Legislator Case Law & Legislation
3-2-1-145-08 AI generated

3-2-1-145-08 · Riigikohus

Case Number 3-2-1-145-08
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Enrico Siliksaar (hageja) esitas 21. novembril 2007 Tartu Maakohtule hagi OÜ SUPRAFOR (kostja) vastu, milles palus tuvastada kostja osanike 5. oktoobri 2007. a koosolekul vastuvõetud

Legislator headnote

AI generated

3-2-1-145-08 · Riigikohus: novembril 2007 Tartu Maakohtule hagi OÜ SUPRAFOR (kostja) vastu, milles palus tuvastada kostja osanike 5. oktoobri 2007. a koosolekul vastuvõetud

Keywords

AI generated
duty to make supplementary contributions group request late objection to debt enforcement breach of cooperation duty compensation for overtime lack of urgency
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-145-08

Otsuse kuupäev

Tartu, 30. jaanuar 2009. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Jaak Luik, liikmed Henn Jõks ja Tambet Tampuu

Kohtuasi

Enrico Siliksaare hagi OÜ SUPRAFOR vastu osanike otsuste

tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks.

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 12. septembri 2008. a otsus tsiviilasjas

nr 2-07-49315

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Enrico Siliksaare kassatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja Enrico Siliksaar (isikukood xxxxxxxxxxx), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Anne Tammer

Kostja OÜ SUPRAFOR (registrikood xxxxxxxx), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Anto Kasak

Asja läbivaatamise kuupäev

19. jaanuar 2009. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Muuta osaliselt tsiviilasjas nr 2-07-49315 tehtud Tartu Ringkonnakohtu 12. septembri

2008. a otsuse põhjendusi. Muus osas jätta ringkonnakohtu otsus muutmata.

2. Jätta kassatsioonkaebus rahuldamata ja kassatsiooniastme menetluskulud Enrico Siliksaare

kanda.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Enrico Siliksaar (hageja) esitas 21. novembril 2007 Tartu Maakohtule hagi OÜ SUPRAFOR

(kostja) vastu, milles palus tuvastada kostja osanike 5. oktoobri 2007. a koosolekul vastuvõetud

järgmiste otsuste tühisus:

1) otsus, millega otsustati kontrollida hageja poolt kostja nimel tehtud tehinguid ning aluse

ilmnemisel esitada nõue hageja vastu kohtusse ning volitati Jonas Ternat ja tema esindajat Anto

Kasakut kas koos või eraldi esindama kostjat eespool nimetatud küsimustes;

2) otsus, millega otsustati kontrollida hageja ja kostja vahel tehtud tehinguid, sh ülekandeid ja

laenude andmist ning aluse ilmnemisel esitada nõue hageja vastu kohtusse ning volitati J. Ternat ja

tema esindajat A. Kasakut kas koos või eraldi esindama kostjat eespool nimetatud küsimustes;

3) otsust, millega kutsuti hageja kostja juhatuse liikme kohalt tagasi.

Alternatiivselt taotles hageja ÄS § 178 lg 1 alusel nimetatud otsuste kehtetuks tunnistamist vastuolu

tõttu seadusega.

2. Hagiavalduse kohaselt on hageja ja J. Terna kostja osanikud. Kummalegi osanikule kuulub osa

nimiväärtusega 20 000 krooni. Hageja ja J. Terna on ka kostja juhatuse liikmed.

Rikutud on osanike koosoleku kokkukutsumise korda. Hageja töötas kaugsõiduautojuhina ning

saabus Eestisse 5. oktoobril 2007, mistõttu ta sai teate kätte koosoleku toimumise päeval. Kuna

hagejale ei saadetud osanike koosoleku kokkukutsumise teadet selliselt, et see tavalise edastamise

korral jõuaks adressaadini vähemalt üks nädal enne koosoleku toimumist, siis on oluliselt rikutud ÄS

§ 172 lg-s 1 sätestatud osanike koosoleku kokkukutsumise korda. Kuna koosoleku kutsus kokku üks

osanik ja juhatuse liige J. Terna, kes teadis täpselt, milliseid otsuseid hakatakse hääletama, ning

teisele juhatuse liikmele ja osanikule teatati koosoleku päevakord üksnes üldsõnaliselt, siis on

osanikke koheldud ebavõrdselt ja ühe osaniku selline käitumine ei ole kooskõlas hea usu

põhimõttega. Koosoleku kokkukutsumise korra nõuete olulise rikkumise tõttu on koosolekul tehtud

otsused tühised.

Kostja osanike 5. oktoobri 2007. a otsused on ka vastuolus seadusega. Koosoleku päevakorras ei

olnud ühtegi küsimust, mille tühisuse tuvastamist hageja eespool taotles. Kuna koosoleku

päevakorras ei olnud ja koosolekul ei otsustatud päevakorda võtta nimetatud küsimusi, siis ei võinud

ÄS § 1711 lg 3 alusel osanike koosolek neid otsuseid vastu võtta. ÄS § 177 sätestab osaniku

hääletamise piirangud juhul, kui osanike otsus puudutab osanikku ennast. Huvide konflikti ei ole, kui

osanik osaleb hääletamisel, millega ta valitakse juhatuse liikmeks või kutsutakse tagasi. Kui hagejal

ei lubata osanike koosolekul otsuste vastuvõtmisel hääletada, siis on rikutud tema juhtimisõigust.

Kuna J. Terna esindas 1/2 koosolekul osalenud osanike häältest, siis tema häältest ei piisanud

juhatuse liikme tagasikutsumiseks ja otsus, millega hageja kutsuti juhatuse liikme kohalt tagasi, on

vastuolus seadusega.

3. Kostja vaidles hagile vastu. Vastuväidete kohaselt postitas kostja juhatuse liige koosoleku

kokkukutsumise teate 25. septembril 2007 ja hageja väited koosoleku kokkukutsumise korra

rikkumisest on asjakohatud. Isegi juhul, kui koosoleku kokkukutsumise korda oleks rikutud, ei ole

osanike otsused tühised. Koosolekust võttis osa nii J. Terna esindaja kui ka hageja. Seega olid

koosolekul esindatud kõik osanikud, mistõttu on mõlemad osanikud saanud koosolekul oma õigusi

kaitsta ja koosolek oli õigustatud otsuseid vastu võtma. Koosolekul vastu võetud otsused olid

kokkukutsumise teatega piisavalt teatavaks tehtud. Küsimuste arutamine sisaldab muu hulgas

andmete ja tehingute kontrollimist, hindamist ja kahtluste korral tagajärgede likvideerimiseks

meetmete kasutusele võtmist. Teates märgitud informatsioon oli piisav selleks, et kui osanikul tekkis

küsimusi, siis oli tal võimalus need juhatusele esitada. Hageja ei kasutanud õigust saada lisateavet.

Kuna otsustati küsimusi, mis puudutasid hageja ja kostja vahel tehtud tehingute ning hageja poolt

kostja nimel tehtud tehingute kontrollimist või hindamist ja hageja vabastamist vastutusest tegevuse

eest juhatuse liikmena, siis ei olnud hagejal hääleõigust. Isegi juhul, kui osanike 5. oktoobri 2007. a

koosoleku otsused ei ole kehtivad, on nimetatud otsuseid kinnitanud osanike 29. jaanuari 2008. a

koosolek.

4. Tartu Maakohus jättis 25. märtsi 2008. a otsusega hagi rahuldamata ning kostja menetluskulud

hageja kanda.

Maakohtu otsuse kohaselt loetakse osanike koosolek seaduspäraselt kokku kutsutuks, kui kutse

saadetakse osanike nimekirja kantud aadressil ja sellisel viisil, et kutse peaks tavalise edastamise

korral osanikuni jõudma vähemalt nädal enne koosoleku toimumist. Postitöö tavalisteks tingimusteks

luges maakohus tähtstandardkirja saajale edastamise postitamise päevale ülejärgneval postkontori

tööpäeval. AS Eesti Post väljavõtte ja postikviitungiga on tõendatud, et kostja juhatuse liige postitas

osanike koosoleku kokkukutsumise teate hagejale 25. septembril 2007. Tavapäraselt toimiva

postiteenuse korral oleks hageja pidanud koosoleku toimumise teate kätte saama 27. septembril 2007.

27. september 2007 oli neljapäev, mistõttu möödus nädalane tähtaeg TsÜS § 135 lg 5 kohaselt

järgmisel neljapäeval, s.o 4. oktoobril 2007. Arvestades, et koosolek toimus 5. oktoobril 2007, ei ole

ÄS § 172 lg-s 1 sätestatud osanike koosoleku kokkukutsumise korda rikutud. Kostja ei vastuta, kui

hageja ei viibi osanike nimekirja kantud aadressil või on viivituses kirja vastuvõtmisega muudel

põhjustel. Kuivõrd osanike koosoleku kokkukutsumise korda ei ole rikutud, siis ei oma tähtsust

asjaolu, et hageja ei ole osanike otsuseid heaks kiitnud.

Isegi juhul, kui koosoleku kokkukutsumise korda oleks rikutud, ei ole osanike 5. oktoobri 2007. a

otsus tühine. ÄS § 1721 kohaselt, kui osanike koosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud

seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole osanike koosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud

siis, kui koosolekul osalevad või on esindatud kõik osanikud. Sellisel koosolekul tehtud otsused on

tühised, kui osanikud, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, otsust heaks ei kiida. Osanike

koosolekust võtsid osa nii J. Terna esindaja kui ka hageja, mistõttu olid koosolekul esindatud kõik

osanikud ja koosolek oli õigustatud vastu võtma otsuseid. Mõlemad osanikud said koosolekul

teostada oma õigusi. Lisaks nähtub osanike koosoleku protokollist, et hageja oli nõus koosoleku

pidamisega.

Maakohus ei nõustunud hageja väitega, et koosolekul vastu võetud otsuseid ei olnud koosoleku

päevakorras, mistõttu on nimetatud otsused vastuolus seadusega. 5. oktoobril 2007 osanike

koosolekul vastu võetud otsused olid osanikele koosoleku kokkukutsumise teatega piisavalt teatavaks

tehtud. Koosoleku kokkukutsumise teates oli selgesõnaliselt fikseeritud, et arutlusele tulevad hageja

poolt osaühingu nimel tehtud tehinguid puudutavad küsimused, hageja ja osaühingu vahel tehtud

tehingute, sh ülekannete ja laenude andmisega seonduvad küsimused ning hageja vastutust, sh

tagasikutsumist puudutavad küsimused. Päevakorras toodud küsimuste arutamine võib muu hulgas

sisaldada andmete ja tehingute kontrollimist, hindamist ning tagajärgede likvideerimiseks meetmete

kasutusele võtmist. Kui osanikul tekib päevakorras märgitud küsimuste kohta küsimusi, on tal õigus

need juhatusele esitada.

Arvestades, et otsustati küsimusi, mis puudutasid hageja ja kostja vahel tehtud tehingute ning hageja

poolt kostja nimel tehtud tehingute kontrollimist või hindamist, ei olnud hagejal koosoleku

päevakorras olnud küsimuste 1-2 otsustamisel ÄS § 177 lg 1 alusel hääleõigust. Samuti puudus

hagejal kolmanda küsimuse otsustamisel hääleõigus, sest arutati hageja vabastamist kohustustest,

tagasikutsumist juhatuse liikme kohalt. Seega võis hageja hääleõigust päevakorrapunktide 1-3

otsustamisel piirata. Kuivõrd kohus tuvastas, et osanike 5. oktoobri 2007. a koosoleku otsused ei ole

tühised ega vastuolus seadusega, siis pole ka alust neid ÄS § 178 lg 1 alusel kehtetuks tunnistada.

Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, puudub põhjendus võtta seisukoht kostja täiendavas vastuses

märgitud 22. jaanuari 2008 ja 29. jaanuari 2008 osanike koosolekul vastu võetud otsuse kohta.

5. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada

ning teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

6. Tartu Ringkonnakohus jättis 12. septembri 2008. a otsusega maakohtu otsuse muutmata. Kõik

menetluskulud jättis ringkonnakohus hageja kanda.

Ringkonnakohtu otsuse kohaselt on ekslik hageja väide, et rikutud on ÄS § 172 lg-s 1 sätestatud

osanike koosoleku kokkukutsumise korda. ÄS § 172 lg 1 kohaselt saadab juhatus osanike koosoleku

toimumise teate kõigile osanikele. Teade saadetakse osanike nimekirja kantud aadressil. Kui osaühing

teab või peab teadma, et osaniku aadress erineb osanike nimekirja kantust, tuleb teade saata ka sellel

aadressil. Teade peab olema saadetud selliselt, et see tavalise edastamise korral jõuaks adressaadini

vähemalt üks nädal enne koosoleku toimumist. ÄS § 172 lg-t 1 tuleb kohaldada kooskõlas TsÜS §-ga

69. Koosoleku kokkukutsumise teade on käsitatav tahteavaldusena ja see muutus kehtivaks

kättesaamisega (TsÜS § 69 lg 1). Eemalviibijale tehtud tahteavaldus loetakse kättesaaduks, kui see on

jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda (TsÜS § 69

lg 2). TsÜS § 69 lg 4 kohaselt, kui tahteavaldus, mis pidi tahteavalduse saajani jõudma kindla

ajavahemiku jooksul, jõuab tahteavalduse saajani hilinenult, loetakse tahteavaldus õigel ajal

kättesaaduks, kui tahteavaldus ei jõudnud tahteavalduse saajani õigeaegselt asjaolude tõttu, mille

esinemise riisikot kannab tahteavalduse saaja. Tahteavaldus jõudis saaja (hageja) elukohta tähtaegselt

ja tal oli mõistlik võimalus sellega tutvuda, kuna põhjendused (hageja oli kaugsõiduautojuht ja saabus

Eestisse alles 5. oktoobril 2007), mis hageja kokkukutsumise teate hilinemisega kättesaamise kohta

on esitanud, kuuluvad hageja vastutusalasse, mistõttu saatja nendega arvestada ei saanud ega ka

pidanud seda tegema.

Tõendatud ei ole hageja väide, et rikutud oli ÄS §-s 172 sätestatud koosoleku kokkukutsumise teate

nõudeid. TsMS § 230 lg-s 1 sätestatud üldreegli kohaselt peab kumbki pool tõendama asjaolusid,

millele tuginevad tema nõuded. Hageja esitas väite, et 5. oktoobri 2007 koosoleku kokkukutsumise

teade ei vastanud ÄS § 172 nõuetele. Kostja vaidles sellele vastu. Hageja ei ole esitanud maakohtule

vaidlusalust koosoleku kokkukutsumise teadet, seega on tema väide tõendamata.

Asjakohane ei ole hageja väide, et koosoleku kokkukutsumise teade ei ole kooskõlas hea usu

põhimõttega, kuna koosoleku kokkukutsujaks oli üks osanik, kellel oli seetõttu rohkem

informatsiooni. Kuigi kokkukutsujal on eelduslikult rohkem informatsiooni, tuleb arvestada ka seda,

et osaühingul oli kaks osanikku, kes olid mõlemad juhatuse liikmed. Seega ei ole usutav hageja

väide, et temal juhatuse liikmena ei olnud piisavalt informatsiooni. Juhatuse kui osaühingu

juhtimisorgani pädevus on reguleeritud ÄS §-s 180 ning juhatuse liikme ülesanne on kursis olla

osaühingu tehingutega. Pooled ei vaidle selle üle, et koosoleku kokkukutsumise teatest nähtus, et

arutuse all on hageja tehtud tehingud. Hagejal juhatuse liikmena oli õigus lisainformatsiooni ise

koguda, selle võimaluse takistatusele hageja viidanud ei ole.

Väär on hageja väide, et maakohus ei ole põhjendanud oma seisukohta hageja hääleõiguse piiramise

küsimuses. Maakohus on põhjendused viitega ÄS §-le 177 esitanud. Hageja tugineb oma väidetes

üldsätetele (ÄS § 148 lg 5 ja § 174 lg-d 1, 3), kuid maakohus on põhjendatult tõlgendanud

hääleõigust erisätte, § 177 lg 1 kaudu.

Maakohus on õigesti jõudnud järeldusele, et kostja osanike 5. oktoobri 2007. a otsus ei ole tühine,

kuna puuduvad ÄS §-s 1771 nimetatud tühisuse alused.

Osanike 5. oktoobri 2007. a otsuse kehtetuks tunnistamise nõue ei ole praeguses asjas lubatav, kuna

ÄS § 178 lg 2 sätestab õigust lõpetava tähtaja. ÄS § 178 lg 2 kohaselt ei saa otsuse kehtetuks

tunnistamist nõuda, kui osanikud on otsust uue otsusega kinnitanud ja uue otsuse kohta ei ole

ÄS § 178 lg-s 1 nimetatud tähtaja jooksul esitatud samas lõikes nimetatud hagi. Asja materjalidest ei

nähtu, et hageja oleks esitanud hagi osanike 29. jaanuari 2008. a otsuse kohta. Pooled ei ole

tõstatanud vaidlust, et 29. jaanuari 2008. a otsus kinnitas 5. oktoobri 2007. a otsust.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7. Hageja palub kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata asi samale

ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

Hageja leiab kassatsioonkaebuses, et kohtud on ebaõigesti kohaldanud ÄS § 177 lg-t 1. Juhatuse

liikme valimisel ja tagasikutsumisel ei saa osaniku hääleõigust piirata. Riigikohus leidis tsiviilasjas

nr 3-2-1-65-08 tehtud lahendis, et ÄS § 177 lg 1 ei tähenda, nagu ei võiks osanik hääletada enda

valimisel juhatuse liikmeks, ametiaja pikendamisel ja tagasikutsumisel. J. Terna häältest ei piisanud

ÄS § 174 lg 1 kohaselt juhatuse liikme tagasikutsumiseks.

ÄS § 148 lg-ga 5, § 174 lg-ga 1 ja § 177 lg-ga 1 on vastuolus ka hagejal hääletamise keelamine

otsuste 1?2 vastuvõtmisel. Tulenevalt ÄS § 148 lg-st 5 on hagejal õigus osaleda osaühingu juhtimises

muu hulgas otsuste tegemise kaudu. Kui hagejal ei lubata osanike koosolekul otsuste vastuvõtmisel

hääletada, siis on rikutud tema juhtimisõigust.

Ringkonnakohus on valesti kohaldanud ÄS § 178 lg-t 2. Hagi esitamise ajal ei olnud osanikud

5. oktoobri 2007. a otsust uue otsusega kinnitanud. Pärast hagi esitamist ei ole ÄS § 178 lg 2

kohaldatav.

8. Kostja leiab vastuses kassatsioonkaebusele, et ringkonnakohtu lahend on seaduslik ja põhjendatud.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Kolleegium leiab, et kassatsioonkaebus ei anna alust ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks, kuid

TsMS § 692 lg 2 kohaselt tuleb osaliselt muuta ringkonnakohtu otsuse õiguslikke põhjendusi.

Kassatsioonkaebus tuleb jätta TsMS § 691 p 5 ja § 692 lg 2 alusel rahuldamata.

10. Praeguses tsiviilasjas on kassatsioonimenetluses vaidluse all küsimus, kas ÄS § 177 lg 1 piirab

osaniku hääleõigust juhatuse liikme tagasikutsumise otsustamisel, kui osanik ise on tagasikutsutav

juhatuse liige. Samuti vaieldakse selle üle, kas hagejal oli ÄS § 177 kohaselt hääleõigus kostja

osanike 5. oktoobri 2007. a koosoleku päevakorras olnud küsimuste 1-2 otsustamisel. Lisaks

vaieldakse ÄS § 178 lg 2 kohaldatavuse üle.

11. Kohtud on kolleegiumi arvates õigesti leidnud, et hagejal puudus küsimuste 1-2 otsustamisel

hääleõigus. ÄS § 177 lg 1 esimese lause kohaselt ei või osanik hääletada, kui otsustatakse küsimusi,

mis puudutavad osanikust juhatuse liikme või tema esindaja tegevuse kontrollimist või hindamist.

Koosoleku päevakorrapunktid 1-2 puudutasid hageja poolt kostja nimel tehtud tehingute ja hageja

ning kostja vahel tehtud tehingute kontrollimist. Selliste küsimuste otsustamisel ei võimalda

ÄS § 177 lg 1 esimene lause huvide konflikti vältimiseks osaühingu juhatuse liikmest osanikul

hääletada. Kassatsioonkaebuses viidatud ÄS § 148 lg 5 osaniku õiguse kohta osaleda osaühingu

juhtimises on üldnorm ja asjas ei kohaldu.

12. Kolleegium leiab, et kohtud on kohaldanud ÄS § 177 lg 1 esimest lauset valesti, kui leidsid, et

nimetatud säte piirab juhatuse liikmest osaniku hääleõigust oma tagasikutsumise küsimuse

otsustamisel. Riigikohus on 8. oktoobril 2008 tsiviilasjas nr 3-2-1-65-08 tehtud otsuse p-s 31 leidnud,

et ÄS § 177 lg 1 ei keela osanikul hääletada enda valimisel juhatuse liikmeks, ametiaja pikendamisel

ja tagasikutsumisel. Kolleegium jääb selle seisukoha juurde. Vastupidine seisukoht tähendaks seda, et

osaühingu vähemusosanik saaks igal ajal tagasi kutsuda osaühingu enamusosanikust juhatuse liikme.

Kolleegium juhib lisaks tähelepanu Riigikohtu 11. novembri 2008. a otsusele tsiviilasjas nr 3-2-1-92-

08, milles leiti, et osaühingus suuremat osa omava isiku otsused juhatuse liikme valimise ja

tagasikutsumise kohta ei ole heade kommetega vastuolus. Vastasel korral saaks(id) väiksema

osalusega isik(ud) pahatahtlikult takistada äriühingu normaalset majandustegevust.

Seega oli hagejal hääleõigus juhatuse liikme tagasikutsumise küsimuse otsustamisel. Kuna

vaidlustamata asjaolude kohaselt hagejale osanike koosolekul selles küsimuses hääleõigust ei antud,

tuleb vastata ka küsimusele, kas ilma hageja osaluseta tehtud juhatuse liikme tagasikutsumise otsus

on tühine ÄS § 1771 järgi või vaidlustatav ÄS § 178 lg 1 järgi. Tühisel ja vaidlustataval otsusel on

erinevad õiguslikud tagajärjed. Tühist otsust ei saa nt kinnitada, siiski saab vastu võtta sisuliselt

samasuguse otsuse, kui selles on varasema otsuse tühisuse alused kõrvaldatud. Otsuse

vaidlustamiseks on ettenähtud nõude aegumise tähtaeg kolm kuud alates osanike otsuse

vastuvõtmisest (ÄS § 178 lg 1 teine lause), tühisusele võib tugineda üldjuhul piiramatult (erand nt ÄS

§ 1771 lg 3, mille kohaselt ei saa tühisusele tugineda, kui otsuse alusel on tehtud kanne äriregistrisse

ja kande tegemisest on möödunud kaks aastat).

Kolleegium on seisukohal, et ilma osanikust juhatuse liikmele hääleõigust andmata tehtud otsus

osaniku tagasikutsumise kohta on vaidlustatav ÄS § 178 lg 1 järgi. Praegusel juhul ei esine otsuse

tühisuse aluseid ÄS § 1771 lg 1 järgi - otsus ei riku võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu

kehtestatud seaduse sätet ning ei ole vastuolus heade kommetega. Samuti ei ole rikutud koosoleku

kokkukutsumise korda. Rikutud on ÄS § 177, mis ei näe praegusel juhul ette hääleõiguse piiramist

ning seetõttu on otsus vaidlustatav ÄS § 178 lg 1 järgi. Selle kohaselt võib kohus tunnistada

kehtetuks seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva osanike otsuse.

Maakohus on jätnud hagi rahuldamata muu hulgas selle tõttu, et maakohtu arvamuse kohaselt ei ole

osanikul tema kui juhatuse liikme tagasikutsumisel hääleõigust. Ringkonnakohus ei ole selles osas

maakohtu otsust muutnud. Eespool esitatu kohaselt on see seisukoht ebaõige ning selles osas tuleb

muuta ringkonnakohtu otsuse põhjendusi.

Kolleegium juhib kohtute tähelepanu ka maakohtu väärale seisukohale, et puudub alus ÄS § 178 lg 1

järgi otsuse kehtetuks tunnistamiseks, kui kohus on enne tuvastanud, et otsus ei ole tühine. Otsuse

tühisuse ja kehtetuks tunnistamise alused ei kattu ning seega võib olla alus tunnistada kehtetuks

selline otsus, mis ei ole tühine.

13. Ringkonnakohus luges õigesti lõppenuks osanike 5. oktoobri 2007. a otsuse vaidlustamise õiguse.

ÄS § 178 lg 2 kohaselt ei saa nõuda otsuse kehtetuks tunnistamist, kui osanikud on otsust uue

otsusega kinnitanud ja uue otsuse kohta ei ole ÄS § 178 lg-s 1 nimetatud tähtaja jooksul esitatud

samas lõikes nimetatud hagi.

Kolleegium ei näe alust tõlgendada ÄS § 178 lg-t 2 selliselt, et see ei kohalduks siis, kui vaidlustatud

otsust kinnitav otsus tehti pärast nn esimese osanike koosoleku otsust vaidlustava hagi esitamist. ÄS

§ 178 lg 2 eesmärk (luua õigusselguse tagamise võimalus nn esimese otsuse kehtivuse küsimuses

enne selle kohta kohtulahendi tegemist) selleks alust ei anna. Seega tuleb hagi 5. oktoobri 2007. a

otsuse (päevakorrapunkti nr 3 osas) kehtetuks tunnistamiseks jätta rahuldamata seetõttu, et hageja ei

ole esitanud hagi kostja osanike 29. jaanuari 2008. a koosoleku (kinnitava) otsuse kehtetuks

tunnistamiseks. Ringkonnakohus on otsuses ÄS § 178 lg-le 2 tuginedes õigesti leidnud, et osanike

5. oktoobri 2007. a otsust ei saa vaidlustada, kuid ei ole samas muutnud maakohtu otsust, mille

kohaselt jäeti hagi rahuldamata osaniku hääleõiguse puudumisele tuginedes ja ÄS § 178 lg 1 kohta ei

peetud seisukoha võtmist vajalikuks. Selles osas tuleb muuta ringkonnakohtu otsuse põhjendusi.

14. Kassatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb hageja tasutud kautsjon arvata TsMS § 149

lg 4 teise lause alusel riigituludesse. Kolleegium jätab kassatsiooniastme menetluskulud hageja

kanda.

Jaak Luik, Henn Jõks, Tambet Tampuu