3-1-1-77-08 · Riigikohus

MÄÄRUS Tartu, 20. jaanuar 2009 3-1-1-77-08

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Lea Kivi, liikmed Ott Järvesaar ja Priit Pikamäe, vaadates läbi O. G. taotlust,

tuvastas: 1. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 22. detsembri 2008. a otsusega väärteoasjas nr 3-1-1-77-08 rahuldati O. G. kaitsja kassatsioon, tühistati Harju Maakohtu 27. juuni 2008. a otsus O. G. väärteoasjas korruptsioonivastase seaduse § 266 järgi ja lõpetati O. G. suhtes VTMS § 29 lg 1 p 5 alusel väärteomenetlus seoses väärteo aegumistähtaja möödumisega. Sama kohtuotsusega mõisteti Eesti Vabariigilt O. G. kasuks kassatsiooniastmes kantud menetluskuluna välja 6350 krooni (sh kaitsjatasu 5900 krooni). 2. O. G. kaitsja kassatsioonis taotleti O. G-le ka nende menetluskulude hüvitamist, mis menetlusalusel isikul tekkisid väärteoasja menetlemisel maakohtus. Nende kulude suuruse arvestamisel palub kassaator lähtuda Harju Maakohtule esitatud kulunimekirjast. Selle taotluse lahendamise osas ei ole Riigikohtu 22. detsembri 2008. a otsuses seisukohta võetud. 3. VTMS § 23 sätestab, et väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lõike 1 punktides 1-3 ja 5-6 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigivõi kohaliku eelarve vahenditest. VTMS § 38 lg 1 ning KrMS § 175 lg 1 p 1 kohaselt tuleb menetlusalusele isikule hüvitada ka muud menetlusaluse isiku vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses väärteomenetlusega. 4. Nähtuvalt O. G. poolt maakohtule esitatud taotlustest ja nendele lisatud kuludokumentidest (kohtutoimik, tl-d 191-194 ja 228-231) on O. G-l väärteoasja menetlemisel enne kassatsioonimenetlust tekkinud menetluskulude suurus kokku 23 280 krooni, millest 21 240 krooni moodustavad õigusabikulud, 1640 krooni sõidukulud ja 400 krooni päevaraha. 5. Riigikohtu senises praktikas on asutud seisukohale, et õigusabikulusid, mis ületavad oluliselt trahvisummat, ei saa väärteomenetluses, hoolimata väärteoasja keerukusest, lugeda mõistlikeks ega neid menetlusalusele isikule täielikult hüvitada. Mõistlikuks saab lugeda tasu, mis jääb samasse suurusjärku väärteo eest füüsilisele isikule mõistetava maksimaalse rahatrahviga (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 14. jaanuari 2005. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-131-04 - RT III 2005, 4, 33, p 9; 5. detsembri 2007. a otsus asjas nr 3-1-1-64-07 - RT III 2007, 45, 360, p 12 ja 31. oktoobri 2008. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-57-08 - RT III 2008, 43, 290; 291, p 16). Sellest tulenevalt ja arvestades asjaolu, et O. G-le on käesolevas asjas kaitsjatasu katteks juba 5900 krooni välja mõistetud, leiab kolleegium, et mõistliku suurusega kaitsjatasuna tuleb O. G-le täiendavalt hüvitada 12 000 krooni. 6. Tulenevalt VTMS § 38 p-st 1, KrMS § 178 lg 1 p-st 2 ja lg-st 5 ning Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2005. a määrusest nr 322 "Kriminaal-, väärteo-, tsiviilja haldusasjade menetlusest osavõtjatele tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord" on kriminaalja väärteomenetluses päevaraha hüvitamine ette nähtud üksnes kannatanule (kriminaalmenetluses), tunnistajale, koosseisuvälisele tõlgile, eksperdile ja spetsialistile. Menetlusalusele isikule ega süüdistatavale päevaraha hüvitamist seadus ette ei näe. Seetõttu puudub alus O. G-le päevaraha hüvitamiseks. 7. Kolleegium leiab, et O. G. sõidukulud summas 1640 krooni olid antud asjas põhjendatud ja tuleb menetlusalusele isikule hüvitada. 8. Eeltoodu alusel ja juhindudes VTMS §-st 23 ja § 38 lg-st 1 ning KrMS § 175 lg 1 p-st 1, Riigikohtu kriminaalkolleegium

määrab: Mõista Eesti Vabariigilt O. G. kasuks välja 13 640 (kolmteist tuhat kuussada nelikümmend) krooni väärteoasjas enne kassatsioonimenetlust kaitsjale makstud tasu ja sõidukulu katteks.

Lea Kivi, Ott Järvesaar, Priit Pikamäe