3-2-1-115-08 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-115-08

Määruse kuupäev

Tartu, 10. detsember 2008. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Jaak Luik, liikmed Peeter Jerofejev ja Tambet Tampuu

Kohtuasi

J. T hagi S. B vastu alusetult omandatud vara

väljamõistmiseks ja ühisvara jagamiseks.

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 17. märtsi 2008. a määrus tsiviilasjas

nr 2-03-438

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

S. B määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja J. T (isikukood xxxxxxxxxxx)

Kostja S. B (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat

Indrek Leppik

Asja läbivaatamise kuupäev

10. november 2008. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Ringkonnakohtu 17. märtsi 2008. a määrus

tsiviilasjas nr 2-03-438 muutmata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. J. T esitas 21. augustil 2003. a Tallinna Linnakohtule hagi S. B vastu alusetult omandatud vara

väljamõistmiseks ja ühisvara jagamiseks.

2. Harju Maakohus (kes menetles asja alates 1. jaanuarist 2006) rahuldas 30. jaanuari 2008. a

otsusega hagi osaliselt ja mõistis S. B hageja kasuks välja 1 025 159 krooni.

3. Kostja esitas 7. märtsil 2008. a Tallinna Ringkonnakohtule maakohtu otsuse peale

apellatsioonkaebuse.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

4. Tallinna Ringkonnakohus keeldus 17. märtsi 2008. a määrusega apellatsioonkaebuse menetlusse

võtmisest ja tagastas selle koos lisadega kostjale.

Ringkonnakohtu määruse põhjenduste kohaselt võib tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 632

lg 1 järgi apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 135 lg 1 kohaselt algab tähtaja kulgemine järgmisel päeval

pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui

seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt lõpeb tähtaeg tähtpäeva

saabumisel. Toimikust nähtuvalt toimetati apellandi esindajale kohtuotsus kätte allkirja vastu

4. veebruaril 2008. a. Seega lõppes apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg 5. märtsil 2008. a.

Apellatsioonkaebus saabus ringkonnakohtusse 7. märtsil 2008. a. Kuna apellatsioonkaebus on

esitatud pärast apellatsioonitähtaja möödumist, keeldus ringkonnakohus apellatsioonkaebust

menetlusse võtmast TsMS § 637 lg 1 p 2 alusel.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5. Kostja esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu määruse

tühistada ja teha uue määruse, millega võtta kostja apellatsioonkaebus menetlusse. Kostja palub

juhul, kui kohus leiab, et apellatsioonkaebus on esitatud hilinenult, tühistada ringkonnakohtu määrus

ja saata asi ringkonnakohtule apellatsioonitähtaja ennistamise otsustamiseks. Samuti palub kostja

jätta kohaldamata TsMS § 62 lg 2 ning tunnistada see põhiseaduse vastaseks.

Kostja sai Harju Maakohtu otsuse kätte esindaja kaudu 4. veebruaril 2008. a. Kostja järgis

apellatsioonkaebuse elektroonsel esitamisel apellatsioonitähtaega. Määruskaebusele lisatud kostja

esindaja saadetud elektronkirjast nähtub, et apellatsioonkaebus koos lisadega on esitatud

ringkonnakohtu menetlusposti aadressile 29. veebruaril 2008. a kell 21.33. Saadetud e-kirja koos

apellatsioonkaebusega ei ole registreeritud TsMS § 336 järgi kohtudokumentide vastuvõtmiseks

ettenähtud andmebaasi, kuid viidatud e-kirjast tulenevalt on kohtul võimalik tuvastada, et kostja

järgis apellatsioonkaebuse elektroonsel esitamisel apellatsioonitähtaega. Isegi juhul, kui kostja ei

oleks esitanud apellatsioonkaebust elektrooniliselt 29. veebruaril 2008. a, on tema esindaja mõistliku

ajavaruga arvestades postitanud 29. veebruaril 2008. a Hollandi kohalikus postkontoris (Tilburgis)

apellatsioonkaebuse originaali. Kostja esindaja kasutas apellatsioonkaebuse edastamiseks TNT

kiirpostiteenust. Eesti Posti koduleheküljel avaldatud info kohaselt edastatakse TNT Expressi saadetis

Euroopa suurematesse ärikeskustesse järgmise tööpäeva jooksul. Sama on kinnitatud ka AS Eesti

Posti TNT Expressi kiirpostiteenuse teenustingimustes. Seega on kostja teinud kõik võimaliku, et ka

apellatsioonkaebuse originaal jõuaks kohtusse õigel ajal. Juhul kui kohus leiab, et apellatsioonkaebus

on esitatud hilinenult, tuleks apellatsioonitähtaeg ennistada. Kostja tegevusest ei sõltunud, et

apellatsioonkaebuse originaal jõudis ringkonnakohtusse alles 7. märtsil 2008. a.

TsMS § 62 lg 2 tuleks jätta kohaldamata ja tunnistada see põhiseaduse vastaseks. Viidatud sätte järgi

võib menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, teha tähtaja viimasel päeval kuni

kella 24.00-ni. Kui menetlustoiming tuleb teha kohtus, loetakse tähtaja lõpuks kohtu tööpäeva lõpp.

Nimetatud säte rikub kostja menetlusõigusi ning ei taga talle õiglast ja õiget kohtumenetlust. Kostja

on teinud kõik endast oleneva apellatsioonitähtaja järgimiseks, kuid see, kas apellatsioonkaebus jõuab

kohtusse õigel ajal, sõltub kolmandast isikust. Kostja ei saa mõjutada kolmanda isiku käitumist, seega

tuleks lähtuda apellatsioonitähtaja arvestamisel apellatsioonkaebuse üleandmisest postiasutusele.

6. Vastuses määruskaebusele pidas hageja kaebust alusetuks ja põhjendamatuks ning palus jätta selle

rahuldamata.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7. Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb TsMS § 691 p 1 alusel jätta rahuldamata ja

ringkonnakohtu määrus muutmata.

8. Vaidlusaluses asjas on apellatsioonkaebus koos lisadega väidetavalt saadetud ringkonnakohtule

elektronposti teel 29. veebruaril 2008. a kell 21.33. Kostja on esitanud kassatsioonkaebuse lisana

sellekohase e-kirja väljatrüki. Samas on kostja esitanud kirjaümbriku koopia, millest nähtuvalt on

apellatsioonkaebus postitatud Hollandi postkontorist 29. veebruaril 2008. a, seega samal päeval

väidetava e-kirja saatmisega. Apellatsioonkaebus saabus ringkonnakohtusse 7. märtsil 2008. a, s.o

pärast apellatsioonitähtaja möödumist.

9. Dokumendi elektrooniliselt esitamise korda reguleerib TsMS § 336. Selle sätte 2. lõike esimese ja

teise lause kohaselt loetakse elektrooniline dokument kohtule esitatuks, kui see on salvestatud

kohtudokumentide vastuvõtmiseks ettenähtud andmebaasi. Dokumendi saatjale edastatakse selle

kohta elektrooniline kinnitus. Viidatud sätte 3. lõike alusel on justiitsminister kehtestanud

28. detsembri 2005. a määrusega nr 59 kohtule dokumentide esitamise korra (edaspidi kord). Korra

§ 5 lg 1 järgi tuleb e-kirjaga kohtule menetlusdokumendi saatmiseks kasutada selleks ettenähtud e-

postiaadressi, mis on avaldatud Justiitsministeeriumi veebilehel http://www.just.ee. Tulenevalt korra

§ 7 lg-st 1 saab esitaja e-kirjaga dokumendi esitamisel selleks ettenähtud e-postiaadressile automaatse

vastuvõtukinnituse dokumendi laekumise kohta kohtu e-postkasti. Viidatud sätetest tulenevalt on

dokumendi salvestamine kohtudokumentide vastuvõtmiseks ettenähtud andmebaasi seotud saatjale

sellekohase automaatse elektroonilise kinnituse saatmisega. Seega ei saa saatja eeldada e-kirja

jõudmist saajani kuni hetkeni, mil ta on saanud sellekohase elektroonilise kinnituse.

Kostja märgib kassatsioonkaebuses, et tema esindaja saadetud e-kirja koos apellatsioonkaebusega ei

ole registreeritud kohtudokumentide vastuvõtmiseks ettenähtud andmebaasi. Tallinna

Ringkonnakohus kinnitab järelepärimisele saadetud vastuses Riigikohtule, et Tallinna

Ringkonnakohtu e-postiaadressile ei ole saabunud kostja esindaja 29. veebruaril 2008 postitatud

apellatsioonkaebust. Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja tõendanud, et e-kirjaga saadetud

apellatsioonkaebus jõudis tähtaegselt ringkonnakohtuni, sest ta ei ole saanud ringkonnakohtult

elektroonilist kinnitust e-kirja kättesaamise kohta. Elektrooniliselt saadetud apellatsioonkaebuse

kohtusse jõudmist ei tõenda üksnes e-kirja väljatrükk. Vajalik on esitada ka tõendid, mis kinnitaksid

e-kirja automaatset vastuvõtmist korra § 7 lg 1 järgi.

10. Kui menetlustoiming jääb õigel ajal tegemata, ei ole menetlusosalisel TsMS § 66 järgi õigust

menetlustoimingut hiljem teha, kui kohus seaduses sätestatud tähtaega ei ennista või ei pikenda

määratud tähtaega. TsMS § 67 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud

menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei

saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam

menetlustoimingut teha või põhjustab talle muu negatiivse tagajärje. TsMS § 68 lg 1 kolmanda lause

kohaselt esitatakse tähtaja ennistamise avaldus kohtule, kus tulnuks teha menetlustoiming. Tulenevalt

viidatud sättest ei saa Riigikohus apellatsioonkaebuse esitamise tähtaega ennistada, seda saab teha

ringkonnakohus (vt ka Riigikohtu 20. detsembri 2007. a määrus tsiviilasjas

nr 3-2-1-129-07).

11. Kolleegium lisab täiendavalt, et menetlustoimingu tähtaegade järgimise küsimust juhtumeil, mil

menetlusdokumentide edastamiseks kasutatakse postiteenust, on Riigikohtu tsiviilkolleegium

analüüsinud 23. mai 2007. a määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-58-07 ja 21. märtsi 2007. a määruses

tsiviilasjas nr 3-2-2-4-07.

12. Kolleegium leiab, et hageja väited ei anna alust pidada menetlustähtaja arvutamise regulatsiooni

(TsMS § 62 lg 2) põhiseadusega vastuolus olevaks.

Jaak Luik, Peeter Jerofejev, Tambet Tampuu