3-2-1-136-08 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-136-08

Otsuse kuupäev

Tartu, 22. jaanuar 2009. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Ants Kull, liikmed Lea Laarmaa ja Tambet Tampuu

Kohtuasi

Osaühingu Thorsten hagi Vladimir Miðtðenski vastu

15 000 krooni saamiseks.

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 9. septembri 2008. a otsus tsiviilasjas

nr 2-06-1051

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Osaühingu Thorsten kassatsioonkaebus

Tsiviilasja hind

15 000 krooni

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja Osaühing Thorsten (registrikood xxxxxxxx), esindaja

vandeadvokaat Ljudmila Tamar

Kostja Vladimir Miðtðenski (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja

Vladimir Ðemanski

Asja läbivaatamise kuupäev

5. jaanuar 2009. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 9. septembri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 2-06-1051 ja

saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

2. Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

3. Tagastada Osaühingule Thorsten 17. septembril 2008. a kassatsioonkaebuselt tasutud

kautsjon 400 (nelisada) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Osaühing Thorsten (hageja) esitas 17. jaanuaril 2006. a Harju Maakohtule hagi Vladimir

Miðtðenski (kostja) vastu, milles palus kostjalt välja mõista tühise tehingu alusel saadud

15 000 krooni.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled ja osaühing VALI KINNISVARA (kolmas isik) maaklerina

30. septembril 2005. a lihtkirjaliku broneerimislepingu (edaspidi leping). Lepingu järgi kohustus

kostja müüma hagejale kolmanda isiku vahendusel hiljemalt 1. oktoobril 2005 korteri asukohaga

Tallinn, Kentmanni 24-11 müügihinnaga 1 480 000 krooni. Hageja kohustus tasuma 15 000 krooni

käsiraha kolmandale isikule. Ülejäänud müügisumma 1 465 000 krooni pidi hageja tasuma

notariaalse müügilepingu sõlmimise päevaks notari deposiitkontole. 30. augustiks 2005 oli hageja

tasunud käsiraha 15 000 krooni kolmanda isiku pangakontole.

Pooled ei sõlminud ettenähtud kuupäevaks müügilepingut. 3. novembril 2005 esitas kostja hagejale

pretensiooni, nõudes leppetrahvi 15 000 krooni tasumist. Hageja esitas omakorda pretensiooni

kolmandale isikule 15 000 krooni tagastamiseks, mida viimane ei rahuldanud. Võlaõigusseadus

sätestab, et kui leping tuleb sõlmida teatud vormis, tuleb selles vormis sõlmida ka kokkulepped

tagatise ja teiste kõrvalkohustuste kohta. Kuivõrd leping on vorminõude järgimata jätmise tõttu

tühine, siis on tühised ka kõrvalkokkulepped käsiraha ja leppetrahvi kohta. Kolmas isik on saanud

tühise tehingu alusel hagejalt 15 000 krooni. See summa tuleb tagastada kostjal, sest lepingu kohaselt

tuli nimetatud summa tasuda käsirahana kolmandale isikule.

2. Kostja nõustus hagejaga selles, et leping on vorminõude järgimata jätmise tõttu tühine, mistõttu on

tühine ka kõrvalkokkulepe (nt käsiraha kohta). Kostja ei ole andnud hagejale korraldust raha

ülekandmiseks kolmandale isikule. Hageja tegi seda ise vabatahtlikult kokkuleppe alusel kolmanda

isikuga. Põhjendamatu ja tõendamata on hageja väide, et raha tegelikuks saajaks oli kostja. Hageja

saab nõuda 15 000 krooni tagastamist kolmandalt isikult kui selle summa saajalt.

3. Harju Maakohus rahuldas 4. veebruari 2008. a otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja

15 000 krooni.

Maakohus tuvastas, et 30. septembri 2005. a leping oli kinnisasja omandamisele suunatud

müügilepingu eelleping, mis on vorminõuete täitmata jätmise tõttu tühine. Hageja on tasunud korteri

müügihinnast 15 000 krooni kolmanda isiku pangakontole. Lepingu p 3.1.1 järgi tuli 15 000 krooni

tasuda broneerimistasuna (käsirahana) müügihinna kohustuse katteks kolmanda isikuga sõlmitud

maaklerilepingu alusel. Nimetatud summa arvestati ka leppetrahvina. Maaklerilepingut esitatud ei

ole. Ühises lepingus tagati käsirahaga ja leppetrahviga hageja kohustust osta korteriomand.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 84 lg 1 järgi ei ole tühisel tehingul algusest peale

õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele,

kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1029 sätestab, et kui üleandja on

võlausaldaja korraldusel täitnud kohustuse kolmandale isikule, võib üleandja VÕS § 1028 lg-s 1

nimetatud juhul nõuda üleantu tagastamist üksnes võlausaldajalt või isikult, keda ta ekslikult pidas

võlausaldajaks. Kuigi hageja on kohustuse täitnud kehtetu lepingu alusel kolmandale isikule, saab

tagastamist nõuda üksnes kostjalt, kuna hageja täitis müügihinna tasumise kohustust, mitte

vahendustasu maksmise kohustust maaklerilepingu alusel. Ka kolmas isik viitab vastuses hageja

24. novembri 2005. a nõudekirjale makstud tagatisele, mitte vahendustasule maaklerilepingu alusel.

4. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsioonkaebuse kostja, kes palus maakohtu otsuse tühistada ja

teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

5. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 9. septembri 2008. a otsusega maakohtu otsuse ja tegi uue

otsuse, millega jättis hagi kostja vastu 15 000 krooni saamiseks rahuldamata.

Ringkonnakohus leidis, et maakohus kohaldas ekslikult VÕS § 1029. Vaadeldaval juhul maksis

hageja kolmandale isikule 15 000 krooni 30. augustil 2005. a, viidates 30. septembri 2005. a

lepingule. Seega tasus hageja selle summa kuu aega enne lepingu, mille tühisusele ta tugineb,

sõlmimist. Puuduvad andmed ja hageja ei väidagi, et nimetatud ülekanne oleks tehtud kostja

korraldusel, et pooltel oleks olnud sellel ajal lepingulised suhted ning et hagejal oleks sellel alusel

kostja vastu rahaline kohustus. Lihtkirjalikus eellepingus leppisid pooled ja kolmas isik kokku, et

juhul, kui hageja jätab eellepingu täitmata, jääb 15 000 krooni kolmandale isikule broneerimistasuna.

Eeltoodu ei tähenda, et hageja andis selle summa kolmandale isikule kostja ühepoolse korralduse

alusel. Kuivõrd kostja pole saanud tühise tehingu järgi 15 000 krooni, ei ole ka alust hagi

rahuldamiseks TsÜS § 84 lg 1 ja VÕS § 1028 lg 1 järgi.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6. Kassatsioonkaebuses palub hageja ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata asi uueks

läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.

Ringkonnakohus rikkus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg-t 4, kui ta tuvastas

asjaolusid, millele kostja ei ole menetluses tuginenud. Ringkonnakohus leidis, et hageja oli maksnud

kolmandale isikule 15 000 krooni kuu aega enne eellepingu sõlmimist. Sellist väidet ei ole kostja

varasemas menetluses ega apellatsioonkaebuses esitanud.

Samuti rikkus ringkonnakohus TsMS § 654 lg-t 5, kui ta ei vastanud hageja väidetele, et hageja on

tasunud lepingu täitmisena käsiraha 15 000 krooni, ning leidis, et asjas ei oma tähtsust see, et kolmas

isik ei ole kostjale midagi maksnud. Müügihinna tasumise kohustus tuli hagejal kui ostjal täita

kostjale kui müüjale. Seega maksis hageja käsiraha kostja kasuks. Kuivõrd leping oli tühine, oli

hagejal õigus selle alusel tasutu VÕS § 1028 järgi tagasi saada. Kostja leiab ekslikult, et

15 000 krooni on makstud kolmandale isikule maakleritasuna, mitte käsirahana. Kostja ei

põhjendanud, miks ta leidis, et hageja sõlmis kolmanda isikuga maaklerilepingu. Käsiraha maksmise

korraldus tulenes lepingust ning seda summat ei saa lugeda hageja kohustuseks tasuda maakleritasu.

7. Vastuses kassatsioonkaebusele pidas kostja ringkonnakohtu otsust põhjendatuks ja palus jätta

kaebuse rahuldamata ning kohtukulud hageja kanda.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 692 lg 1 p 2 alusel tühistada

menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Asi tuleb saata TsMS § 691 p 2 alusel samale

ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

9. Kassatsioonkaebuse kohaselt on ringkonnakohus rikkunud menetlusõiguse norme, kui tuvastas

asjaolusid, millele kostja ei ole menetluses tuginenud. Kolleegium sellise järeldusega ei nõustu.

TsMS § 436 lg 3 järgi võib kohus tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik

uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. Sama paragrahvi

4. lõige sätestab, et otsust tehes ei või kohus tugineda asjaolule, mida ei ole menetluses arutatud.

Tulenevalt TsMS § 351 lg-st 1 arutab kohus menetlusosalistega vaidlusaluseid asjaolusid ja suhteid

vajalikus ulatuses nii faktilisest kui ka õiguslikust küljest. Sama paragrahvi 2. lõike järgi võimaldab

kohus pooltel esitada kõigi asjasse puutuvate asjaolude kohta õigel ajal ja täielikult oma seisukoha.

Ringkonnakohus ei ole viidatud sätteid rikkunud.

Vaadeldavas asjas on ringkonnakohus leidnud, et hageja maksis kolmandale isikule 15 000 krooni

kuu aega enne lepingu, mille tühisusele ta tugineb, sõlmimist. Viidatud asjaolu on tõendatud asjas

esitatud dokumentidega (30. septembril 2005. a sõlmitud leping ja konto väljavõte 15 000 krooni

tasumise kohta 30. augustil 2005. a (tlk-d 7-11)). Nimetatud dokumendid esitas hageja hagiavalduse

lisana oma nõude tõendamiseks ning kohtutel tuli neid TsMS § 243 järgi uurida ja hinnata. Viidatud

tõendid olid menetluses arutluse all ning pooltel oli võimalus esitada nende kohta oma seisukohad.

10. Kolleegium nõustub hageja kassatsioonkaebuse väitega, et ringkonnakohus rikkus

menetlusõiguse norme, kui jättis analüüsimata väited, mille hageja esitas vastuses

apellatsioonkaebusele. Kui apellatsioonikohus asub esimese astme kohtust vastupidisele seisukohale,

peab ta TsMS § 654 lg-st 4 ning § 442 lg-st 8 tulenevalt oma seisukohta põhjendama ning märkima

otsuses tuvastatud asjaolud, nendest tehtud järeldused, ja tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused.

TsMS § 654 lg 5 sätestab, et kohus peab võtma põhjendatud seisukoha poolte kõigi esitatud faktiliste

ja õiguslike väidete kohta, muu hulgas seletama lühidalt, miks üks või teine asjaolu ei oma asja

lahendamisel tähendust. Ringkonnakohtu otsus ei vasta eeltoodud nõuetele. Kolleegium märgib

lisaks, et 1. jaanuaril 2009. a jõustunud tsiviilkohtumenetluse seadustiku muudatustega on TsMS

§ 654 lg-t 5 täiendatud teise lausega, mille kohaselt, kui ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse ja

teeb uue otsuse, siis tuleb tal võtta otsuses seisukoht poolte poolt maakohtu menetluses esitatud

kõikide väidete ja vastuväidete kohta.

Hageja tugines oma nõudes sellele, et ta on kostjaga sõlmitud tühise lepingu täitnud, tasudes

lepingust tulenevalt 15 000 krooni kolmandale isikule. Kuivõrd TsÜS § 84 lg 1 järgi tagastatakse

tühise tehingu alusel saadu vastavalt alusetu rikastumise sätetele, tuli kohtutel lähtuda

võlaõigusseaduses kohustuse täitmisena saadu tagasinõudmist reguleerivatest paragrahvidest. Nii

analüüsisid kohtud õigesti VÕS § 1028, mis sätestab kohustuse täitmisena saadu tagasinõudmise

alused. Hageja väitis samuti, et raha maksmine oli suunatud kostjale ja tema kasuks, sest müügihinna

tasumise kohustus tuli täita tal ostjana kostjale kui müüjale ning 15 000 krooni tasumine kolmandale

isikule (mitte kostjale) ei oma hageja ja kostja õiguslikes suhetes tähtsust. Ringkonnakohus asus

põhjendatult seisukohale, et asjas ei ole kohaldatav VÕS § 1029, sest puuduvad tõendid, mille

kohaselt hageja kandis 15 000 krooni üle kolmandale isikule kostja korraldusel.

11. Ringkonnakohus jättis aga kontrollimata, kas hageja väited annavad alust kohaldada VÕS § 1030.

Viidatud säte on VÕS § 1029 kõrval VÕS § 1028 suhtes erinormiks, sätestades erandi üldreeglist,

mille kohaselt võib üleantu tagasi nõuda isikult, kes on soorituse saajaks. Nii sätestab VÕS § 1030

lg 1, et kui üleandja on saajale midagi üle andnud saaja kasuks sõlmitud lepingu täitmisena, võib

üleandja VÕS § 1028 lg-s 1 nimetatud juhul saajale üleantu tagastamist nõuda ka teiselt

lepingupoolelt või isikult, keda ta ekslikult pidas lepingupooleks. Kolleegium jääb 8. mail 2006. a

tsiviilasjas nr 3-2-1-32-06 tehtud otsuse p-s 19 väljendatud seisukoha juurde, mille kohaselt saab

VÕS § 1028 järgi üleandja nõuda üleantu tagasi soorituse saajalt, kuid erandina võimaldab seadus

lisaks soorituse saajale nõuda raha tagasi ka kolmandalt isikult VÕS § 1030 lg 1 järgi kolmanda isiku

kasuks sõlmitud lepingu puhul (VÕS § 80). Seega on soorituse tegijal VÕS § 1030 lg-s 1 nimetatud

eelduste esinemisel õigus valida, kas ta nõuab VÕS § 1028 lg-st 1 tuleneval alusel saadu tagastamist

lepingu poolelt või lepinguga soodustatud kolmandalt isikult.

12. Asja uuel läbivaatamisel tuleb ringkonnakohtul otsustada, kas esitatud asjaolude ja poolte väidete

alusel on asjas kohaldatav VÕS § 1030. Kui ringkonnakohus tuvastab asja uuel läbivaatamisel, et

tühises lepingus 15 000 krooni maksmise kohta kokkulepitut saab tõlgendada tühise lepinguna

kolmanda isiku kasuks (VÕS § 80), tuleb arvestada, et hagejal on õigus nõuda üleantu tagastamist ka

kostjalt.

13. Menetluskulude jaotus määratakse kindlaks asja uuel läbivaatamisel sõltuvalt selle tulemusest.

14. Hageja kassatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb talle TsMS § 149 lg 4 esimese lause

alusel tagastada kassatsioonikautsjon.

Ants Kull, Lea Laarmaa, Tambet Tampuu