3-1-1-67-08 · Riigikohus

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-67-08 Otsuse kuupäev 1. detsember 2008 Kohtukoosseis Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Ott Järvesaar ja Lea Kivi Kohtuasi Andrei Golovatšjovi süüdistusasi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu 28. mai 2008. a kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-05-1093 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Andrei Golovatšjovi kaitsja vandeadvokaat Oleg Nišajev, kassatsioon Asja läbivaatamise kuupäev 29. oktoober 2008 RESOLUTSIOON Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 28. mai 2008. a kohtuotsus Andrei Golovatšjovi süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 2 järgi muutmata ja kassatsioon rahuldamata. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Harju Maakohtu 19. veebruari 2007. a otsusega tunnistati Andrei Golovatšjov kokkuleppemenetluses süüdi ja karistati KarS § 184 lg 2 p 2 järgi vangistusega 3 aastaks ja 6 kuuks, KarS § 199 lg 2 p 4 ja § 25 lg-te 1 ja 2 järgi vangistusega 2 kuuks ning KarS § 424 järgi vangistusega 3 kuuks. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergemad karistused kaetuks raskeimaga ja liitkaristuseks mõisteti talle 3 aastat ja 6 kuud vangistust. KarS § 74 lg 5 ja § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust eelmise kohtuotsusega mõistetud, kuid selleks ajaks kandmata 2-kuulise vangistuse võrra. Lõplikuks karistuseks mõisteti A. Golovatšjovile 3 aastat ja 8 kuud vangistust. KarS § 50 lg 1 alusel võeti temalt 2 aastaks ära mootorsõiduki juhtimise õigus. 2. Süüdistatav A. Golovatšjov ja tema kaitsja Sergei Porutško esitasid apellatsioonid, milles palusid maakohtu otsuse tühistada KrMS § 245 lg 1 p-de 7 ja 8 rikkumise tõttu. Tuginedes Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28. veebruari 2007. a kohtuotsusele asjas nr 3-1-1-121-06 leidsid nad, et kohus on rikkunud kokkuleppemenetlust reguleerivat menetlusnormi sellega, et A. Golovatšjovi süüditunnistamisel KarS § 184 lg 2 p 2 järgi on jäetud märkimata puhta amfetamiini kogus temalt äravõetud pulbrilises aines. 3. Tallinna Ringkonnakohtu 10. aprilli 2007. a otsusega jäeti Harju Maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonid rahuldamata. Selle otsuse peale esitas kassatsiooni A. Golovatšjovi kaitsja Oleg Nišajev. 4. Riigikohus tühistas 4. oktoobri 2007. a otsusega Tallinna Ringkonnakohtu otsuse A. Golovatšjovi süüdi tunnistamises ja karistamises KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ja KarS § 199 lg 2 p 4 ja § 25 lg-te 1 ja 2 järgi, samuti KarS § 74 lg 5 ja § 65 lg 2 järgi liitkaristuse mõistmise osas kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu ning tagastas kriminaalasja selles osas ringkonnakohtule uueks arutamiseks. 5. Tallinna Ringkonnakohtu 23. oktoobri 2007. a määrusega tühistati Harju Maakohtu 19. veebruari 2007. a otsus A. Golovatšjovi süüdi tunnistamises ja karistamises KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ja

Kar § 199 lg 2 p 4 ja § 25 lg-te 1 ja 2 järgi, samuti KarS § 74 lg 5 ja § 65 lg 2 järgi liitkaristuse mõistmise osas ja kriminaalasi saadeti Harju Maakohtule uueks arutamiseks üldmenetluses alates kohtu alla andmise staadiumist. Ringkonnakohus leidis, et tühistatud osas tugines süüdistus küll menetlusosaliste vahel saavutatud kokkuleppel, mitte aga kogutud tõenditel. Selline kokkulepe on vastuolus KrMS § 306 lg 1 p-ga 1 ja lähtuvalt KrMS § 248 lg 1 p-st 3 pidanuks maakohus kokkuleppemenetlusest keelduma. 6. Harju Maakohus määras 11. detsembril 2007 ekspertiisi A. Golovatšjovilt äravõetud narkootilise aine osas. Kohtutoksikoloogiaeksperdi arvamuse kohaselt sisaldas ekspertiisiks esitatud 12,09 g pulbrilist ainet 2,57 grammi puhast amfetamiini. 5. märtsi 2008. a otsusega mõistis Harju Maakohus A. Golovatšjov süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ja karistas teda vangistusega 3 aastaks. Arvestades seda, et A. Golovatšjov oli karistatud Harju Maakohtu 19. veebruari 2007. a kohtuotsusega KarS § 424 järgi 3-kuulise vangistusega ja KarS § 50 lg 1 alusel lisakaristusega, mõisteti talle KarS § 65 lg 1 alusel liitkaristuseks 3 aastat vangistust. Lisakaristus määrati täitmisele iseseisvalt. Süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4 ja § 25 lg-te 1 ja 2 järgi mõisteti A. Golovatšjov õigeks kuriteokoosseisu puudumise tõttu. A. Golovatšjov tunnistati KarS § 184 lg 2 p 2 järgi süüdi selles, et tema, olles varem karistatud narkootikumidega seotud kuriteo eest, omandas tuvastamata ajal, kohas ja isikult suures koguses (s.o rohkem kui kümnele inimesele narkootilise joobe tekitamiseks mõeldud mõjudoosi) amfetamiini, mida vedas Tallinnas enda kasutuses oleva sõiduautoga. A. Golovatšjovi kinnipidamisel Tallinnas 15. juunil 2006. a kell 20.05 leiti tema sõiduautost kaks minigripp kotti 12,09 g amfetamiini sisaldava pulbriga, milles oli puhast amfetamiini 2,57 grammi. 7. Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonid A. Golovatšjovi kaitsja ja prokurör. Kaitsja palus süüdistatava õigeks mõista. Ta leidis, et maakohtu järeldus selle kohta, et A. Golovatšjovilt ära võetud narkootilise aine kogus on suur, sest sellest piisab narkootilise joobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule, on vastuolus Riigikohtu kriminaalkolleegiumi poolt kriminaalasjas nr 3-1-1-121-06 tehtud otsuses väljendatud seisukohaga, mille kohaselt on keskmine narkootilist joovet tekitav amfetamiini kogus 1 gramm puhast ainet. Arvestades Riigikohtu sellist seisukohta piisaks A. Golovatšjovilt ära võetud 2,57 grammist puhtast amfetamiinist narkootilise joobe tekitamiseks vaid kahele isikule. Prokurör taotles A. Golovatšjovile KarS § 184 lg 2 p 2 järgi 4 aasta ja 6 kuu pikkust vangistust, leides, et maakohtu poolt mõistetud 3-aastane vangistus ei vasta süü suurusele ega süüdistatava isikule. 8. Tallinna Ringkonnakohtu 28. mai 2008. a otsusega tühistati Harju Maakohtu 5. märtsi 2008. a otsus osas, millega A. Golovatšjov mõisteti süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi suures koguses narkootilise aine valdamises ja vedamises. Ringkonnakohtu otsusega loeti need teod hõlmatuks narkootilise aine ebaseadusliku omandamisega KarS § 184 lg 2 p 2 järgi. Samuti korrigeeriti A. Golovatšjovile mõistetud liitkaristuse kandmise aja algust. Muus osas jäi maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonid rahuldamata. Ringkonnakohus nõustus maakohtuga selles, et A. Golovatšjovi käest ära võetud 2,57 grammi puhast

amfetamiini on suur kogus, sest eksperdi arvamuse kohaselt piisab sellest narkootilise joobe tekitamiseks 20-25 keskmisele narkomaanile. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi poolt kriminaalasjas nr 3-1-1-121-06 tehtud otsuses väljendatud seisukohta pidas ringkonnakohus endale siduvaks osas, milles selgitati, et narkootilise aine koguse määratlemisel on tähtis vaid narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 esimene lause, mille kohaselt on narkootilise aine kogus suur, kui sellest piisab narkootilise joobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Riigikohtu otsuses esitatud matemaatilised arvutused ühele inimesele vajamineva aine koguse kindlakstegemiseks luges ringkonnakohus ebareaalseteks. A. Golovatšjovi süüküsimuse otsustamisel tugines ringkonnakohus lisaks muudele uuritud tõenditele eksperdi arvamusele narkojoobe tekitamiseks vajaliku puhta amfetamiini üksikannuse küsimuses. Ringkonnakohus leidis, et prokuröri argumendid A. Golovatšjovi karistuse karmistamiseks ei ole põhjendatud ja jättis maakohtu otsusega mõistetud karistuse muutmata. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD 9. Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni A. Golovatšjovi kaitsja O. Nišajev, kes leiab, et otsus on ebaseaduslik, sest selle tegemisel eirati Riigikohtu järeldust amfetamiini suure koguse tuvastamise kohta KarS § 184 lg 2 p 2 tähenduses. Kassaator leiab, et ringkonnakohus ei olnud õigustatud hälbima Riigikohtu kriminaalkolleegiumi poolt kriminaalasjas nr 3-1-1-121-06 tehtud otsuses märgitust, et üks mõjudoos amfetamiini KarS § 184 lg 2 p 2 tähenduses on 1 gramm puhast ainet. Kassaator leiab, et olukorras, kus prokurör ei esitanud apellatsiooni Harju Maakohtu 19. veebruari 2007. a kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale ja asi jõudis üldmenetlusse süüdistatava kaebuse alusel, ei olnud prokuröril õigust esitada apellatsiooni ka Harju Maakohtu 5. märtsi 2008. a otsuse peale ning taotleda rangemat karistust kui mõisteti Harju Maakohtu 19. veebruari 2007. a kohtuotsusega. 10. Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Ljudmilla Tokar esitas kassatsioonivastuse, milles leiab, et ringkonnakohtu otsus on põhjendatud ja selle tühistamiseks alust ei ole. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 11. Kriminaalkolleegium ei nõustu kassatsioonis väidetuga, et Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsustes kriminaalasjades nr 3-1-1-121-06 (RT III 2007, 9, 73) ja 3-1-1-101-07 (RT III 2008, 15, 100) kirjapandu on toonud käesolevas asjas kaasa ebaseadusliku kohtuotsuse ja A. Golovatšjovi alusetu süüdi tunnistamise KarS § 184 lg 2 p 2 järgi. 12. Ringkonnakohus on õigesti märkinud, et kriminaalasjal nr 3-1-1-121-06 on kohtupraktikat suunav tähendus narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) ühetaolise kohaldamise küsimuses. Selles otsuses rõhutati, et aine koguse määratlemisel KarS § 184 tähenduses omab õiguslikku tähendust NPALS § 31 lg 3 esimene lause, mille kohaselt on suur selline kogus narkootilist ainet, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Riigikohus selgitas, et esmalt tuleb kohtul võtta seisukoht, milline on konkreetse narkootilise aine kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks ühele keskmisele narkootikumidega kokkupuutes olnud isikule ja seejärel tuleb otsustada, kas isikult ära võetud ainest piisab narkojoobe tekitamiseks kümnele isikule

või mitte. Nende küsimuste lahendamisel tuleb lähtuda puhta, mitte aga segatud aine kogusest. Kriminaalkolleegium jääb ka käesolevat asja menetledes seaduse sellise tõlgenduse juurde. 13. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seadus küll selgitab, mida mõista narkootilise aine suure koguse all, kuid ei sätesta täpseid määrasid, millest alates saab rääkida narkootilise aine suurest kogusest isiku teo karistusõiguslikul hindamisel. Narkootilise aine suur kogus kui KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo koosseisuline tunnus on tõendamiseseme osa, mis tuleb kohtul igas kriminaalasjas tuvastada, järgides kõiki tõendamisreegleid. Sellest tulenevalt ei saa õigeks pidada kassaatori väidet, et kohtutel ei olnud õigust A. Golovatšjovi süüküsimuse otsustamisel hälbida Riigikohtu kriminaalkolleegiumi poolt kriminaalasjas nr 3-1-1- 121-06 tehtud otsuses märgitust, et keskmiseks narkojoovet tekitavaks koguseks on ca 1 gramm puhast amfetamiini. Kriminaalkolleegium möönab, et viidatud kohtuotsuses on käsitatud ühele keskmisele isikule narkojoovet tekitava amfetamiini kogusena oluliselt suuremat kogust puhast ainet (1 gramm) kui käesolevas asjas (0,143 grammi). Selle selgituseks märgib kriminaalkolleegium järgmist. 14. Kriminaalasi nr 3-1-1-121-06 vaadati Riigikohtus läbi kaitsja kassatsiooni alusel. Selles väideti, et kohtud on kohaldanud vääralt materiaalõigust. Faktilisi asjaolusid, s.h maakohtu järeldust, et keskmiseks narkojoovet tekitavaks amfetamiini koguseks on 1 gramm puhast ainet, kohtumenetluse pooled ei vaidlustanud. Maakohtu poolt tuvastatud asjaolude ümberhindamine Riigikohtu lahendis oleks olnud ebaseaduslik, sest KrMS § 352 lg 6 lubab Riigikohtul kassatsiooni piiridest väljuda vaid siis, kui ilmnenud materiaalõiguse ebaõige kohaldamine on süüdistatava olukorda raskendanud või kui on oluliselt rikutud kriminaalmenetlusõigust. Nimetatud aluseid selles kriminaalasjas ei esinenud. Samuti keelab KrMS § 363 lg 5 Riigikohtul ise faktilisi asjaolusid tuvastada. Vastavasisulise kassatsiooni puudumise tõttu polnud Riigikohtul õigust kohtute poolt tuvastatut ka sisuliselt kontrollida ning seetõttu pidi Riigikohus tegema ja tegigi otsuse maakohtus tõendatuks loetud faktiliste asjaolude põhjal. Seda arvestades on eksitav väide, nagu oleks Riigikohus kõnealuses otsuses asunud seisukohale, et ühele keskmisele isikule on narkootilise joobe tekitamiseks vajalik 1 gramm puhast amfetamiini. 15. Kohtute järeldused selle kohta, et käesolevas kriminaalasjas A. Golovatšjovilt ära võetud 2,57 grammist puhtast amfetamiinist piisab narkootilise joobe tekitamiseks vähemalt kümnele narkootikumidega kokkupuutes olnud isikule, põhinevad kohtus uuritud tõenditel, s.h eksperdi arvamusel. Ringkonnakohtu hinnangul põhineb eksperdi arvamus teaduslikel andmetel ja on võrreldav kohtu poolt kontrollitud matemaatiliste arvutuste ning loogikal põhinevate järeldusega. Seega on A. Golovatšjovile KarS § 184 lg 2 p 2 järgi süüksarvatud kuriteo kvalifitseeriv tunnus - narkootilise aine suur kogus - kohtute poolt nõuetekohaselt tuvastatud ja kohtud on õigesti kohaldanud kriminaalseadust. 16. Kassaatori väide, et prokuröril, kes ei vaidlustanud kokkuleppemenetluses tehtud Harju Maakohtu 19. veebruari 2007. a kohtuotsust, puudus õigus esitada apellatsiooni ka üldmenetluses tehtud Harju Maakohtu 5. märtsi 2008. a otsuse peale, ei ole õige. Apellatsiooniõigust reguleerib KrMS § 318,

millest nähtub, et üldmenetluses tehtud maakohtu otsuse peale on prokuröril apellatsiooni esitamise õigus. 17. Kriminaalkolleegium nõustub kassaatori mõttekäiguga, et prokuröri apellatsiooni puudumise tõttu ei oleks kriminaalasja uuesti arutanud maakohus saanud mõista A. Golovatšjovile raskemat karistust kui see, mis mõisteti talle Harju Maakohtu 19. veebruari 2007. a otsusega. Sellist olukorra raskendamist keelab KrMS § 341 lg 4. A. Golovatšjovile karistuse mõistmisel ei ole aga seda põhimõtet rikutud. 18. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 361 p-st 1 jätab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu 28. mai 2008. a kohtuotsuse Andrei Golovatšjovi süüdistusasjas muutmata ja kassatsiooni rahuldamata. Hannes Kiris, Ott Järvesaar, Lea Kivi