3-3-4-1-08 · Riigikohus

RIIGIKOHUS ERIKOGU KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-3-4-1-08 Määruse kuupäev 12. november 2008 Kohtukoosseis Eesistuja Märt Rask, liikmed Tõnu Anton, Henn Jõks, Villu Kõve ja Harri Salmann Kohtuasi M. K. kaebus SA Tallinna Lastehaigla Kesklinna Lastepolikliinikus vormistatud tervisekaardi sissekannete osaliseks kustutamiseks Menetluse alus Riigikohtus Tallinna Halduskohtu 14. oktoobri 2008. a määrus asjas nr 3-08- 1993 Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Tühistada Harju Maakohtu 10. juuni 2008. a määrus asjas nr 2-08-15156 ja Tallinna Ringkonnakohtu 11. juuli 2008. a määrus samas asjas. Saata asi lahendamiseks Harju Maakohtule. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. 8. oktoobril 2008 esitas M. K. Tallinna Halduskohtule kaebuse SA Tallinna Lastehaigla Kesklinna Lastepolikliinikus vormistatud M. L. S. (S.) tervisekaardis 16.08.2006, 23.08.2006, 16.03.2007 ja 21.03.2007 tehtud sissekannetest xxxxxxxxxx xxxxxxxxxx(x. xxxxxxx) diagnoosi ning vastava diagnoosikoodi xxx.x kustutamiseks; kinnitatud koopiate väljastamiseks korrektselt parandatud SA Tallinna Lastehaigla Kesklinna Lastepolikliinikus vormistatud M. L. S. tervisekaardist tervikuna; väljavõtte väljastamiseks SA Tallinna Lastehaigla Kesklinna Lastepolikliinikus vormistatud M. L. S. tervisekaardist, millel oleks fikseeritud kõik tervisekaardis tehtud parandused. Sama kaebaja oli esitanud samasisulise hagiavalduse 21. aprillil 2008 Harju Maakohtule, kes 10. juuni 2008. a määrusega keeldus M. K. hagi menetlusse võtmisest põhjendusega, et kohus ei ole pädev asja lahendama. M. K. esitas Harju Maakohtu 10. juuni 2008. a määruse peale määruskaebuse, mille Tallinna Ringkonnakohus jättis 11. juuli 2008. a määrusega rahuldamata. Ringkonnakohus nõustus maakohtu järeldusega, et hageja nõue ei kuulu läbivaatamisele tsiviilasjana maakohtus. 2. Harju Maakohtu 10. juuni 2008. a määruses (asi nr 2-08-15156) on esitatud järgmised põhjendused: TsMS § 1 kohaselt vaadatakse tsiviilkohtumenetluses läbi tsiviilasi, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tsiviilasi on eraõigussuhtest tulenev kohtuasi. Esitatud hagiavalduse eesmärgiks on hagejate lapse M. L. S. terviskaardile kantud diagnoosi muutmine. Hagejate hinnangul on kostjad rikkunud VÕS §-s 769 sätestatud tervishoiuteenuse osutamise lepinguga pandud dokumenteerimiskohustust. VÕS § 758 lg 1 kohaselt kohustub tervishoiuteenuse osutamise lepinguga üks isik (tervishoiuteenuse osutaja) osutama oma kutsetegevuses teisele isikule (patsient) tervishoiuteenust, eelkõige vaatama patsiendi arstiteaduse reeglite järgi tema tervise huvides läbi, nõustama ja ravima patsienti või

pakkuma patsiendile sünnitusabi, samuti teavitama patsienti tema tervisest ja ravi käigust ning tulemustest. Tervishoiuteenuse osutamine hõlmab ka patsiendi hooldamist tervishoiuteenuse osutamise raames, samuti muud tervishoiuteenuse osutamisega otseselt seotud tegevust. VÕS § 769 kohaselt tervishoiuteenuse osutaja peab patsiendile tervishoiuteenuse osutamise nõuetekohaselt dokumenteerima ning vastavaid dokumente säilitama. Patsiendil on õigus nende dokumentidega tutvuda ja saada neist oma kulul ärakirju, kui seadusest ei tulene teisiti. Tulenevalt VÕS §-st 771 on patsiendi kahju hüvitamise nõude aegumistähtaeg viis aastat alates ajast, mil ta sai teada tervishoiuteenuse osutaja või arsti poolt kohustuse rikkumisest ja kahju tekkimisest. Tervishoiuteenuse osutamise lepingu rikkumise puhul saab esitada VÕS § 771 alusel nõude kahju hüvitamiseks. Hagejad ei ole kahju hüvitamise nõuet esitanud, vaid soovivad üksnes diagnoosi muutmist lapse tervisekaardis. Ka ei ole kostjad nähtuvalt hagiavaldusest rikkunud hagejate lapse terviskaardi dokumenteerimise kohustust. Hagiavaldusest võib järeldada, et tervisekaarti on nõuetekohaselt täidetud ja teenuse osutamist dokumenteeritud (arst on terviskaarti täitnud ning pannud diagnoosi). Hagejad leiavad, et dr M. J. pandud diagnoos on vale ning nõuavad diagnoosi muutmist. Seega ei tulene terviskaardis diagnoosi õiguse üle peetav vaidlus VÕS-st ning selle lahendamine ei kuulu kohtu pädevusse. Kohus juhtis hagejate tähelepanu tervishoiuteenuste korraldamise seaduse §-le 502, mille lg 1 kohaselt on tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjon nõuandev komisjon, mille eesmärk on patsiendile osutatud tervishoiuteenuse kvaliteedile hinnangu andmine ning hinnangust tulenevalt Tervishoiuametile, Eesti Haigekassale ja tervishoiuteenuse osutajatele ettepanekute tegemine. Seega on hagejatel võimalus pöörduda tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjoni poole lapse diagnoosi osas hinnangu saamiseks. Kohus selgitas hagejatele, et tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 60 lg 1 kohaselt teostavad tervishoiuteenuste osutajate tegevuse üle järelevalvet maavanem ja Tervishoiuameti selleks volitatud ametnikud. Tulenevalt eeltoodust leidis kohus, et ei ole pädev asja lahendama ning keeldub hagiavalduse menetlusse võtmisest. 3. Tallinna Halduskohtu 14. oktoobri 2008. a määruses (asi nr 3-08-1993) on esitatud järgmised põhjendused: M. K. kaebus ei kuulu läbivaatamisele halduskohtus, kuna tegemist ei ole avalik-õigusliku vaidlusega. Tegemist on tsiviilvaidlusega, kuid kuna tsiviilvaidlusi lahendav kohus on eelnevalt juba asunud seisukohale, et asi ei ole tema pädevuses, tuleb asi saata pädeva kohtu otsustamiseks HKMS § 11 lg-te 5 ja 6 alusel Riigikohtule. HKMS § 3 lg 1 p 1 kohaselt kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine. Tegemist on aga tervishoiuteenuse lepingust tuleneva vaidlusega ning seetõttu tuleb juhinduda VÕS 41. peatüki regulatsioonist. VÕS § 769 sätestab, et tervishoiuteenuse osutaja peab patsiendile tervishoiuteenuse osutamise nõuetekohaselt dokumenteerima ning vastavaid dokumente säilitama. Patsiendil on õigus nende dokumentidega tutvuda ja saada neist oma kulul ärakirju, kui seadusest ei

tulene teisiti. Seega on dokumenteerimiskohustus tervishoiuteenuse osutaja lepinguline kohustus. Kuna kaebaja väidab, et vastustaja on rikkunud VÕS §-s 769 sätestatud dokumenteerimiskohustust, siis on tegemist tsiviilasjaga TsMS § 1 tähenduses. Tsiviilvaidlusi lahendav kohus saab otsustada, kas tervishoiuteenuse osutaja on rikkunud VÕS §-s 769 sätestatud dokumenteerimiskohustust ning kas esinevad VÕS §-s 770 sätestatud vastutuse alused. HKMS § 11 lg-tes 5 ja 6 on sätestatud, et kui halduskohus leiab, et kaebuse lahendamine kuulub tsiviilasju lahendava kohtu pädevusse ja tsiviilasju lahendav kohus on eelnevalt samas asjas leidnud, et see ei kuulu tsiviilasju lahendava kohtu pädevusse, määrab asja lahendamiseks pädeva kohtu Riigikohtu tsiviilja halduskolleegiumi vaheline erikogu tsiviilkohtumenetluses sätestatud korras. Nimetatud asjaolude ilmnemisel edastab halduskohus asja viivituseta Riigikohtule, teavitades sellest menetlusosalisi. ERIKOGU SEISUKOHT 4. Erikogu leiab, et tegemist on tsiviilasjaga, mida on pädev lahendama Harju Maakohus. 5. Eraõigussuhtest tulenev kohtuasi on tsiviilasi, mida on pädev lahendama maakohus (vt TsMS § 1 ja § 9 lg 1). Eraõigussuheteks on ka võlaõigussuhted, sh tervishoiuteenuse osutamise lepingust tulenevad suhted. Tervishoiuteenuse osutamise lepingut reguleerib Võlaõigusseaduse 41. peatükk. Sellesse peatükki kuulub ka VÕS § 769, mis sätestab dokumenteerimiskohustuse. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 42 lg 2 alusel kehtestab tervishoiuteenuse osutamise dokumenteerimise ning nende dokumentide säilitamise tingimused ja korra sotsiaalminister määrusega. See säte jõustus 1. septembril 2008. 6. Erikogu peab vajalikuks juhtida kohtute tähelepanu vajadusele kontrollida, kes on selles asjas menetlusosalised. Nimelt nähtub kohtutoimikust, et kohtusse on pöördunud vanemad oma lapse huvides. Tõenäoliselt on tegemist seaduslike esindajatega. TsMS § 226 lg 1 kohustab kohut esindaja esindusõiguste olemasolu kontrollima. Märt Rask, Tõnu Anton, Henn Jõks, Villu Kõve, Harri Salmann