3-1-1-6-09 · Riigikohus

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-6-09 Otsuse kuupäev 26. veebruar 2009 Kohtukoosseis Eesistuja Lea Kivi, liikmed Jüri Ilvest, Priit Pikamäe Kohtuasi Väärteoasi J. V. karistamises liiklusseaduse § 7422 lg 1 järgi Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 18. septembri 2008. a kohtuotsus väärteoasjas 4-08-6344 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Lääne Politseiprefektuur, kassatsioon Asja läbivaatamise kuupäev 11. veebruar 2009 Istungil osalenud isikud J. V. kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Indrek Sirk RESOLUTSIOON 1. Tühistada Harju Maakohtu 18. septembri 2008. a otsus J. V. karistamises LS § 7422 lg 1 järgi ja saata väärteoasi Harju Maakohtule uueks arutamiseks. 2. Kassatsioon rahuldada. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Lääne Politseiprefektuuri 11. juuni 2008. a otsusega karistati J. V. liiklusseaduse (LS) § 7422 lg 2 alusel rahatrahviga 50 trahviühikut (3000 krooni). Otsuse kohaselt juhtis ta 13. mail 2008. a kell 14.50 X maakonnas X vallas X tee 90. kilomeetril mootorsõidukit kiirusega, mis ületas liikluskorraldusvahendiga lubatud sõidukiiruse mitte vähem kui 25 km/h võrra, sõites kiirusega 129+- 4 km/h. Sellega rikkus J. V. liikluseeskirja (LE) § 126 p 3 nõudeid. Lisakaristusena võeti J. V-lt LS § 7422 lg 4 alusel 3 kuuks ära mootorsõiduki juhtimise õigus. 2. J. V. esitas kohtuvälise menetleja otsuse peale Harju Maakohtule kaebuse, milles taotles talle määratud lisakaristuse tühistamist. Menetlusalune isik märkis, et ta on juhtunut kahetsenud ning et seoses tööülesannete täitmisega on tal tarvis pidevalt autoga liikuda. 3. Harju Maakohus tühistas 18. septembri 2008. a otsusega kohtuvälise menetleja otsuse ja tegi uue otsuse, mõistes J. V. süüdi 7422 lg 1 järgi ning karistas teda rahatrahviga 8 trahviühikut (480 krooni). Koostati üksnes kohtuotsuse sissejuhatus ja lõpposa. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD 4. Harju Maakohtu 18. septembri 2008. a otsuse peale esitas kassatsiooni Lääne Politseiprefektuur. Kassatsioonis taotletakse maakohtu otsuse tühistamist ja väärteoasja saatmist uueks arutamiseks maakohtule. Ühtlasi taotleb kassaator nii kassatsiooniteatise esitamise kui kassatsioonitähtaja ennistamist. 4.1. Kassatsioonitähtaja ennistamist taotleb kassaator järgmistel põhjustel. Esiteks ei teatanud maakohus kassaatorile kohtuistungi toimumise aega. Nimelt oli kassaator esitanud taotluse lükata kaebuse arutamine kohtu poolt määratud kuupäevalt - millest oli kassaatorit korrektselt teavitatud - kuu aja võrra edasi, kuna tal oli samaaegselt teine kohtuistung. Lisaks istungi edasilükkamise taotluse kirjalikule esitamisele palus kassaator maakohut ka telefonitsi asja arutamine edasi lükata. Kohtust vastati, et istung lükatakse edasi kassaatori taotlusest sõltumata, kuna kaebuse esitaja ei olevat kohtukutset kätte saanud. Istung lükatigi algselt määratud 8. septembrilt 2008. a edasi 18. septembrile 2008. a, ent kassaatorit sellest ei informeeritud. Lisaks toob kassaator välja, et kuna ta ei teadnud kohtuistungi toimumise aega, ei olnud tal ka võimalik hiljem tutvuda kohtulahendiga, et selle peale tähtaegselt kassatsiooni esitada. 4.2. Kohtuotsus tuleb kassaatori arvates tühistada põhjusel, et kohus on rikkunud väärteomenetlusõigust VTMS § 150 lg 1 p 7 mõttes ja on jätnud otsuse põhistamata, ilma et selleks oleks esinenud VTMS § 135 lg-s 6 nimetatud alust. 5. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi istungil leidis J. V. kaitsja Indrek Sirk, et kohtuotsus tuleb jätta muutmata, kuna Lääne Politseiprefektuur ei esitanud Harju Maakohtule kassatsiooniteatist. Menetlusaluse isiku esindaja leidis, et käesoleval juhul ei pidanud VTMS § 156 lõikes 1 kassatsiooniteatise esitamiseks ette nähtud seitset päeva arvestama mitte alates kohtuotsuse

lõpposa kuulutamisest, vaid alates päevast, mil Lääne Politseiprefektuur sai otsusest teada, ent kassaator on kassatsiooniteatise jätnud üldse esitamata. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 6. Kõigepealt käsitleb Riigikohtu kriminaalkolleegium kassatsiooniteatise esitamisega seonduvat. Nõustuda ei saa kaitsja väitega, nagu ei oleks Lääne Politseiprefektuur kassatsiooniteatist esitanud. Väärteoasjast nähtuvalt on kohtuväline menetleja esitanud 7. oktoobril 2008 Harju Maakohtule kassatsiooniteatise (tl 32), lisades sellele ka taotluse ennistada kassatsiooniteatise esitamise tähtaeg. Vastavalt VTMS § 156 lõikele 1 peab kohtumenetluse pool, kes soovib kasutada kassatsiooniõigust, sellest kirjalikult teatama maakohtule või ringkonnakohtule seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest. Kolleegium leiab, et 7. oktoobril 2008 esitatud teatis oli tähtaegne. Lääne Politseiprefektuur ei osalenud kohtuvälise menetlejana väärteoasja arutamisel, kuid sai vastavalt VTMS § 135 lg 5 nõuetele kohtuotsuse kätte posti teel 1. oktoobril 2008 (tl 31). Seega tuleb kohtuvälise menetleja jaoks käesoleval juhul VTMS § 156 lg-s 1 ette nähtud kassatsiooniteatise esitamise tähtaega hakata arvutama kohtuotsuse kättesaamise päevale järgnevast päevast, s.o. 2. oktoobrist 2008. 7. Järgmisena analüüsib kolleegium kassatsiooni esitamise tähtaja ennistamisse puutuvat. Kassatsiooni maakohtu otsuse peale on Lääne Politseiprefektuur esitanud 3. novembril 2008. VTMS § 156 lg 3 kohaselt esitatakse kassatsioon kohtuotsuse teinud maakohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil maakohtu kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kolleegium juhib tähelepanu sellele, et VTMS § 156 lg 3 peab silmas olukorda, kus vähemalt üks kohtumenetluse pool on vastavalt VTMS § 156 lg-le 1 teatanud soovist esitada kassatsioon. Kui ükski pool vastavasisulist soovi ei avalda, võib kohus VTMS § 135 lg 6 kohaselt piirduda kohtuotsuse resolutiivosa koostamisega. Et käesoleval juhul on kohtuväline menetleja esitanud tähtaegselt kassatsiooniteatise, oli maakohus kohustatud koostama VTMS § 134 kohaselt sama seadustiku §-de 109-111 nõuetele vastava põhistatud kohtuotsuse. Väärteomenetluse seadustik ei sätesta siiski, millise tähtaja jooksul tuleb kohtul pärast kassatsiooniteatise laekumist koostada põhistatud kohtuotsus. Vastavalt VTMS §-le 2 tuleb selle küsimuse lahendamisel juhinduda kriminaalmenetluse sätetest. Kriminaalmenetluse seadustiku § 315 lg 8 järgi tuleb motiveeritud kohtuotsus koostada apellatsiooniõiguse kasutamise soovi teatamisest alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalkolleegium leiab, et ka väärteomenetluses peab kohus koostama motiveeritud kohtuotsuse viieteistkümne päeva jooksul kassatsiooniteatise saamisest. Et kassaator esitas kassatsiooniteatise 7. oktoobril 2008, oleks maakohus pidanud koostama põhistatud otsuse hiljemalt 22. oktoobriks 2008. Viimane on ühtlasi ka selleks kuupäevaks, millest alates tuleb käesolevas asjas arvutada VTMS § 156 lõikes 3 nimetatud kolmekümnepäevast kassatsiooni esitamise tähtaega. Seega oli käesolevas asjas kohtuvälise menetleja jaoks kassatsiooni esitamise viimaseks päevaks 21. november 2008. Kirjeldatud põhjustel ei ole kassaator esitanud kassatsiooni hilinenult ja kassatsioonitähtaja ennistamiseks puudub vajadus. 8. Sisuliselt on kassatsioonis vaidlustatud kohtuvälise menetleja teavitamata jätmist kohtuistungi toimumise ajast. Väärteoasjast nähtuvalt teavitas maakohus kohtuistungi toimumise ajast menetlusalust isikut, kuid kutse saatmist kohtuvälisele menetlejale väärteoasja materjalid ei kinnita. Kohtuistungi protokolli kohaselt kohtuvälise menetleja esindaja kohtulikust arutamisest osa ei võtnud (tl 24). VTMS § 126 lg 3 kohaselt ei takista kohtuvälise menetleja mitteilmumine kaebuse kohtulikku arutamist. Seega oli maakohus õigustatud arutama menetlusaluse isiku kaebust ka kohtuvälise menetleja esindajata, kuid seda vaid tingimusel, et eelnevalt olid täidetud VTMS § 122 nõuded. VTMS § 122 kohaselt tuleb kohtumenetluse pool kohtuistungile kutsuda. Kriminaalkolleegium märgib, et kohtumenetluse pool saab kujundada seisukoha enda osavõtu kohta kohtulikust arutamisest vaid juhul, kui kohus on teda selle toimumise ajast ja kohast nõuetekohaselt teavitanud. Kohtuliku arutamise läbiviimine poolt sellest teavitamata kujutab endast kohtuliku ärakuulamisõiguse rikkumist, mis on väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine VTMS § 150 lg 2 mõttes. 9. Kriminaalkolleegium nõustub kassaatoriga ka selles, et maakohus on väärteomenetlusõigust VTMS § 150 lg 2 mõttes oluliselt rikkunud põhistatud kohtuotsuse koostamata jätmisega. Vastavalt VTMS § 135 lõikele 6 võib kohus piirduda kohtuotsuse sissejuhatava osa ja lõpposa koostamisega vaid juhul, kui kassatsiooniõigusest loobusid kõik kohtumenetluse pooled või ükski kohtumenetluse pool ei teatanud tähtaegselt oma soovist kassatsiooniõigust kasutada. Käesolevas väärteoasjas teavitas kohtuväline menetleja maakohut oma soovist kassatsiooniõigust kasutada. Seega oli maakohus VTMS § 135 lg 6 kohaselt kohustatud koostama põhistatud kohtuotsuse. 10. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS § 150 lg-st 2, § 175 p-st 2 ja § 174 p-st 7 tühistab kriminaalkolleegium Harju Maakohtu 18. septembri 2008. a kohtuotsuse ja saadab väärteoasja uueks arutamiseks Harju Maakohtule. Lea Kivi, Jüri Ilvest, Priit Pikamäe