3-2-1-129-08 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-129-08

Määruse kuupäev

Tartu, 5. jaanuar 2009. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Ants Kull, liikmed Henn Jõks ja Villu Kõve

Kohtuasi

Hooneühistu Sidur (asutamisel) kandeavaldus registriasjas

nr M 40269/M2.

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 7. juuli 2008. a määrus tsiviilasjas nr 2-08-

12236

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Hooneühistu Sidur asutajate (esindaja notar Andrus Ruul)

määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hooneühistu Sidur asutajad, esindaja notar Andrus Ruul

Asja läbivaatamise kuupäev

8. detsember 2008. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 7. juuli 2008. a määrus tsiviilasjas nr 2-08-12236 ja Tartu

Maakohtu registriosakonna kohtunikuabi 18. veebruari 2008. a määrus registriasjas

nr M 40269/M2.

2. Saata kandeavaldus Tartu Maakohtu registriosakonnale uueks läbivaatamiseks.

3. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

4. Tagastada Riina Viilupile 1. augustil 2008. a hooneühistu Sidur asutajate määruskaebuselt

tasutud kautsjon 400 (nelisada) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Hooneühistu Sidur asutajad (avaldajad) esitasid 19. detsembril 2007. a Tartu Maakohtu

registriosakonnale kandeavalduse nimetatud ühistu mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse

kandmiseks.

2. Tartu Maakohtu registriosakonna kohtunikuabi andis 18. veebruari 2008. a määrusega

nr M 40269/M2 avaldajatele kande tegemist takistavate puuduste kõrvaldamiseks täiendavate

dokumentide esitamiseks aega 90 päeva alates määruse kättetoimetamisest.

Määruse kohaselt nähtub 12. veebruaril 2008. a esitatud asutamislepingu muutmise lepinguga

kinnitatud põhikirja p-st 3, et asutatud hooneühistule kuulub kinnisasi (ehitis) aadressil Jalaka 58d.

Lisatud seletuskirjast tulenevalt on tegemist garaaþikooperatiivile Jalaka-5 projekteeritud

garaaþidega. Hooneühistuseaduse (HÜS) § 4 lg 2 ja § 20 lg 8 kohaselt kantakse registrisse

hooneühistu, millele kuulub kinnisasi või tsiviilkäibes olev vallasasi või kui hooneühistu on asutatud

hoone ehitamiseks. Praegusel juhul ei ole tõendatud, et hoone Jalaka 58d kuulub hooneühistule või

hooneühistu on asutatud hoone ehitamiseks, kuna ehitis on juba olemas. Elektroonilise

kinnistusraamatu kontrollimisel registripidaja sellekohaseid kandeid ei leidnud. Esitatud

kandeavalduse alusel ei saa taotletud kannet teha, sest avaldajad ei ole tõendanud, et garaaþid

kuuluvad asutatud hooneühistule Sidur.

3. Avaldajate esindaja notar Andrus Ruul esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus

maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega avaldajate kandeavaldus rahuldada ja teha

registrisse soovitud kanne.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

4. Tartu Ringkonnakohus jättis 7. juuli 2008. a määrusega avaldajate esindaja määruskaebuse

rahuldamata ja maakohtu registriosakonna kohtunikuabi kandemääruse muutmata.

Ringkonnakohus nõustus maakohtuga, et seaduse kohaselt ei saa asutatavat hooneühistut registrisse

kanda enne, kui hooneühistu omandis ei ole kinnisasja (millel on olulise osana ehitis või millele

kavatsetakse ehitis rajada) või vähemalt hoonet tsiviilkäibes oleva vallasasjana. HÜS § 1 lg 1 järgi on

hooneühistu tulundusühistu, mille eesmärk on toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke

huve läbi ühise majandustegevuse kinnisasja või hoonestusõiguse ning selle osaks oleva hoone

omamisel või valitsemisel, võimaldades hooneühistu liikmetel hoone kindlaksmääratud osade

ainukasutust. Tulenevalt HÜS § 4 lg-st 2 esitatakse kinnisasja olemasolu korral või selle hilisemal

omandamisel registripidajale lisaks tulundusühistuseaduse § 7 lg-s 1 nimetatud dokumentidele ka

hooneühistule kuuluva kinnisasja kinnistusraamatu registriosa number ja aadress. Hooneühistu

põhikirjale lisatakse riikliku ehitisregistri pidaja või ehitusloa andnud ametiasutuse väljastatud koopia

ühistule kuuluva hoone plaanist või ehitatava hoone projektist, millel on kindlaks määratud ja

liikmesuse numbriga tähistatud iga liikme ainukasutuses olev hooneosa. HÜS § 4 lg 3 sätestab, et

kinnisasja olemasolu korral või selle hilisemal omandamisel kantakse registrisse lisaks

tulundusühistuseaduse §-s 8 nimetatud andmetele ka hooneühistule kuuluva kinnisasja

kinnistusraamatu registriosa number ja kinnisasja aadress. HÜS § 20 lg 1 järgi võib alates

hooneühistuseaduse jõustumisest liikmetega juriidilisi isikuid, kelle eesmärk on toetada ja soodustada

oma liikmete majanduslikke huve läbi ühise majandustegevuse kinnisasja ja hoonestusõiguse ning

selle osaks oleva hoone omamisel ja valitsemisel, võimaldades liikmetel hoone kindlaksmääratud

osade ainukasutust, asutada ainult hooneühistuseaduses sätestatud korras.

Eeltoodud sätetest tuleneb, et kuivõrd hooneühistu asutatakse omatava või omandatava kinnisasja ja

selle osaks oleva hoone valitsemiseks ning selle kinnisasjaga seotud majandustegevuse kaudu

liikmete majanduslike huvide teostamiseks, siis on hooneühistu registreerimiseks oluline, et asutatav

hooneühistu omaks registreerimise ajaks vähemalt tsiviilkäibes vallasasjana olevat hoonet, mida oma

põhikirjalises tegevuses edaspidi kasutada. Sellise tõlgenduse õigsusele viitavad lisaks HÜS § 1 lg-

s 1 toodud hooneühistu mõistele otseselt ka HÜS § 4 lg-d 2 ja 3. Neis sätetes nimetatud dokumente

saab registripidajale esitada üksnes hoone või kinnisasja omanik või hoonestusõiguse omaja.

Eeltoodud regulatsiooni kehtestamisel on olnud seadusandja eesmärgiks vältida selliste asutatavate

hooneühistute registrisse kandmist, kelle puhul on ebaselge, kus ja millist kinnistut ning sellel asuvat

või ehitatavat ehitist või ehitist vallasasjana saab hooneühistu üldse oma põhikirjaliste ülesannete

täitmiseks oma liikmetele kasutada anda. Kuivõrd HÜS § 1 lg 1 kohaselt on hooneühistu

moodustamise ja tegevuse eelduseks, et tema omandis oleks hoonega (sh ehitatava hoonega) kinnisasi

või vähemalt hoone vallasasjana, siis ei ole mõeldav, et hooneühistu moodustaksid näiteks

garaaþibokside omanikud, kes soovivad küll garaaþibokse ühiselt majandada, kuid ei soovi nende

omandiõigust moodustatavale hooneühistule üle anda. Seega tuleb asutatava hooneühistu registrisse

kandmiseks avaldajatel tõendada, et aadressil Jalaka 58d asuvate garaaþide omanik on hooneühistu.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5. Määruskaebuses palub avaldajate esindaja ringkonnakohtu määruse tühistada ja avaldajate

kandeavalduse rahuldada ning teha registrisse sellekohased kanded.

Ringkonnakohus leidis ekslikult, et mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kandmiseks peab

asutatav hooneühistu omama kinnistut või vähemalt hoonet tsiviilkäibes oleva vallasasjana.

Tulenevalt HÜS § 4 lg-test 2 ja 3 võib hooneühistu asutada ja registrisse kanda ka juhul, kui

hooneühistu omandab kinnisasja pärast hooneühistu registrisse kandmist. Seadus ei sea ühistu

registrisse kandmise hetkel hooneühistu asutamist ja selle registrisse kandmist sõltuvusse tulevikus

omandatava kinnisasja (ja sellel asuva hoone) omandi kuuluvusest. Seega olid avaldajad täitnud kõik

seaduses sätestatud nõuded ja nende kandeavaldus tuli rahuldada.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6. Kolleegiumi arvates tuleb ringkonnakohtu määrus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 692

lg 1 p 1 ja § 695 alusel tühistada materiaalõiguse normi väära tõlgendamise tõttu. Lisaks

ringkonnakohtu määrusele tuleb TsMS § 692 lg 5 teise lause alusel tühistada ka maakohtu

registriosakonna kohtunikuabi määrus ja kandeavaldus tuleb saata maakohtu registriosakonnale uueks

läbivaatamiseks.

7. Kolleegium nõustub avaldajate määruskaebuse väitega, et hooneühistu asutamine ja registrisse

kandmine ei sõltu sellest, kas asutatavale hooneühistule kuulub tema registrisse kandmise hetkel

kinnisasi (ja sellel asuv hoone). Asudes eeltoodust vastupidisele seisukohale, tõlgendas

ringkonnakohus ekslikult HÜS § 4 lg-d 2 ja 3. HÜS § 4 lg 2 kolmandast lausest tulenevalt on nende

sätete eesmärgiks eelkõige hooneühistu liikmete huve silmas pidades määrata juba hooneühistu

asutamisel kindlaks need hoone osad, mis antakse konkreetse liikme ainukasutusse. Samuti järeldab

kolleegium viidatud sätetest koostoimes HÜS § 1 lg-ga 1, et hooneühistut saab asutada ja registrisse

kanda nii kinnisasja olemasolu kui ka selle hilisema omandamise korral. Viimasel juhul on aga

asutatava hooneühistu registrisse kandmise eeldusena oluline tuvastada, et hooneühistul on reaalne

võimalus kinnisasja omandada.

8. Vaadeldavas asjas nähtub, et asutatavale hooneühistule ei kuulu ei kinnisasja ega ka hoonet kui

vallasasja. Hooneühistu asutamislepingu p 1.2 ja põhikirja p 3 kohaselt on ühistu eesmärgiks toetada

ja soodustada oma liikmete majanduslikke huve ühise majandustegevuse kaudu Tartus Jalaka 58d

asuva kinnisasja ning selle osaks oleva hoone omandamisel, omamisel ja valitsemisel, võimaldades

hooneühistu liikmetel hoone kindlaksmääratud osade ainukasutust. Omandatava kinnisasjana

nimetavad asutajad seega kinnisasja asukohaga Tartus Jalaka 58d. Asutajate kandeavaldusele lisatud

dokumentide seas esitatud seletuskirjas on märgitud, et aadressil Jalaka 58d asuvad

garaaþikooperatiivi Jalaka-5 hooned, millele on 6. jaanuaril 1981. a Tartu Linna RSN Täitevkomitee

otsusega eraldatud maa-ala.

Eeltoodust tulenevalt leiab kolleegium, et asjas on ebaselge, kas asutataval hooneühistul on õigus

Jalaka 58d asuvat maa-ala omandada ja millised on selle omandamise võimalused. Maakohtu

registriosakonnal tuleb kandeavalduse uuel läbivaatamisel hinnata, kas asutataval hooneühistul on

reaalne võimalus kinnisasja omandada, ning otsustada sellest tulenevalt avaldajate kandeavalduse

rahuldamise üle. Mittetulundusühingute seaduse § 78 lg 2 järgi on mittetulundusühing kohustatud

registripidajale esitama kande aluseks olevad ja seaduses sätestatud muud dokumendid.

Registripidajale esitatavas dokumendis peavad olema märgitud seaduses sätestatud andmed. Sama

seaduse §-st 76 tulenevalt kohaldatakse registrile muu hulgas ka äriseadustiku § 32. Viimati

nimetatud paragrahvi kolmanda lause kohaselt võib registripidaja ettevõtjalt nõuda täiendavaid

dokumente, kui need on vajalikud kande aluseks olevate asjaolude väljaselgitamiseks.

Ants Kull, Henn Jõks, Villu Kõve