3-3-1-89-08 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-3-1-89-08

Otsuse kuupäev

5. veebruar 2009

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Jüri Põld

Kohtuasi

Kodumajagrupi AS kaebus Tallinna Linnavalitsusele

ettekirjutuse tegemiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 15. septembri 2008. a otsus

haldusasjas nr 3-05-1

Menetluse alus Riigikohtus

Kodumajagrupi AS kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Rahuldada Kodumajagrupi AS kassatsioonkaebus.

Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 15. septembri 2008. a otsus haldusasjas nr 3-05-1. Jätta

jõusse Tallinna Halduskohtu 11. aprilli 2008. a otsus samas asjas osas, millega kohus rahuldas

Kodumajagrupi AS kaebuse ja kohustas Tallinna Linnavalitsust viima Tiskre elurajooni

tänavate aluste kinnistute omandamise taotluse menetlus lõpuni ühe kuu jooksul kohtuotsuse

jõustumisest.

Tühistada Tallinna Halduskohtu 11. aprilli 2008. a otsus osas, millega kohus mõistis Tallinna

Linnavalitsuselt Kodumajagrupi AS kasuks välja menetluskulud 16 579 krooni ja 30 senti.

Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta halduskohtus kantud menetluskulud poolte enda

kanda. Mõista Tallinna Linnavalitsuselt Kodumajagrupi AS kasuks välja apellatsiooniastmes

kantud menetluskulud 12 758 krooni ja 20 senti.

Tagastada kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 21. augustil 2000 esitas Kodumajagrupi AS Tallinna Kommunaalametile taotluse Tiskre elurajooni

Roostiku, Tiskrevälja, Kotlepi, Taludevahe, Jaagu, Eevardi, Käänu, Postitalu ja Kristeni tänavate

(edaspidi Tiskre elurajooni tänavad) võõrandamiseks Tallinna linnale. 13. novembril 2000 täiendas

Kodumajagrupi AS esialgset taotlust üksikute tänavate võõrandamisega seonduvaga. 6. veebruaril

2001 täiendas Kodumajagrupi AS taotlust sotsiaalobjektide loeteluga, mis võõrandataks Tallinna

linnale koos tänavatega.

2. 30. detsembril 2004 esitas Kodumajagrupi AS kaebuse Tallinna linnalt 1 200 000 kr

väljamõistmiseks ja linnale ettekirjutuse tegemiseks Tiskre elurajooni tänavate omandamiseks.

Kaebuse põhjenduste kohaselt on kaebus seotud Tallinna Halduskohtu menetluses oleva haldusasjaga

nr 3-2612/2004, milles on tuvastatavaks küsimuseks see, kas Tallinna linnal on või ei ole kohustust

hüvitada kaebajale avalike tänavate väljaehitamiseks kulunud summa. Kaebuse esitaja eesmärgiks on

ühel või teisel õiguslikul viisil saada tagasi avalike tänavate rajamiseks tehtud kulutused. Õigussuhte

kvalifitseerimine on halduskohtu ülesanne. Kaebaja on valmis Tiskre elurajooni tänavate aluste

kinnistute omandiõiguse üle andma Tallinna linnale. Asjaoludest ilmneb kaebuse esitaja arvates, et

poolte vahel on olemas halduslepinguna käsitatav kokkulepe selle kohta, et linn kompenseerib

tänavate rajamise kulud. Kui kohus leiab, et kokkuleppe olemasolu pole tõendatud, on õigussuhteid

võimalik kvalifitseerida ka alusetu säästmise põhimõtete järgi. Lisaks on võimalik mõista

ehituskuludele vastav summa välja kahjuhüvitisena. Õigussuhted on käsitletavad ka kuni

31. detsembrini 2002 kehtinud planeerimis- ja ehitusseaduse (PES) § 30 lg 5 ja kehtiva

planeerimisseaduse (PlanS) § 30 alusel, mille järgi on kohalikul omavalitsusel kohustus kinnisasja

omaniku nõudel omandada kinnisasi kohese ja õiglase tasu eest, kui kehtestatud detailplaneeringuga

nähakse ette kinnisasja kasutamine avalikul otstarbel. Õiglaseks tasuks oleks sellisel juhul tänavate

väljaehitamise kulud.

3. Tallinna Halduskohus peatas 9. novembri 2005. a määrusega asja menetluse kuni haldusasjas nr 3-

2612/2004 (Kodumajagrupi AS kaebus Tallinna Linnavalitsuse poolt tänavate väljaehitamisega

seotud kulude hüvitamata jätmise õigusvastaseks tunnistamiseks) tehtava kohtulahendi jõustumiseni.

4. Tallinna Ringkonnakohus jättis 14. novembri 2006. a otsusega haldusasjas nr 3-04-429

(halduskohtus haldusasi nr 3-2612/2004) Kodumajagrupi AS kaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus

leidis, et halduslepingu sõlmimine kaebaja ja Tallinna linna vahel ei ole tõendatud. Samuti ei olnud

vastustaja kohustatud rahuldama kaebaja nõuet kahju hüvitamise sätete alusel, kuna kaebaja ei ole

esitanud linnale kahju hüvitamise nõuet. Lisaks ei ole linn vaidlusaluste teede ehitamisega seoses

kaebajale kahju tekitanud. Alusetu säästmise ja käsundita asjaajamise nõuete osas märkis

ringkonnakohus, et Kodumajagrupi AS pole vastavat nõuet linnale esitanud. Samuti leidis

ringkonnakohus, et antud juhul alusetut säästmist ega käsundita asjaajamist toimunud ei ole.

21. veebruari 2007. a määrusega jättis Riigikohtu halduskolleegium Kodumajagrupi AS

kassatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtu 14. novembri 2006. a otsuse peale haldusasjas nr 3-04-

429 menetlusse võtmata.

5. 26. veebruari 2007. a määrusega uuendas Tallinna Halduskohus käesolevas asjas menetluse.

6. 1. oktoobril 2007 täpsustas Kodumajagrupi AS esialgses kaebuses esitatud nõuet. Kaebaja leidis, et

seoses haldusasjas nr 3-04-429 jõustunud lahendiga on suurem osa käesoleva haldusasja

vaidlusküsimustest ära langenud. Nimetatud haldusasjas ei olnud aga küsimuse all tänavate aluse maa

õiglase tasu eest võõrandamise võimalus. 1995. aastal kinnitatud detailplaneering nägi ette Tiskre

elurajooni tänavate rajamise, mis on täies ulatuses avalikus kasutuses. Kaebaja on seisukohal, et

linnal on kohustus tänavad õiglase tasu eest omandada.

Lisaks varasematele taotlustele esitas kaebaja 24. juulil 2007 linnale täiendava taotluse tänavate

omandamiseks.

Kaebaja möönis, et kohus ei saa PlanS § 30 kohast võõrandamisnõuet esimese instantsina lahendada,

vaid eelnevalt on vaja läbida vastav haldusmenetlus. Seetõttu muutis kaebaja oma nõuet ning palus

linna kohustamist PlanS § 30 kohase haldusmenetluse läbiviimiseks ühe kuu jooksul. Esialgses

kaebuses esitatud nõudest konkreetse rahasumma väljamõistmiseks kaebaja loobus.

7. 25. jaanuaril 2008 vastas Tallinna Linnavalitsus Kodumajagrupi 24. juuli 2007. a taotlusele kirjaga,

milles leidis, et linn on Kodumajagrupi AS 2000. ja 2001. aastal esitatud kinnistute omandamise

taotlustele vastanud 22. detsembril 2004. Seega ei saa linnavalitsus nõustuda Kodumajagrupi AS

väitega, et nimetatud taotlused on läbi vaatamata.

8. Kodumajagrupi AS esitas vastuväite vastustaja seisukohtadele, milles leidis, et tema taotlust

kinnistute omandamiseks ei ole lahendatud. Tallinna Linnavalitsuse 22. detsembri 2004. a kiri ei ole

vastava haldusmenetlusega üldse seotud. Kiri ei ole käsitatav haldusaktina. Kirja on allkirjastanud

Tallinna abilinnapea, kellel puudub pädevus taotluse rahuldamise üle otsustamiseks.

9. 11. aprilli 2008. a otsusega rahuldas Tallinna Halduskohus Kodumajagrupi AS kaebuse ja tegi

Tallinna Linnavalitsusele ettekirjutuse anda ühe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates välja

haldusakt, millega lahendataks kaebaja taotlus Tiskre elurajooni tänavate aluste kinnistute

omandamiseks.

Kohtuotsuse kohaselt ei ole Kodumajagrupi AS 2000. ja 2001. a taotlustes otseselt mainitud PES § 30

lg-t 5, kuid taotlused ei ole sõnastatud ka kahju hüvitamise nõudena. Vahepealsed läbirääkimised ja

eelmine kohtumenetlus selgitasid, kas kaebajal on õigus tehtud kulutuste hüvitamisele PES § 47 järgi

või mõnel tsiviilõiguslikul alusel, kuid ei vastanud küsimusele, kas vastustaja omandab kinnistud või

keeldub nende omandamisest PES § 30 lg 5 alusel. Vastustaja ei saa tugineda asjaolule, et ta ei

saanud vastavast taotlusest aru. Vajadusel oleks linn saanud määrata kaebajale tähtaja taotluse

puuduste kõrvaldamiseks. Seda vastustaja teinud ei ole. Sisuliselt ei vaidle ka vastustaja ise sellele

vastu, et PES § 30 lg 5 alusel on taotlus esitatud, väites, et selline taotlus on läbi vaadatud ning sellele

on vastatud 22. detsembri 2004. a kirjaga.

Kohus leidis, et Tallinna Linnavalitsuse 22. detsembri 2004. a kiri ei ole käsitatav keelduva

haldusaktina. Kirja sisust nähtuvalt on sellega antud vastus Kodumajagrupi AS ettepanekule

haldusasjas nr 3-2612/2004 kohtuvälise kokkuleppe sõlmimiseks. Ka kirja resolutiivosa kajastab

üksnes kohtuvälisest kokkuleppest keeldumist. Üheski kirja osas ei ole viidatud planeerimisseaduse

omandamiskohustust käsitlevatele sätetele või nendes reguleeritud olukorrale. Seega on kaebaja

taotletav haldusakt vastustaja jätkuva õigusvastase tegevusetuse tõttu senini välja andmata.

Kohus mõistis vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud 16 579 krooni ja 30 senti.

10. Tallinna Linnavalitsus esitas apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsus tühistada ning

asjas menetlus lõpetada või Kodumajagrupi AS kaebus rahuldamata jätta. Apellatsioonkaebuse

kohaselt soovis Kodumajagrupi AS kinnistuid linnale võõrandada üksnes vastutasuks ehituskulude

hüvitamisele linna poolt. Vastav nõue oli esitatud kahju hüvitamise nõudega kaasnevalt. Ka PlanS §-

le 30 on viidatud üksnes ehituskulude hüvitamise kohustuse kontekstis, et saavutada kulutuste

hüvitamine omandamisnõudega kaasneva õiglase hüvitise maksmise kohustuse kaudu. Seoses

tuvastamiskaebuse osas tehtud Tallinna Ringkonnakohtu 14. novembri 2006. a otsusega on käesolev

haldusasi muutunud ainetuks. Seda kinnitas ka kaebaja ise menetluse peatamise taotluses. Kuivõrd

kaebaja loobus kahju hüvitamise nõudest, oleks kohus pidanud menetluse HKMS § 24 lg 1 p 2 alusel

lõpetama. Selle asemel asus kohus menetlema kaebust täiesti uuel alusel ja uue esemega, väljudes

sellega kaebuse piiridest.

Kohus on vääralt tuvastanud Kodumajagrupi AS 2000. ja 2001. a taotluste sisu ja eesmärgi, leides, et

need olid suunatud haldusakti väljaandmisele PES § 30 lg 5 alusel. Apellandi meelest on ilmne, et

need taotlused on suunatud ehituskulude hüvitamisele linna poolt. Nende taotluste rahuldamisest

keeldumise õiguspärasuse küsimus lahendati ammendavalt eelmise kohtuasja menetluses.

Kohus on vääralt hinnanud Tallinna Linnavalitsuse 22. detsembri 2004. a kirja, tuvastades, et

tegemist ei ole Kodumajagrupi AS 2000. ja 2001. a taotluste lahendamisega. Kirjas sisaldub selge

keeldumine kinnistute omandamise eest hüvitise maksmisest. See, et nimetatud haldusaktis ei sisaldu

eraldi viidet PlanS §-le 30, on juba haldusakti motiveerimise probleem. Samuti ei ole oluline kirja

mittevastavus mõningatele haldusakti vormistamise nõuetele. Sama selgitas apellant

Kodumajagrupi AS-le 25. jaanuari 2008. a kirjas. Haldusorgan ei pea ühe taotluse lahendamiseks

andma välja mitut eraldi haldusakti, kui taotlust on võimalik lahendada mitmel erineval alusel. Kord

juba lahendatud taotlust kinnistu omandamiseks ei pea haldusorgan uuesti lahendama.

Kohustamiskaebus ei ole tähtaegne. Kodumajagrupi AS oleks pidanud kohustamiskaebusega

kohtusse pöörduma 30 päeva jooksul tema taotluste rahuldamisest keeldumisest arvates.

Keeldumisest sai kaebaja teada hiljemalt Tallinna Linnavalitsuse 22. detsembri 2004. a kirjast.

Apellant vaidlustas ka menetluskulude jagamise. Kohus on menetluskulud välja mõistnud üksnes

arvete ja arvete tasumise kinnituste kohta, mis Riigikohtu praktikast tulenevalt ei tõenda

menetluskulude tasumist.

11. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 15. septembri 2008. a otsusega Tallinna Linnavalitsuse

apellatsioonkaebuse ja tegi asjas uue otsuse, millega jättis Kodumajagrupi AS kaebuse rahuldamata.

Ringkonnakohus leidis, et halduskohus jätkas põhjendatult kohustamiskaebuse menetlemist, kuivõrd

kohustamisnõue PES § 30 lg 5 ja PlanS § 30 alusel esitati juba esialgses kaebuses ega ole

hüvitamisnõudega hõlmatud. Selleks, et kohustamisnõue oleks lubatav, peab vastustaja olema enne

31. detsembrit 2004 keeldunud PlanS §-st 30 tuleneva haldusmenetluse läbiviimisest või jätnud

vastava nõude õigusvastaselt menetlemata.

Kaebaja 21. augusti 2000, 13. novembri 2000 ja 6. veebruari 2001 taotlustest ei nähtu, et linnalt

palutakse teede omandamist PES § 30 lg-le 5 tuginedes. Analüüsides haldusasjas nr 3-04-429

toimunud menetlust, leidis ringkonnakohus, et kaebaja tahe nende taotluste esitamisel oli suunatud

PES §-st 47 tuleneva menetluse läbiviimisele. Kuna kaebaja leidis, et tema õigus saada linnalt

hüvitist tuleneb PES §-st 47, ei saanud tänavate omandamise nõue samaaegselt tugineda PES § 30 lg-

le 5. Nimetatud haldusasjast nähtub, et kuni 2002. aastani oli kaebaja ja vastustaja vahel PES §-le 47

tuginev halduspraktika, mille kohaselt kaebaja ehitas detailplaneeringu järgsed teed välja ning

vastustaja hüvitas hiljem kaebajale vastavad kulutused ning omandas tänavad. Seega said nii kaebaja

kui vastustaja nimetatud taotlustest sarnaselt aru.

Eeltoodust tulenevalt leidis ringkonnakohus, et kaebaja ei ole enne 30. detsembril 2004 kaebusega

kohtusse pöördumist esitanud vastustajale PES § 30 lg-le 5 või PlanS §-le 30 tuginevat nõuet.

Kaebaja taotlusi lahendades ei pidanud vastustaja kontrollima mis tahes normist tulenevat kaebaja

õigust nõuda tänavate võõrandamist ja kulude hüvitamist. Isikul tuleb endal pöörduda haldusorgani

poole, viidates asjakohastele normidele. Alles 24. juulil 2007 esitas Kodumajagrupi AS vastustajale

selgelt PlanS §-le 30 tugineva taotluse. Ringkonnakohus märkis, et nimetatud taotlusele vastas

vastustaja 25. jaanuaril 2008. Vastuses toodud seisukohaga mittenõustumisel oli Kodumajagrupi AS-l

õigus esitada selle peale kaebus. Kaebaja soovitud tegevuse - viia läbi haldusmenetlus - on vastustaja

sooritanud.

Menetluskulud jättis ringkonnakohus poolte endi kanda.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

12. Kodumajagrupi AS esitas kassatsioonkaebuse, milles palub ringkonnakohtu otsuse tühistada

ning jätta jõusse halduskohtu otsus. Kassaator toetab täielikult halduskohtu seisukohti.

Kassatsioonkaebuse kohaselt on väär ringkonnakohtu seisukoht, et Kodumajagrupi AS ei esitanud

enne kohtusse pöördumist PES § 30 lg-le 5 või PlanS §-le 30 tuginevat nõuet. Kodumajagrupi AS ei

viidanud oma 2000. ja 2001. a taotlustes PES §-le 47 ega § 30 lg-le 5, vaid palus linnal omandada

tänavad ning maksta vastav kompensatsioon. Hea halduse põhimõtte kohaselt pidanuks linn taotlust

menetledes analüüsima, kas tal on või ei ole kohustust selle rahuldamiseks ükskõik kumma

paragrahvi alusel. Taotlust ei saa jätta menetlemata põhjusel, et kaebaja ei viidanud ühele või teisele

õigusnormile. Kuna linn taotlusi ei menetlenud, esitas Kodumajagrupi AS tuvastamiskaebuse, mille

menetluse tulemusena on selgunud, et PES § 47 alusel linnal taotluse rahuldamiseks kohustust ei

olnud. Lahendamata on aga küsimus, kas sama kohustus tulenes PES § 30 lg-st 5. Linn pole kaebaja

taotluste osas ühtegi haldusakti vastu võtnud. Ringkonnakohtu otsuse tulemusel on tunnistatud

õiguspäraseks kaebaja taotluste sisuline menetlemata jätmine.

Kodumajagrupi AS 24. juuli 2007. a taotlus on esitatud täiendusena 2000. ja 2001. a taotlustele ega

ole uus eraldiseisev taotlus. 25. jaanuari 2008. a kirjas ei lahendanud linn taotlust, vaid viitas, et

vastavasisuline taotlus on juba lahendatud 22. detsembri 2004. a kirjaga. Seega on linn omaks

võtnud, et Kodumajagrupi AS esitas PlanS § 30 kohase taotluse juba varem.

13. Kirjalikus vastuses vaidleb Tallinna Linnavalitsus Kodumajagrupi AS kassatsioonkaebusele vastu

ning palub Tallinna Ringkonnakohtu otsuse jõusse jätta. Vastuse kohaselt eeldaks kassatsioonkaebuse

rahuldamine faktiliste asjaolude ümberhindamist, mida Riigikohus teha ei saa. Vaidlustatud on

ringkonnakohtu tuvastatud Kodumajagrupi AS tahe 2000. ja 2001. a taotluste esitamisel. Nimetatud

taotluste sisu on põhjalikult analüüsitud ka eelmise haldusasja menetluses, kus küsimuse all oli

vastustaja tegevusetus samade taotluste pinnalt. Viidatud haldusasjas leidis kohus, et linna tegevus

taotluste rahuldamata jätmisel ning kulutuste hüvitamisest keeldumisel oli õiguspärane, kuna linnal

puudus kohustus kulutuste hüvitamiseks mis tahes alusel. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud

ringkonnakohtu seisukoht, et kaebaja tahe 2000. ja 2001. a taotluste esitamisel oli suunatud PES § 47

kohase menetluse läbiviimisele. Haldusmenetluse ulatuse määrab kindlaks isiku taotlus, vastustaja ei

pidanud lahendama kaebaja taotlusi mis tahes õiguslikul alusel. Vastustaja on kohtumenetluse raames

läbivalt eitanud Kodumajagrupi AS poolt nõude esitamist PlanS § 30 alusel. Kaebaja 24. juuli 2007. a

taotlus ning sellele esitatud vastus pole käesolevas menetluses asjakohased.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

14. 21. augustil 2000 esitas Kodumajagrupi AS linnale järgmise sisuga taotluse: "Käesolevaga

pöördume teie poole taotlusega võõrandada Tallinna linnale Tiskre elurajooni territooriumil asuvad

ülalmainitud tänavad (kinnistud). [---] Väljaehitatud tänavate ja selle juurde kuuluvate rajatiste

soetamismaksumus koosneb tavapärastest kuluartiklitest." Taotluses ei ole märgitud selle õiguslikku

alust.

Kodumajagrupi AS kohustamiskaebuse lahendamisel kassatsiooniastmes on vaidlus selle üle, kas

Tallinna Linnavalitsus pidi nimetatud taotluse koos seda täiendavate 2001. aastal esitatud taotlustega

läbi vaatama PES § 30 lg 5 alusel (kehtivas planeerimisseaduses reguleerib sama olukorda § 30).

15. Analüüsides Kodumajagrupi AS kaebust Tallinna linna vastu haldusasjas nr 3-04-492, leidis

ringkonnakohus, et kaebaja tahe 2000. ja 2001. a taotluste esitamisel oli suunatud PES § 47 kohase

menetluse läbiviimisele, mitte tänavate võõrandamisele ja õiglase hüvitise saamisele PES § 30 lg 5

alusel. Nimetatud haldusasjas 14. novembril 2006 tehtud otsuses märkis Tallinna Ringkonnakohus

järgmist: "Kaebaja taotlustest ei nähtu tahet just halduslepingu sõlmimiseks linnaga. Kaebaja esmane

soov oli, et linn hüvitaks ehituskulud. Hüvitamisotsuse õiguslik vorm ei olnud kaebaja jaoks oluline."

Eeltoodust nähtuvalt on ringkonnakohtu seisukoht käesolevas asjas vastuolus jõustunud

kohtulahendiga tuvastatud asjaoluga, mille kohaselt kaebaja 2000. ja 2001. a taotlustest ei nähtu tahet

just PES § 47 kohase menetluse läbiviimiseks.

16. Ringkonnakohus asus seisukohale, et haldusorgani poole pöördudes tuleb isikul viidata

asjakohastele normidele. Kolleegium märgib, et haldusmenetluse seaduse (HMS) § 14, milles on

sätestatud nõuded haldusmenetluse algatamise taotlusele, sellist tingimust ei sisalda. HMS § 14 lg 3

p 2 kohaselt peab kirjaliku taotluse sisu olema selgelt sõnastatud. Kodumajagrupi AS taotluse sisuks

oli Tiskre elurajooni tänavate võõrandamine Tallinna linnale ning selle eest tasu saamine.

Ringkonnakohus viitab asjaolule, et pooltevahelise praktika kohaselt lahendati sarnased taotlused

varem PES § 47 alusel. Asudes oma halduspraktikat muutes seisukohale, et PES § 47 kohaldamiseks

on vajalik vastavasisulise halduslepingu sõlmimine enne teede ja tehnovõrkude väljaehitamist, ei

saanud linn jätta Kodumajagrupi AS taotlust lahendamata, vaid pidi läbi viima haldusmenetluse,

uurides ning vajadusel selgitades taotlejale, millisel alusel oleks võimalik taotluses väljendatud

eesmärk saavutada. Isegi juhul, kui taotleja oleks oma nõude õigusliku aluse märkinud ekslikult, ei

saaks haldusorgan pelgalt väära õigusliku aluse märkimise tõttu jätta taotlust läbi vaatamata või

rahuldamata.

17. Kolleegium nõustub halduskohtu seisukohaga, mille kohaselt on Tallinna Linnavalitsus nii

haldusmenetluses kui halduskohtumenetluses möönnud, et Kodumajagrupi AS 2000. ja 2001. a

taotlused sisaldasid PES § 30 lg 5 kohast kinnistute omandamise nõuet, väites, et selline nõue

lahendati 22. detsembri 2004. a kirjaga.

25. jaanuaril 2008 saatis Tallinna Linnavalitsus Kodumajagrupi AS-le kirja, milles märkis järgmist:

"Tallinna Linnavalitsus ei nõustu Kodumajagrupi ASi seisukohaga, et Tallinna linn ei ole vastanud

Kodumajagrupi ASi 21. augustil 2000 ja järgnevalt esitatud Tiskre elurajoonis asuvate kinnistute

omandamise taotlustele ja et nimetatud avaldused on käesoleva ajani lahendamata. [---] Meenutame,

et Tallinna Linnavalitsus on vastanud Kodumajagrupi ASi pöördumisele 22. detsembril 2004,

teatades, et Tallinna Linnavalitsus ei nõustu Kodumajagrupi ASi ettepanekuga Tiskre elurajooni

tänavate väljaehitamise kulude hüvitamiseks ja seejärel kinnistute omandamiseks. [---] Kui kinnisasja

omanik on esitanud kinnisasja omandamise nõude ja kohalik omavalitsus on jätnud selle

rahuldamata, siis tuleb lugeda taotlus lahendatuks ning haldusmenetlus lõppenuks."

Ringkonnakohus leidis, et viidatud kirjaga on Tallinna Linnavalitsus vastanud kaebaja 24. juuli

2007. a kirjas väljendatud taotlusele kinnistute omandamiseks PlanS § 30 alusel ning et kirjas toodud

seisukohaga mittenõustumisel oleks Kodumajagrupi AS saanud esitada selle peale kaebuse

halduskohtule. Kolleegium leiab, et Tallinna Linnavalitsuse nimetatud seisukoha vaidlustamine ei

olnud Kodumajagrupi AS jaoks vajalik, kuivõrd see ühtis Kodumajagrupi AS poolt käesolevas

haldusasjas väljendatud seisukohaga, mille kohaselt juba 2000. aastal oli esitatud kinnistute

omandamise taotlus.

Eeltoodust tulenevalt leiab kolleegium, et Tallinna linnal oli kohustus vaadata Kodumajagrupi AS

2000. ja 2001. a taotlused läbi ning otsustada, kas kohaldamisele kuulub PES § 30 lg 5.

18. Tallinna Linnavalitsus on asunud seisukohale, et kaebaja 2000. ja 2001. a taotlused lahendati

22. detsembri 2004. a kirjaga, milles keelduti Kodumajagrupi AS taotluste lahendamisest ning

kinnistute omandamisest mis tahes alusel. Nimetatud kirjas on linnavalitsus märkinud järgmist:

"Esitasite oma kirjas ettepaneku sõlmida kohtuväline kokkulepe [---] tänavate väljaehitamise kulude

hüvitamiseks. Käsitleme Teie avaldust kui halduskohtu menetluses oleva vaidluse, milles taotlete

tuvastada linna käitumise õiguspärasust (õigusvastasust), lahendamise ettepanekut kohtuvälise

kokkuleppe sõlmimise teel. [---] Kirja sisust, toonist ja vastuse saamiseks pakutud tähtajast saame

järeldada, et kirja ei tule käsitleda taotlusena haldusmenetluse algatamiseks teid soodustava

haldusakti väljaandmiseks või soodustuse andmisest põhjendatud keeldumiseks, vaid ettepanekuna

konkreetse kohtuvaidluse lõpetamiseks kokkuleppel. [---] Tulenevalt ülalnimetatud asjaoludest ei

jaga Tallinna Linnavalitsus Teie õiguslikku nägemust ja ei saa ka nõustuda esitatud ettepanekuga

sõlmida kohtuväline kokkulepe [---]. Juhul, kui Teie taotlus on siiski suunatud Teid soodustava

haldusakti väljaandmiseks haldusmenetluse algatamisele, mitte aga kohtuvälise kokkuleppe

saavutamisele, siis palume sellest linnavalitsust täiendavalt informeerida taotluse vormikohase

menetluse läbiviimiseks."

Kolleegium nõustub halduskohtu seisukohaga, mille kohaselt nimetatud kiri ei ole käsitatav keelduva

haldusaktina, millega oleks lahendatud Kodumajagrupi AS 2000. ja 2001. a taotlused. Tegemist on

keeldumisega lõpetada haldusasjas nr 3-04-429 toimuv vaidlus poolte kokkuleppega.

Seega on Tallinna Linnavalitsus jätnud täitmata kohustuse vaadata kaebaja 2000. ja 2001. a taotlused

läbi, viies läbi vastava haldusmenetluse. Kolleegium tühistab ringkonnakohtu otsuse ning jätab jõusse

halduskohtu otsuse osas, millega kohustati Tallinna Linnavalitsust haldusmenetluse läbiviimiseks

ning taotluste lahendamiseks ühe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest.

19. HKMS § 93 lg 4 kohaselt muudab kõrgema astme kohus menetluskulude jaotust, kui ta teeb

lahendi asja uueks arutamiseks saatmata. HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle

kahjuks otsus tehti.

Halduskohus mõistis Tallinna Linnavalitsuselt Kodumajagrupi AS kasuks välja menetluskulud

16 579 krooni ja 30 senti. Apellatsioonkaebuses vaidlustas Tallinna Linnavalitsus menetluskulude

väljamõistmise, leides, et menetluskulude väljamõistmisel arvete ning nende tasumise kinnituste

alusel rikkus halduskohus HKMS § 93 lg-t 1.

Kodumajagrupi AS on halduskohtule esitanud advokaadibüroo Raidla ja Partnerid raamatupidaja

poolt allkirjastatud õiendi, mille kohaselt Kodumajagrupi AS-le esitatud arved on tasutud büroo

arvelduskontole 17. jaanuarist 2005 kuni 27. novembrini 2007 (toimiku I kd leht 154). Tallinna

Linnavalitsus on õigesti märkinud, et kolleegiumi praktika kohaselt ei ole advokaadibüroo kinnitus

selle kohta, et arved on tasutud, piisav tõend, mis kinnitaks menetluskulude reaalset kantust (vt nt

20. detsembri 2000. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-55-00 p 3, 25. märtsi 2008. a otsus haldusasjas nr 3-

3-1-5-08 p 18). Menetluskulude kandmine peab olema tõendatud kuludokumentidega, millest nähtub,

et menetluskulud on menetlusosalise poolt reaalselt kantud. Kodumajagrupi AS esitas

ringkonnakohtule AS Hansapank tõendi, milles pank tõendab, et Raidla Lejins & Norcous

Advokaadibüroo OÜ arvelduskontole on büroo raamatupidaja poolt nimetatud kuupäevadel laekunud

õigusabiarvetega nõutud summad Kodumajagrupi AS-lt. Kolleegium on seisukohal, et nimetatud

tõend tuleb jätta tähelepanuta, kuna HKMS § 93 lg 1 kohaselt tuleb kuludokumendid esitada kohtule

enne kohtuvaidlusi. Nende esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta.

Seega tuleb halduskohtu otsus osas, millega mõisteti Tallinna Linnavalitsuselt Kodumajagrupi AS

kasuks välja menetluskulud, tühistada ning jätta halduskohtus kantud kulud poolte endi kanda.

Apellatsioonimenetluses taotles Kodumajagrupi AS menetluskulude väljamõistmist 12 758 krooni ja

20 sendi ulatuses. Esitatud on nimetatud summa tasumist tõendavad kontoväljavõtted (toimiku II

köites). Nimetatud summa tuleb Kodumajagrupi AS kasuks Tallinna Linnavalitsuselt välja mõista.

Kassatsiooniastmes Kodumajagrupi AS tähtaegset menetluskulude väljamõistmise taotlust ei

esitanud. Seega jäävad kassatsiooniastme menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Kassatsioonkaebuse esitamisel tasutud kautsjon tuleb Kodumajagrupi AS-le HKMS § 90 lg 2 alusel

tagastada.

Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Jüri Põld