2007. a määruse alusel last menetluses esindav vandeadvokaat

Kersti Põld on esitanud Riigikohtule taotluse riigi õigusabi osutamise eest tasu määramiseks.

Vandeadvokaat K. Põld esindas last riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 17 lg 3 alusel kõigis

kohtuastmetes. Kooskõlas TsMS § 219 lg 5 teise lausega ei kontrolli kohus lapse huvide kaitseks

esindaja määramise korral täiendavalt riigi õigusabi saamise eeldusi. Seega tuleb lapse esindaja

taotlus rahuldada ning riigi õigusabi tasu kulud tuleb RÕS § 23 lg 1 ja justiitsministri 26. jaanuari

2005. a määruse nr 2 "Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise

kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord" (edaspidi kord) § 1 lg 1

alusel kindlaks määrata.

Korra § 12 lg-te 1 ja 2 kohaselt on esindaja tasu tsiviilasja kohtulikuks menetluseks ettevalmistamise

ja menetluses osalemise eest 210 krooni iga poole tunni kohta. Lapse esindaja on arvestanud tasu asja

kassatsioonimenetluseks ettevalmistamise ja seal osalemise eest kokku 10 pooltunni eest.

Kolleegiumi arvates on ajakulu korra § 12 lg 5 mõttes põhjendatud. Kooskõlas korra § 1 lg-ga 2

lisandub väljamõistetavale tasule käibemaks 18% ning tasu mõistetakse välja hageja esindaja

töökohaks oleva advokaadibüroo kasuks.

Kokkuvõttes määrab kolleegium OÜ Advokaadibüroo Kersti Põld kasuks RÕS § 23 lg 1 järgi

riigieelarvest väljamakstavaks tasuks hagejale osutatud riigi õigusabi eest 2478 krooni. Riigi õigusabi

tasu ja kulud maksab RÕS § 24 lg 1 ja korra § 6 järgi OÜ-le Advokaadibüroo Kersti Põld välja Eesti

Advokatuur. Juhindudes RÕS § 26 lg-st 1, edastab kolleegium lahendi ka Rahandusministeeriumile.

Jaak Luik, Peeter Jerofejev, Henn Jõks