3-2-1-119-08 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-119-08

Määruse kuupäev

Tartu, 15. detsember 2008. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Jaak Luik, liikmed Henn Jõks ja Lea Laarmaa

Kohtuasi

Anna Oja kaebus kohtutäitur Kristel Maalmani 14. veebruari

2005. a otsuse peale.

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Ringkonnakohtu 23. mai 2006. a määrus tsiviilasjas

nr 2-05-682

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Anna Oja määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Avaldaja Anna Oja (isikukood xxxxxxxxxxx)

Asjast puudutatud isik kohtutäitur Kristel Maalman, esindaja

vandeadvokaat Jüri Leppik

Asja läbivaatamise kuupäev

17. november 2008. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Ringkonnakohtu 23. mai 2006. a määrus tsiviilasjas nr 2-05-682 ja saata asi

Tartu Ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

2. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

3. Tagastada Paul Toomile 28. augustil 2008. a Anna Oja määruskaebuselt tasutud kautsjon

400 (nelisada) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Anna Oja (edaspidi avaldaja) esitas 4. märtsil 2005. a Ida-Viru Maakohtule kaebuse kohtutäitur

Kristel Maalmani (edaspidi kohtutäitur) 14. veebruari 2005. a otsuse peale, millega jäeti rahuldamata

avaldaja kaebus Andrei Jekimovi (edaspidi võlgniku) suhtes täitemenetluse algatamise tühistamiseks

ning tema sõiduautole Opel Monterey registreerimismärgiga ANDREI ning elamule, mis asub Narvas

Xxxxx x, seatud keelumärgete tühistamiseks. Avaldaja on 4. detsembril 2000. a surnud võlgniku

abikaasa ning testamendi- ja seadusjärgne pärija. Nimetatud sõiduauto ja elamu, kus avaldaja elab,

kuuluvad võlgniku pärandvara hulka.

24. jaanuaril 2005. a algatas kohtutäitur sissenõudja AS Eesti Maapank (pankrotis) avalduse ja Narva

Linnakohtu jõustunud 13. mai 1997. a tagaseljaotsuse (edaspidi 1997. a tagaseljaotsus) alusel

avaldaja suhtes täitemenetluse ning seadis käsutamise keelumärked sõidukile Opel Monterey

registreerimismärgiga ANDREI ja ehitistele/rajatistele aadressil Xxxxx x, Narva, Ida-Virumaa.

Avaldaja esitas 3. veebruaril 2005. a kohtutäiturile kaebuse, milles palus täitemenetluse lõpetada ja

tühistada nimetatud varale seatud võõrandamiskeelud. Avaldaja leidis, et kohtutäituri toimingud on

vastuolus seadusega. Viru Ringkonnakohtu 14. oktoobri 2003. a ja 14. jaanuari 2005. a määrustest

tuleneb, et 1997. a tagaseljaotsus on tühistatud kui seadusvastane. Tagaseljaotsuse kohaselt on nõue

suunatud võlgniku panditud varale. Kohtutäitur jättis 14. veebruari 2005. a otsusega avaldaja kaebuse

rahuldamata. Otsuse kohaselt on tegemist nõudega, mis saab täitemenetluse seadustiku kohaselt üle

minna surnud võlgniku pärijatele. Kuivõrd on esitatud andmed võlgniku surma kohta, tuleb

täitemenetlus täitemenetluse seadustiku (TMS) § 34 lg 1 järgi peatada. Keelumärke kustutamiseks

võlgnikule kuuluvalt varalt ei ole seaduslikku alust. TMS § 28 lg 1 kohaselt on kohtutäitur

kohustatud tarvitusele võtma kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks. TMS § 34

lg-st 3 tulenevalt jäävad täitemenetluse peatamisel kõik tehtud täitetoimingud jõusse. 21. veebruaril

2005. a peatas kohtutäitur võlgniku suhtes algatatud täitemenetluse kuni pärijate väljailmumiseni.

25. mail 2005. a andis notar Tatjana Boitsova testamendijärgse pärimisõiguse tunnistuse, mille

kohaselt on avaldaja 4. detsembril 2000. a surnud võlgniku vara, sh sõiduauto Opel Monterey ja

Narvas Xxxxx x asuvate ehitiste, pärijaks 5/6 mõttelises osas.

Avaldaja leidis kohtutäituri 14. veebruari 2005. a otsuse peale esitatud kaebuses, et kohtutäitur on

algatanud täitemenetluse juba ükskord seadusvastaselt täidetud täitedokumendi, s.o 1997. a

tagaseljaotsuse alusel. Selles kohtuotsuses on märgitud, et sissenõue pööratakse panditud varale.

Kohtutäitur tegutses omavoliliselt, sest täitedokumendis ei olnud viidet sellele, et sissenõude võib

pöörata kogu võlgniku varale. Sõiduautole ja elumajale keelumärgete seadmiseks puudusid

täitedokumendid.

2. Kohtutäitur oma vastuses kaebust ei tunnistanud. Vastuse kohaselt algatati täitemenetlus

sissenõudja 24. jaanuari 2005. a avalduse ja 1997. a tagaseljaotsuse alusel, millega mõisteti avaldaja

abikaasalt välja 379 854 krooni, sh oli sissenõudjal õigus nõuda nõude rahuldamist panditud vara

arvel. Viidatud kohtuotsuses ei ole sätestatud, et sissenõude saab pöörata ainult panditud varale.

Otsuse tegemise ajal kehtinud TMS § 6411 sätestas sissenõude pööramise panditud varale. Selle sätte

kohaselt sai panditud vara müüa ainult pandipidaja taotlusel ning alghind võis pandipidaja nõusolekul

olla väiksem pandiga tagatud nõude suurusest. Sissenõudja avalduse kohaselt oli pandiese müüdud,

seega ei olnud kohtutäituril võimalik pöörata sissenõuet pandiesemele. Täitedokumendi saabumisel

puudusid kohtutäituril tõendid, mis kinnitaksid, et võlgniku mingi vara tagab täielikult

täitedokumendi täitmise. Samuti ei saanud ega pidanudki kohtutäitur täitemenetluse algatamisel

teadma, et avaldaja abikaasa (võlgnik) on surnud.

3. Sissenõudja OÜ Trenton Invest (AS Eesti Maapank (pankrotis) õigusjärglane) vastuse kohaselt ei

ole avaldaja esitanud kohtule tõendeid, mis kinnitaksid, et kohtutäituri toimingud rikuksid tema

õigusi. Seega tuleks jätta kaebus rahuldamata. Kaebus tuleb jätta rahuldamata ka juhul, kui leiaks

tõendamist, et kohtutäituri toimingutega rikuti avaldaja õigusi. Täitemenetlus toimus 1997. a

tagaseljaotsuse alusel ning otsuses ei olnud märget, et väljamõistetud rahalist nõuet sai pöörata vaid

panditud varale. See kohtuotsus on täidetud osas, mis puudutab sissenõude pööramist panditud

varale, muus osas on otsus siiani täitmata. Avaldaja ei ole tõendanud oma väidet, et kohtutäituri

toimingud on põhjendamatult koormavad. Võõrandamiskeelu seadmisel varale on kohtutäitur

lähtunud registriandmetest.

4. Viru Maakohus (kes menetles asja alates 1. jaanuarist 2006. a) jättis 9. jaanuari 2006. a määrusega

avaldaja kaebuse rahuldamata.

Maakohus tuvastas, et 9. juunil 1995. a sõlmitud laenulepingu kohaselt laenas Virumaa

Kommertspank kui AS Eesti Maapank õiguseellane võlgnikule 300 000 krooni tagastamise tähtajaga

8. juuni 1996. a. Laenulepingu täitmise tagamiseks sõlmiti 13. juunil 1995. a pandileping, mille

kohaselt pantis võlgnik laenusaajana pangale aiamaja Narvas AÜ-s Progress. Testamendijärgse

pärimisõiguse tunnistusega on tõendatud, et avaldaja on 4. detsembril 2000. a surnud võlgniku

testamendijärgne pärija, pärandvara hulka kuulusid sõiduauto ja elamu ning avaldaja võttis

pärandvara vastu. 1997. a tagaseljaotsusega mõisteti võlgnikult sissenõudja kasuks välja 379 854

krooni. Avaldaja kaebuse lahendamise raames ei ole kohtul õigust viidatud tagaseljaotsust hinnata.

Samuti ei tulene avaldaja viidatud Viru Ringkonnakohtu 14. oktoobri 2003. a ja 4. jaanuari 2005. a

määrustest, et 1997. a tagaseljaotsus on tühistatud kui seadusvastane.

Avaldaja tõlgendab valesti viidatud tagaseljaotsust ning pandiõigust. Kui panditud asja omanik on

ühtlasi võlgnik, tulenevad asjaõigusseaduse (AÕS) §-de 276 ja 295 kohaselt tema kohustused lisaks

pandilepingule ka laenulepingust. Seega ei vastuta pantija ja võlgniku isiku kokkulangemise korral

pantija ainult panditud asjaga, vaid kogu varaga. 1997. a tagaseljaotsuse resolutsiooni märkega

"Sissenõue pöörata kostja panditud varale" ei määratud kuni 1. jaanuarini 2006 kehtinud

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg 1 tähenduses kindlaks kohtuotsuse täitmise viisi

ega korda. Avaldaja leiab valesti, et täitemenetlust ei võinud algatada surnud võlgniku suhtes.

Täitemenetluse seadustikust tuleneb, et kui kohtutäiturile esitatakse formaalsetele nõuetele vastav

täitedokument, on ta kohustatud selle ja sissenõudja avalduse alusel algatama täitemenetluse.

Kohtutäituril ei ole õigust kontrollida täitedokumendi õiguspärasust.

Täitemenetluse algatamine võlgniku suhtes ei ole vastuolus kuni 1. jaanuarini 2006 kehtinud

täitemenetluse seadustiku sätetega ega ka kehtiva täitemenetluse seadustiku sätetega. Seega ei olnud

võlgniku nimele registreeritud sõiduautole ja elamule keelumärke seadmine seadusvastane. Võlgniku

varale võõrandamispiirangute seadmine ei ole veel nende varade müük. Sisuliselt on vara

võõrandamiskeeldude näol tegemist kohtuotsuse täitmise tagamise abinõudega. Avaldaja ei ole ka

tõendanud, et võlgniku varale võõrandamiskeeldude seadmine oleks kaebuse esitaja jaoks

põhjendamatult koormav. Samuti ei ole avaldaja tõendanud, et tagamiseks valitud vahend piiraks teda

rohkem, kui seda on vaja kohtuotsuse täitmiseks.

5. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada, rahuldada tema kaebus

kohtutäituri 14. veebruari 2005. a otsuse peale ja tühistada nimetatud otsusega algatatud täitemenetlus

ning sellega seotud varaarestimised.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

6. Viru Ringkonnakohus (üheliikmelises koosseisus) jättis 23. mai 2006. a määrusega maakohtu

määruse muutmata ja avaldaja määruskaebuse rahuldamata. Asja arutanud kohtunik nõustus

maakohtu põhjendustega ning tulenevalt TsMS §-dest 659 ja 654 ei korranud neid.

Asja arutanud kohtunik leidis, et määruskaebuses esitatud põhjendused ei anna alust maakohtu

määrust tühistada. Nõustuda ei saa kohtutäituri ja sissenõudja seisukohaga, et maakohtu otsuse peale

ei ole määruskaebust esitanud selleks õigustatud isik. Kaebuse on esitanud P. Toom, kes ei ole

sõlminud avaldajaga sellekohast kirjalikku lepingut. P. Toomi saab lugeda aga avaldaja esindajaks,

sest esindusõigust tõendav volikiri oli maakohtule esitatud. Viru Ringkonnakohus jättis 3. märtsi

2006. a määrusega avaldaja määruskaebuse käiguta, sest avaldaja nimel kaebuse esitanud isik ei

põhistanud oma esindusõiguse olemasolu. Kohtunik andis avaldajale tähtaja selle puuduse

kõrvaldamiseks. Avaldaja saatis kohtule kirja, millest tuleneb, et P. Toom esindab avaldajat volikirja

alusel ja ilma lepinguta kõikides kohtuasjades alates 2001. aastast ning teeb seda sugulasena täiesti

tasuta. Ühtlasi märkis avaldaja, et ta kiidab täielikult heaks esindaja allkirjastatud määruskaebuse

Viru Maakohtu 9. jaanuari 2006. a määruse peale. Asja arutanud kohtuniku arvates võttis maakohus

kaebuse õigesti menetlusse. Avaldaja kiitis esindaja menetluses osalemise sõnaselgelt heaks. Samuti

kiitis avaldaja maakohtu määratud tähtaja jooksul täielikult heaks ka esindaja allkirjastatud

määruskaebuse maakohtu määruse peale. Tulenevalt TsMS § 227 lg-test 4, 5 ja 7 oli P. Toomil seega

esindusõigus avaldaja nimel kaebuse esitamiseks.

7. 30. aprillil 2008. a esitas avaldaja Riigikohtule teistmisavalduse, milles palus ringkonnakohtu

määruse tühistada ja tunnistada kohtutäituri 24. jaanuari 2005. a otsus ja toimingud elamu ja

sõiduauto arestimisel seadusvastaseks. Riigikohus jättis 25. juuni 2008. a määrusega avaldaja

teistmisavalduse menetlusse võtmata. Määruse kohaselt on avaldaja teistmisavaldus põhjendamatu,

sest puuduvad TsMS §-de 679 ja 705 järgi menetlusse võtmist võimaldavad alused.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

8. 31. juulil 2008. a esitatud määruskaebuses palub avaldaja ringkonnakohtu määruse tühistada ja

tunnistada kohtutäituri 24. jaanuari 2005. a otsus seadusvastaseks. Koos määruskaebusega esitas

avaldaja määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse. Riigikohus ennistas 8. oktoobri

2008. a määrusega TsMS § 67 lg-st 1 ja § 68 lg-st 3 tulenevalt määruskaebuse esitamise tähtaja.

Määruskaebuse kohaselt tuleneb 1997. a tagaseljaotsusest, et sissenõue pööratakse panditud varale.

Seega oli kohtuotsusega selle täitmise viis ja kord kindlaks määratud ning kohtutäitur ei saanud seda

iseseisvalt muuta. Võlgniku ja panga sõlmitud laenuleping oli tagatud notariaalselt tõestatud

pandilepinguga, millega olid tagatud kõik lepingust tulenevad nõuded ja sellega seotud kõrvalkulud

(sh intressid). Maakohtu viidatud asjaõigusseaduse sätetest ei tulene, et juhul, kui pandipidaja nõue ei

ole täidetud tagatud pandiga, siis on tal õigus pöörata sissenõue ka muule pantija varale. Samuti ei

nähtu asjaõigusseaduse sätetest, et kui panditud asja omanik on ühtlasi võlgnik, tulenevad tema

kohustused lisaks pandilepingule ka laenulepingust, seega ei vastuta pantija ja võlgniku isiku

kokkulangemise korral pantija ainult panditud asjaga, vaid kogu varaga.

Kuna vara oli juba eelnevalt müüdud (kohtuotsus oli täidetud), tuli kohtutäituril kuni 1. jaanuarini

2006. a kehtinud TMS § 31 järgi pöörduda selgituse saamiseks täitedokumendi teinud kohtu poole.

Selgitust vajas ka sissenõudja asendamine teise isikuga, kellele sissenõudja loovutas 20. oktoobril

2004. a oma nõude võlgniku vastu. Kohtutäitur seda ei teinud ning arestis vastuolus TMS §-ga 50

võlgniku vara.

Kohtutäitur arestis surnud võlgnikule kuulunud elamu ilma õigusliku aluseta. TMS § 26 lg 1 järgi on

võlgnikul õigus viibida täitetoimingute juures, tutvuda täitetoimikuga, saada täitemenetluse kohta

õiendeid ja teha avaldusi ning nõuda nende kandmist kohtutäituri aktidesse, sõlmida omavahel

kokkuleppeid, esitada arvamusi vara kuuluvuse ja hinna kohta.

9. Kohtutäitur ei ole avaldaja määruskaebusele vastust esitanud.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

10. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu

TsMS § 695 ja § 691 lg 1 p 2 alusel tühistada. Asi tuleb TsMS § 701 lg 3 ja kohtute seaduse § 1387 lg

1 esimese lause alusel saata Tartu Ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks, sest asja lahendas vale

kohtukoosseis.

11. Tulenevalt TsMS § 692 lg-st 4 ei ole Riigikohus seotud kaebuse piiridega ja tühistab

ringkonnakohtu otsuse kaebuse põhjendustest olenemata, kui ringkonnakohus rikkus oluliselt

menetlusõiguse normi. Menetlusõiguse normi olulise rikkumisena käsitatavad asjaolud on sätestatud

TsMS § 669 lg 1 p-des 1-5. Sama paragrahvi 2. lõike järgi võib Riigikohus lugeda menetlusõiguse

normi oluliseks rikkumiseks ka 1. lõikes nimetamata rikkumise. Kolleegium kordab oma varasemates

lahendites (vt nt Riigikohtu 2. aprilli 2007. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-07 (RT III 2007, 15,

171), p 7 ja 18. detsembri 2006. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-130-06 (RT III 2007, 1, 3), p 9

väljendatud seisukohta, et menetlusõiguse normi oluliseks rikkumiseks TsMS § 669 lg 2 mõttes on

asja läbivaatamine ebaseadusliku kohtukoosseisu poolt.

TsMS § 666 lg 1 järgi vaatab ringkonnakohtus läbi ja lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtu

kohtunik. Tulenevalt sama paragrahvi 3. lõikest vaatab hagita menetluses tehtud menetlust lõpetava

määruse peale esitatud määruskaebuse läbi ja lahendab ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi

kolmeliikmeline koosseis. Riigikohus on 3. oktoobril 2006. a kohtuasjas nr 3-2-1-79-06 (RT III 2006,

34, 290) tehtud määruse p-s 10 selgitanud, et menetlust lõpetava määrusena tuleb TsMS § 661 lg 2

tähenduses mõista kõiki hagita menetluses tehtud määrusi, millega hagita asi lahendatakse. Menetlust

lõpetavat määrust ei tule mõista kitsalt menetluse lõpetamise määrusena TsMS § 428 tähenduses.

Vaadeldaval juhul vaatas avaldaja määruskaebuse läbi ja lahendas selle üks ringkonnakohtu kohtunik.

TsMS § 666 lg-st 3 tulenevalt pidanuks seaduslik kohtukoosseis koosnema kolmest ringkonnakohtu

kohtunikust. Kuna menetlust lõpetava määrusena tuleb TsMS § 661 lg 2 tähenduses mõista kõiki

hagita menetluses tehtud määrusi, millega hagita asi lahendatakse, rikkus ringkonnakohus oluliselt

menetlusõiguse normi, mistõttu tuleb ringkonnakohtu määrus tühistada määruskaebuse põhjendustest

olenemata.

12. Vastuseks avaldaja määruskaebusele märgib kolleegium järgmist. Avaldaja leiab, et asjas esitatud

täitedokument (1997. aasta tagaseljaotsus) on ebaselge ning kohtutäitur pidanuks pöörduma

täitedokumendi selgitamiseks selle koostaja poole. Enne 1. jaanuari 2006. a kehtinud TMS § 31

esimese lause kohaselt on kohtutäitur täitmisele kuuluva lahendi ebaselguse korral kohustatud

selgituse saamiseks pöörduma lahendi teinud organi (ametiisiku) poole. Riigikohtu tsiviilkolleegium

on 16. oktoobril 2002. a tsiviilasjas nr 3-2-1-119-02 (RT III 2002, 27, 304) tehtud määruse p-s 12

selgitanud, et viidatud säte peab silmas neid juhtumeid, mil on ebaselge täitedokumendi sisu -

kohtutäituril puudub kindlus, millise toimingu, millistel tingimustel ja millisel ajal peab ta tegema.

Näiteks kui on ebaselge, millise asja peab ta võlgnikult ära võtma või milline on sissenõutavate

intresside suurus.

1997. aasta tagaseljaotsuse resolutsioonis mõisteti A. Jekimovilt AS Eesti Maapank kasuks välja

379 854 krooni (I kd, tlk 77). Samas on otsustatud, et sissenõue pööratakse võlgniku panditud varale.

Kohtuotsuse resolutsioonist ei tulene, et sissenõude tohib pöörata ainult panditud varale. Kui

kohtutäituril ei tekkinud kahtlust kohtulahendi selguses, ei olnud tal tulenevalt TMS §-st 31 kohustust

pöörduda selgituse saamiseks kohtu poole ja hinnangu täitedokumendi selgusele saab anda kohus

avaldaja kaebuse menetlemisel.

13. Kuna määruskaebuse vaatas ringkonnakohtus läbi ebaseaduslik kohtukoosseis, jätab kolleegium

määruskaebuse esitaja teised väited tähelepanuta.

Jaak Luik, Henn Jõks, Lea Laarmaa