3-1-1-69-08 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-1-1-69-08

Määruse tegemise koht ja kuupäev

Tartu, 4. detsember 2008

Kohtukoosseis

Eesistuja Eerik Kergandberg, liikmed Jüri Ilvest ja Ott Järvesaar

Kohtuasi

R. B. kaitsja vandeadvokaat Artur Umuršadjantsi määruskaebus Tallinna

Ringkonnakohtu 2. septembri 2008. a määruse peale, millega jäeti

vandeadvokaat Sergei Politševi määruskaebus ja Harju Maakohtu 5. augusti

2008. a määrus läbi vaatamata.

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 2. septembri 2008. a määrus

kriminaalasjas nr 1-08-10108

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

R. B. kaitsja vandeadvokaat Artur Umuršadjants, määruskaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

12. november 2008

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 5. augusti 2008. a määrus ja Tallinna Ringkonnakohtu 2. septembri 2008. a määrus,

millega jäeti vandeadvokaat Sergei Politševi määruskaebus ja Harju Maakohtu 5. augusti 2008. a määrus läbi

vaatamata, ning saata kriminaalasi Harju Maakohtule kohtu alla andmise küsimuse otsustamiseks.

2. Vabastada süüdistatavad R. B., S. I., F. R., V. S. ja S. P. vahi alt.

3. Määruskaebus rahuldada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu kohtuniku Eda Muraku 5. augusti 2008. a määrusega anti kohtunik Alari Möldre menetluses olevas

kriminaalasjas süüdistatav R. B. kohtu alla. Sama kohtumäärusega jäeti muutmata R. B. suhtes tõkendina kohaldatud

vahistamine. Määrus on tehtud kirjalikus menetluses ja selles on märgitud, et eelistungi ning kohtuistungite toimumise aeg

teatatakse hiljem.

2. Sama kohtumäärusega anti kohtu alla ka S. I., F. R., V. S. ja S. P., kelle suhtes kohaldatud tõkend - vahistamine - jäeti samuti

muutmata. Kohtu alla anti selles kriminaalasjas veel T. A. ja A. K., kelle suhtes oli tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise

keeldu.

3. Harju Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse R. B. kaitsja vandeadvokaat S. Politšev. Kaitsja leidis, et kohtu alla

andmise määrus peab olema määruskaebekorras vaidlustatav, kuivõrd kohus on pikendanud R. B. vahistamise tähtaega üle 6

kuu, piirates sellega tema vabadust. Harju Maakohtu määruse tühistamist põhjendas kaitsja järgmiselt.

3.1 Vastavalt KrMS § 257 lg-le 2 oleks kohus pidanud kohtu alla andmiseks korraldama eelistungi, kuna esinesid KrMS §-s

258 nimetatud alused. Kooskõlas KrMS § 258 lg 1 p-ga 4 korraldatakse eelistung üldkorras kohtusse saadetud kriminaalasja

kohtuliku arutamise planeerimiseks ja kohtumenetluse poolte taotluste lahendamiseks.

3.2 Kriminaalmenetluse seadustik ei anna kohtule võimalust süüdistatavate kohtu alla andmisel otsustada vahistamise

kohaldamist menetlusosaliseta, kui kriminaalasi lahendatakse üldkorras. Kohtumäärusega pikendati ebaseaduslikult

vahistamise tähtaega ja piirati isiku õigust vabadusele.

3.3 Kohtumäärus on tehtud ebaseadusliku kohtukoosseisu poolt. Määrusest nähtub, et selle tegi Harju Maakohtu kohtunik Eda

Murak eeluurimiskohtunikuna, kuigi kriminaalasi on sama maakohtu kohtuniku Alari Möldre menetluses.

4. Tallinna Ringkonnakohtu 2. septembri 2008. a määrusega jäeti kaitsja määruskaebus ja Harju Maakohtu 5. augusti 2008. a

määrus järgmiste põhjendustega sisuliselt läbi vaatamata.

4.1 Riigikohus on oma praktikas laiendanud seaduses sätestatud edasikaebeõigust juhtudele, mil kohtumäärus kujutab endast

sellist lõplikku lahendit, mida hiljem üldse kohtukaebekorras vaidlustada ei saa, samuti juhtudele, mil kohtumäärusega

piiratakse mingit põhiõigust. Seega saab iseseisvalt ehk määruskaebemenetluses vaidlustada kohtumäärusi, mis muudavad

menetluse jätkamise võimatuks (s.o muud lahendit samas kohtuastmes enam ei järgne).

4.2 Harju Maakohtu määrusest nähtub, et eelistungi ja kohtuistungite toimumise aeg teatatakse osapooltele hiljem. Sellest

tuleneb, et kohtulik kontroll on tagatud kõigi määruskaebuses tõstatatud küsimuste osas, mis on seotud süüdistatava

kaitseõiguse teostamisega ja taotluste esitamisega, kuna neid on võimalik lahendada eelistungil. Seega ei ole Harju Maakohtu

5. augusti 2008. a määrus vaadeldav lõplikku tähendust omava määrusena. Kokkuvõttes ei tuvastanud ringkonnakohus

kriminaalasjas sellist edasikaebeõiguse (PS § 24 lg 5) riivet, mis tingiks KrMS § 385 p-s 13 sätestatu kohaldamata jätmise ja

määruskaebuse menetlusse võtmise.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5. Tallinna Ringkonnakohtu 2. septembri 2008. a määruse peale esitas määruskaebuse R. B. kaitsja vandeadvokaat Artur

Umuršadjants, kes taotleb ringkonnakohtu määruse tühistamist ja kriminaalasja saatmist Tallinna Ringkonnakohtule Harju

Maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse sisuliseks läbivaatamiseks. Alternatiivselt taotleb kaitsja 5. augusti 2008. a

määruskaebuse sisulist läbivaatamist Riigikohtus ja Harju Maakohtu määruse tühistamist R. B-le kohaldatud tõkendi muutmata

jätmise osas. Kaitsja leiab, et Tallinna Ringkonnakohus oleks pidanud sisuliselt läbi vaatama Harju Maakohtu määruse, kuna

sellega piirati R. B. õigust vabadusele (PS § 20) - faktiliselt pikendati isiku vahi all pidamise tähtaega üle 6 kuu. Kaitsja toetab

jätkuvalt ka ringkonnakohtule esitatud määruskaebuses sisalduvaid seisukohti.

6. Vastuses määruskaebusele leiab riigiprokurör Andres Ülviste, et Tallinna Ringkonnakohtu määrus tuleb jätta muutmata ja

määruskaebus rahuldamata, põhjendades seda järgnevalt.

6.1 Kriminaalmenetluse seadustiku § 258 lg 1 p 1 kohaselt korraldatakse eelistung tõkendi kohaldamise või muutmise

otsustamiseks. Käesolevas kriminaalasjas jättis maakohus muutmata R. B. suhtes kohtueelses menetluses valitud tõkendi.

Nimetatud menetluslikku sammu ei käsitata tõkendi kohaldamisena, mistõttu ei tingi see ka eelistungi korraldamist.

6.2 Kriminaalmenetluse seadustiku § 258 lg 1 p 4 kohaselt korraldatakse eelistung üldkorras kohtusse saadetud kriminaalasja

kohtuliku arutamise planeerimiseks ja kohtumenetluse poolte taotluste lahendamiseks. Harju Maakohus ei lahendanud 5.

augusti 2008. a kohtu alla andmise määruses küsimusi, mille otsustamiseks oli kohustuslik eelistungi korraldamine. Määruse

kohaselt teatatakse osapooltele eelistungi aeg hiljem. Alles eelistungil toimub kriminaalasja arutamise planeerimine ja taotluste

lahendamine.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

I

7. Esmalt juhib kolleegium käesoleva kaebemenetluse väliselt prokuratuuri tähelepanu vajadusele kohtueelse menetluse

lõpuleviimisel järgida 15. juulil 2008. a jõustunud KrMS § 226 lg-s 6 sätestatut, mille kohaselt juhul, mil kriminaalasjas on

kohaldatud tõkendina vahistamist ning prokurör peab vajalikuks tõkendi kohaldamist jätkata, peab prokuratuur tegema

käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud toimingud hiljemalt viisteist päeva enne KrMS § 130 lõikes 3 või 31 sätestatud tähtaja

lõppu. Menetlusseadustiku kõnealune täiendus kuulub seadusemuudatuste kompleksi, mille eesmärk oli tagada KrMS §-s 151

sisalduv üldmenetluse asjade kohtuliku arutamise katkematuse ja viivitamatuse põhimõte. Nimetatud tähtaja järgimine

prokuratuuri poolt on kõigepealt oluline tagamaks kaitsjale reaalne võimalus KrMS § 227 lg-s 1 sätestatud õiguse

realiseerimiseks - seega tõkendi tühistamise või muutmise, aga ka teiste taotluste esitamiseks, samuti tema arvates kohtusse

kutsumist vajavate isikute nimekirja esitamiseks. Teiseks on KrMS § 226 lg-s 6 nimetatud tähtaja järgimine oluline ka

tagamaks üldmenetluse asjades süüdistatava kohtu alla andmine viisil, mida eeldab kohtuliku arutamise katkematuse ja

viivitamatuse põhimõte. See põhimõte eeldab, et juba kohtu alla andmisel oleks kohtul võimalik ühiselt koos kohtumenetluse

pooltega kõrvaldada kohtuliku uurimise võimalikud takistused ja koostada optimaalne plaan eesseisvaks kohtulikuks

arutamiseks. Käesoleva kriminaalasja puhul edastati süüdistusakt Harju Maakohtule 4. augustil 2008, kuigi R. B. vahistamise

tähtaeg pidi lõppema 10. augustil 2008. Sellega rikkus prokuratuur KrMS § 226 lg-s 6 sätestatud tähtaega.

II

8. Ringkonnakohus on õigesti märkinud, et KrMS § 385 p-st 13 lähtuvalt ei saa kohtu alla andmise määrust määruskaebuse

korras vaidlustada (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 30. aprilli 2004. a otsus nr 3-1-1-25-04 - RT III 2004, 13, 166). Kuid

KrMS §-s 385 sisalduvaid edasikaebeõiguse piiranguid ei ole õige vaadata lahus KrMS § 383 lg-s 2 sätestatust. Nende sätete

süstemaatilise tõlgendamise pinnalt on alust väita, et KrMS §-s 385 loetletud piiranguid saab hinnata proportsionaalseteks

muuhulgas ka seetõttu, et vaidlusküsimust on vähemalt põhimõtteliselt võimalik tõstatada hiljem - kas apellatsioonis või

kassatsioonis. Kuid olukorras, mil kohe algselt on täiesti selge, et kohtumääruse, eriti aga kogu kohtulikku arutamist määrava

kohtu alla andmise määruse on teinud ebaseaduslik kohtukoosseis, ei ole asjakohane arutleda kohtumääruse hilisemate

põhimõtteliste vaidlustamisvõimaluste üle. Ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 23. septembri 2008. a määruses nr 3-1-1-41-08

(RT III 2008, 36, 238) on märgitud, et jõusse ei saa jätta määruskaebust, mis ei ole formaalselt määruskaebe korras

vaidlustatav, kuid mis on sisuliselt õigustühine põhjusel, et on tehtud kohtuniku pädevuse väliselt. Ebaseadusliku

kohtukoosseisu poolt tehtud kohtu alla andmise määruse ja ringkonnakohtu poolt üksnes KrMS §-st 385 lähtuva

ringkonnakohtu määruse jõussejätmisel Riigikohtu poolt oleks antud kriminaalasja kogu järgnev kohtumenetlus rajatud

õigustühisele alusele, kuna süüdistatavate kohtu alla andmist seaduses sätestatud korras tegelikult ei ole toimunud.

9. Kooskõlas eelmärgituga leiab kolleegium, et lähtudes KrMS § 339 lg 1 p-st 1 tuleb kriminaalmenetlusõiguse olulise

rikkumise tõttu tühistada Harju Maakohtu kohtuniku Eda Muraka poolt 5. augustil 2008. a tehtud kohtu alla andmise määrus.

Nimelt nähtub kriminaalasja materjalidest, et kohtunik E. Murak on samas kriminaalasjas eeluurimiskohtunikuna eelnevalt

ühele süüdistatavatest - S. P-le - kohaldanud tõkendina vahistamist. KrMS § 49 lg 1 p 2 kohaselt peab aga hilisemates

kriminaalmenetluse staadiumides kohtuniku rollist taanduma see eeluurimiskohtunik kes on eelnevalt teinud ühe KrMS §-des

132, 134, 135 või 137 nimetatud määrustest. Kuna käesolevas kriminaalmenetluses andis süüdistatavad kohtu alla eelnevalt

vahistamise küsimust otsustanud kohtunik, siis on 5. augusti 2008. a kohtumäärus tehtud ebaseadusliku kohtukoosseisu poolt.

10. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et Riigikohtu käesoleva määruse tegemise ajaks on möödunud kõigi vahi all peetud

süüdistatavate puhul kohtueelse menetluse ajal vahi all pidamise maksimaalne kuuekuuline tähtaeg (R. B. puhul möödus see

tähtaeg 10. augustil 2008. a, S. I. puhul 22. oktoobril 2008. a, F. R. puhul 20. oktoobril 2008. a, V. S. puhul 4. septembril 2008.

a ja S. P. puhul 16. augustil 2008. a). Tähtaega ei ole ka pikendatud. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et kuna kohtu alla

andmise määruse tühistamise järgselt ei saa lugeda kohtu alla andmist toimunuks, siis tuleb nimetatud isikute edasine vahi all

pidamine tunnistada ebaseaduslikuks ja nad tuleb viivitamatult vahi alt vabastada.

III

11. Kolleegium nõustub prokuratuuri seisukohaga, et üksnes KrMS § 258 lg 1 p 1 tõlgendamisel kujunenud kohtupraktika

pinnalt puudus käesolevas kriminaalmenetluses vajadus korraldada eelistungit tõkendi küsimuse lahendamiseks.

Kohtupraktikas valitseva arusaama kohaselt eeldab nimelt KrMS § 258 lg 1 p-s 1 sätestatu eelistungi korraldamist esiteks

juhul, kui (prokuratuuri poolt) on taotletud tõkendi kohaldamist või teiseks, kui on taotletud tõkendi muutmist ja kohtunik

leiab, et taotlus tuleb rahuldada ja tõkend tuleb muuta. Kohtulikku eelmenetlust toimetava kohtuniku eelnevat siseveendumust,

et tõkendi muutmise taotlus tuleks jätta rahuldamata, ei ole senises kohtupraktikas tõepoolest loetud "tõkendi muutmise

otsustamiseks" KrMS § 258 lg 1 p 1 mõttes.

12. Nõustuda ei saa aga prokuröriga selles, et eelmises punktis tõdetust lähtuvalt oligi kohtunik õigustatud andma

süüdistatavaid kohtu alla ilma eelistungit korraldamata. Üldmenetluse asjades kohtuliku arutamise katkestamatuse ja

viivitamatuse tagamiseks tehtud ja 15. juulil 2008. a jõustunud seadusemuudatustega täiendati muuhulgas ka KrMS § 258 lg-s

1 sisalduvat eelistungi kohustusliku korraldamise aluste loetelu p-ga 4, mille kohaselt tuleb eelistung korraldada "üldkorras

kohtusse saadetud kriminaalasja kohtuliku arutamise planeerimiseks ja kohtumenetluse poolte taotluste lahendamiseks".

Tõlgendades KrMS § 257 lg-s 2 ja § 258 lg 1 p-s 4 sätestatut koostoimes on põhjust väita, et 15. juulil 2008. a jõustunud

seadusemuudatuste järgselt ei näe kriminaalmenetluse seadustik enam ette võimalust otsustada üldmenetluses süüdistatava

kohtu alla andmist ilma selleks eelistungit korraldamata. Kuigi § 258 lg 1 p 4 sõnastus ei ole piisavalt selge, ei võimalda

menetlusseaduse süstemaatiline tõlgendamine nõustuda prokuröri vastulauses esitatud arusaamaga, et sellest sättest lähtudes

ongi toimitud igati seaduslikult, kui kohtuniku poolt ainuisikuline ja kirjalik kohtu alla andmine ning eelistung kohtuliku

arutamise planeerimiseks on ajaliselt teineteisest lahutatud. Sellise lahutamise seaduslikkus on välistatud juba ainuüksi

KrMS §-s 263 sätestatu pinnalt. Nimelt peab selle paragrahvi punkti kolm kohaselt kohtu alla andmise määruses olema

kohustuslikus korras märgitud ka kohtuistungi aeg. Seda nõuet ei saa aga täita, kui üldmenetluse asjas ei ole korraldatud

eelistungit ega tegeletud kohtuliku arutamise planeerimisega.

13. KrMS § 257 lg 1 kohaselt annab süüdistatava kohtu alla süüdistusakti saanud kohtunik. Käesoleva kriminaalasja puhul

oleks selleks pidanud olema Harju Maakohtu kohtunik A. Möldre. Igal juhul peab aga süüdistatavaid kohtu alla andnud

kohtunik arutama kriminaalasja lõpuni. Normi eesmärgiks on tagada kriminaalasja vahetu ja järjepidev arutamine ühe ja sama

kohtukoosseisu poolt. Kriminaalmenetluse seadustik ei näe üldjuhul ette võimalust anda kohtumenetluses osa

menetlustoimingute tegemise õiguse teisele kohtunikule (v.a KrMS §-s 29 ettenähtu juhul, s.o kohtuvaheline menetlusabi).

Kohtu alla andmine on kohtumenetluse osa (seda reguleeritakse 10. peatükis "Kohtumenetlus maakohtus"), millele

eeluurimiskohtuniku pädevus ei laiene. Kriminaalmenetluse seadustiku §-s 21 sätestatu mõtte kohaselt on eeluurimiskohtunik

pädev täitma kohtueelse menetluse raames talle kriminaalmenetluse seadustikuga pandud ülesandeid. Kõik kriminaalmenetluse

seadustikust tulenevad eeluurimiskohtuniku ülesanded on sellised, mis kulgeva kriminaalmenetluse raames garanteerivad vaid

üksikute menetlustoimingute tegemisel täiendava põhiõiguste kaitse. Eeluurimiskohtunik ei saa toimida kriminaalasja arutava

kohtunikuna (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 23. september 2008. a otsust nr 3-1-1-41-08).

14. Arvestades eelöeldut lähtub Riigikohtu kriminaalkolleegium KrMS § 2 p-s 4 sätestatust, rahuldab määruskaebuse, tühistab

nii Tallinna Ringkonnakohtu 2. septembri 2008. a määruse kui ka Harju Maakohtu 5. augusti 2008. a määruse ja saadab

kriminaalasja Harju Maakohtule kohtu alla andmise küsimuse otsustamiseks.

Eerik Kergandberg, Jüri Ilvest, Ott Järvesaar