3-2-1-148-08 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-148-08

Otsuse kuupäev

Tartu, 27. veebruar 2009. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Henn Jõks, liikmed Lea Laarmaa ja Jaak Luik

Kohtuasi

Andrei Anissimovi hagi Valeri Makarenkovi vastu

51 605 krooni saamiseks.

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 20. juuni 2008. a otsus tsiviilasjas nr 2-

06-30559

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Valeri Makarenkovi kassatsioonkaebus

Tsiviilasja hind Riigikohtus

49 153 krooni 90 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja Andrei Anissimov (isikukood xxxxxxxxxxx)

Kostja Valeri Makarenkov (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja

vandeadvokaat Anatoli Jaroslavski

Asja läbivaatamise kuupäev

2. veebruar 2009. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 20. juuni 2008. a otsus tsiviilasjas nr 2-06-30559 ning

Harju Maakohtu 20. veebruari 2008. a otsus samas tsiviilasjas ning saata asi uueks

läbivaatamiseks Harju Maakohtule.

2. Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

3. Tagastada Valeri Makarenkovile kassatsioonkaebuselt 15. juulil 2008. a tasutud kautsjon

491 (nelisada üheksakümmend üks) krooni 54 senti.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 23. oktoobril 2006. a esitas Andrei Anissimov Harju Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse Valeri Makarenkovi vastu 51 605 krooni saamiseks. Harju Maakohus tegi 31. oktoobri

2006. a määrusega V. Makarenkovile makseettepaneku tasuda võlgnevus ja hüvitada menetluskulud.

V. Makarenkov esitas makseettepanekule vastuväite. Maakohus andis 6. detsembri 2006. a määrusega

maksekäsu kiirmenetluse esemeks oleva nõude üle kohtunikule tsiviilasja menetlemise jätkamiseks

hagimenetluses.

2. A. Anissimov (hageja) esitas 29. detsembril 2006. a kohtule hagiavalduse V. Makarenkovi (kostja)

vastu 51 605 krooni saamiseks.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja töövõtjana ja kostja tellijana 9. mail 2006. a töövõtulepingu

Tallinnas Vaalu 19 asuva elamu fassaadi korrastamiseks. Lepingu summa oli 148 491 krooni

(550 kr/m2). Hageja esitas 18. septembril 2006. a kostjale tehtud tööde kohta üleandmise-

vastuvõtmise akti. 20. septembril 2006. a andis ta kostjale üle lisamaterjalid väärtusega 1114 krooni.

Kostja võttis materjalid vastu, kuid keeldus allkirjastamast üleandmise-vastuvõtmise akti ning ei

tasunud lõppmakset. Kostja oli hagejale ettemaksuna tasunud 75 000 krooni ja 13. oktoobril 2006. a

tasus veel 23 000 krooni. Kostja keeldus 10. oktoobril 2006. a hagejale saadetud e-kirjas

50 491 krooni maksmisest. Kostja arvates oli töö puudustega ja ta teatas, kui palju maksab defektide

kõrvaldamine. Vaatamata sellele, et hageja oli valmis defektid parandama, soovis kostja vähendada

selle summa võrra lepingusummat. Tulenevalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 648 p-st 2 kaotas kostja

õiguse vähendada hagejale makstavat tasu, kuna ta keeldus õigustamatult vastu võtmast hageja

ettepanekut töö lepingutingimustega vastavusse viimiseks.

3. Kostja hagi ei tunnistanud. Ta leidis, et töövõtulepingu järgi pidi hageja lõpetama lepingus

kokkulepitud töö hiljemalt 9. juuniks 2006. a. Tehtud tööde akt anti kostjale üle 2006. a septembri

lõpus. Kostja tegi puuduste kohta aktile kirjalikud märkused. 20. septembril 2006. a tehti kostja

tellimisel välisfassaadi ekspertiis. Ekspert vaatas hageja ja kostja juuresolekul elamu fassaadi üle.

Ekspert tuvastas puudused, mis mõjutavad hoone välisfassaadi kvaliteeti. Kostja arvutuste kohaselt

kulub defektide kõrvaldamiseks 50 440 krooni 81 senti. Arvestades, et hageja lõpetas töö kolm kuud

kokkulepitust hiljem, töö käigus selgus hageja äärmine ebakompetentsus, töö oli oluliste puudustega

ning hageja ei ole kantud majandustegevuse registrisse, ei julgenud kostja lasta hagejal defekte

kõrvaldada. Seetõttu arvestas kostja hagejale tasumisele kuuluvalt summalt 148 491 krooni maha

puuduste kõrvaldamiseks vajaliku 50 440 krooni 81 senti ning tasus hagejale 98 050 krooni 19 senti.

Kostja alandas 50 440 krooni 81 sendi võrra töövõtulepingu hinda ja teatas sellest hagejale.

4. Harju Maakohus rahuldas 20. veebruari 2008. a otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja

kasuks välja 49 153 krooni 90 senti. Maakohus jättis ekspertiisikulu hageja kanda ja muud

kohtukulud kostja kanda.

Maakohtu otsuse kohaselt ei vaidle pooled selle üle, et nad sõlmisid 9. mail 2006. a töövõtulepingu

ca 400 m2 fassaadi soojustus- ja viimistlustööde tegemiseks ja ühe m2 hind oli 550 krooni. Lepingu

kogumaksumus oli 148 491 krooni ja töö tuli teha ühe kuu jooksul. Töö tähtaegselt ei valminud.

Tööde üleandmise-vastuvõtmise akt vormistati 15. septembril 2006. a, kostja kirjutas sellele alla

20. septembril 2006. a ja lisas märkused. Pooled ei vaidle 21. mai 2007. a ja 2. jaanuari 2008. a

eksperdiarvamustes välja toodud Vaalu 19 eramu fassaadil esinevate defektide üle. Pooled vaidlevad

selle üle, kas eksperdiarvamuses nimetatud defektid on käsitatavad hageja tehtud tööde puudustena

või mitte. Vaidlust ei ole ka selle üle, et kostjal tuleb hagejale hüvitada viimase hangitud ja lepingule

vastavas toonis fassaadikrohvi proovipurgi hind 692 krooni 90 senti.

Töövõtulepingus leppisid pooled kokku, et töö tehakse lepingu ja sellele lisatud dokumentide alusel.

Tuvastamaks hageja tehtud fassaaditööde vastavust normidele, määras maakohus hageja taotlusel

asjas ehitustehnilise ekspertiisi. Eksperdi 21. mai 2007. a arvamuse kohaselt talle tehnilist

dokumentatsiooni ei esitatud. Paikvaatluse kuupäeval oli elamu krohvitud ning tal ei olnud võimalust

tuvastada välisviimistluskrohvi alla jäävate kihtide vastavust ehitusnormidele ja -nõuetele. Seetõttu

kasutas ekspert lisaks fotosid ja järeldusi, mille oli ehitamise ajal teinud Ehitusekspertiisibüroo

OÜ. Eksperdiarvamuse kohaselt ei vasta elamu välisseinte soojustamisel tehtud ehitustööd

tehnilistele normidele, kvaliteedinõuetele ega heale ehitustavale. Garaaþi kohal oleva seinaosa

tasapindsus ega vahtpolüstüroolplaatide paigaldus ei vasta TarindiRYL 2000 klass 2 nõuetele ja

tehnilistele normidele. Vahtpolüstüroolplaadid on kleebitud FIBO-plokkidest seinale ilma soklisiinita.

Hea ehitustava kohaselt tuli paigaldada ka soklisiin. Selle puudumine vähendab õhekrohviga

fassaadisoojustuse efektiivset kasutusiga. Seega on tõendatud, et hageja ei korrastanud välisfassaadi

vastavuses RYL nõuetega ja tööl ei olnud kokkulepitud omadusi, mistõttu töö ei vastanud

lepingutingimustele.

Vaatamata eelnevale on kostja siiski kaotanud õiguse hinda alandada ning hagejal on õigus saada

tehtud töö eest kokkulepitud tasu. Tellija ei või VÕS § 648 p 2 järgi vähendada töövõtjale

maksmisele kuuluvat tasu, kui tellija keeldus õigustamatult vastu võtmast töövõtja ettepanekut töö

lepingutingimustega vastavusse viimiseks või uue töö tegemiseks. Kostja ei ole hagejalt töö

parandamist üldse nõudnud. Kostja põhjendas seda asjaoluga, et ta kahtles hageja professionaalsuses

ning ei soovinud, et hageja parandaks töö. Ebaprofessionaalsust põhjendas kostja asjaoluga, et hageja

ei olnud registreeritud registris ning ta ei esitanud kostja nõudmisel ehitustööde tegemise litsentsi.

Pooled ei vaidle asjaolu üle, et leping sõlmiti küll A. Anissimovi kui füüsilise isikuga, kuid töid tegid

OÜ Vikander ehitustöölised. OÜ Vikander on spetsialiseerunud ehitustöödele. Vastuses 1. oktoobri

2006. a e-kirjale palus hageja kostjaga kokkusaamist, et täpsustada esinevad puudused ja

kooskõlastada nende kõrvaldamise kord. Kostja keeldus puuduste kõrvaldamisest, viidates tööde

täitmise tähtaja venimisele ja tehtud tööde puudulikule kvaliteedile. Tööde tegemiseks litsentsi ja

maksukohustuslase registreerimise tunnistuse nõudmine pärast seda, kui leping on täidetud, ei õigusta

kostja keeldumist hageja poolt puuduste kõrvaldamisest. Kostja sai vajalike lubade olemasolu

kontrollida enne lepingu sõlmimist.

Kostja on arvestanud alandatud hinna hulka ka leppetrahvi töödega venitamise eest. VÕS § 158 lg-

st 1 tulenevalt peab leppetrahvi kokkulepe sisalduma lepingus. Pooltevahelises lepingus leppetrahvi

kokkulepet ei ole. Kostja väidetel oli tal hagejaga leppetrahvi kohta suuline kokkulepe. Isegi juhul,

kui pooled oleks leppetrahvis kokku leppinud, ei saaks olukorras, kus töö tuli lõpetada 9. juuniks

2006. a ning leppetrahvi nõue esitati pärast tööde lõppu 10. oktoobril 2006. a, lugeda leppetrahvi

nõuet esitatuks mõistliku aja jooksul. VÕS § 159 lg 2 kohaselt oleks kostja kaotanud õiguse nõuda

hagejalt leppetrahvi.

Kostjal oli õigus hinnast maha arvata prussi soetamise kulu 2030 krooni. Selle summa puhul oli

tegemist tasaarvestusega VÕS § 197 mõttes. Prussi kasutas hageja tellingute valmistamiseks.

Tellingute tegemine ei olnud lisatöö lepingu p 13 mõttes. Kostja ei ole kohustatud hankima tööde

tegemiseks vajalikke abivahendeid. Nõudest tuleb maha arvata ka 421 krooni 10 senti, mille

nõudmisest hageja kohtuistungil loobus.

5. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja

jätta hagi täies ulatuses rahuldamata.

Kostja leidis, et kohus on õigesti tuvastatud faktiliste asjaolude alusel teinud ebaõige järelduse.

Kostja ei ole kaotanud õigust alandada hinda ning hagejal ei ole õigust saada töö eest kogu tasu. Tal

oli piisav alus keelduda hageja ettepanekust viia töö lepingutingimustega vastavusse. Otsuses

puuduvad põhjendused, miks kostja keeldumine on õigustamatu.

6. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

7. Tallinna Ringkonnakohus jättis 20. juuni 2008. a otsusega apellatsioonkaebuse rahuldamata ja

maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus nõustus maakohtu põhjendustega ja jättis need

TsMS § 654 lg 6 alusel kordamata. Kõik menetluskulud jättis ringkonnakohus kostja kanda.

Ringkonnakohus lähtus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel TsMS § 652 lg 1 p-st 1 ja leidis, et

maakohus on tõendeid hinnates asunud põhjendatult seisukohale, et kostja ei ole hagejalt töö

parandamist üldse nõudnud. Maakohus kohaldas asjas õigesti VÕS § 648 p 2.

Leping sõlmiti küll hageja kui füüsilise isikuga, kuid kooskõlas VÕS § 635 lg-ga 3 tegid töö

ehitustöödele spetsialiseerunud OÜ Vikander ehitustöölised. Kostja oli nõus töö lõpetamise tähtaega

poolte kokkuleppel pikendama. Seega leidis maakohus õigesti, et kostja väited hageja

ebaprofessionaalsuse kohta on tõendamata ja paljasõnalised, mistõttu on kostja õigustamatult

keeldunud vastu võtmast hageja pakkumist puuduste kõrvaldamiseks. Samas ei õigusta usalduse

puudumist peale lepingu täitmist hagejalt litsentsi ja tunnistuse nõudmine, kuivõrd enne lepingu

sõlmimist pidanuks just kostja veenduma, et töövõtjal on vajalikud load olemas, ja nende puudumisel

mõistliku isikuna jätma kostjaga lepingu sõlmimata.

Kuna pooled ei olnud lepingus kokku leppinud lepingu rikkumise korral leppetrahvi maksmise

kohustuses, leidis maakohus põhjendatult, et kostjal ei olnud alust arvestada alandatud hinna hulka

leppetrahvi töödega venitamise eest.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

8. Kostja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada

ringkonnakohtu otsuse ning teha asjas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata.

Alama astme kohtud on valesti tõlgendanud VÕS § 648 p 2. Kostja on jätkuvalt seisukohal, et tal oli

piisav alus keelduda hageja ettepanekust viia töö lepingutingimustega vastavusse. Ringkonnakohtus

ei ole põhjendanud, miks kostja keeldumine puuduste kõrvaldamisest on õigustamatu. Kostja ei

usaldanud hagejat seetõttu, et hageja hilines täimisega rohkem kui kolm kuud ja töö olid tehtud

oluliste puudustega. Töö käigus tuli välja hageja ning OÜ Vikander töötajate ebakompetentsus.

9. Hageja ei ole kassatsioonkaebusele vastanud.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

10. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 692 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel tühistada

materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu.

TsMS § 692 lg 5 teise lause järgi tuleb tühistada ka maakohtu otsus ning TsMS § 691 p 4 alusel tuleb

asi saata uueks läbivaatamiseks maakohtule.

11. Kassatsiooniastmes on vaidlus selle üle, kas hagejal on õigus saada tehtud töö eest kokkulepitud

tasu ja kas kostja on kaotanud õiguse vähendada töövõtjale maksmisele kuuluvat tasu.

Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle:

1) hageja ja kostja sõlmisid 9. mail 2006 elamu välisfassaadi korrastamise lepingu ja töö tuli teha ühe

kuu jooksul;

2) hageja andis töö üle 20. septembril 2006, kostja võttis töö vastu, märkides ära puudused;

3) kostja teatas 10. oktoobril 2006 hagejale, et töö puuduste kõrvaldamise maksumus on

37 070 krooni 33 senti ja viivis töö tegemisega viivitamise eest on 13 370 krooni 48 senti ning

keeldus hageja nõutud summa maksmisest;

4) hageja soovis tööd parandada.

12. Kolleegium leiab, et kohtud on asjas ekslikult kohaldanud VÕS § 648 p 2. VÕS § 648 sätestab

töövõtulepingus tasu vähendamise piirangud. VÕS § 648 p 2 kohaselt ei või tellija vähendada

töövõtjale maksmisele kuuluvat tasu, kui ta keeldus õigustamatult vastu võtmast töövõtja ettepanekut

töö lepingutingimustega vastavusse viimiseks või uue töö tegemiseks. Seega on VÕS § 648 olemuselt

erinorm, mis piirab VÕS §-s 112 sätestatud hinna alandamise võimalikkust töövõtulepingute puhul.

Seega eeldas VÕS § 648 p 2 kohaldamine, et kostja on VÕS § 112 järgi alandanud hinda. Riigikohus

on 30. novembri 2005. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-131-05 leidnud, et kuna hinna alandamise

eesmärgiks on taastada lepingu mittekohase täitmisega rikutud tasakaal lepingupoolte kohutuste

vahel, siis tuleb hinna alandamisel arvestada kohase ja mittekohase täitmise väärtuste omavahelist

suhet.

TsMS § 442 lg 8 kohaselt märgitakse otsuse põhjendavas osas kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest

tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus

kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega.

Kuna kostja oli esitanud väited puuduste kõrvaldamiseks vajalike kulutuste kohta (I kd, lk 43, 118) ja

ei olnud esitanud väiteid ega tõendeid mittekohase täitmise väärtuse kohta, ei saanud kohtud käsitada

kostja kirja hinna alandamise avaldusena.

13. Kostja on põhjendanud oma nõuet puuduste kõrvaldamiseks vajalike kulutustega. Seega võib

tegemist olla lepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõudega. Kahju hüvitamist võib

kohustuse täitmise asemel VÕS § 115 lg 2 esimese lause järgi nõuda pärast kohustuse täitmiseks

antud täiendava tähtaja möödumist. VÕS § 115 lg 3 kohaselt võib kahju hüvitamist kohustuse

täitmise asemel nõuda ka siis, kui on ilmne, et täiendava tähtaja määramisel ei oleks tulemust, samuti

VÕS § 116 lg 2 p-des 1-4 nimetatud olulise lepingurikkumise puhul või kui asjaolude kohaselt on

kahju kohe hüvitamine muul põhjusel mõistlik.

Asja lahendamiseks tuleb maakohtul kindlaks teha, kas kostjal oli hageja vastu kahju hüvitamise

nõue. Selleks tuleb asja uuel arutamisel hinnata, kas kostja pidi andma hagejale täiendava tähtaja

kohustuse täitmiseks. Juhul kui täiendavat tähtaega ei olnud antud, tuleb kontrollida, kas hageja

poolse lepingurikkumise puhul on tegemist VÕS § 116 lg 2 p-des 1-4 nimetatud olulise

lepingurikkumisega, mille esinemise puhul võis kostja nõuda hagejalt kahju hüvitamist ilma

kohustuse täitmiseks täiendavat tähtaega andmata. Kui kahju hüvitamise nõue oli, siis võtta

seisukoht, kas kostja on selle hageja nõudega tasaarvestanud.

14. Kolleegium märgib õiguse ühetaolise kohaldamise huvides, et ringkonnakohtu otsuse resolutsioon

on vastuoluline menetluskulusid käsitlevas osas. Otsuse resolutsiooni p 1 kohaselt jättis

ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata, resolutsiooni p-s 3 aga jättis ringkonnakohus kõik

menetluskulud kostja kanda. Maakohtu otsuse resolutsiooni kohaselt jäid asjas tehtud ekspertiisi

kulud hageja kanda. Kolleegium leiab, et juhul, kui ringkonnakohus märgib oma otsuse

resolutsioonis, et maakohtu otsus jäetakse muutmata, ei muuda ringkonnakohus ka menetluskulude

jaotust maakohtus.

15. Kuna asi saadetakse uueks läbivaatamiseks maakohtule, tuleb menetluskulude jaotus lahendada

asja uuel läbivaatamisel sõltuvalt selle tulemustest.

16. Kostja kassatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb talle TsMS § 149 lg 4 esimese lause

alusel tagastada kassatsioonikautsjon.

Henn Jõks, Lea Laarmaa, Jaak Luik