3-1-1-64-08 · Riigikohus

Eriarvamus Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määruse nr 3-1-1-64-08 juurde Püüdes süstemaatiliselt tõlgendada ühelt poolt KrMS §-s 136 ja teiselt poolt KrMS 15. peatükis, eriti aga §-s 391 sätestatut leiame, et prokuratuuril puudub õigus määruskaebe korras vaidlustada ringkonnakohtu seda määrust, millega on rahuldatud kahtlustatava või tema kaitsja määruskaebus eeluurimiskohtuniku vahistamismääruse peale ja kahtlustatav vahi alt vabastatud. Peame edasikaebeõiguse kui põhiõiguse olemust arvestades sisuliselt küsitavaks ka KrMS §-st 136 lähtuvat prokuratuuri õigust vaidlustada vahistamisest keeldumist, samuti vahistamise tähtaja pikendamisest keeldumist (oluline on siinjuures silmas pidada, et mitte mingi muu põhiõiguse riiveks kohtu määrusega loa andmata jätmist kohtuniku poolt ei saa prokuratuur vaidlustada). Kuivõrd aga selline võimalus vahistamise puhul on seaduses otsesõnu sätestatud, siis peame siin õigeks kitsast tõlgendamist ja seega arusaama, et prokuratuur saab määruskaebe korras vaidlustada vaid esmakordselt vahistamise küsimuses tehtud määrust. Teadupärast, nii nagu märgitakse ka kriminaalkolleegiumi määruses nr 3-1-1-64-08, on kohtupraktikas vabadusõiguse kaitsmise huvides tõlgendatud KrMS §-s 391 sätestatut laiendavalt ja tunnistatud vahistatud isiku õigust vaidlustada seda ringkonnakohtu määrust, millega rahuldati prokuratuuri määruskaebus ja kohaldati vahistamist. Me ei näe aga mingit (põhi)õiguslikku või ka loogilist alust viidata siin kohtumenetluse poolte võrdsusele ja analoogia korras võimaldada ka prokuratuuri taotlusel tegeleda kohtutel kokku kolm korda vahistamise küsimusega. Riigikohtunik Eerik Kergandberg

3-1-1-64-08 · Riigikohus: peatükis, eriti aga §-s 391 sätestatut leiame, et prokuratuuril puudub õigus määruskaebe korras vaidlustada ringkonnakohtu seda määrust, millega on rahuldatud kahtlustatava või tema kaitsja määruskaebus eeluurimiskohtuniku vahistamismääruse peale ja kahtlustatav vahi alt vabastatud. Peame edasikaebeõiguse kui põhiõiguse olemust arvestades sisuliselt küsitavaks ka KrMS §-st 136 lähtuvat prokuratuuri õigust vaidlustada vahistamisest keeldumist, samuti vahistamise tähtaja pikendamisest keeldumist (oluline on siinjuures silmas pidada, et mitte mingi muu põhiõiguse riiveks kohtu määrusega loa andmata jätmist kohtuniku poolt ei saa prokuratuur vaidlustada). Kuivõrd aga selline võimalus vahistamise puhul on seaduses otsesõnu sätestatud, siis peame siin õigeks kitsast tõlgendamist ja seega arusaama, et prokuratuur saab määruskaebe korras vaidlustada vaid esmakordselt vahistamise küsimuses tehtud määrust. Teadupärast, nii nagu märgitakse ka kriminaalkolleegiumi määruses nr 3-1-1-64-08, on kohtupraktikas vabadusõiguse kaitsmise huvides tõlgendatud KrMS §-s 391 sätestatut laiendavalt ja tunnistatud vahistatud isiku õigust vaidlustada seda ringkonnakohtu määrust, millega rahuldati prokuratuuri määruskaebus ja kohaldati vahistamist. Me ei näe aga mingit (põhi)õiguslikku või ka loogilist alust viidata siin kohtumenetluse poolte võrdsusele ja analoogia korras võimaldada ka prokuratuuri taotlusel tegeleda kohtutel kokku kolm korda vahistamise küsimusega. Riigikohtunik Eerik Kergandberg