Legislator Case Law & Legislation
3-1-1-79-08 AI generated

3-1-1-79-08 · Riigikohus

Case Number 3-1-1-79-08
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

T. M. karistati Ida Politseiprefektuuri 12. septembri 2007. a otsusega LS § 7417 lg 1 alusel rahatrahviga 10 trahviühikut (600 krooni) selle eest, et tema, 15. augustil 2007 kell 12.50, X maakonnas X vallas X mnt 203. kilomeetril, juhtides

Legislator headnote

AI generated

3-1-1-79-08 · Riigikohus: Viru Maakohtu 31. juuli 2008. a otsusega jäeti T. M. kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata.

Keywords

AI generated
dismissal of fraud charges unlawful coercion severe illicit drug trafficking right to be arrested lack of persecution dismissal of traffic proceedings
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-79-08

Otsuse kuupäev

3. veebruar 2009

Kohtukoosseis

Eesistuja Eerik Kergandberg, liikmed Lea Kivi ja Priit Pikamäe

Kohtuasi

T. M. väärteoasi liiklusseaduse § 7417 lg 1 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 31. juuli 2008. a kohtuotsus väärteoasjas

nr 4-07-5364

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

T. M. kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Igor Belugin, kassatsioon

Asja läbivaatamise kuupäev

21. jaanuar 2009

Istungil osalenud isikud

Ida Politseiprefektuuri esindaja Jüri Teslenko

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 31. juuli 2008. a otsus T. M. väärteoasjas LS § 7417 lg 1 järgi ja saata väärteoasi uueks

arutamiseks Viru Maakohtule.

2. Kassatsioon rahuldada osaliselt.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. T. M. karistati Ida Politseiprefektuuri 12. septembri 2007. a otsusega LS § 7417 lg 1 alusel rahatrahviga 10 trahviühikut (600

krooni) selle eest, et tema, 15. augustil 2007 kell 12.50, X maakonnas X vallas X mnt 203. kilomeetril, juhtides

mootorsõidukit, ei veendunud enne möödasõidu alustamist, et temast ei ole alustatud möödasõitu. Selle tulemusena põrkas

menetlusaluse isiku juhitud auto kokku mootorsõidukiga Daimler Chrysler ja T. M. sõitis teelt välja kraavi. Liiklusõnnetuses

sai kehavigastusi menetlusaluse isiku sõidukis viibinud G. G. ja mootorsõiduki Daimler Chrysleri omanikule tekitati varalist

kahju.

2. T. M. esitas kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse Viru Maakohtule, taotledes otsuse tühistamist, kuna tema teos

puuduvad väärteo tunnused.

3. Viru Maakohtu 31. juuli 2008. a otsusega jäeti T. M. kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata.

Maakohus asus seisukohale, et väärteo toimepanemine on tõendatud väärteoprotokolli, menetlusaluse isiku kohtueelses

menetluses antud ütluste, liiklusõnnetuse akti, skeemi, fototabeli ja tunnistajate R. R.-i, A. N.-i ning G. G. ütlustega. Tegu on

koosseisupärane ja õigusvastasust välistavad asjaolud kohtu hinnangul puuduvad. Kohtuvälises menetluses on T. M.

käitumisele antud õige juriidiline hinnang, mille tõttu puudub alus väärteomenetluse lõpetamiseks. Eeltoodud asjaoludel oli

põhjendatud menetlusaluse isiku karistamine LS § 7417 lg 1 alusel.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

4. Viru Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni T. M. kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Igor Belugin, kes taotleb maakohtu

otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist. Kassaatori põhiseisukohad on järgmised.

4.1 Väärteoasja arutamise käigus ei ole maakohus lahendanud kaebaja taotlust, mille kohaselt soovis ta kaitsja osavõttu

kohtuistungist. Eelnev kujutab endast VTMS § 103 lg 2 rikkumist, mis viis selleni, et T. M. ei suutnud kohtule täielikult

selgitada enda seisukohti, mille tõttu on jäetud uurimata osa kirjalikke tõendeid. Samuti ei ole võetud seisukohta kaebaja poolt

asja materjalidele lisatud liiklusekspertiisi akti kohta, mis kujutab endast väärteomenetlusõiguse olulist rikkumist VTMS § 150

lg 1 p 7 mõttes. Ühtlasi ei nähtu vaidlustatud otsusest, miks avaldati üksnes osa kirjalikke tõendeid, samas kui avaldamata ja

uurimata on jäetud fotod avariis osalenud sõidukitest ning sündmuskohast. Kohtuistungi protokollist ei ole arusaadav, kas

avaldati ja uuriti liiklusõnnetuse skeemi toimiku leheküljelt 20.

4.2 Kohtuotsuse põhiosa ei vasta VTMS § 110 p-le 1, kuna sellest ei nähtu, millised kohtuistungil uuritud tõendid kinnitavad

menetlusaluse isiku poolt väärteo toimepanemist. Samuti ei ole arusaadav, millised tõendid loeb kohus usaldusväärseks ja miks

ei ole õiged T. M. ütlused. Arvestamata on jäetud menetlusaluse isiku seisukohad, mis puudutavad liiklusõnnetuse

tekkepõhjust, selles osalenud mootorsõidukite juhtide käitumist, sündmuskohal fikseeritud olustikku ja sõidukitele põhjustatud

vigastusi.

4.3 Kaebajale ei selgitatud VTMS § 106 lg-s 1 ettenähtud õigusi, mille tõttu on jäetud arvestamata tema märkused kohtuistungi

protokolli kohta. Sel põhjusel ei kajastu protokollis ka T. M. seisukohad. Kaebaja ütlused aga kattuvad kohtuotsusega

usaldusväärseks loetud liiklusõnnetuse skeemiga toimiku leheküljel 20, mida ei ole kohtuliku uurimise käigus avaldatud.

5. Kassatsioonivastuses palub Ida Politseiprefektuur jätta kassatsiooni rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Kohtuväline

menetleja leiab, et T. M. õigusi kohtuvälise menetluse ega kohtumenetluse käigus rikutud ei ole. Arusaamatuks jääb kassaatori

viide kaitseõiguse rikkumisele, kuna väärteoasja arutamisel maakohtus teatas menetlusalune isik, et ta kaitsja osavõttu ei vaja.

Tõendatud on, et liiklusõnnetuse põhjustajaks oli T. M., kes manöövrit sooritades ei veendunud selle ohutuses ja rikkus

liikluseeskirja nõudeid. Põhjendatult ei ole maakohus arvestanud ka T. M. poolt esitatud tõendeid (ekspertiisiakt jmt), kuna

need on vormistatud Venemaal ja ei vasta mitte ainult KrMS §-le 65, vaid ka kriminaalmenetluse seadustikuga sätestatud

ekspertiisile esitatavatele nõuetele.

6. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi istungil jäi kohtuvälise menetleja esindaja kassatsioonivastuses esitatud seisukohtade

juurde selles toodud põhjendustel ja palus jätta kassatsiooni rahuldamata.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7. Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub kassaatori väitega, et maakohus ei ole otsust nõuetekohaselt põhistanud.

Väärteomenetluse seadustiku § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, kontrollides kohtuvälise

menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid ning lahendab otsuse tegemisel VTMS §-s 133

loetletud küsimused. Vastavalt VTMS §-le 110 peab kohtuotsuse põhiosas sisalduma nii tõendite analüüs kui ka see, millised

asjaolud on kohus lugenud tõendatuks ning millistele tõenditele ja miks ta seejuures tugines (vt nt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 28. märtsi 2008. a otsus asjas nr 3-1-1-8-08 - RT III 2008, 15, 98, p 8 ja 12. detsembri 2008. a otsus asjas

nr 3-1-1-74-08 - RT III 2008, 52, 362, p 7). Maakohtu otsus loetletud nõuetele ei vasta, kuna selle põhiosas on pelgalt

refereeritud menetlusosaliste ütlusi ja dokumentaalsete tõendite sisu, jättes need kogumis analüüsimata. Ühtlasi ei nähtu

otsusest, millised tõendid ja miks kinnitavad menetlusaluse isiku poolt väärteo toimepanemist. Kolleegium märgib, et

seisukohta ei ole võetud ka T. M. poolt esitatud liiklustehnilise ekspertiisi akti tõendina lubatavuse suhtes.

8. Maakohus tugines otsuse tegemisel väärteoprotokollile, menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollile, liiklusõnnetuse aktile

ja skeemile, tunnistajate R. R.-i, A. N.-i ning G. G. ülekuulamise protokollidele ja Narva politseiosakonna fototabelitele.

8.1 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi varasema praktika kohaselt saab maakohus juhul, kui kohtuvälise menetleja otsuse peale

esitatud kaebus vaadatakse läbi kohtuistungil, tulenevalt VTMS §-st 2 ja KrMS § 15 lg-st 1, tugineda vaid tõenditele, mida on

kohtulikul arutamisel suuliselt esitatud ja vahetult uuritud ning mis on protokollitud (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 2. mai

2006. a otsus asjas nr 3-1-1-16-06 - RT III 2006, 18, 165, p 14.2). Kohtuistungi protokolli kohaselt ei avaldatud ega uuritud

kohtuistungil ühtegi otsuses loetletud dokumentaalsetest tõenditest. Sel põhjusel leiab kassaator õigustatult, et kohus tugines

otsuse tegemisel vahetult uurimata tõenditele.

8.2 Vastavalt VTMS § 98 lg-le 5 on menetlusaluse isiku varasemate ütluste avaldamine võimalik juhul, kui asja arutatakse

tema osavõtuta. Ka tunnistaja kohtuvälises menetluses antud ütlusi võib VTMS § 99 lg 8 kohaselt avaldada vaid olukorras, mil

tunnistaja oli küll kohtuistungile kutsutud, kuid ta ei saanud asja arutamisele ilmuda mõjuvatel põhjustel (vt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 26. novembri 2007. a otsus asjas nr 3-1-1-74-07 - RT III 2007, 43, 346, p 5.1 ja 12. detsembri 2008. a

otsus asjas nr 3-1-1-74-08 - RT III 2008, 52, 362, p 8). Kohtuistungi protokollist nähtuvalt kuulati nii menetlusalune isik kui

tunnistaja A. N. maakohtus vahetult üle, kuid kohtuotsuse põhiosas on vastavad ütlused jäetud täielikult tähelepanuta. Samuti

ei kajastu istungi protokollis menetlusaluse isiku ja tunnistaja kohtuvälises menetluses antud ütluste avaldamine, mille tõttu oli

otsuse tegemisel nendele tuginemine lubamatu.

8.3 Riigikohtu kriminaalkolleegium märgib täiendavalt, et kohtupraktikas omaksvõetud seisukohtadest tulenevalt ei ole

väärteoprotokoll käsitatav tõendina, v.a juhul, kui protokollis sisalduvad näiteks menetlusaluse isiku või tunnistaja ütlused.

Analoogiliselt kriminaalmenetluses koostatava süüdistusaktiga kujutab väärteoprotokoll endast üksnes süüdistusfunktsiooni

kandja veendumust koos põhistustega, et toime on pandud väärtegu (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 8. oktoobri 2003. a

otsus asjas nr 3-1-1-105-03 - RT III 2003, 30, 310, p 8, 25. septembri 2003. a otsus asjas nr 3-1-1-101-03 - RT III 2003, 28,

292, p 6.1 ja 2. jaanuari 2009. a otsus asjas nr 3-1-1-73-08 - RT III 2009, 1, 5, p 8.1). Käsitledes väärteoprotokolli tõendina, ei

ole maakohus otsuses näidanud, millises osas ja mil viisil väärteoprotokollis kajastatud asjaolud T. M-le etteheidetava väärteo

toimepanemist kinnitavad.

9. Osade tõendite hindamata jätmine, tuginemine kohtuistungil vahetult uurimata tõenditele ja kohtuotsuses põhjenduste

puudumine on käsitatavad väärteomenetlusõiguse oluliste rikkumistena vastavalt VTMS § 150 lg 1 p 7 ja § 150 lg 2 mõttes,

mis toovad kaasa kohtuotsuse kassatsiooni korras tühistamise ja väärteoasja saatmise uueks arutamiseks (vt nt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 8. oktoobri 2003. a otsus asjas nr 3-1-1-105-03 - RT III 2003, 30, 310, p 12 ja 12. detsembri 2008. a

otsus asjas nr 3-1-1-74-08 - RT III 2008, 52, 362, p 9).

10. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 174 p-st 7 ning § 175 p-st 2 tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Viru

Maakohtu 31. juuli 2008. a otsuse T. M. väärteoasjas LS § 7417 lg 1 järgi täielikult ja saadab väärteoasja uueks arutamiseks

Viru Maakohtule. Kassaatori taotlus väärteomenetluse lõpetamiseks ei ole põhjendatud, mille tõttu rahuldab

kriminaalkolleegium kassatsiooni osaliselt. Väärteoasja uuel arutamisel tuleb koos teiste küsimustega lahendada ka

menetlusalusele isikule õigusabikulude hüvitamine.

Eerik Kergandberg, Lea Kivi, Priit Pikamäe