3-1-1-83-08 · Riigikohus

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-83-08 Otsuse kuupäev 5. veebruar 2009 Kohtukoosseis Eesistuja Ott Järvesaar, liikmed Jüri Ilvest ja Priit Pikamäe Kohtuasi A. V. väärteoasi liiklusseaduse (LS) § 741 lg 2 järgi Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu 18. septembri 2008. a otsus väärteoasjas nr 4-08-7367 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Ida Politseiprefektuur, kassatsioon Asja läbivaatamise kuupäev 28. jaanuar 2009 Istungil osalenud isikud Ida Politseiprefektuuri esindaja Jüri Teslenko RESOLUTSIOON 1. Tühistada Viru Maakohtu 18. septembri 2008. a kohtuotsus A. V. väärteoasjas liiklusseaduse § 741 lg 2 järgi ja saata väärteoasi samale kohtule uueks arutamiseks. 2. Kassatsioon rahuldada. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Ida Politseiprefektuuri Narva Politseiosakonna 4. juuli 2008. a otsusega karistati A.V. LS § 741 lg 2 järgi rahatrahviga 130 trahviühikut ehk 7800 krooni. Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt juhtis A. V. 19. juunil 2008 kell 23.40 Narva linnas mootorsõidukit vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õiguseta, sest temalt oli mootorsõiduki juhtimise õigus ära võetud. 2. A. V. esitas kohtuvälise menetleja otsuse peale Viru Maakohtule kaebuse, milles taotles otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist. A. V. põhjendas oma taotlust sellega, et 19. juunil 2008 mootorsõidukit juhtides ei teadnud ta seda, et temalt on mootorsõiduki juhtimise õigus ära võetud. 3. Viru Maakohtu 18. septembri 2008. a otsusega tühistati kohtuvälise menetleja otsus ja lõpetati väärteomenetlus. Kohus märkis, et mootorsõiduki juhtimise õigus võeti A. V-lt ära kaheks kuuks Ida Politseiprefektuuri 30. aprilli 2008. a väärteootsusega, mis oli tutvumiseks kättesaadav alates 3. maist 2008. A. V. tutvus väärteootsusega 26. juunil 2008. Kohus leidis, et 19. juunil 2008 A. V. ei teadnud ega saanudki teada, et temalt on karistuseks varasema väärteo eest mootorsõiduki juhtimise õigus ära võetud. Seetõttu puudus tal tegu toime pannes nii tahtlus kui ka ettevaatamatus. Mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine ei ole põhikaristus. Isik peab täpselt teadma, et temalt on mootorsõiduki juhtimisõigus ära võetud, sest selle karistuse rikkumine toob omakorda kaasa karistuse. Väärteoprotokollis kajastuv otsuse valmimise kuupäev ei kohusta menetlusalust isikut ilmuma otsusele järele just sellel päeval. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD 4. Viru Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni Ida Politseiprefektuur, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja väärteoasja saatmist samale kohtule uueks arutamiseks. Kassaatori põhiseisukohad on järgmised. 4.1 VTMS § 70 lg 5 kohaselt tehakse menetlusalusele isikule teatavaks lahendi kättesaadavaks tegemise kuupäev, mille eesmärk on isikut teavitada tähtpäevast, millal ta saab asuda oma õigusi ja kohustusi realiseerima. Sellest tähtpäevast hakkab kulgema ka lahendi vaidlustamise või vabatahtliku täitmise tähtaeg, mis on 15 päeva. Pärast selle tähtaja möödumist pöörab kohtuväline menetleja lahendi täitmisele. 4.2 Kuigi lahendiga tutvumine on väärteomenetluse seadustikus sõnastatud menetlusaluse isiku õigusena, tulenevad seadusest ka lahendi täitmisega seonduvad kohustused. Asjaolu, et menetlusalune isik ei ole kohtuvälise menetleja juures otsuse koopial järel käinud, ei vabasta teda jõustunud otsuse täitmise kohustusest. 4.3 Väärteomenetluse seadustikus ette nähtud kirjalik menetlus ei ole menetlusalusele isikule ebaproportsionaalselt koormav, sest juhtudel, mil isik ei soovi või ei saa minna menetleja juurde otsuse koopiat saama, on tal õigus taotleda menetlejalt otsuse koopia edastamist posti teel.

4.4 Maakohus välistas ennatlikult A. V. poolt teo toimepanemise ettevaatamatusest. A. V. pidas võimalikuks, et temalt võidakse juhtimisõigus ära võtta. Seda näitab asjaolu, et ta esitas politseile taotluse, et temalt ei võetaks juhtimisõigust ära. 5. Riigikohtu istungil jäi kohtuvälise menetleja kassatsioonis esitatud põhjenduste juurde, kuid taotles, et asja maakohtule uueks arutamiseks saatmise asemel jõustaks Riigikohus kohtuvälise menetleja otsuse. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 6. Käesolevas asjas on tuvastatud järgmised faktilised asjaolud: 1) Ida Politseiprefektuuri 30. aprilli 2008. a otsusega määrati A. V-le LS § 7422 lg 2 järgi lisakaristuseks juhtimisõiguse äravõtmine kaheks kuuks alates otsuse jõustumisest; 2) kohtuvälise menetleja 30. aprilli 2008. a otsus oli kohtuvälise menetleja juures kättesaadav 3. maist 2008 - kusjuures sellekohane märge oli tehtud ka A. V-le antud väärteoprotokolli koopiale - ja jõustus 19. mail 2008; 3) A. V. sai kohtuvälise menetleja 30. aprilli 2008. a otsuse kätte 26. juunil 2008; 4) 19. juunil 2008 juhtis A. V. Narva linnas mootorsõidukit. Neid fakte ei ole vaidlustanud ka menetlusalune isik, kes taotles maakohtule esitatud kaebuses väärteomenetluse lõpetamist põhjusel, et ta ei olnud 19. juunil 2008 mootorsõidukit juhtides kohtuvälise menetleja 30. aprilli 2008. a otsusest teadlik. 7. LS § 741 lg 2 sätestab muu hulgas vastutuse mootorsõiduki juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimise õiguseta isiku poolt, kellelt on mootorsõiduki või trammi juhtimise õigus ära võetud. Käesolevas asjas ei ole sisuliselt vaidlust selle üle, et A. V. tegu vastab LS § 741 lg-s 2 sätestatud väärteokoosseisu objektiivsele küljele. A. V. juhtis mootorsõidukit 19. juunil 2008, s.o ajal, mil temalt oli juhtimisõigus Ida Politseiprefektuuri 30. aprilli 2008. a otsusega kaheks kuuks ära võetud. See kohtuvälise menetleja otsus oli VTMS § 199 lg 1 kohaselt jõustunud 19. mail 2008, mil möödus kaebetähtaeg, s.o 15 päeva alates sellest, kui otsus oli menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadavaks tehtud (VTMS § 114 lg 4). 8. Tulenevalt KarS § 15 lg-st 3 on LS § 741 lg-s 2 kirjeldatud teo toimepanemine karistatav nii tahtlikult (KarS § 16) kui ka ettevaatamatusest (KarS § 18). Seega piisab koosseisu täitmiseks sellest, kui tegu pannakse toime hooletusest (KarS § 18 lg 3). 9. Maakohus leidis, et kuna A. V. tutvus kohtuvälise menetleja otsusega alles 26. juunil 2008, ei olnud ta 19. juunil 2008 mootorsõidukit juhtides juhtimisõiguse äravõtmisest teadlik. Seetõttu puudus tal nii tahtlus kui ka ettevaatamatus asjaolu suhtes, et temalt on mootorsõiduki juhtimise õigus ära võetud. Seejuures asus maakohus seisukohale, nagu oleks LS § 741 lg 2 järgi võimalik karistada üksnes isikut, kes teab täpselt, et temalt on mootorsõiduki juhtimisõigus ära võetud. Kolleegium märgib, et selline nõue saaks kehtida üksnes juhul, kui LS § 741 lg 2 eeldaks toimepanijalt juhtimisõiguse äravõetuse kui koosseisutunnuse osas vähemalt otsest tahtlust. Kuna see aga nii ei ole, on maakohtu kõnealune järeldus väär. LS § 741 lg-s 2 sätestatud väärteokoosseis on täidetud ka juhul, kui isik mootorsõidukit juhtides üksnes peab võimalikuks, et temalt on juhtimisõigus ära võetud (kaudne tahtlus või kergemeelsus) või isegi ei tea juhtimisõiguse äravõtmisest, ent oleks tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud seda teadma (hooletus). 10. Kolleegium märgib, et maakohtu tuvastatud asjaoludest võib järeldada, et A. V-l ei olnud juhtimisõiguse äravõetuse suhtes kavatsetust ega otsest tahtlust. Samas ei välista kohtuvälise menetleja 30. aprilli 2008. a otsuse sisust mitteteadmise fakt iseenesest võimalust, et A. V-l oli selle koosseisutunnuse suhtes kaudne tahtlus. Maakohtu otsuses puudub aga kaudse tahtluse osas igasugune analüüs. Kohus ei ole sisuliselt hinnanud, kas A. V., kes 19. juunil 2008 mootorsõidukit juhtides teadis nii tema suhtes LS § 7422 lg 2 tunnustel toimunud väärteomenetlusest kui ka selles asjas tehtava kohtuvälise menetleja otsuse avaldamise kuupäeva (3. mai 2008), pidas võimalikuks ja möönis, et temalt on juhtimisõigus ära võetud. 11. Samas ei piisa A. V. suhtes väärteomenetluse lõpetamiseks järeldusest, et tal puudus juhtimisõiguse äravõtmise suhtes isegi kaudne tahtlus. Sellisel juhul tuleb täiendavalt kontrollida, kas tegu ei ole toime pandud ettevaatamatusest, s.o kergemeelsusest või hooletusest. KarS § 18 lg 2 sätestab, et isik paneb teo toime kergemeelsusest, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist, kuid tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu loodab seda vältida. Sama paragrahvi kolmanda lõike kohaselt paneb isik teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Seega tuleb ettevaatamatuse kontrollimisel esmalt lahendada küsimus, kas 19. juunil 2008 mootorsõidukit juhtima asudes ilmutas A. V. piisavat tähelepanelikkust ja kohusetunnet (s.o järgis hoolsuskohustust) veendumaks enda juhtimisõiguse olemasolus. 12. 19. juunil 2008 oli A. V. näol tegemist isikuga, kes teadis, et tema suhtes toimub väärteomenetlus LS § 7422 lg 2 tunnustel. LS § 7422 lg 4 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada sellise väärteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni. Tulenevalt LS § 28 lg-st 3 on juhtimisõiguse saamise eelduseks, et liikluses osaleja peab tundma liiklusalaste õigusaktide nõudeid (vt ka Riigikohtu üldkogu 25. oktoobri 2004. a otsus asjas nr 3-4-1-10-

04 - RT III 2004, 28, 297, p 24). Seega peab juhtimisõiguse saanud isik teadma, et LS § 7422 lg 2 tunnustel toimuva väärteomenetluse tulemina võidakse temalt juhtimisõigus ära võtta. Samuti oli A. V. kätte saanud väärteoprotokolli koopia, milles sisaldus teave selle kohta, et kohtuvälise menetleja otsus on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates 3. maist 2008. Järelikult pidi A. V. 19. juunil 2008 teadma ka asjaolu, et suure tõenäosusega on otsus tema väärteoasjas selleks ajaks tehtud ning jõustunud. Ta ei teadnud üksnes otsuse sisu, kuna polnud sellega kohtuvälise menetleja juures tutvunud. 13. VTMS § 70 lg 4 esimene lause sätestab, et kui väärteoasja lahendamine on seaduse alusel kohtuvälise menetleja pädevuses, peab kohtuvälise menetleja lahend olema menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav 30 päeva möödudes väärteoprotokolli koopia menetlusalusele isikule või tema kaitsjale kätteandmisest alates. VTMS § 70 lg 5 näeb ette, et sama paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhul märgitakse menetlusosalisele väärteoprotokolli koopia kätteandmisel väärteoprotokollile ja selle koopiale kuupäev, mil kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures tutvumiseks kättesaadav ja menetlusosalised võivad saada lahendi koopiad. VTMS § 114 lg 4 kohaselt arvestatakse kohtuvälise menetleja üldmenetluse otsuse peale kaebuse esitamise tähtaega päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Kolleegiumi hinnangul järeldub viidatud sätetest ühemõtteliselt, et kohtuvälise menetleja otsuse teatavakstegemisel eeldatakse menetlusaluse isiku aktiivset rolli, s.o seda, et menetlusalune isik läheks väärteoprotokollis teatavaks tehtud ajal ise kohtuvälise menetleja juurde otsusega tutvuma. Juhul, kui menetlusalune isik seda ei tee, kannab ta üldjuhul ka riski, mis kaasneb otsuse sisust mitteteadmisega. Kui isik teab, et tema suhtes toimunud väärteomenetluses, mille tulemiks võib olla juhtimisõiguse äravõtmine, on karistusotsuse avaldamise kuupäev vähemalt 15 päeva tagasi möödunud, kuid ta ei ole otsusega kohtuvälise menetleja juures tutvunud, aga juhib vaatamata sellele mootorsõidukit, on isik rikkunud hoolsuskohustust, mis on sellises olukorras nõutav veendumaks oma juhtimisõiguse olemasolus. Hoolsuskohustuse järgimiseks on kirjeldatud olukorras vajalik, et isik tutvuks enne mootorsõiduki juhtimist kohtuvälise menetleja juures tehtud karistusotsusega. Vastasel juhul tekiks olukord, kus teatud juhtudel oleks võimalik vältida vastutust LS § 741 lg 2 järgi lihtsalt karistusotsusega tutvumata jättes. Selline tulemus oleks aga selges vastuolus nii LS § 741 lg 2 kui ka väärteomenetluse seadustikus kohtuvälise menetleja otsuse teatavakstegemist reguleerivate normide mõtte ja eesmärgiga. Väärteomenetluse seadustik ei näe ette kohtuvälise menetleja kohustust karistusotsus menetlusalusele isikule kätte toimetada. 14. Kui juhtimisõigusest ilma jäetud isik juhib mootorsõidukit, olles hoolsuskohustust rikkudes jätnud veendumata enda juhtimisõiguse olemasolus, vastutab ta LS § 741 lg 2 järgi sõltumata sellest, kas ta pidas juhtimisõiguse äravõtmist võimalikuks, kuid lootis mingil põhjusel, et seda pole juhtunud, või ei teadnud juhtimisõiguse äravõtmisest. Esimesel juhul on tegemist kergemeelsusega (KarS § 18 lg 2), teisel juhul aga hooletusega (KarS § 18 lg 3). 15. Välistades LS § 741 lg-s 2 kirjeldatud väärteo puhul isiku ettevaatamatuse üksnes põhjusel, et isik pole tutvunud temalt juhtimisõiguse ära võtnud karistusotsusega, määratles maakohus sellises olukorras kehtiva hoolsusstandardi liiga madalalt ja kohaldas seega vääralt materiaalõigust. 16. Eeltoodud põhjustel tuleb maakohtu vaidlustatud otsus VTMS § 175 p 1 alusel materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu tühistada. Seoses kohtuvälise menetleja esindaja Riigikohtu istungil esitatud taotlusega jõustada kohtuvälise menetleja otsus kordab kolleegium oma varasemat seisukohta, et tulenevalt VTMS § 174 p-st 6 ei saa Riigikohus jõustada kohtuvälise menetleja otsust, mis võrreldes kasseeritud maakohtu otsusega raskendab menetlusaluse isiku olukorda (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 19. oktoobri 2004. a otsus asjas nr 3-1-1-70-04 - RT III 2004, 27, 292, p 10). Käesoleval juhul tähendaks Riigikohtu otsusega kohtuvälise menetleja otsuse jõustamine A. V. olukorra raskendamist võrreldes Viru Maakohtu menetlust lõpetava otsusega. Seetõttu saadab Riigikohus VTMS § 174 p-st 7 juhindudes väärteoasja Viru Maakohtule uueks arutamiseks. Asja uuel arutamisel tuleb kohtul muu hulgas selgitada, kas A. V. pidas 19. juunil 2008 mootorsõidukit juhtides võimalikuks ja möönis (KarS § 16 lg 4) asjaolu, et temalt on juhtimisõigus selleks ajaks ära võetud. Juhul, kui kohus jõuab järeldusele, et A. V-l ei olnud kõnealuse asjaolu suhtes kaudset tahtlust, tuleb edasiselt kontrollida tema vastutust ettevaatamatusest toime pandud väärteo eest, arvestades seejuures käesoleva otsuse punktides 11-15 märgitut. Ott Järvesaar, Jüri Ilvest, Priit Pikamäe