3-3-1-60-08 · Riigikohus

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-3-1-60-08 Otsuse kuupäev 27. november 2008 Kohtukoosseis Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Harri Salmann Kohtuasi Eve Blumani (Bluman) kaebus Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse toimingute õigusvastasuse tuvastamiseks ja Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskusele ettekirjutuse tegemiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu 21. mai 2008. a otsus haldusasjas nr 3- 07-1782 Menetluse alus Riigikohtus Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse kassatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Rahuldada Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse kassatsioonkaebus. Tühistada Tallinna Halduskohtu 31. jaanuari 2008. a ja Tallinna Ringkonnakohtu 21. mai 2008. a otsused haldusasjas nr 3-07-1782 osas, millega kohtud rahuldasid Eve Blumani kaebuses esitatud nõuded. Jätta Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskusele ettekirjutuse tegemise nõude ning Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse toimingu, mis seisnes ebaselge ja kontrollimatu maksuarvestuse pidamises, õigusvastasuse tuvastamise nõude osas jõusse halduskohtu otsus, millega nimetatud nõuded jäeti rahuldamata. Teha Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse toimingu, mis seisnes väidetava sotsiaalmaksu enammakse tagastamise ja tasaarvestamise kohta adekvaatse teabe mitteandmises, õigusvastasuse tuvastamise nõude osas uus otsus, millega jätta nõue rahuldamata. Jätta Eve Blumani menetluskulud tema enda kanda. Tagastada kautsjon. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus (MTA) kohustas 17. mai 2004. a korralduse nr 15-2.1/5522 resolutsioonis Eve Blumani tasuma maksuvõla 14 450 kr. E. Bluman nimetatud korraldust ei täitnud. 29. juulil 2004 esitas MTA kohtutäiturile avalduse täitemenetluse algatamiseks 17. mai 2004. a korralduse alusel. Nõude suuruseks märkis MTA tulumaksu 13 045 kr koos intressiga 7221 kr ning FIE sotsiaalmaksu 35 968 kr koos intressiga 11 880 kr (kokku 68 114 kr). 2. 8. septembril 2007 esitas Eve Bluman halduskohtule kaebuse, milles palus tunnistada õigusvastaseks MTA järgmised toimingud:

a) täitemenetluse algatamine 68 114 kr osas olukorras, kus MTA korralduse resolutsioonis nõuti üksnes 14 450 kr tasumist; b) keeldumine lõpetada kaebaja suhtes maksuvõla sundsissenõudmine; c) kaebaja väidetavate võlgnevuste osas kolme erineva arvestuse pidamine - maksukohustuslaste registris (MKR) märgitud võlasumma erineb maksukorraldustes nimetatud ning sundtäidetavaist summadest; d) kaebajale ebapiisava informatsiooni andmine seoses 2003. a tuludeklaratsiooni alusel tekkinud sotsiaalmaksu ettemaksu tagastamise ja tasaarveldamisega. Kaebuse täienduses palus E. Bluman teha MTA-le ettekirjutus kohtutäiturile täitemenetluse lõpetamise avalduse esitamiseks. 3. Tallinna Halduskohus lõpetas 4. oktoobri 2007. a määrusega haldusasjas nr 3-07-1782 tähtaja rikkumise tõttu menetluse MTA toimingu osas, mis seisnes täitemenetluse algatamise avalduse esitamises 68 114 kr sissenõudmiseks. Ülejäänud nõuete osas jätkas kohus menetlust. 4. 31. jaanuari 2008. a otsusega rahuldas Tallinna Halduskohus E. Blumani kaebuse osaliselt. Kohus tunnistas õigusvastaseks MTA toimingu, mis seisnes kaebajale adekvaatse informatsiooni mitteandmises seoses 2003. a tuludeklaratsiooni alusel tekkinud sotsiaalmaksu enammakse tagastamise ja tasaarveldamisega. Ülejäänud osas jättis kohus kaebuse rahuldamata. Kohus leidis: a) MTA keeldumine 14 450 kr osas täitemenetluse lõpetamisest oli õiguspärane. Selle summa osas on olemas kehtiv haldusakt. Korraldus on küll ebatäpne osas, mis puudutab maksuvõla liiki, kuid see ei muuda korraldust õigusvastaseks. Kaebaja reaalne maksuvõlg ületas nii tulumaksu kui FIE sotsiaalmaksu osas nimetatud summa, seega oleks kaebaja võinud korralduses nimetatud summa tasuda nii tulu- kui sotsiaalmaksu pangakontole; b) tuvastatud ei ole kaebaja maksuvõlgnevuste osas kolme erineva maksuarvestuse pidamine maksukorralduste, sundtäidetavate korralduste ning MKR alusel. Kaebaja saab oma tegelikku maksuvõlga adekvaatselt kontrollida MKR-st. MKR-s ning korraldustes toodud summade erinevus pikema aja vältel võib olla põhjustatud mitmetest erinevatest asjaoludest. Kaebaja suhtes mitme arvestuse pidamist kohtule esitatud andmetest ei nähtu; c) MTA ei ole andnud kaebajale adekvaatset teavet selle kohta, kuidas ja millal tekkis tema tuludeklaratsiooni MTA poolt sisse viidud ebatäpsus, mille tagajärjel deklaratsioonist nähtus 31 000 kr suurune sotsiaalmaksu enammakse. Kaebaja 2003. aasta tuludeklaratsioonis oli märgitud reale "muud kulud" summa 31 000 kr. MTA poolt deklaratsiooni paranduste sisse viimisega sattus nimetatud summa sotsiaalmaksu reale. MTA on mitmete aastate jooksul andnud kaebajale vastukäivat informatsiooni selle kohta, millal ja millistel asjaoludel nimetatud eksimus tekkis ning kes ja kuidas peaks deklaratsiooni parandama. Üheselt ei ole tuvastatav, millal MTA deklaratsiooni uuesti õigeks parandas. Seega on MTA toiming, mis seisnes kaebajale adekvaatse teabe mitteandmises, õigusvastane. 5. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus esitas apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsuse tühistamist osas, millega E. Blumani kaebus rahuldati. MTA leiab, et halduskohus

jättis olulised asjaolud välja selgitamata, asudes seisukohale, et sotsiaalmaksu enammakse tekkimise aega ja asjaolusid ei olegi võimalik üheselt tuvastada. Sisestusvea tekkimise asjaolude ja aja väljaselgitamise raskustega ei saa põhjendada vaidlustatud MTA toimingu õigusvastasust. Kohtuotsusest ei ole aru saada, millal ja mis viisil on E. Bluman pöördunud maksuhalduri poole küsimusega enammakse tasaarvestamise kohta ning millal oleks haldur pidanud sellele vastama. Maksukohustus tekib seaduse, mitte deklaratsiooni alusel. Kuna E. Bluman ei ole kunagi tasunud sotsiaalmaksu nõutavast 31 000 kr võrra suuremas summas, siis ei ole tal enammakset tekkinud ning ta pidi olema teadlik tasaarvelduse võimatusest. Kuivõrd teave, mille mitteandmise õigusvastasuse tuvastamist kaebaja taotleb, pidi talle endale teada olema, puudub kaebaja õiguste rikkumine. 6. Eve Bluman esitas apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsuse tühistamist osas, millega tema kaebus rahuldamata jäeti. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt ei olegi kaebaja taotlenud MTA 17. mai 2004. a korralduse õigusvastasuse tuvastamist, vaid selle sundtäitmise õigusvastasuse tuvastamist ebaselge resolutsiooni tõttu. Kaebaja ei saanud ise otsustada, millise maksuliigi tasumist korraldusega nõuti. Kohtu järeldus, mille kohaselt pole tuvastatud kaebaja suhtes erinevate maksuarvestuste pidamine, on motiveerimata ning pealiskaudne. Kohtu järeldus, et erinevused MKR-s ja MTA korraldustes võisid tuleneda erinevatest asjaoludest, on oletuslik ega rajane tõenditele. 7. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 21. mai 2008. a otsusega E. Blumani apellatsioonkaebuse osaliselt. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse apellatsioonkaebuse jättis kohus rahuldamata. Kohus leidis, et asjakohane ei ole küsimus MTA 17. mai 2004. a korralduse sisulisest õiguspärasusest. Halduskohus oleks pidanud kaebuse läbivaatamisel selgitama, kas korraldus on täidetav. Ringkonnakohus leidis, et MTA 17. mai 2004. a korraldus kujutab endast täitedokumenti, mille resolutiivosa peab olema piisavalt selge. Täitur ei saa ise otsustada selle üle, millise maksuliigi osas kaebaja maksuvõlga vähendada. Kuivõrd kaebaja ei ole pöördunud maksuhalduri poole taotlusega täitemenetluse lõpetamiseks ning maksuhaldur ei ole taotluse rahuldamisest keeldunud, ei ole võimalik rahuldada kaebaja nõuet keeldumise õigusvastasuse tuvastamiseks. Kohus rahuldas aga kaebaja taotluse MTA-le ettekirjutuse tegemiseks, millega MTA-d kohustada esitama kohtutäiturile 17. mai 2004. a korralduse osas täitemenetluse lõpetamise avaldus. Kohus leidis, et sundtäidetava maksuvõla suurus ühtib maksukorraldustes märgitud tulu- ja sotsiaalmaksuvõla suurusega. Ainus erinevus on tekkinud kohtutäituri 24. septembri 2007. a otsuse alusel, millega MTA 17. mai 2004. a korralduse täitmine on viidud kooskõlla korralduse resolutsioonis märgitud summaga 14 450 kr. Asjaolu, et korralduste ja MKR andmed ei ühti, on tingitud sellest, et korraldused kajastavad maksuvõlga nende andmise aja seisuga, MKR kajastab aga võla suurust jooksval ajahetkel. Seega ei ole tegemist võrreldavate andmetega. Samas möönis ringkonnakohus, et MKR isikukontoridadelt on maksukohustuslasel väga raske võla kujunemisest selget ülevaadet saada. Kontoridade jälgimise teeb keeruliseks asjaolu, et tehtud parandusi ei ole väljatrükil näha. Maksukorraldustes märgitud summad ei ühti sama ajahetke seisuga

MKR-s kajastatud summadega. Täitemenetlus saab toimuda üksnes korraldustes märgitud summade osas. Maksuhaldur ei ole viinud 29. juuli 2004. a täiteavaldust kooskõlla 17. mai 2004. a korralduse resolutsiooniga, võimaldades seeläbi täituril kaebajalt sisse nõuda maksuvõlgasid ilma õigusliku aluseta. Tekkinud olukord kõrvaldati alles pärast kaebuse esitamist, kohus hindab vastustaja tegevust aga kaebuse esitamise aja seisuga. Hinnates eelkirjeldatud segadust kaebaja maksuvõla arvestuses, leidis ringkonnakohus, et kaebus ebaselge ja kontrollimatu maksuarvestuse pidamise õigusvastasuse tuvastamiseks tuleb rahuldada. MTA apellatsioonkaebuse jättis ringkonnakohus rahuldamata, nõustudes halduskohtu seisukohtadega. Ringkonnakohus leidis, et halduskohus on välja selgitanud kõik olulised asjaolud. Ebaadekvaatse teabe andmise õigusvastasus ei sõltu sellest, kas viga deklaratsiooni tekkis pahatahtlikkusest või kas kaebaja oli veast teadlik. Asjaolu, et kaebaja pidi teadma, et tal sotsiaalmaksu enammakset ei ole, ei muuda fakti, et maksuhaldur ei suutnud kaebajale enammakse tekkimise asjaolusid selgitada. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 8. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus esitas kassatsioonkaebuse, milles palub ringkonnakohtu otsuse tühistamist ning halduskohtu otsuse jõussejätmist. Kaebuse põhjenduste kohaselt oli maksukorraldustele lisatud nende andmise aja seisuga MKR-st nähtuvad isikukontoread ning puudub vaidlus, et korralduste tegemise aja seisuga olid andmed kontokaartidel kooskõlas korraldustes toodud summadega. Maksukorralduse seaduse järgi on maksuarvestuse pidamisel eeskätt tähtsus kehtivatel andmetel, mistõttu MKR kontokaardi väljatrükk paberkandjal kajastab kehtivaid andmeid väljatrüki tegemise aja seisuga. Kehtivuse kaotanud andmed säilitatakse nn kustutatud ridadena. E-maksuameti kaudu isik ise neid ridu ei näe, kuid vastavaid andmeid saab nõuda MKR vastatavalt töötlejalt. Puudub väide, et maksuhaldur oleks sellise nõude täitmata jätnud. Kohtu nõue, et kontokaardil peavad nähtuma ka kehtivuse kaotanud andmed, ei tulene seadusest. Kohus on asjakohatult viidanud E. Blumani suhtes ekslikult suuremas summas täitemenetluse algatamisele. Selle nõude osas lõpetas halduskohus määrusega menetluse. See eksimus ei seostu mingilgi määral MKR-s kajastuvate andmetega. Kassaator leiab, et E. Bluman pidi teadma sotsiaalmaksu tagastamise ja tasaarveldamise võimatust, mistõttu ta ei saa heita maksuhaldurile ette selle kohta adekvaatse teabe mitteandmist. Kohtud on teabetoimingu õigusvastasuse tuvastamisel vääralt lähtunud vea tekkimise aja ja asjaolude väljaselgitamise väidetavast võimatusest, samas kui kaebaja on taotlenud õigusvastasuse tuvastamist üksnes sotsiaalmaksu ettemaksu tagastamise ja tasaarveldamisega seotud teabe mitteandmise osas. 9. Eve Bluman esitas vastuse, milles palub kassatsioonkaebuse rahuldamata jätta. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 10. E. Bluman taotles halduskohtule esitatud kaebuses rea Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse toimingute õigusvastasuse tuvastamist ning MTA-le ettekirjutuse tegemist. Ringkonnakohus rahuldas E. Blumani kaebuse osaliselt, tunnistades õigusvastaseks MTA toimingu

E. Blumani maksukohustuste osas ebaselge ja kontrollimatu maksuarvestuse pidamisel ning tehes MTA-le ettekirjutuse kohtutäiturile täitemenetluse lõpetamise avalduse esitamiseks. Ringkonnakohus jättis jõusse halduskohtu otsuse tunnistada õigusvastaseks MTA toiming kaebajale adekvaatse teabe mitteandmisel seoses 2003. aasta tuludeklaratsiooni alusel tekkinud sotsiaalmaksu enammakse tagastamise ja tasaarvestamisega. MTA vaidlustas kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu otsuse täies ulatuses. Kassatsioonkaebuse lahendamiseks analüüsib kolleegium eraldi E. Blumani eelnimetatud taotlusi - adekvaatse teabe mitteandmise õigusvastasuse tuvastamise nõuet, kontrollimatu maksuarvestuse pidamise õigusvastasuse tuvastamise nõuet ning MTA-le ettekirjutuse tegemise nõuet. 11. E. Bluman põhjendas oma taotlust MTA toimingu, mis seisnes kaebajale adekvaatse teabe mitteandmises seoses sotsiaalmaksu enammakse tagastamise ja tasaarvestamisega, õigusvastasuse tuvastamiseks sellega, et MTA ei ole sotsiaalmaksu enammakset kaebaja võlgnevusega tasaarvestanud ega andnud kaebajale vastavat informatsiooni. Haldus- ja ringkonnakohus tunnistasid vaidlustatud toimingu õigusvastaseks, põhjendades oma otsust asjaoluga, et MTA ei ole suutnud anda E. Blumanile adekvaatset teavet selle kohta, kuidas ja millal tekkis tema tuludeklaratsiooni sisestamisel ebatäpsus, mille kohaselt ta oli tasunud sotsiaalmaksu 31 000 kr. Kohtud viitasid MKS § 14 lg-le 1, mille kohaselt maksuhaldur annab maksukohustuslase taotlusel teavet tema poolt tasumisele kuuluvate maksude kohta. 12. Maksukorralduse seaduse (MKS) § 56 lg 2 kohaselt on maksukohustuslasel kohustus pidada arvestust maksustamise seisukohast tähendust omavate asjaolude kohta. Maksukohustus tekib isiku majandustegevuse tulemusel, mille kohta füüsilisest isikust ettevõtja on kohustatud pidama raamatupidamisarvestust (vt MKS § 57 lg 1 ja raamatupidamise seaduse § 2 lg 2). Seega peab füüsilisest isikust ettevõtja ise olema teadlik asjaoludest, mis määravad tema maksukohustuse suuruse. Haldusasja toimiku lk-del 231-234 on koopia E. Blumani poolt allkirjastatud 2003. a tuludeklaratsioonist, kus summa 31 000 kr on märgitud reale "muud kulud". MKS § 85 lg 4 kohaselt on maksukohustuslane kohustatud esitama maksudeklaratsioonis talle teadaolevalt õigeid andmeid ning andmete õigsust kirjalikult kinnitama. Kolleegium rõhutab, et isiku maksudeklaratsioonina saab käsitada üksnes MKS § 85 kohast maksukohustuslase poolt posti teel, elektroonilisel andmekandjal või elektroonilist andmesidet kasutades edastatud või maksuhaldurile otse üle antud nõuetekohaselt allkirjastatud dokumenti. Selline deklaratsioon on MKS § 88 lg-te 1 ja 2 kohaselt maksusumma arvutamise aluseks. Maksudeklaratsioonina ei saa käsitada ning maksusumma arvutamisel aluseks võtta paberkandjal esitatud deklaratsiooni alusel maksuhalduri töötaja poolt andmete sisestamisel loodavat elektroonilist andmekogumit või selle väljatrükki. Seega on kohtud vääralt märkinud, et 31 000 kroonise summa sisestamine sellise elektroonilise dokumendi reale "Ettevõtluse tuludelt makstud sotsiaalmaks (sh avansiline)" tekitas vea E. Blumani tuludeklaratsiooni. Kolleegium leiab, et maksuhaldur on kaebajat eksitanud, edastades talle "Ettevõtlustulu deklaratsioon 2003" nime kandva väljatrüki (toimiku lk 47-50), millel tegelikult deklaratsioonina õiguslikku tähendust ei ole ning

milles on vääralt kajastatud E. Blumani 2003. a ettevõtluskulud. Eeltoodu ei tähenda aga, et MTA oleks andnud kaebajale väära informatsiooni väidetava sotsiaalmaksu enammakse tagastamise või tasaarvestamise kohta. E. Bluman teadis, et ta ei ole tasunud ega deklareerinud 31 000 kr sotsiaalmaksu. Seega pidi ta teadma ka seda, et tal puudub õigus taotleda maksuhaldurilt enammakstud summa tagastamist või tasaarvestamist. Kohtud ei ole tuvastanud, et MTA oleks E. Blumanile vastupidist kinnitanud. MTA on järjekindlalt olnud seisukohal, et E. Bluman ei ole tasunud 2003. aastal sotsiaalmaksu 31 000 kr. E. Blumani taotlus tunnistada õigusvastaseks MTA toiming, mis seisnes talle adekvaatse teabe mitteandmises seoses sotsiaalmaksu enammakse tagastamise ja tasaarvestamisega, tuleb seetõttu rahuldamata jätta. Halduskohtu ja ringkonnakohtu otsused tuleb selles osas tühistada. 13. MTA toimingu, mis seisnes ebaselge ja kontrollimatu maksuarvestuse pidamises, vaidlustas E. Bluman põhjusel, et leidis maksukohustuslaste registris, maksukorraldustes ning sundtäitmisel olevad maksuvõla summad omavahel mitte kattuvat. Ringkonnakohus tuvastas toimingu õigusvastasuse. Kolleegium ringkonnakohtu seisukohaga ei nõustu. Maksukohustuslaste registrit, millest nähtub arvestus maksukohustuslaste maksuseadustest tulenevate rahaliste õiguste ja kohustuste ning nende täitmise kohta, peetakse maksuhaldurile seadusega pandud ülesannete täitmise tagamiseks (MKS § 17 lg 1 ja lg 21). Registrist nähtuvad andmed ei ole isiku maksukohustuse aluseks ega oma seetõttu õiguslikku tähendust tasumisele kuuluva maksusumma arvutamisel. Isiku maksualaste andmete talletamine MKR-s ei vabasta isikut maksuarvestuse pidamise kohustusest. Tasumisele kuuluva maksusumma arvutab kas maksukohustuslane ise (MKS § 88 lg 1) või saab selle kohta maksuhaldurilt maksuteate (MKS § 88 lg 2). Ka intressi tähtpäevaks tasumata maksusummalt peab maksukohustuslane ise arvestama (MKS § 115 lg 1). Seega pidi E. Bluman ise arvestama ja ka teadma, kui suur on tema maksuvõlg ning intressikohustus. Kui isik leiab, et maksuhaldur nõuab temalt sellise summa tasumist, mis ei vasta tema maksuvõla tegelikule suurusele, on tal võimalus vastav korraldus vaide- või halduskohtumenetluse korras vaidlustada. Registris kajastatud maksualaste andmete võimalik erinevus võrreldes maksukorraldustes märgituga ei saa iseenesest rikkuda isiku õigusi. Eeltoodust lähtuvalt tuleb jätta rahuldamata E. Blumani taotlus tunnistada õigusvastaseks tema suhtes ebaselge ning kontrollimatu maksuarvestuse pidamine. Ringkonnakohtu otsus tuleb selles osas tühistada. 14. Ringkonnakohus tegi MTA-le ettekirjutuse kohtutäiturile täitemenetluse lõpetamise avalduse esitamiseks, põhjendades seda asjaoluga, et MTA poolt kohtutäiturile ebanõuetekohase täitedokumendi esitamine oli õigusvastane. Ringkonnakohus asus seisukohale, et maksuvõla tasumise korralduse resolutiivosa pole piisavalt selge, et seda saaks kasutada täitedokumendina täitemenetluses. Nimelt oli korralduse resolutsioonis E. Blumani kohustatud tasuma maksuvõlg 14 450 kr, täpsustamata maksuvõla liiki. Täitemenetluse algatamise avalduses paluti aga täitmisele pöörata tulumaksuvõlg koos intressiga summas 20 266 kr ning sotsiaalmaksuvõlg koos

intressiga summas 47 848 kr. 15. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 61 lg 2 kohaselt kehtib haldusakt kuni kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni, kui seadus ei sätesta teisiti. HMS § 60 lg 2 kohaselt on kehtiva haldusakti resolutiivosa kohustuslik igaühele, sealhulgas haldus- ja riigiorganitele. E. Bluman ei ole MTA 17. mai 2004. a korraldust nr 15-2.1/5522 vaidlustanud. Tegemist on kehtiva haldusaktiga. Kohtud on käesolevas asjas leidnud, et korralduse resolutsiooni ebatäpsus ei muuda selle täitmist adressaadi poolt võimatuks, mistõttu pole tegemist tühise haldusaktiga HMS § 63 lg 2 p 5 tähenduses. Seega on maksuvõla tasumise korralduse näol tegemist kehtiva haldusaktiga, mille resolutsiooni on kohustatud täitma nii E. Bluman kui MTA. Lisaks leiab kolleegium, et E. Blumani esitatud kohustamiskaebuse rahuldamine eeldab täitemenetluse algatamise toimingu õigusvastasuse tuvastamist. Tallinna Halduskohus lõpetas käesolevas asjas 4. oktoobri 2007. a määrusega tähtaja rikkumise tõttu MTA täitemenetluse algatamise toimingu õigusvastasuse tuvastamise nõudes menetluse. Kuivõrd täitemenetluse algatamise toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks on tähtaeg möödunud ning menetlus selles osas lõpetatud, ei võinud ringkonnakohus anda hinnangut selle õiguspärasusele. Eeltoodust tulenevalt tuleb E. Blumani kaebus MTA kohustamiseks täitemenetluse lõpetamise avalduse esitamiseks rahuldamata jätta ning ringkonnakohtu otsus vastavas osas tühistada. 16. Kolleegium rahuldab MTA kassatsioonkaebuse ning tühistab halduskohtu ja ringkonnakohtu otsused osas, millega kohtud rahuldasid E. Blumani kaebuses esitatud nõuded. MTA-le ettekirjutuse tegemise nõude ning ebaselge ja kontrollimatu maksuarvestuse pidamise õigusvastasuse tuvastamise nõude osas jääb halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 72 lg 1 p 6 alusel jõusse halduskohtu otsus, millega nimetatud nõuded jäeti rahuldamata. Sotsiaalmaksu enammakse tagastamise ja tasaarvestamise kohta adekvaatse teabe mitteandmise õigusvastasuse tuvastamise nõudes teeb kolleegium HKMS § 72 lg 1 p 4 alusel uue otsuse, millega jätab E. Blumani nõude rahuldamata. HKMS § 93 lg 4 alusel muudab kolleegium ka menetluskulude jaotust. Kuivõrd E. Blumani kaebus jääb rahuldamata, jäävad tema menetluskulud HKMS § 92 alusel tema enda kanda. MTA kassatsioonkaebuse esitamisel tasutud kautsjon tuleb HKMS § 90 lg 2 alusel tagastada. Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Harri Salmann