3-2-1-132-08 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-132-08

Määruse kuupäev

Tartu, 17. detsember 2008. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Henn Jõks, liikmed Peeter Jerofejev ja Tambet Tampuu

Kohtuasi

Osaühingu Terve toitlustamine & Ko (pankrotis) hagi Riigi

Kinnisvara Aktsiaseltsi vastu rendilepingust tuleneva

483 116 krooni 8 sendi suuruse hüvitise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 26. juuni 2008. a otsus tsiviilasjas nr 2-

03-187

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi kassatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja osaühing Terve toitlustamine & Ko (pankrotis,

registrikood xxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat ja

pankrotihaldur Veli Kraavi

Kostja Riigi Kinnisvara Aktsiaselts (registrikood xxxxxxxx),

esindajad vandeadvokaadid Marti Hääl ja Merle Veeroos

Kolmas isik kostja poolel Eesti Vabariik (Rahandusministeeriumi

kaudu)

Asja läbivaatamise kuupäev

8. detsember 2008. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 26. juuni 2006. a otsus tsiviilasjas nr 2-03-187 ja Harju

Maakohtu 6. veebruari 2008. a otsus samas tsiviilasjas, välja arvatud osas, millega Harju

Maakohus kohustas Kohtute Raamatupidamiskeskust tagastama Riigi Kinnisvara AS-i

vastuhagilt tasutud riigilõivu 30 560 krooni OÜ AB Luiga, Mody, Hääl, Borenius

arvelduskontole 221010843858 AS-is Hansapank (Swedbank).

2. Lõpetada asjas menetlus ja kinnitada kompromiss järgmistel tingimustel:

2.1. pooled lõpetavad kassatsioonimenetluses oleva tsiviilasja nr 2-03-187 kompromissiga;

2.2. osaühing Terve toitlustamine & Ko (pankrotis, edaspidi hageja) loobub kõigist tsiviilasjas

nr 2-03-187 esitatud nõuetest Riigi Kinnisvara AS-i (kostja) vastu;

2.3. hiljemalt 10 (kümne) päeva jooksul pärast seda, kui on jõustunud kompromissi kinnitamise

ja menetluse lõpetamise määrus tsiviilasjas nr 2-03-187:

2.3.1. tasub kostja hageja kontole nr 1120186777 AS-is Swedbank 175 000 (ükssada

seitsekümmend viis tuhat) krooni, milline summa on lõplik (sh sisaldab kõiki makse) ning

kostja ei tasu mingil tingimusel nimetatud summat ületavat summat;

2.3.2. sõlmivad pooled ja esitavad Harju Maakohtu tsiviilasjas nr 2-08-11129 kohtule

kinnitamiseks kohtuliku kompromissilepingu, mille projekt on lisatud käesolevale

kompromissilepingule;

2.4. Hageja kinnitab, et kostja täidab kompromissi nõuetekohasel täitmisel ei ole hagejal kostja

vastu mitte mingisuguseid nõudeid tsiviilasja nr 2-03-187 hagiavalduses ja menetluse kestel

hageja poolt kohtule esitatud muudes menetlusdokumentides märgitud asjaoludega seoses,

kostjal ei ole mistahes võlakohustusi hageja ees ning hagejal selliste nõuete olemasolul või

tekkimisel loobub hageja nendest käesolevaga täielikult ja lõplikult.

Käesolev kompromissileping lahendab täielikult ja lõplikult kõik vaidluse asjaoludega seotud

hageja nõuded kostja vastu;

2.5. Poolte menetluskulud tsiviilasjas nr 2-03-187 jäävad vastavad kulud kandnud poole kanda,

välja arvatud riigilõiv ja kautsjon, mille pooled paluvad tagastada. Pooled ei esita

menetluskulude osas vastastikku mingeid nõudeid.

3. Poolte menetluskulud jätta nende endi kanda, v.a riigilõiv käesoleva otsuse resolutsiooni p-s 4

märgitud ulatuses ja kassatsioonikautsjon.

4. Tagastada osaühingule Terve toitlustamine & Ko (pankrotis) pool tasutud riigilõivust, s.o

28 000 krooni (tasutud 10., 14. ja 28. aprillil 2003 Maksuameti kontole nr 221013264340 ja

7. novembril 2004 Maksu- ja Tolliameti kontole 221013264340; maksja kõikidel juhtudel

Aleksander Kaspin) hageja arvelduskontole nr 1120186777 AS-is Swedbank. Tagastada Riigi

Kinnisvara AS-ile pool tasutud riigilõivust, s.o 30 050 krooni (tasutud 8. novembril 2004 ja

14. jaanuaril 2005 Maksu- ja Tolliameti kontole nr 221013264340, maksja Riigi Kinnisvara AS,

ning 7. märtsil 2008 Rahandusministeeriumi kontole nr 221023778606, maksja OÜ

Advokaadibüroo Luiga Mody Hääl Borenius) kostja arvelduskontole nr 221017592018 AS-is

Swedbank.

5. Tagastada Riigi Kinnisvara AS-ile 27. juulil 2008 tasutud kassatsioonikautsjon 4709 (neli

tuhat seitsesada üheksa) krooni 16 senti.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 15. aprillil 2003 esitas osaühing Terve toitlustamine & Ko (pankrotis, edaspidi hageja) Tallinna

Linnakohtule hagi Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi (kostja) vastu 801 107 krooni 98 sendi saamiseks

pooltevahelise rendilepingu lõpetamise tõttu, sh renditud varale tehtud kulutuste hüvitamiseks.

Kohtumenetluse käigus muutis hageja oma nõuet, paludes kostjalt välja mõista hüvitise

483 116 krooni 8 senti seoses renditud varale parenduste tegemisega.

2. Kostja ei tunnistanud hagi ja palus selle jätta rahuldamata.

3. Kostja esitas 2. juunil 2003 vastuhagi, nõudes hagejalt kahjuhüvitist, viivist ja leppetrahvi kokku

837 008 krooni 46 senti. Kuna 7. mail 2007 kuulutati välja hageja pankrot, siis jättis Harju Maakohus

vastuhagi 26. novembri 2007. a määrusega läbi vaatamata. Määruses märkis maakohus, et kostjal on

õigus taotleda vastuhagilt tasutud riigilõivu tagastamist.

4. 17. novembri 2003. a määrusega kaasas linnakohus menetlusse iseseisva nõudeta kolmanda isikuna

kostja poolel Eesti Vabariigi. Kolmas isik toetas kostja vastuväiteid ja palus jätta hagi rahuldamata.

5. Harju Maakohus rahuldas 6. veebruari 2008. a. otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja

kasuks välja 470 916 krooni 8 senti ning kohtukulud 59 000 krooni. Samuti otsustas maakohus, et

Kohtute Raamatupidamiskeskusel tuleb kostjale tagastada vastuhagilt tasutud riigilõiv 30 560 krooni.

6. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, paludes maakohtu otsuse tühistada ja

teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, kolmas

isik toetas apellatsioonkaebuse seisukohti.

Ringkonnakohtu lahend

7. Tallinna Ringkonnakohus jättis 26. juuni 2008. a otsusega maakohtu otsuse muutmata ja

apellatsioonkaebuse rahuldamata.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

8. Kostja palub kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata asi uueks

läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Hageja leidis vastuses kassatsioonkaebusele, et

ringkonnakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud.

9. Pooled esitasid 14. oktoobril 2008 Riigikohtule ühise taotluse, milles paluvad kinnitada

nendevahelise kompromissilepingu ning lõpetada menetlus. Kompromissiga nõustus ka kolmas isik.

Pooled võtsid kompromissilepingu sõlmimisel arvesse järgmist:

- Harju Maakohtu 6. veebruari 2008. a otsusega mõisteti kostjalt hageja kasuks välja 470 916 krooni

8 senti ja kohtukulud 59 000 krooni ning kohustati Kohtute Raamatupidamiskeskust tagastama

kostjale vastuhagilt tasutud riigilõiv 30 560 krooni tulenevalt asjaolust, et Harju Maakohtu

26. novembri 2007. a määrusega jäeti kostja vastuhagi läbi vaatamata hageja pankroti välja

kuulutamise tõttu.

- Pooled ei ole Harju Maakohtu 26. novembri 2007. a määrust edasi kaevanud, samuti ei ole pooled

edasi kaevanud Harju Maakohtu 6. veebruari 2008. a otsust osas, millega kohustati Kohtute

Raamatupidamiskeskust tagastama kostjale vastuhagilt tasutud riigilõiv 30 560 krooni;

- Tallinna Ringkonnakohtu 26. juuni 2008. a otsusega jäeti Harju Maakohtu 6. veebruari 2008. a otsus

muutmata.

- Kostja on esitanud Tallinna Ringkonnakohtu 26. juuni 2008. a otsusele kassatsioonkaebuse, hageja

on kassatsioonkaebusele kirjalikult vastanud, milles on kassatsioonkaebusele vastu vaielnud.

Pooled kinnitasid kompromissilepingus, et nad on teadlikud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

§-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest.

Kompromissilepingus leppisid pooled kokku alljärgnevas:

1. Pooled lõpetavad kassatsioonimenetluses oleva tsiviilasja nr 2-03-187 kompromissiga.

2. Hageja loobub kõigist tsiviilasjas nr 2-03-187 esitatud nõuetest kostja vastu.

3. Hiljemalt 10 (kümne) päeva jooksul pärast seda, kui on jõustunud kompromissi kinnitamise ja

menetluse lõpetamise määrus tsiviilasjas nr 2-03-187:

3.1. tasub kostja hageja kontole nr 1120186777 AS-is Swedbank 175 000 (ükssada seitsekümmend

viis tuhat) krooni, milline summa on lõplik (sh sisaldab kõiki makse) ning kostja ei tasu mingil

tingimusel nimetatud summat ületavat summat;

3.2. sõlmivad pooled ja esitavad Harju Maakohtu tsiviilasjas nr 2-08-11129 kohtule kinnitamiseks

kohtuliku kompromissilepingu, mille vorm on lisatud käesolevale Kompromissile lisana nr 1.

4. Hageja kinnitab, et kostja poolt kompromissi nõuetekohasel täitmisel ei ole hagejal kostja vastu

mitte mingisuguseid nõudeid tsiviilasja nr 2-03-187 hagiavalduses ja menetluse kestel hageja poolt

kohtule esitatud muudes menetlusdokumentides märgitud asjaoludega seoses, kostjal ei ole mistahes

võlakohustusi hageja ees ning hagejal selliste nõuete olemasolul või tekkimisel loobub hageja

nendest käesolevaga täielikult ja lõplikult.

Käesolev Kompromiss lahendab täielikult ja lõplikult kõik vaidluse asjaoludega seotud hageja

nõuded kostja vastu.

5. Poolte menetluskulud tsiviilasjas nr 2-03-187 jäävad vastavad kulud kandnud poole kanda, välja

arvatud riigilõiv ja kautsjon, mille pooled paluvad tagastada vastavalt kompromissi punktidele 6-8.

Pooled ei esita menetluskulude osas vastastikku mingeid nõudeid.

6. Kostja palub tulenevalt asjaolust, et kostja vastuhagi jäeti läbi vaatamata hageja pankroti

väljakuulutamise tõttu ning et Harju Maakohtu 26. novembri 2007. a määrust vastuhagi

läbivaatamata jätmise kohta ei ole pooled vaidlustanud, ja tulenevalt TsMS § 150 lg 1 p-st 3 (hagi

jäetakse läbi vaatamata nö mitte hageja süül), tagastada kostjale vastuhagilt tasutud riigilõiv

30 560 krooni (maksekorraldused lisatud vastuhagile 30. mail 2003 ja 17. märtsil 2006), kandes selle

rahasumma üle kostja arveldusarvele nr 221017592018 AS-is Swedbank. Juhul, kui kohus ei pea

võimalikuks rahuldada taotlust riigilõivu täies ulatuses tagastamiseks, palub kostja alternatiivselt

tagastada 50% riigilõivust ehk 15 280 krooni kompromissi punktides 7-8 toodud põhjendustel.

7. Pooled paluvad TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel pooltele tagastada 50% menetluses tasutud riigilõivust -

kostjale 30 050 krooni (38 100 krooni tasutud 18. novembril 2004 apellatsioonkaebuselt,

22 000 krooni 7. märtsil 2008 apellatsioonkaebuselt), kandes selle summa üle kostja arveldusarvele

nr 221017592018 AS-is Swedbank ja hagejale 28 000 krooni, kandes selle summa üle hageja

arveldusarvele nr 1120186777 AS-is Swedbank. Samuti palub kostja tagastada kassatsioonkaebuselt

tasutud kautsjon summas 4709 krooni 16 senti, kandes selle summa üle kostja arveldusarvele

nr 221017592018 AS-s Swedbank.

8. Pooled on seisukohal, et asjaolu, et tsiviilasja nr 2-03-187 menetlemine algas varasema TsMS ajal

(kehtis enne 1. jaanuari 2006), ei välista pooltele alates 1. jaanuarist 2006 kehtiva TsMS § 150 lg 2

p 1 alusel poole tasutud riigilõivu tagastamist. TsMSRS § 3 nähtuvalt kohaldatakse enne 1. jaanuari

2006. a kehtinud TsMS-i sätteid menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele.

Käesoleval ajal kehtiv TsMS § 150, mis reguleerib riigilõivu tagastamist, ei paikne menetluskulude

jaotamise regulatsiooni juures (§-d 162-172) ega menetluskulude kindlaksmääramise regulatsiooni

juures (§-d 173-179), vaid menetluskulude kandmise regulatsiooni juures. Samuti on oluline, et

menetluskulude kindlaksmääramine ja jaotamine puudutab menetlusosalisi. Seevastu TsMS § 150

alusel tagastab riigilõivu 50% ulatuses riik, kes käesoleval juhul ei ole menetlusosaliseks. Seetõttu ei

ole pooltele riigilõivu 50% ulatuses tagastamine kompromissi sõlmimisel vaadeldav ei

menetluskulude jaotamise ega kindlaksmääramisena ning käesoleval ajal kehtiva TsMS § 150 lg 2 p 1

alusel kuulub kompromissi sõlmimise korral pool riigilõivust tagastamisele ka nende kohtuasjade

puhul, mille menetlus on alanud ajaliselt enne 1. jaanuari 2006.

9. Pooled lühendavad kokkuleppel kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise määrusele

määruskaebuse esitamise tähtaega 2 (kahe) päevani määruse pooltele kättetoimetamisest.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

10. Kolleegium leiab, et esitatud kompromiss tuleb kinnitada, välja arvatud selle p-d 6-9. Kolleegium

tühistab maakohtu otsuse ja ringkonnakohtu otsuse, välja arvatud osas, millega maakohus otsustas

tagastada kostjale vastuhagilt tasutud riigilõivu. Kolleegium lõpetab TsMS § 430 lg 1 ja § 691 p 3

alusel asja menetluse.

11. Kompromiss ei ole kinnitatavas osas vastuolus ei heade kommete ega seadusega ning ei riku

olulist avalikku huvi. Samuti on kompromissilepingut võimalik täita. Pooli esindavad

vandeadvokaadid, kes on kinnitanud poolte teadlikkust TsMS §-s 432 nimetatud tagajärgedest ning

seega ka kompromissi alusel tekkivatest poolte kohustustest. Kolleegiumil puudub seetõttu vajadus

selgitada täiendavalt kompromissi tulemusel tekkivaid õiguslikke tagajärgi.

12. Võimalik ei ole kinnitada kompromissi p 9, millega pooled leppisid kokku lühendada

kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise määrusele määruskaebuse esitamise tähtaega kahe

päevani määruse pooltele kättetoimetamisest. Tulenevalt TsMS §-st 695 ja § 694 lg-st 2 ei ole

Riigikohtu määrus edasikaevatav. Seega on kompromissi p 9 seadusega vastuolus ning tuleb jätta

kinnitamata TsMS § 430 lg 3 esimese lause järgi.

13. Kinnitamata tuleb jätta ka kompromissi p-des 6-8 esitatud taotlused. Punktis 6 nimetatud taotlust

(tagastada vastuhagilt tasutud riigilõiv) ei saa kinnitada, kuna kolleegium ei tühista Harju Maakohtu

otsust osas, millega kostjale tagastati vastuhagilt tasutud riigilõiv. Punktis 7 nimetatud taotlus

(tagastada pooltele 50% riigilõivust) ei puuduta poolte omavahelisi suhteid, vaid suhteid riigiga

viimasele tasutud riigilõivu tagastamise küsimuses. Punkt 8 sisaldab üksnes õiguslikke seisukohti

TsMS § 150 lg 2 p 1 kohta.

14. Iseenesest on põhjendatud kompromissi p-s 6 esitatud taotlus tagastada vastuhagilt tasutud

riigilõiv kostjale TsMS § 150 lg 1 p 3 alusel. Vastuhagi jäeti PankrS § 43 lg 2 alusel läbi vaatamata

selle tõttu, et välja kuulutati hageja pankrot. Pooled ei ole vaidlustanud maakohtu otsust osas, millega

maakohus otsustas tagastada kostjale vastuhagilt tasutud riigilõivu. Seetõttu pole kolleegiumil alust

tühistada selles osas maakohtu otsust.

15. Kolleegium rahuldab kompromissi p-s 7 esitatud taotluse tagastada pooltele 50% menetluses

tasutud riigilõivust. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool tasutud riigilõivust, kui pooled

sõlmivad kompromissi. Seetõttu tuleb hagejale tagastada 28 000 krooni ja kostjale tuleb tagastada

30 050 krooni, s.o mõlemale 50% varem menetluses tasutud riigilõivust.

16. Kuigi TsMS § 149 lg 4 esimeses lauses ei ole sõnaselgelt öeldud, et kassatsioonikautsjon tuleb

tagastada kassatsioonimenetluses kompromissi kinnitamisel, pole selle ega muu sätte järgi alust

arvata tasutud kassatsioonkautsjonit riigituludesse. Seetõttu tuleb tasutud kassatsioonikautsjon

tagastada kostjale. Kuigi kassatsioonikautsjoni tasus OÜ Advokaadibüroo Luiga Mody Hääl

Borenius, on pooled taotlenud kompromissi p-s 7 tagastada kassatsioonikautsjon kostja

arvelduskontole.

Henn Jõks, Peeter Jerofejev, Tambet Tampuu