3-3-1-88-08 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-3-1-88-08

Otsuse kuupäev

21. jaanuar 2009

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Jüri Põld

Kohtuasi

Aleksandr Dorožko kaebus Tartu Vangla poolt märgukirjale

tähtaegselt vastamata jätmise toimingu õigusvastaseks

tunnistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 16. oktoobri 2008. a otsus haldusasjas

nr 3-08-885

Menetluse alus Riigikohtus

Aleksandr Dorožko kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Rahuldada Aleksandr Dorožko kassatsioonkaebus.

Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 16. oktoobri 2008. a otsus ja Tartu Halduskohtu 20. juuni

2008. a otsus haldusasjas nr 3-08-885. Teha asjas uus otsus, millega Aleksandr Dorožko kaebus

rahuldada ning tunnistada õigusvastaseks Tartu Vangla toiming, mis seisnes Aleksandr

Dorožko 27. veebruari 2008. a märgukirjale tähtaegselt vastamata jätmises.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aleksandr Dorožko esitas 15. veebruaril 2008 Tartu Vanglale märgukirja, milles leidis, et Tartu

Vangla kodukord, mida kaebaja peab täitma, sisaldab puudusi. Tartu Vangla vastas A. Dorožkole

27. veebruari 2008. a kirjaga nr V1/1271-1, milles tänas teda osutatud märkuste eest Tartu Vangla

direktori 30. jaanuari 2008. a käskkirjaga nr 1-3/10 kinnitatud Tartu Vangla kodukorra võimalike

puuduste kohta. A. Dorožko soovis saada sisulist vastust ja esitas 27. märtsil 2008 vaide

Justiitsministeeriumile. Tartu Vangla teatas 3. aprilli 2008. a kirjaga nr E5-70 A. Dorožkole, et

rahuldab vaide ning koostab temale vastuse Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduses

sätestatud korras.

2. Aleksandr Dorožko esitas 6. mail 2008 halduskohtule kaebuse, milles palus kohustada Tartu

Vanglat vastama kaebaja märgukirjale, sest vastustaja ei olnud kaebaja selgitustaotlusele sisulist

vastust andnud. Tartu Vangla vastas kaebaja märgukirjale sisuliselt 2. mai 2008. a kirjaga nr V1/1271,

mille kaebaja sai kätte 7. mail 2008. A. Dorožko loobus seetõttu kohustamisnõudest, kuid palus

tuvastada Tartu Vangla toimingu õigusvastasus seoses kaebaja märgukirjale mittetähtaegse

vastamisega. Kaebaja põhjendatud huviks on edaspidi vältida vanglapoolset vastamise tähtaegade

rikkumist.

3. Tartu Vangla vastuväidete kohaselt sai vastustaja alles 27. märtsil 2008 esitatud vaidest teada, et

kaebaja soovib märgukirjale sisulist vastust. Vaie rahuldati 3. aprillil 2008 ja kaebajale anti teada, et

talle koostatakse sisuline vastus Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seadusega (MSVS)

kehtestatud korras. Vastustaja on andnud märgukirjale sisulise vastuse. Vastustaja taotles menetluse

lõpetamist HKMS § 24 lg 1 p 4 alusel, kuna kaevatav toiming on sooritatud ja kaebajal puudub

edasiseks vaidluseks põhjendatud huvi.

4. Tartu Halduskohus jättis 20. juuni 2008. a otsusega kaebuse rahuldamata. Halduskohus leidis, et

kuna märgukirjast ei nähtunud, et kaebaja soovis saada sisulist vastust märgukirjas viidatud Tartu

Vangla kodukorra sätetele, piirdus vangla tänuga, mille edastas kaebajale 27. veebruaril 2008.

Kaebaja esitas 27. märtsil 2008 vaide, mille vastustaja 3. aprillil 2008 rahuldas ning teavitas kaebajat,

et tema pöördumisele antakse sisuline vastus Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduses

sätestatud korras. Kohus leidis, et märgukirjale vastamise tähtaega tuleb hakata arvutama vaide

registreerimisest, s.o 27. märtsist 2008, mil vastustajale oli arusaadav, et kaebaja soovis sisulist

vastust. Üldjuhul on vastamise tähtaeg MSVS §-st 6 tulenevalt 30 kalendripäeva arvates märgukirja

või selgitustaotluse registreerimisest, kuid erilise vajaduse korral võib asja keerukusest lähtuvalt

vastamise tähtaega pikendada kuni kahe kuuni, millest isikut teavitatakse. Antud juhul teavitati isikut

3. aprillil 2008, et vastus koostatakse. Märgukirjale koostati vastus 2. mail 2008 ja toimetati kaebajale

kätte 7. mail 2008.

Arvestades 30-kalendripäevast vastamise tähtaega, tulnuks kaebajale vastata 28. aprillil 2008

(esmaspäev). Kaebaja sai vastuse märgukirjale kätte üheksakalendripäevase hilinemisega, kuid

nimetatud viivitus ei saa olla niisugune süüline rikkumine, mis annaks aluse tunnistada vangla

toiming (hilinenud vastamine) õigusvastaseks. Kaebaja oli alates 3. aprillist 2008 teadlik, et tema

märgukirja menetletakse ja sellele on asutud sisuliselt vastama ning MSVS § 6 kohaselt võib erilise

vajaduse korral vastata ka kuni kahekuulise tähtaja jooksul. Kohus oli seisukohal, et Tartu Vangla ei

ole ohustanud kaebaja õigusi seoses märgukirjale vastuse hilisema edastamisega, mistõttu jäeti

kaebus rahuldamata.

5. Tartu Ringkonnakohus jättis 16. oktoobri 2008. a otsusega Tartu Halduskohtu 20. juuni 2008. a

otsuse muutmata ja A. Dorožko apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustus

halduskohtu otsuse põhjendustega ega pidanud vajalikuks neid korrata, leides, et ükski

apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei anna alust halduskohtu otsuse tühistamiseks.

Vaidlus puudub selle üle, et avaldusele ei ole tähtaegselt vastatud, kuna arvestades vaide

registreerimisest 27. märtsil 2008, oleks tulnud kaebajale vastata 28. aprillil 2008. Halduskohus on

õigesti leidnud, et üheksakalendripäevane vastamisega hilinemine ei ole niisugune süüline rikkumine,

mis annaks aluse tunnistada hilinemine õigusvastaseks. Sellega ei ole kuidagi ohtu seatud kaebaja

õigusi. Kui isegi tuvastada antud juhul toimingu õigusvastasus, siis ei saavutata sellega apellandi

poolt soovitud eesmärki, milleks on asjaolu, et vangla ei rikuks edaspidi vastamise tähtaega.

Kohtuotsusega ei saa välistada sellise olukorra kordumist.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6. Aleksandr Dorožko palub kassatsioonkaebuses kohtute otsused tühistada ja teha asjas uus otsus,

millega kaebus rahuldada. Kassaator märgib, et mõlemad kohtud tuvastasid, et vangla vastas

märgukirjale üheksapäevase viivitusega, mis on iseenesest õigusvastane ning kohtud oleksid pidanud

seda otsuse resolutsioonis ka märkima. Asjakohane ei ole viide sellele, et kuna rikkumine polnud

suur, siis ei riku see kaebaja õigusi. MSVS § 6 järgi on vastamistähtaeg 30 päeva ja see oli vanglale

kohustuslik. Kuna kohtud leidsid, et vangla vastas viivitusega, ei saanud seda jätta õigusvastaseks

tunnistamata. Kui rikkumine on tuvastatud, siis tuleb seda ka tunnistada. Kohus ei saa lubada täita

seadust ainult natukene. Kohus on põhjendatud huvi (preventiivne eesmärk) pidanud olemasolevaks

ja kaebust sisuliselt menetlenud. Antud juhul kohtud faktiliselt legaliseerisid märgukirjale vastamise

tähtaja rikkumise.

7. Tartu Vangla vaidleb kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele vastu ja palub selle jätta

rahuldamata. Vastustaja märgib, et tuvastamiskaebuse esitamiseks peab isikul olema põhjendatud

huvi ja õigusvastasuse tuvastamine peaks isikul aitama oma õigusi kaitsta. Kassaatori huvi on, et

vangla edaspidi vastaks kirjadele tähtaegselt. Kassaatori õiguste rikkumisega oleks tegu juhul, kui

vangla oleks tema märgukirjale üldse vastamata jätnud. Vastamisega hilinemine ei ole niisugune

süüline rikkumine, mis annab aluse tunnistada hilinemine õigusvastaseks. Kui isegi tuvastada antud

toimingu õigusvastasus, ei saavutata sellega kassaatori poolt soovitud eesmärki, milleks on asjaolu, et

vangla edaspidi vastamise tähtaega ei rikuks.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Riigikohtu halduskolleegium leiab, et kassatsioonkaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

9. Kohtud on tuvastanud ja asjas ei ole vaidlust selle üle, et Tartu Vangla vastas A. Dorožko

27. veebruari 2008. a märgukirjale üheksapäevase viivitusega. Arvestades A. Dorožko vaide

registreerimisest 27. märtsil 2008, oleks kohtute hinnangul tulnud talle vastata hiljemalt 28. aprillil

2008. Kaebaja sai Tartu Vangla 2. mai 2008. a vastuskirja nr V1/1271 kätte alles 7. mail 2008.

10. Kolleegium ei nõustu kohtute seisukohaga, et üheksapäevane vastamisega hilinemine ei ole

niisugune süüline rikkumine, mis annaks aluse kaebus rahuldada ja tunnistada Tartu Vangla toiming

(vastamisega hilinemine) õigusvastaseks, sest selle toiminguga ei ole kuidagi seatud ohtu kaebaja

õigused.

MSVS § 6 kohaselt vastatakse märgukirjale või selgitustaotlusele viivitamata, kuid mitte hiljem kui

30 kalendripäeva jooksul selle registreerimisest. Erilise vajaduse korral lähtuvalt vastamise

keerukusest võib vastamise tähtaega pikendada kuni kahe kuuni. Isikut teavitatakse vastamise tähtaja

pikendamisest ja pikendamise põhjusest.

Tartu Vangla on kohtumenetluse käigus selgitanud, et sai 27. märtsil 2008 esitatud vaidest teada, et

kaebaja soovib oma 27. veebruari 2008. a märgukirjale sisulist vastust ega ole rahul üksnes vangla

tänuga Tartu Vangla kodukorra võimalikele puudustele osutamise eest. MSVS §-s 6 sätestatud 30-

päevase vastamistähtaja kulgemahakkamine on seotud märgukirja või selgitustaotluse

registreerimisega. Tartu Vangla andis märgukirjale sisulise vastuse 2. mai 2008. a kirjaga, mille

kaebaja sai kätte 7. mail 2008. Seega isegi juhul, kui märgukirjale vastamise tähtaega arvestada

27. märtsist 2008 (A. Dorožko vaide registreerimine), nagu on käesolevas asjas teinud nii kohtud kui

ka menetlusosalised, ületas Tartu Vangla seaduses sätestatud vastamistähtaega vähemalt üheksa päeva

võrra.

11. Riigikohtu halduskolleegium on seisukohal, et Tartu Vangla ei näidanud A. Dorožko märgukirjale

vastates üles asjaajamises tavapäraselt nõutavat hoolsust. Avaliku võimu organ on kohustatud oma

ülesandeid täites pidama kinni seaduses ettenähtud tähtaegadest (vt nt Haldusmenetluse seaduse § 5

lg 4). Tartu Vangla tähtajast kinni ei pidanud. Vastustaja ei ole MSVS §-s 6 tähtaja pikendamiseks

ettenähtud korda järgides ka pikendanud A. Dorožko märgukirjale vastamise tähtaega.

12. Eelneva põhjal oli Tartu Vangla vaidlustatud toiming (märgukirjale vastamisega viivitamine)

õigusvastane. Toimingu õigusvastasuse seisukohast ei oma tähtsust, kui pikk oli viivitus ning kui

oluliselt võis see rikkuda kaebaja õigusi. Õigusvastasuse tuvastamiseks ei ole oluline, et tuvastataks

haldusorgani süü vorm ja ulatus. Viimatinimetatu võib tähtsust omada üksnes õigusvastase

toiminguga tekitatud kahju hüvitamise taotluse lahendamisel. Käesolevas asjas sellist taotlust esitatud

ei ole.

13. Kaebaja on oma põhjendatud huvina vastustaja tegevuse õigusvastaseks tunnistamiseks märkinud

soovi edaspidi vältida Tartu Vangla poolt vastamistähtaegade rikkumist. Kohtud on nimetatud

põhjendatud huvi aktsepteerinud ja vaatasid A. Dorožko kaebuse läbi sisuliselt. Tuvastamiskaebuse

taolist preventiivset eesmärki peab võimalikuks ka Riigikohus.

HKMS § 24 lg 1 p 4 kohaselt on halduskohtul kohustus lõpetada asja menetlus, kui

kohustamiskaebuse esemeks olev toiming on sooritatud, välja arvatud juhul, kui kaebajal on asja

läbivaatamiseks põhjendatud huvi. Üksnes põhjendatud huvi olemasolul tohib asja läbivaatamist

jätkata (see piirang tuleneb ka HKMS § 7 lg 1 teisest lausest). Riigikohtu halduskolleegium on

seisukohal, et juhul, kui kaebajal on olemas põhjendatud huvi vastustaja toimingu õigusvastasuse

tuvastamiseks, siis olukorras, kus kohus tuvastab toimingu õigusvastasuse, ei ole võimalik jätta

kaebust rahuldamata ja toimingut kohtuotsuse resolutsioonis õigusvastaseks tunnistamata.

14. Tuvastamiskaebuse rahuldamist ei saa seada sõltuvusse ka hinnangust sellele, kui efektiivne

vahend võiks toimingu õigusvastaseks tunnistamine tegelikult olla kaebaja õiguste kaitsmisel. Kuigi

õige on kohtute ja vastustaja seisukoht, et viivituse õigusvastasuse tuvastamine iseenesest ei

kindlusta, et Tartu Vangla edaspidi vastamise tähtaega järgib, ei ole siiski võimalik väita, et

tuvastamiskaebuse rahuldamine ei vasta kaebaja huvidele või et sellega ei saaks suunata vanglat

järgima kaebajaga suhtlemisel seaduses sätestatud tähtaegu. Preventiivsel eesmärgil esitatud

tuvastamiskaebuse rahuldamiseks piisab, kui see võib soodustada kaebaja õiguste kaitset tulevikus.

Kui kohtud oleksid leidnud, et tuvastamiskaebuse rahuldamine ei saaks üldse aidata kaasa kaebuse

eesmärkide saavutamisele, oleks tulnud kaebus tagastada läbivaatamatult põhjendatud huvi

puudumise tõttu.

15. Eelnevast lähtudes tuleb A. Dorožko kassatsioonkaebus rahuldada ning kohtute otsused HKMS

§ 72 lg 1 p 4 alusel tühistada kohtumenetluse normi olulise rikkumise tõttu. Riigikohtu

halduskolleegium teeb asjas ise uue otsuse, millega rahuldab A. Dorožko kaebuse ja tunnistab

õigusvastaseks Tartu Vangla toimingu, mis seisnes kaebaja märgukirjale tähtaegselt vastamata

jätmises.

Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Jüri Põld