3-3-1-47-08 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedKohtunik Tõnu Antoni eriarvamus Olen nõus otsuse lõppjäreldusega mõista J. Mugra kasuks hüvitisena välja 118 000 krooni, kuid pole nõus mõnede põhjendustega otsuse p-des 22-24. Arvan, et pole õige kohaldada Riigivastutuse seadust kriminaalmenetluses tekitatud kahju hüvitamise taotluse lahendamisel ja et see seadus pole määratud nimetatud suhete valdkonda reguleerima. Haldusmenetlus ja kriminaalmenetlus ei ole sarnased, neis menetlustes kehtivad erinevad põhimõtted. Kohase õiguskaitsevahendi kasutamisega kahju vältimise nõue ei laiene tingimusteta kriminaalmenetlusele. Leian, et kriminaalmenetluses tekitatud kahju hüvitamist tuleks reguleerida eraldi seadusega. Õiguskaitsevahendiga kahju vältimise nõue pole ka sarnane Riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seaduse § 1 lg 3 p-s 1 sätestatud piirava tingimusega. Tahtliku või raskest ettevaatamatusest tingitud tegevusega endalt vabaduse alusetult võtmise põhjustamine pole võrreldav õiguskaitsevahendi kasutamata jätmisega. Alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seadus ja probleemid selle seaduse kohaldamisel pigem rõhutavad vajadust reguleerida kriminaalmenetluses tekitatud kahju hüvitamist eraldi seadusega. Olen seisukohal, et pole mõistlik eeldada, et J. Mugra pidi mõistma võimalust tühistada kohaldatud tõkend seaduse muutumise alusel. Vastupidist seisukohta õigustades on asjakohatu tugineda asjaolule, et J. Mugrat esindas vandeadvokaat. Oleks ebaõiglane isikule ette heita, et ta ei käitunud seaduse muutumisest tekkinud õiguslikult ebaselges olukorras, kus avalik võim ei suutnud täita oma kohustusi, vastavalt selles Riigikohtu otsuses väljendatud põhimõtetele. Tõnu Anton
Legislator headnote
AI generated3-3-1-47-08 · Riigikohus: Mugra kasuks hüvitisena välja 118 000 krooni, kuid pole nõus mõnede põhjendustega otsuse p-des 22-24. Arvan, et pole õige kohaldada Riigivastutuse seadust kriminaalmenetluses tekitatud kahju hüvitamise taotluse lahendamisel ja et see seadus pole määratud nimetatud suhete valdkonda reguleerima. Haldusmenetlus ja kriminaalmenetlus ei ole sarnased, neis menetlustes kehtivad erinevad põhimõtted. Kohase õiguskaitsevahendi kasutamisega kahju vältimise nõue ei laiene tingimusteta kriminaalmenetlusele. Leian, et kriminaalmenetluses tekitatud kahju hüvitamist tuleks reguleerida eraldi seadusega. Õiguskaitsevahendiga kahju vältimise nõue pole ka sarnane Riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seaduse § 1 lg 3 p-s 1 sätestatud piirava tingimusega. Tahtliku või raskest ettevaatamatusest tingitud tegevusega endalt vabaduse alusetult võtmise põhjustamine pole võrreldav õiguskaitsevahendi kasutamata jätmisega. Alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seadus ja probleemid selle seaduse kohaldamisel pigem rõhutavad vajadust reguleerida kriminaalmenetluses tekitatud kahju hüvitamist eraldi seadusega. Olen seisukohal, et pole mõistlik eeldada, et J. Mugra pidi mõistma võimalust tühistada kohaldatud tõkend seaduse muutumise alusel. Vastupidist seisukohta õigustades on asjakohatu tugineda asjaolule, et J. Mugrat esindas vandeadvokaat. Oleks ebaõiglane isikule ette heita, et ta ei käitunud seaduse muutumisest tekkinud õiguslikult ebaselges olukorras, kus avalik võim ei suutnud täita oma kohustusi, vastavalt selles Riigikohtu otsuses väljendatud põhimõtetele. Tõnu Anton
Full text
Kohtunik Tõnu Antoni eriarvamus Olen nõus otsuse lõppjäreldusega mõista J. Mugra kasuks hüvitisena välja 118 000 krooni, kuid pole nõus mõnede põhjendustega otsuse p-des 22-24. Arvan, et pole õige kohaldada Riigivastutuse seadust kriminaalmenetluses tekitatud kahju hüvitamise taotluse lahendamisel ja et see seadus pole määratud nimetatud suhete valdkonda reguleerima. Haldusmenetlus ja kriminaalmenetlus ei ole sarnased, neis menetlustes kehtivad erinevad põhimõtted. Kohase õiguskaitsevahendi kasutamisega kahju vältimise nõue ei laiene tingimusteta kriminaalmenetlusele. Leian, et kriminaalmenetluses tekitatud kahju hüvitamist tuleks reguleerida eraldi seadusega. Õiguskaitsevahendiga kahju vältimise nõue pole ka sarnane Riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seaduse § 1 lg 3 p-s 1 sätestatud piirava tingimusega. Tahtliku või raskest ettevaatamatusest tingitud tegevusega endalt vabaduse alusetult võtmise põhjustamine pole võrreldav õiguskaitsevahendi kasutamata jätmisega. Alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seadus ja probleemid selle seaduse kohaldamisel pigem rõhutavad vajadust reguleerida kriminaalmenetluses tekitatud kahju hüvitamist eraldi seadusega. Olen seisukohal, et pole mõistlik eeldada, et J. Mugra pidi mõistma võimalust tühistada kohaldatud tõkend seaduse muutumise alusel. Vastupidist seisukohta õigustades on asjakohatu tugineda asjaolule, et J. Mugrat esindas vandeadvokaat. Oleks ebaõiglane isikule ette heita, et ta ei käitunud seaduse muutumisest tekkinud õiguslikult ebaselges olukorras, kus avalik võim ei suutnud täita oma kohustusi, vastavalt selles Riigikohtu otsuses väljendatud põhimõtetele. Tõnu Anton