3-2-1-110-08 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-110-08

Otsuse kuupäev

Tartu, 1. detsember 2008. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Henn Jõks, liikmed Jaak Luik ja Ants Kull

Kohtuasi

Tuuliki Vuksi hagi Triton Holding OÜ vastu ostu-

müügilepingust taganemiseks ja 8699 krooni 25 sendi

saamiseks.

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 3. juuli 2008. a otsus tsiviilasjas nr 2-06-

27628

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Tuuliki Vuksi kassatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja Tuuliki Vuks (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja

vandeadvokaat Kaljo Kuusmaa

Kostja Triton Holding OÜ (registrikood xxxxxxxx), esindaja

vandeadvokaat Margus Lentsius

Asja läbivaatamise kuupäev

3. november 2008. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 3. juuli 2008. a otsus tsiviilasjas nr 2-06-27628 ja saata asi

uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.

2. Kassatsioonkaebus rahuldada.

3. Tagastada Peeter Kruusile 23. juulil 2008. a tasutud kautsjon 400 (nelisada) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tuuliki Vuks (hageja) esitas 21. septembril 2006 Tartu Maakohtule hagi Triton Holding OÜ

(kostja) vastu ostu-müügilepingust taganemiseks ja 8699 krooni 25 sendi saamiseks. Hagiavalduse

kohaselt ostis hageja kostjalt 13. juunil 2005 digitaalkaamera Minolta Dimage Z5 Black.

Fotoparaadiga oli kaasas eestikeelne lühendatud käsitsemisjuhend, mis erineb tunduvalt täielikust

kasutusjuhendist. Hageja järgis fotoaparaadi käsitsemisel juhendi nõudeid. Kaameral avaldusid

2005. a augusti algul defektid ja hageja andis fotoaparaadi garantiiremonti. Kostja andmete kohaselt

oli fotoaparaat remondis Saksamaa tehases. Remondiaruande järgi taastati fotoaparaadi töövõime.

Hageja esitas 21. oktoobril 2005 kostjale võlaõigusseaduse (VÕS) § 223 lg 3 ja tarbijakaitseseaduse

(TKS) § 4 alusel kirjaliku müügilepingust taganemise avalduse ning kaamera eest makstud

7022 krooni 68 sendi tagastamise nõude. Hageja sai 20. novembril 2005 fotoaparaadi remondist

kätte, kuid ikka ei olnud võimalik sellega kvaliteetseid pilte teha. 10. detsembril 2005 võttis kostja

fotoaparaadi uuesti remonti, sest aparaat ei töötanud nõuetekohaselt. Hageja ei ole fotoaparaati

peaaegu üldse kasutada saanud.

2. Kostja vaidles hagiavaldusele vastu. Hageja nõuab 8699 krooni 25 senti, kuid fotoaparaat sellist

summat ei maksnud. Kostja ei vaadanud piisava hoolsusega üle hagejalt remonti võetavat

fotoaparaati ega tuvastanud objektiivi alla saadud lööki, mille võis olla tekitanud hageja. Fotoaparaat

remonditi, see on töökorras ja hagejal ei ole lepingust taganemise õigust. Fotoaparaati oli valesti

kasutatud ja ebakvaliteetsed pildid olid tingitud oskamatusest.

3. Tartu Maakohus rahuldas 18. detsembri 2007. a otsusega hagi ja tunnustas hageja kui tarbija õigust

taganeda 13. juunil 2005 kostjaga sõlmitud digitaalse fotoaparaadi Minolta Dimage Z5 Black

müügilepingust ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja fotoaparaadi eest sularahas makstud

8619 krooni 25 senti koos käibemaksuga. Hageja pidi kostjale maakohtu otsuse kohaselt tagastama

digitaalse fotoaparaadi Minolta Dimage Z5 Black, mälukaardi SanDisk Secure Digital 512 MB,

akulaadija Ednet ja koti Case Logic DCB1. Maakohus leidis, et fotoaparaadil oli varjatud puudus,

mida ostja asja vastuvõtmisel ei avastanud. Hageja ja Raivo Vuks olid teatanud kostjale aparaadi

puudustest, täites sellega VÕS § 220 lg 1 nõude. Tarbijale antud toote eestikeelne käsitsemisjuhend

oli puudulik ega vastanud tootja antud juhendile. Kostja eiras TKS § 4 lg-te 1 ja 4 ning § 6 lg-te 1-3

nõudeid, mille järgi tuleb tarbijale anda põhjalik eestikeelne toote kasutusjuhend. Müüjat loetakse

VÕS § 223 lg 1 järgi müügilepingut oluliselt rikkunuks ka siis, kui asja parandamine või asendamine

ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui müüja keeldub õigustamatult asja parandamast või

asendamast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest

teatamist. Tarbijalemüügi puhul loetakse müüja oluliseks lepingurikkumiseks ka asja parandamise või

asendamisega ostjale põhjendamatute ebamugavuste tekitamist (VÕS § 223 lg 2). Hagejal oli õigus

VÕS § 101 lg 1 p 4 ja VÕS § 223 lg 3 alusel lepingust taganeda. Hageja on teinud kostjale lepingust

taganemise avalduse VÕS §-s 188 ettenähtud korras. Kostja on hagejale tekitanud põhjendamatult

suuri ebamugavusi. Lepingust taganemise ajal, 21. oktoobril 2005 olid täidetud kõik taganemiseks

vajalikud õiguslikud alused. Hagejale müüdi toode, millega ei antud kaasa nõutavat kasutusjuhendit.

Toode oli pärast ostmist nelja kuu jooksul remondis, tarbija ei saanud seda pikka aega kasutada,

tarbijale asendusaparaati ei antud. Müüja tekitas tarbijale põhjendamatult suuri ebamugavusi. VÕS

§ 189 lg 1 alusel on hageja õigustatud nõudma kostjalt fotoaparaadi hinda ning kohustatud kostjale

fotoaparaadi tagastama.

4. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja

teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Kaamera käsitsemisel ei järgitud juhiseid. Kaamera

korduv remont või väidetav ebapiisav eestikeelne kasutusjuhend ei tekitanud hagejale kui tarbijale

põhjendamatuid ebamugavusi. Kostja andis hageja sooviavalduse järel talle kohe asenduskaamera.

Kohtuotsus on kostjale üllatuslik, maakohus ei maininud menetluse kestel, et hageja nõude

rahuldamise üheks aluseks võiks olla ka ebapiisav eestikeelne kasutusjuhend.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

5. Tartu Ringkonnakohus rahuldas 3. juuli 2008. a otsusega apellatsioonkaebuse ja tühistas maakohtu

otsuse. Ringkonnakohus tegi asjas uue otsuse, millega jättis hagi ostu-müügilepingust taganemiseks

ja 8699 krooni 25 sendi väljamõistmiseks rahuldamata.

Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt sõlmisid pooled 13. juunil 2005 tarbijalemüügilepingu.

Kostja andis lepingut täites hagejale üle puudustega asja. Seega on kostja formaalselt müügilepingut

rikkunud. 21. oktoobril 2005 R. Vuksi esitatud kirjalik pretensioon kostjale sisaldab müügilepingust

taganemise nõuet VÕS § 223 lg 3 alustel. R. Vuks oli TsÜS § 118 lg 2 kohaselt õigustatud selle

hageja nimel kostjale esitama. Hageja oli aga 2005. a novembris pärast fotoaparaadi remonti võtnud

selle tagasi oma kasutusse, millest järeldub, et hageja loobus lepingust taganemise soovist. Seega ei

saa ta enam 21. oktoobri 2005. a taganemisavalduses toodud asjaoludele tugineda ja kohus ei saa

hinnata, kas nimetatud taganemisavalduse puhul olid täidetud VÕS §-s 223 sätestatud alused. Kui

fotoaparaat oli teist korda 10. veebruarist 3. märtsini 2006 remondis, andis kostja hageja kasutusse

asendusaparaadi. Remondi käigus tehti kindlaks, et fotoaparaat on tehniliselt korras ja et

ebakvaliteetsed võtted on tehtud kaamera kasutusjuhendi eiramise tõttu. 20. märtsil 2006 tegi hageja

kostjale uue taganemisavalduse, kuna müüja ei käitunud kliendisõbralikult ega informeerinud teda

aparaadi vea põhjustest ning saatis aparaadi remonti temaga konsulteerimata. Selles

taganemisavalduses toodud asjaolud ei anna alust lepingust taganeda. Mittetäieliku kasutusjuhendi

ostjale andmine võib olla lepingust taganemise aluseks vaid juhul, kui on täidetud VÕS § 116 lg-tes 1

ja 4 sätestatud alused, st ostja on enne taganemisavalduse esitamist informeerinud müüjat eestikeelse

kasutusjuhendi puudulikkusest ja andnud puuduse kõrvaldamiseks müüjale VÕS §-s 114 sätestatud

täiendava tähtaja, mis möödub tulemusteta. Maakohtu otsus ei ole kostjale üllatuslik osas, mis

puudutab hagejale ebapiisava eestikeelse kasutusjuhendi andmist. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 376 lg 1 sätestab hagejale õiguse muuta kuni kohtuvaidluseni esimese astme kohtus hagi

alust või eset. Hageja käsitas olulise lepingurikkumisena, mis annab hagejale aluse lepingust

taganeda, ka kostja poolt hagejale mittetäieliku eestikeelse kasutusjuhendi andmist. Hageja oli

esitanud selle hagi ühe alusena ning kostjal oli edasise menetluse kestel võimalik nimetatud asjaolu

kohta esitada oma vastuväited ja tõendid. Ringkonnakohus jättis TsMS § 162 lg 4 alusel

apellatsiooniastmes kantud menetluskulud poolte endi kanda. Kuna pooled vaidlevad tarbijalemüüki

puudutava õigussuhte üle, siis oleks menetluskulude ainuüksi hageja kui tarbija kanda jätmine tema

suhtes äärmiselt ebaõiglane ja ebamõistlik.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6. Hageja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, milles palus ringkonnakohtu otsuse

tühistada ja saata asi uueks arutamiseks samale ringkonnakohtule. Kohtud on tuvastanud, et kostja

andis hagejale üle puudustega asja ja asja mittetäieliku kasutusjuhendi. Ringkonnakohus on vääralt

leidnud, nagu oleks hageja loobunud oma 21. oktoobri 2005. a taganemisavaldusest. Hageja soovis

pärast teist remonti müügilepingust taganeda. VÕS § 223 lg 2 kohaselt loetakse tarbijalemüügi korral

müüja oluliseks lepingurikkumiseks ka asja parandamise või asendamisega ostjale põhjendamatute

ebamugavuste tekitamine. Fotoaparaat on olnud kahel korral remondis. Ringkonnakohtu seisukoht,

mille kohaselt oleks hageja pidanud kostjat informeerima VÕS § 116 lg-te 1 ja 4 kohaselt eestikeelse

kasutusjuhendi puudumisest, ei ole õige. Ostja ei pea olema teadlik müüdud asja kasutusjuhendi

puudulikkusest. Puudulik kasutusjuhend on varjatud puudus, mis tingis aparaadi vale käsitsemise.

7. Kostja palus jätta kaebuse rahuldamata.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 692 lg 1 p 1 alusel tühistada

materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu ja asi tuleb TsMS § 691 p 2 alusel saata uueks

läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.

9. Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse ja jättis uue otsusega hagi rahuldamata põhjusel, et

ringkonnakohtu hinnangul loobus hageja 2005. aasta novembris, kui ta võttis fotoaparaadi pärast

remonti kostja käest tagasi, 21. oktoobri 2005. a taganemisavaldusest ega saa seetõttu enam

eelnimetatud taganemisavalduses toodud asjaoludele tugineda. Selle tõttu ei saa kohus

ringkonnakohtu arvates ka hinnata, kas nimetatud taganemisavalduse puhul olid täidetud VÕS §-s

223 sätestatud alused. Teise, 20. märtsi 2006. a taganemisavalduse tegemisel ei olnud ringkonnakohtu

arvates aga müügilepingust taganemise õiguslikud eeldused täidetud.

10. Ringkonnakohtu otsusest ei selgu, milliste materiaalõiguse normide alusel on kohus jõudnud

järeldusele, et hageja loobus fotoaparaadi tagasivõtmisega 21. oktoobri 2005. a taganemisavaldusest

ega saa selles taganemisavalduses toodud asjaoludele tugineda.

Lepingust taganemiseavalduse tegemisele tuleb kohaldada ka tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS)

tahteavalduse tegemise kohta käivaid sätteid. TsÜS § 72 kohaselt ei loeta tahteavaldust tehtuks, kui

enne tahteavaldust või sellega ühel ajal jõuab tahteavalduse saajani tahteavaldust tagasivõttev

tahteavaldus. TsÜS §-s 72 toodud asjaolusid ringkonnakohus asjas 21. oktoobri 2005. a

taganemisavalduse puhul ei ole tuvastanud. Seega pidi ringkonnakohus oma järelduste tegemisel

arvestama VÕS § 186 p-ga 5, mille kohaselt lõpeb võlasuhe lepingust taganemisega. Järelikult juhul,

kui ostja on kehtivalt müügilepingust taganenud, lõpeb müügileping, mille kohta taganemisavaldus

tehti. Selleks, et teha kindlaks, kas 21. oktoobri 2005. a taganemisavalduse tegemine müüjale

13. juuni 2005. a pooltevahelise tarbijalemüügilepingu lõpetas või mitte, pidi ringkonnakohus muu

hulgas kontrollima, kas eelnimetatud taganemisavalduse tegemise puhul olid täidetud VÕS §-s 223

sätestatud alused. Kui lepingust taganemiseks puudus 21. oktoobri 2005. a taganemisavalduse

tegemise puhul alus, siis 13. juuni 2005. a müügileping 21. oktoobri 2005. a taganemisavalduse

tegemise tõttu ei lõppenud ja alusetu on väide, et 20. märtsi 2006. a taganemisavalduse tegemisel ei

saa hageja tugineda 21. oktoobri 2005. a taganemisavalduses toodud asjaoludele.

11. Kui asja uuel läbivaatamisel selgub, et 21. oktoobri 2005. a taganemisavalduse tegemisega

13. juuni 2005. a müügileping lõppes, tuleb anda õiguslik hinnang pärast seda ostja poolt

müügieseme tagasivõtmisele. Kolleegiumi arvates võib tuvastatud asjaolusid arvestades olla

praegusel juhul tegemist sama müügieseme kohta uue müügilepingu sõlmimisega. Missugustel

tingimustel uus müügileping sõlmiti, tuleb välja selgitada poolte tahteavalduste ja lepingu

tõlgendamise teel, arvestades TsÜS §-s 75 ning VÕS §-s 29 sätestatud tõlgendamise reegleid.

Ringkonnakohtul tuleb asjaolusid arvestades hinnata, kas uue lepingu sõlmimisel leppisid pooled

kokku selles, et ostjal säilib uue müügilepingu rikkumise juhtudel õigus tugineda

õiguskaitsevahendite kohaldamisel ka varasema müügilepingu rikkumistele. Kui kohus asja uuel

läbivaatamisel leiab, et asjas kogutud tõendite põhjal ei ole võimalik järeldada, et hageja oleks

kaamerat vastu võttes kostjaga uutes lepingutingimustes kokku leppinud, saab kolleegiumi arvates

asuda seisukohale, et pooled sõlmisid uue müügilepingu samasugustel tingimustel kui 13. juuni

2005. a müügilepingu.

12. Kolleegium peab vajalikuks märkida, et taganemist kujundusõigusena ei ole võimalik piirata vaid

tehingu ühe sooritusega. Kui mitu sooritust moodustavad ühe ühtse tehingu, siis võib taganeda neist

kõigist korraga. Taganemise tahteavaldus peab olema selge ja arusaadav. Seega juhul, kui see ei

tulene tehingu iseloomust, ei saa taganemiseks õigustatud isik, temale tehingu alusel tehtud sooritust

osaliselt endale jätta. Praegusel juhul on tegemist digitaalkaamera, mälukaardi, akulaadija ja tindi

müügiga. Kohtul tuleb asja uuesti menetledes välja selgitada, milliste esemete osas ostja tegi

müügilepingust taganemisavalduse. Ainuüksi asjaolu, et esemete müük kajastus ühel arvel, ei tähenda

iseenesest ühtset tehingut. Tehingu tõlgendamisel selle osadeks jaotatavuse küsimuses saab arvestada

ka sellega, kas hageja oleks ostnud kaardi, laadija ja tindi ka ilma kaamerata.

13. Kohtud tuvastasid, et asja teistkordsel hagejale üleandmisel oli fotoaparaat korras ning

ebakvaliteetsete fotode põhjus seisnes selles, et hageja eiras kasutusjuhendit. Hageja tugines oma

teises taganemisavalduses muu hulgas ka sellele, et fotoaparaadil puudus kvaliteetsete piltide

tegemiseks vajalik täielik eestikeelne kasutusjuhend. Ringkonnakohus asus seisukohale, et eestikeelse

mittetäieliku kasutusjuhendi ostjale andmine võiks olla lepingust taganemise aluseks vaid siis, kui

ostja oleks enne lepingust taganemist informeerinud müüjat eestikeelse kasutusjuhendi

puudulikkusest ja andnud puuduse kõrvaldamiseks müüjale VÕS §-s 114 sätestatud täiendava tähtaja,

mis möödub tulemusteta. Kolleegium leiab, et kasutusjuhendi puudus võib teatud juhtudel olla

käsitatav müügilepingu olulise rikkumisena VÕS § 116 lg 2 p 2 järgi, mis annab ostjale õiguse

müügilepingust taganeda müüjale kohustuse täitmiseks täiendavat tähtaega andmata. See võib kõne

alla tulla näiteks juhul, kui müüja teadmisel ostetakse kaamera selle kindlate funktsioonide

kasutamiseks teatud kindlal ajal (nt teatud sündmuse ajal), kuid kaamera eestikeelne kasutusjuhend ei

ole piisav nende funktsioonide kasutamiseks.

14. Kassatsioonkaebuse rahuldamise tõttu tuleb hagejale TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel

tagastada tasutud kassatsioonikautsjon. Menetluskulude jaotus menetlusosaliste vahel otsustatakse

asja uuel läbivaatamisel, lähtudes selle tulemustest.

Henn Jõks, Jaak Luik, Ants Kull