3-2-1-131-08 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-131-08

Määruse kuupäev

Tartu, 7. jaanuar 2009. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Ants Kull, liikmed Peeter Jerofejev ja Villu Kõve

Kohtuasi

Mällikvere Põllumajandus OÜ (asutamisel) kandeavaldus

registriasjas Ä 41505.

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 4. septembri 2008. a määrus tsiviilasjas

nr 2-08-47093

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Mällikvere Põllumajandus OÜ (asutamisel) määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Mällikvere Põllumajandus OÜ (asutamisel) (Mällikvere küla,

Põltsamaa vald, Jõgevamaa), esindaja vandeadvokaat Urmas Kiik

Asja läbivaatamise kuupäev

8. detsember 2008. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Tartu Ringkonnakohtu 4. septembri 2008. a määrus tsiviilasjas nr 2-08-47093 muutmata

ja määruskaebus rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Mällikvere Põllumajandus OÜ (asutamisel) (avaldaja) esitas 21. mail 2008. a Tartu Maakohtu

registriosakonnale kandeavalduse Mällikvere Põllumajandusühistu (tulundusühistu) jagunemise

käigus asutatava osaühingu äriregistrisse kandmiseks.

2. Tartu Maakohtu kohtunikuabi jättis 5. juuni 2008. a kandemäärusega avalduse rahuldamata.

Määruse põhjenduste kohaselt tuleneb äriseadustiku (ÄS) §-st 428, et tulundusühistu võib ühineda

ainult tulundusühistuga. ÄS § 478 lg 1 kohaselt on keelatud tulundusühistu ümberkujundamine,

samuti tulundusühistuks ümberkujundamine. Jagunemist reguleerivates äriseadustiku sätetes ei ole

üheselt märgitud tulundusühistu jagunemise keeldu selliselt, et jagunemise käigus ei või jaotumisel

ega eraldumisel osaleda teist liiki äriühinguid kui ainult tulundusühistud. Kuivõrd jagunemine on aga

põhimõtteliselt ühinemise vastandmenetlus, siis saab ÄS § 472-477 koos seaduse teiste sätetega

tõlgendades järeldada, et seaduse mõtteks ei ole lubada tulundusühistu jagunemist. Tsiviilseadustiku

üldosa seaduse (TsÜS) § 47 järgi on juriidilise isiku ühinemine, jagunemine ja ümberkujundamine

lubatud üksnes seaduses sätestatud juhtudel ja korras. Tulundusühistuseaduses ega äriseadustikus ei

ole sätestatud juhtusid ega korda, mil tulundusühistu jagunemisel asutatakse osaühing, reguleeritud

on tulundusühistu jagunemisel tulundusühistu asutamine. ÄS § 473 kohaselt saab lugeda osaks

osamakset vaid tulundusühistuteks jagunemise tähenduses.

3. Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada

ja teha uus määrus, millega avaldaja kandeavaldus rahuldada.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

4. Tartu Ringkonnakohus jättis 4. septembri 2008. a määrusega avaldaja määruskaebuse rahuldamata

ja maakohtu kohtunikuabi kandemääruse muutmata.

Ringkonnakohus leidis, et ÄS § 428 ja § 478 lg 1 keelavad tulundusühistu jaotamise teist liiki

äriühinguteks. Tulundusühistuseaduse (TÜS) § 2 kohaselt kohaldatakse ühistule äriseadustikus

osaühingu kohta sätestatut, kui tulundusühistuseadusest ei tulene teisiti. ÄS 32. peatüki 5. jaos on

eraldi sätestatud tulundusühistu jagunemisel osaleva äriühinguna (ÄS §-d 472-477). Kuivõrd

äriseadustikus on peetud vajalikuks eraldi reguleerida tulundusühistu jagunemise küsimusi, siis ei ole

tegemist dispositiivsete sätetega ning seaduses sätestatut ei ole alust tõlgendada ka laiendavalt. ÄS

§ 477 pealkirjast tuleneb, et jagunemisel saab asutada vaid tulundusühistu. Selles paragrahvis

sätestatakse, et jagunemisel uue tulundusühistu asutamisega tuleb lisaks äriühingu jagunemise

üldsätetes - ÄS § 435 lg-s 1 ja § 449 lg-s 9 - märgitule märkida asutatava ühistu liikmed. Seadusandja

tahtele piirata tulundusühistu muutmist teist liiki äriühinguteks viitab ka ÄS § 478 lg 1, mille kohaselt

tulundusühistu ümberkujundamine, samuti tulundusühistuks ümberkujundamine ei ole lubatud.

TÜS § 39 p 5 ja § 92 ei sätesta võimalust tegutseva tulundusühistu ümberkujundamiseks ning

jagunemiseks teist liiki äriühinguteks. Need sätted näevad koosmõjus äriseadustiku viidatud sätetega

ette üksnes võimaluse nende tulundusühistute jagunemiseks, mille kohta on ühistu üldkoosolek

eelnevalt vastu võtnud ühistu lõpetamise otsuse ning toimub likvideerimismenetlus. Seejuures on

võimalik tulundusühistu jagunemine ikkagi üksnes sama liiki äriühinguteks, s.o tulundusühistuteks.

Kuivõrd Eesti õigusaktides on sätestatud piisava selgusega keeld tulundusühistu

ümberkujundamiseks või jaotamiseks teist liiki äriühinguteks, siis ei ole avaldajal alust väita, et

maakohtu registriosakond rikkus vaidlusaluse määruse tegemisel õiguskindluse ja õiguspärase ootuse

põhimõtteid.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5. Määruskaebuses palub avaldaja ringkonnakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega

avaldaja kandeavaldus rahuldada.

Kohtud tõlgendasid seadust vastuolus seadusandja mõtte ja tahtega. Kui seadusandja mõtteks oleks

olnud keelata tulundusühistu jagunemises osaleda muud liiki äriühingutel kui ainult

tulundusühistutel, siis oleks see piirang sõnaselgelt ka seaduses sätestatud (nagu see on sätestatud

tulundusühistute ümberkujundamise ja ühinemise kohta). Sellekohast muudatust ei ole 1995. aastast

kehtivasse äriseadustikku tehtud, järelikult polnud selline keeld ka seadusandja mõtteks ja

eesmärgiks. Samuti lubavad TÜS §-d 39 ja 92 tulundusühistu üldkoosolekul otsustada tulundusühistu

ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise üle. Tulundusühistu jagunemine teisteks äriühinguteks

ei saa kahjustada kellegi huve, seega on selline keeld oma olemuselt sisutühi. Ringkonnakohus rikkus

õiguskindluse (s.o õigusselguse ja õiguspärase ootuse) põhimõtet, kuivõrd majanduskäibes on

toimunud samasuguseid tulundusühistute jagunemisi ja kohtute registriosakonnad on teinud

probleemideta sellekohaseid kandeid äriregistrisse.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6. Kolleegium leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust ringkonnakohtu määruse tühistamiseks.

Kolleegium jätab tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 691 p 1 ja § 695 alusel ringkonnakohtu määruse

muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.

7. Kolleegium ei nõustu määruskaebuse väitega, et seadusest ei tulene tulundusühistutele keeldu

jaguneda teisteks äriühinguteks kui üksnes tulundusühistuteks.

TsÜS § 47 järgi on juriidilise isiku ühinemine, jagunemine ja ümberkujundamine lubatud üksnes

seaduses sätestatud juhtudel ja korras. Äriühingute ühinemist, jagunemist ja ümberkujundamist

reguleerib äriseadustiku IX osa (31.-33. peatükk), milles on eraldi sätestatud ka tulundusühistu

ühineva ühinguna (§-d 428-433) ning tulundusühistu jagunemisel osaleva ühinguna (§-d 472-477).

ÄS § 428 järgi võib tulundusühistu ühineda ainult tulundusühistuga. ÄS § 472 märgib, et eraldumisel

ei või eralduva ühistu liikmeks saada jagunev ühing. Tulundusühistu ümberkujundamine on

reguleeritud ümberkujundamise üldsätetega. Nimelt ei ole ÄS § 478 kohaselt lubatud tulundusühistu

ümberkujundamine, samuti tulundusühistuks ümberkujundamine. Viidatud äriseadustiku sätetes,

samuti tulundusühistuseaduses ei ole kehtestatud juhtusid ega korda, mil tulundusühistu jagunemisel

asutatakse muu äriühing kui tulundusühistu.

Kolleegium märgib lisaks, et seaduses on otsesõnu kehtestatud tulundusühistule keeld ühineda muu

äriühinguga kui üksnes tulundusühistuga, samuti ei ole lubatud tulundusühistu ümberkujundamine.

Otsesõnalist keeldu tulundusühistu jagunemisele muudeks äriühinguteks äriseadustik ei sätesta. Küll

aga tuleb kõnealuseid tulundusühistu ühinemist, jagunemist ning ümberkujundamist reguleerivaid

sätteid nende koosmõjus tõlgendades asuda seisukohale, et seadusandja tahteks on piirata

tulundusühistu muutmist teist liiki äriühinguteks. Seadusandja mõtteks ei olnud kolleegiumi arvates

lubada tulundusühistu jagunemist teisteks äriühinguteks olukorras, kus samal ajal kehtib sellekohane

keeld tulundusühistu ühinemisele ja ümberkujundamisele.

Ants Kull, Peeter Jerofejev, Villu Kõve