3-2-1-91-08 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-91-08

Määruse kuupäev

Tartu, 12. november 2008. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Ants Kull, liikmed Henn Jõks ja Villu Kõve

Kohtuasi

Osaühingu Jaotusvõrk hagi Marika Vartla vastu isikliku

kasutusõiguse seadmise nõudes.

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Ringkonnakohtu 27. mai 2008. a otsus tsiviilasjas nr 2-06-

31690

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Marika Vartla kassatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja osaühing Jaotusvõrk (registrikood xxxxxxxx), esindaja

vandeadvokaat Toomas Pikamäe

Kostja Marika Vartla (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja

vandeadvokaat Tanel Pürn

Asja läbivaatamise kuupäev

13. oktoober 2008. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Ringkonnakohtu 27. mai 2008. a otsus ja Viru Maakohtu 15. juuni 2007. a

otsus tsiviilasjas nr 2-06-31690.

2. Jätta läbi vaatamata osaühingu Jaotusvõrk hagi Marika Vartla vastu isikliku kasutusõiguse

seadmise nõudes.

3. Kassatsioonkaebus rahuldada.

4. Tagastada Marika Vartlale kassatsioonkaebuselt 30. juunil 2008. a tasutud kautsjon 400

(nelisada) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Osaühing Jaotusvõrk (hageja) esitas 30. oktoobril 2006. a Viru Maakohtule hagi Marika Vartla

(kostja) vastu, milles palus:

1. Tunnustada kostja kohustust lubada ehitada temale kuuluvale Lääne-Virumaal Rakvere vallas

Mädapea külas asuvale Mädapea Mõisa kinnistule (Lääne-Viru Maakohtu kinnistusosakonna Lääne-

Viru kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriosa nr 3514031) 0,4 kV maakaabelliin;

2. Tuvastada kostja kohustus teha tahteavaldus isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu sõlmimiseks

hagejaga ja kinnistamisavalduse tegemiseks.

Hagiavalduse kohaselt soovib hageja Eesti Energia Aktsiaseltsi tütarettevõttena ehitada kostja

kinnistule 0,4 kV kaabelliini. Liini ehitamiseks on esitatud 13. jaanuaril 2006. a tellimus ja

2. veebruaril 2006. a on koostatud projekteerimisülesanne. Hagejal on seaduslik ja lepinguline

kohustus ehitada kaabelliin Vergi Puhkemaja OÜ elamu elektrivarustuse tagamiseks. Kostja keeldub

andmast luba õhu- ja maaliini ehitamiseks. Elektripaigaldise rajamine on aga möödapääsmatu ning

see ei ole võimalik kostja kinnisasja koormamata. Ehitusseadus sätestab kitsenduse, mille kohaselt

peab kinnisasja omanik lubama ehitada oma kinnisasjale maapinnal, maapõues ning õhuruumis

tehnovõrke ja -rajatisi, kui nende ehitamine ei ole kinnisasja kasutamata võimalik või kui nende

ehitamine teises kohas põhjustab ülemääraseid kulutusi. Eeltoodut ei kohaldata, kui tehnovõrk või -

rajatis ei võimalda kinnisasja otstarbekalt kasutada. Vaidlusaluse maakaabli paigaldamine ei takista

kinnisasja otstarbekohast kasutamist ning kostja ei ole ka kinnistu kasutamise takistusele viidanud.

Seega on kostjal kohustus lubada ehitada tema kinnisasjale 0,4 kV maakaabel.

Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse kohaselt on alates 1. aprillist 1999. a tehnorajatise võõrale

maale püstitamiseks nõutav kinnisasja koormamine reaalservituudi või isikliku kasutusõigusega. Kui

kinnisasja omanik keeldub alusetult isikliku kasutusõiguse lepingu sõlmimisest, võib tehnorajatise

omanik nõuda lepingu sõlmimist kohtu kaudu ja sellise hagi rahuldamisel määratakse kohtuotsuses

reaalservituudi või isikliku kasutusõiguse tingimused ning kohtuotsus on aluseks kande tegemisele

kinnistusraamatus. Hageja palub seaduse kohaselt kindlaks määrata isikliku kasutusõiguse

tingimused. Kui kohus leiab, et kostja peab tegema tahteavalduse hageja esitatust teistsugustel

tingimustel, siis tuleks kohtul need tingimused kindlaks määrata, lähtudes hea usu ja mõistlikkuse

põhimõttest ning lepingu olemusest ja eesmärgist.

2. Kostja palus jätta hagi läbi vaatamata. Hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud

faktilistele asjaoludele tuginedes (kui eeldada esitatud asjaolude õigsust) üldse võimalik. Nõue ei ole

esitatud hageja seadusega kaitstud õiguste ega huvi kaitseks. Hagist ei nähtu, kas hagejal on üldse

õigust võrku ehitada ja kas tegemist on tema teeninduspiirkonnaga ning nõuetekohase

elektripaigaldisega, kas on olemas asjakohane taotlus jne.

Kostja leiab, et vaidlusaluse kaabelliini ehitamise vajadus ning hageja nõudeõigus on küsitav. Kostja

kinnistu sees asub teine kinnistu, millele pole juurdepääsutee asukohta kindlaks määratud. Kui

kinnistule ei ole juurdepääsu, siis ei ole võimalik seal ka elektrit tarbida. Seega tuleks vähemasti

samal ajal kaabelliini rajamisega lahendada juurdepääsutee küsimus, et koormata võimalikult vähe

kostja kinnistut. Vastasel juhul ei oleks õigustatud huvi liini rajamise vastu ka ühendatava kinnisasja

omanikul. Küsimus tuleks lahendada kokkuleppel, kuid teise kinnisasja omanikku ei ole menetlusse

kaasatud. Elektrituruseadus sätestab, et võrguettevõtjal on õigus keelduda võrguteenuse osutamisest,

kui seda teenust ei ole võimalik osutada võrguettevõtjast sõltumatutel põhjustel. Võrguettevõtjast

sõltumatu põhjusega on tegemist ka juhul, kui teise kinnistu omanikuga kokkuleppele ei saada. Ka

ehitusseaduse sätted ei anna hagejale nõude esitamise õigust. Tehnorajatise ehitamiseks peab olema

õigustatud ja seadusega kaitstud huvi. Kostja on viidanud asjaolule, et maakaabli paigaldamine ei

võimalda kinnisasja otstarbekohast kasutamist. Seega ei ole tegemist hageja kaitstava huvi või

õigusega. Isikliku kasutusõiguse seadmine ei ole põhjendatud. Asjaõigusseaduse sätted ei reguleeri

isikliku kasutusõiguse seadmise nõudmise võimalust kohtu kaudu, vaid käsitlevad olukorda, kus

võõral kinnistul juba asub tehnorajatis.

3. Viru Maakohus jättis 15. juuni 2007. a otsusega hagi rahuldamata.

Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt sätestab elektrituruseaduse (ElTS) § 3 p 11, et jaotusvõrk on

võrk, mis ei ole põhivõrk, ja p 9 järgi on elektripaigaldis elektrienergia tootmiseks, edastamiseks,

muundamiseks, mõõtmiseks, müügiks või tarbimiseks kasutatavate seadmete, juhtide ja tarvikute

paigaldatud talitluslik kogum. Hageja ei tõendanud, et ta tegutseb oma teeninduspiirkonnas. Samuti ei

ole kohtule esitatud asjakohast taotlust. Hagiavaldusele on lisatud tellimus, mille vastuvõtjat pole

märgitud. Selles tellimuses on objektiks märgitud Vergi Puhkemaja OÜ elamu Mädapea külas.

Tõendeid kinnistul asuva muu elamu ja selle omaniku kohta esitatud ei ole. Kinnistusregistri

väljavõttest nähtub, et Rakvere vallas Mädapea külas asuva Kellamaja elamumaa omanikuna on

18. juuli 2006. a asjaõiguskokkuleppe alusel registrisse kantud Marti Kuusik. Liitumislepingu on

sõlminud Vergi Puhkemaja OÜ ja Eesti Energia Aktsiaselts. Objektiks on ehitis või kinnistu aadressil

Mädapea küla Lääne-Virumaa. Kuna nimetatud äriühingul ei ole elamut ega kinnistut Mädapea külas,

siis tellimusest lähtuvalt ei ole hageja nõue seaduspärane. Tarbija puudub ning hagejal ei ole

elektripaigaldise ehitamiseks lepingulist alust.

Hagi on tõendamata. See, et hageja väidete kohaselt on tal seadusest tulenev kohustus elektrienergiat

müüa, ei tähenda, et hageja võib oma suvast lähtuvalt algatada elektriliini ehitamise kelle tahes

kinnistul. Hagiavaldusele lisatud projekteerimisülesandes on viidatud kaabelliinile kuni Vergi

Puhkemaja OÜ kinnistuni. Mingit liini olemas ei ole, mingit elektripaigaldist Kellamajani olemas ei

ole. Seega väidab hageja põhjendamatult, et tema on liini omanik. Eeltoodust tulenevalt on hagi

esitatud justkui kellegi teise, mitte hageja enda huvides. Kostja leiab õigesti, et nõue ei ole esitatud

hageja seadusega kaitstud õiguste ega huvide kaitseks, sest hageja õiguste rikkumine ei ole hagi

alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes (eeldades esitatud väidete õigsust) üldse võimalik.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 sätestab alused, mil hagiavaldus tuleb jätta

menetlusse võtmata. Kuna hagi on menetlusse võetud, kuid jäänud tõendamata, siis tuleb hagi jätta

rahuldamata. Seega ei ole oluline hinnata kostja vastuväiteid maa- ja õhuliini rajamise tagajärgede

kohta.

Hagi esitamise ajal kehtinud ehitusseaduse (EhS) § 14 sätestas, et kinnisasja omanik peab lubama

ehitada oma kinnisasjale tehnovõrke ja -rajatisi, kui nende ehitamine ei ole kinnisasja kasutamata

võimalik või kui nende ehitamine teises kohas põhjustab ülemääraseid kulutusi. Paikvaatlusel

tuvastati, et elektriliini rajamiseks kostja kinnistu piires asuva kinnistuni on neli võimalust. Hageja

taotleb liini rajamist vaid pargi põlispuude all asuva allee kaudu. Muud võimalused on aga kaalumata,

hindamata ja põhistamata. Ometi on projektis kirjas, et liinide trassid tuleb määrata projekteerimise

käigus, lähtudes kohalikust olukorrast. Viidatud säte on tunnistatud kehtetuks alates 1. maist 2007. a.

Sama põhimõte on sätestatud samal ajal kehtinud asjaõigusseaduse (AÕS) § 158 lg-s 1. Selle sätte

kohaselt on kinnisasja omanik kohustatud taluma tema kinnisasjal maapinnal, maapõues ning

õhuruumis ehitatavaid tehnovõrke ja -rajatisi, kui need on teiste kinnisasjade eesmärgipäraseks

kasutamiseks või majandamiseks vajalikud, nende ehitamine ei ole kinnisasja kasutamata võimalik

või nende ehitamine teises kohas põhjustab ülemääraseid kulutusi. Hageja esitatud dokumentidest ei

nähtu ei kinnisasja eesmärgipärane kasutamine ega majandamine. Paikvaatluse ajal oli osalistele

näha, et Kellamaja kinnistul ei ole eluhoonet või muud Vergi Puhkemaja OÜ jaoks eesmärgipäraseks

kasutamiseks või majandamiseks tarvilikku elamut või objekti. Lähtudes eesmärgipärasuse

hindamisest, on oluline ka kostja vastuväide, et kostja kinnistu sees asuvale kinnistule ei ole

juurdepääsuteed määratud. Vältimaks kostja kinnistu koormamist mitmel erineval viisil, on

põhjendatud määrata enne liini rajamist juurdepääsutee. Juurdepääsuõiguse tagamine eeldab

kinnistuomanike huvide kaalumist ja asja lahendamist poolte kokkuleppel.

Isikliku kasutusõiguse lepingu sõlmimise kohustuse tuvastamine ei ole kooskõlas AÕS § 158 lg-

tega 2 ja 3. Nimelt sätestab viidatud sätte lõige 2, et sama paragrahvi lõikes 1 kehtestatud juhul võib

kinnisasja omanik nõuda teise kinnisasja omanikult kinnisasja koormamist reaalservituudiga,

reaalservituudi täpsem sisu, tehnovõrgu või -rajatise asukoht, tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel.

Kui kokkulepet ei saavutata, määrab servituudi sisu, vajaduse korral tähtaja ja tasu suuruse kohus.

Servituudi seadmisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve. Riigikohus on tsiviilasjas

nr 3-2-1-14-06 tehtud lahendis selgitanud, et AÕS § 1 järgi on asjaõigusseaduse ülesandeks sätestada

asjaõigused, nende sisu, tekkimine ja lõppemine. Samuti on asjaõigusseadus aluseks teistele

asjaõigust reguleerivatele seadustele. Asjaõigusseaduse § 178 lg 1 järgi määratakse reaalservituudi

sisu poolte kokkuleppega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus ei saa sundida pooli

reaalservituudi seadmise lepingut sõlmima, kui pole seadusest tulenevat kohustust lepingu

sõlmimiseks või kui on võimalik lahendada tekkinud olukord kinnistut koormamata.

Kehtinud elektrituruseaduse § 65 lg 3 sätestas, et võrguettevõtjal on õigus keelduda võrguteenuse

osutamisest, kui võrguteenust ei ole võimalik osutada võrguettevõtjast sõltumatutel põhjustel. Hageja

ei ole toiminud kooskõlas viidatud sättega, otsustades võtta täitmiseks tellimuse elektripaigaldise

ehitamiseks, teadmata, kes on tarbija või kas tarbimine on tagatud. Järelikult oleks hagejal olnud

õigus keelduda taotluse või tellimuse (kui see esitati) vastuvõtmisest ning hagejale ei tulenenud

seadustest elektripaigaldise ehitamise kohustust.

16. märtsi 2006. a elektrivõrgu püstitamise/rekonstrueerimise kooskõlastus on tõendina olemuselt

vastuoluline, ebatäpne ja eksitav. Selle tekstist tuleneb, et elektripaigaldise rajamiseks on vaja

sõlmida notariaalne maakasutusleping. Kooskõlastuse p-s 4 märgitakse, et omanik on selle lepingu

tingimustega tutvunud. Samas on aga kooskõlastuslehe lõpus märge, et selgitusi notariaalse lepingu

kohta saab hoopiski kelleltki kolmandalt isikult.

4. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada

ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Hageja palub juhul, kui ringkonnakohus ei saa ise asja

lahendada, maakohtu otsus tühistada ning saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

5. Viru Ringkonnakohus tühistas 27. mai 2008. a otsusega maakohtu otsuse ja saatis asja esimese

astme kohtule uueks läbivaatamiseks, leides, et maakohtu otsus ei ole seaduslik ega põhjendatud.

Hagi on esitatud AÕS § 158 lg-te 1 ja 3 alusel seetõttu, et hageja rajatavate tehnovõrkude omanikuna

ning kostja kinnisasja omanikuna ei saavutanud kokkulepet tehnorajatise ehitamises kostja kinnistule.

Asjaõigusseaduse § 158 lg 1 kohaselt on kinnisasja omanik kohustatud taluma tema kinnisasjal

maapinnal, maapõues ning õhuruumis ehitatavaid tehnovõrke ja -rajatisi (sh elektrivõrku ning -

paigaldist ja nende teenindamiseks vajalikke ehitisi), kui need on teiste kinnisasjade

eesmärgipäraseks kasutamiseks või majandamiseks vajalikud, nende ehitamine ei ole kinnisasja

kasutamata võimalik või nende ehitamine teises kohas põhjustab ülemääraseid kulutusi.

Alates 1. aprillist 1999 on tehnorajatise püstitamiseks võõrale kinnistule nõutav kinnisasja

koormamine reaalservituudi või isikliku kasutusõigusega ja kinnisasja omanikul on õigus nõuda tasu

tehnorajatise talumise eest. Hagis taotleb hageja isikliku kasutusõiguse seadmist kostja kinnistule.

Talumiskohustuse eesmärgiks on üleüldine elektri-, gaasi ja muude ühenduste tagamine, sest

tehnovõrkudega on kaetud kogu Eestimaa. Kahtlemata on talumiskohustuse puhul tegemist

omandiõiguse piiranguga. Kuivõrd piirangu eesmärgiks on tagada teiste kinnisasjade eesmärgipärane

kasutamine ja majandamine, on see kooskõlas põhiseaduse §-ga 11. Tehnorajatise talumise kohustus

võib takistada kinnistu (koormatava kinnistu) eesmärgipärast kasutamist. Samuti võib see oluliselt

alandada kinnistu turuväärtust ja muuta kinnistu müügivõimaluse üldse küsitavaks. Tuvastamaks, kas

omandiõiguse piirang on vaadeldaval juhul proportsionaalne teise kinnisasja omaniku huvidega oma

kinnisasja eesmärgipäraseks kasutamiseks või majandamiseks, tuli kohtul kaaluda koormatava

kinnisasja omaniku huvi selle kinnisasja omaniku huviga, kelle kasuks hageja soovib kostja

kinnistule tehnorajatisi püstitada. Maakohus seda teinud ei ole.

Maakohus rikkus ka TsMS § 442 lg-t 8. Põhjendamata on maakohtu seisukoht, et hageja ei

tõendanud, et ta tegutseb oma teeninduspiirkonnas. Juhul kui maakohtul tekkis kahtlus, kas hageja on

isikuks, kes võib nõuda tehnorajatise püstitamiseks isiklikku kasutusõigust, tulnuks tal TsMS § 392

lg 1 järgi selgitada eelmenetluses välja tõendid, mida menetlusosalised oma faktiliste väidete

põhjendamiseks esitavad, ning anda vajadusel täiendav tähtaeg uute tõendite esitamiseks. Maakohus

ei ole põhjendanud, miks ta ei usalda kohtule esitatud tõendeid, kus on märgitud, et hageja on

võrguettevõtja. Samuti ei ole maakohus põhjendanud, miks ta kahtles, kas hageja võib tegutseda

Lääne-Virumaal, ja miks kohus ei arvesta seejuures Vergi Puhkemaja OÜ avalduse alusel Mädapea

külas liitumispunkti väljaehitamiseks sõlmitud liitumislepingut, kus hagejat esindas Eesti Energia

Aktsiaselts.

Maakohtu otsusest ei selgu, miks maakohus eeldab, et kinnistul, mille elektriga varustamiseks hageja

soovib tehnorajatisi kostja maale püstitada, peab tingimata juba olemas olema mingi elamu. Selline

nõue/kohustus välistaks uue ehitise ehitamise võimaluse. Põhjendamata on ka maakohtu seisukoht, et

paikvaatlusega tuvastatud elektriliini rajamise neljast võimalusest on hageja põhistanud vaid ühte -

liini rajamine pargi põlispuude all asuva allee kaudu. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja on

olnud nõus kõigi nelja variandiga, kuid kohtumenetluse kestel jäi kohtul selgitamata, milline neljast

võimalusest vastab kõige rohkem poolte huvidele. Põhjendamatu on maakohtu seisukoht, et

üheaegselt tehnorajatise püstitamiseks isikliku kasutusõiguse seadmisega, tuleb kindlaks määrata

juurdepääs sellele kinnistule, mille elektriga varustamiseks tehnorajatisi soovitakse püstitada. Ekslik

on maakohtu seisukoht, et hagi asjaoludest tulenevalt ei ole hageja õiguste rikkumine võimalik.

Elektrituruseaduse § 65 alusel on võrguettevõtjale pandud võrguteenuse osutamise kohustus ning

võrguettevõtjal on õigus keelduda võrguteenuse osutamisest üksnes nimetatud paragrahvis sätestatud

alustel. Nende aluste olemasolu pidi tõendama kostja. Seega, kui ei esinenud võrguteenuse

osutamisest keeldumise aluseid, pidi võrguettevõtja seadusest tulenevat kohustust täitma.

Koormatava kinnistu omaniku keeldumisel tehnorajatiste püstitamisest tema kinnistule oli

võrguettevõtjal AÕS § 158 lg-st 3 tulenev alus hagi esitamiseks.

Selle tõttu, et maakohus kohaldas valesti materiaalõiguse normi ja rikkus menetlusõiguse norme, ei

ole ringkonnakohtul võimalik asja ise lahendada. Seega tuleb asi saata esimese astme kohtule uueks

läbivaatamiseks. Asja uuel läbivaatamisel tuleb pöörata tähelepanu sellele, et tsiviilasja materjalide

kohaselt asub kostja kinnisasjal Mädapea park, mille Rakvere Rajooni RSN TK võttis 21. aprilli

1971. a otsusega looduskaitse alla. Looduskaitseseaduse § 14 lg 1 ja kaitsealuste parkide,

arboreetumite ja puistute kaitse eeskirja § 7 lg 2 kohaselt vajab elektriliini rajamine valitseja

nõusolekut. Lääne-Virumaa keskkonnateenistuse 10. mai 2007. a kirja järgi on kaitsealuste parkide

valitseja Lääne-Virumaal, kus asub kostja kinnisasi, Lääne-Virumaa keskkonnateenistus.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6. Kassatsioonkaebuses palub kostja ringkonnakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta

hagi rahuldamata või tühistada eelmised otsused ning jätta hagi läbi vaatamata. Hagejal ei olnud

õigust hagi esitada.

Ringkonnakohus kohaldas valesti AÕS § 158, jättes tähelepanuta selle paragrahvi lõike 2. Viidatud

sätte kohaselt võib AÕS § 158 lg-s 1 sätestatud juhul kinnisasja omanik nõuda teise kinnisasja

omanikult kinnisasja koormamist reaalservituudiga. Seega on ühel kinnisasja omanikul nõudeõigus

teise kinnisasja omaniku vastu ning nõude sisuks on määrata juhul, kui kokkuleppele ei jõuta,

kohtuotsusega reaalservituudi sisu ja tasu suurus. Vaadeldavas asjas ei ole aga hageja kinnisasja

omanikuks, kelle kinnisasja eesmärgipäraseks kasutamiseks või majandamiseks oleks reaalservituudi

seadmine vajalik. Seega tulnuks jätta hagi läbi vaatamata. Pärast asja arutamisele asumist tulnuks

jätta hagi rahuldamata. Arusaamatuks jääb ringkonnakohtu seisukoht, et võrguettevõtja õigus hagi

esitada saab tuleneda AÕS § 158 lg-st 3. See säte ei käsitle isikuid, kellel on nõudeõigus, vaid

täpsustab hagi eset juhul, kui esinevad sama paragrahvi esimeses lõikes sätestatud asjaolud ja

kinnisasjade omanikud ei jõua kokkuleppele. Sellise nõude saab AÕS § 158 lg 2 kohaselt (tulevikus)

koormatava kinnisasja omanikule esitada valitseva kinnisasja omanik.

Ringkonnakohus kohaldas vääralt ElTS § 65. See paragrahv ei sätesta hageja huvi ega õigust hagi

esitada. Tulenevalt ElTS § 65 lg 3 p-st 3 on võrguettevõtjal õigus keelduda võrguteenuse osutamisest,

kui võrguteenust ei ole võimalik osutada võrguettevõtjast sõltumatutel põhjustel. Ligipääs kinnistule

ei sõltu kuidagi võrguettevõtjast ning hageja väidab, et selline ligipääs on võrguteenuse osutamiseks

vajalik. Järelikult on võrguettevõtjal alus võrguteenuse osutamisest keelduda. Võrguettevõtjal ei saa

olla huvi esitada hagi liitumistaotluse teinud kinnistu omaniku eest.

Tehnovõrgu rajamiseks ei ole õigustatud huvi ei võrguettevõtjal ega ka kinnisasja omanikul. Rajatise

saab lugeda tehnorajatiseks ja tunnustada selle talumise kohustust üksnes juhul, kui tehnorajatise

talumise kohustuse olemasoluga kaasneb muus osas nii faktiline kui ka õiguslik võimalus

tehnorajatist kasutada. Vaadeldavas asjas puudub ligipääs valitsevale kinnisasjale ning see küsimus

tuleks lahendada enne tehnovõrgu rajamist või samaaegselt tehnovõrgu rajamisega. Kui kinnistule

pole juurdepääsu, siis ei ole võimalik seal ka elektrienergiat tarbida.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7. Kolleegium leiab, et maakohtu otsus ja ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 692 lg 1 p-de 1 ja 2

alusel tühistada materiaalõiguse väära kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu.

Kolleegium teeb TsMS § 691 p-le 3 tuginedes määruse, millega jätab TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel

hagi läbi vaatamata.

8. Kolleegium märgib esmalt, et hageja esitas oma nõude, tuginedes eelkõige hagi esitamise ajal

kehtinud asjaõigusseaduse rakendamise seaduse (AÕSRS) § 152 lg-le 2, samuti EhS §-le 14 ja

ElTS § 65 lg 1 p-le 1. Ringkonnakohus kohaldas 26. märtsil 2007. a jõustunud AÕS § 158 ja asus

seisukohale, et kuna kostja keeldus andmast luba oma kinnistule tehnorajatise püstitamiseks, oli

hagejal võrguettevõtjana õigus taotleda AÕS § 158 lg-st 1 ja 3, samuti ElTS §-st 65 tulenevalt kostja

kinnistule kasutusõiguse seadmist. Kolleegium nõustub otsuse p-des 9-11 toodud põhjustel

kassatsioonkaebuse väitega, et eeltoodud sätetest hageja nõudeõigust isikliku kasutusõiguse

seadmiseks ei tulene.

9. Kolleegium märgib, et asja menetlemise käigus on õiguslik olukord muutunud. Ringkonnakohus

tugines asja lahendamisel ekslikult 26. märtsil 2007. a jõustunud AÕS § 158 sõnastusele, jättis aga

tähelepanuta, et samast kuupäevast muutus kogu tehnovõrkude ja -rajatiste talumise kohustuse

regulatsioon oluliselt, sh kehtestati AÕS § 1581. Viidatud paragrahv on AÕS § 158 suhtes erinorm ja

reguleerib avalikes huvides ehitatavate tehnovõrkude või -rajatiste talumise kohustust.

10. Tingimused, mille alusel määrata, kas tehnovõrk või -rajatis on ehitatud avalikes huvides, on

sätestatud AÕS § 1581 lg 1 teises lauses. Nii on tehnovõrk või -rajatis ehitatud avalikes huvides kui

selle kaudu osutatakse avalikku teenust ja see kuulub isikule, kellele laieneb muu hulgas

elektrituruseaduse § 65 lg-s 1 ja § 66 lg-s 1 sätestatud kohustus. Tarbija elektriga varustamine on

avalik teenus AÕS § 1581 lg 1 tähenduses. Nimetatud sätte viimase lause kohaselt tekib selles

sätestatud talumiskohustus kinnisasja sundvõõrandamise seaduses (KASVS) sätestatud korras

sundvalduse seadmisega. KASVS § 6 lg 3 kohaselt seisneb sundvalduse seadmine ka

asjaõigusseaduse §-s 1581 sätestatud tehnovõrgu või -rajatise talumise kohustuse kehtestamises.

Sundvalduse seadmise korda tehnovõrgu ja -rajatise talumise kohustuse kehtestamiseks reguleerib

lähemalt viidatud seaduse peatükk 81 26. märtsil 2007. a jõustunud redaktsioonis. KASVS § 461 lg 3

kohaselt otsustab sundvalduse seadmise organ, kelle pädevuses on koostada planeering, millega

kavandatakse vastavate tehnovõrkude või -rajatiste rajamine. KASVS § 461 lg 1 kehtestab, et

AÕS § 1581 lg-s 1 sätestatud tehnovõrgu või -rajatise talumise kohustuse kehtestamiseks seatakse

samas seaduses sätestatud eeldustel sundvaldus asjaõigusseaduse § 1581 lg-s 1 nimetatud isiku

kasuks. Erinevalt sätestatakse sundvalduse seadmine tehnovõrgu ja -rajatise talumise

kohustuse kehtestamiseks detailplaneeringu koostamise kohustusega aladel ning detailplaneeringu

koostamise kohustuseta aladel (KASVS §-d 462 ja 463). Kõnealusest seadusest tulenevalt eeldab

võrguteenuse osutaja kasuks sundvalduse seadmine sellekohaste haldusaktide vastuvõtmist ning

haldustoimingute tegemist. Seega sundvalduse seadmine avalikes huvides tehnovõrgu või - rajatise

talumiseks toimub haldusmenetluses.

11. Eeltoodut ei väära AÕS § 1581 lg 3, mis kehtestab, et samas paragrahvis sätestatu ei välista

talumiskohustuse tekkimist asjaõigusseaduse §-s 158 sätestatud korras. Siinjuures tuleb aga

arvestada, et AÕS § 158 lg 2 kohaselt saab kinnisasja koormamist reaalservituudiga nõuda vaid teise

kinnisasja omanik.

12. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse, asjaõigusseaduse, asjaõigusseaduse rakendamise seaduse,

ehitusseaduse, planeerimisseaduse ja kinnisasja sundvõõrandamise seaduse muutmise seadus, millega

mh muudeti oluliselt tehnorajatiste ja -ehitiste talumise kohustuse tingimusi ja talumiskohustuse

maksmapaneku korda, ei reguleeri seda, millist seadust kohaldada kohtumenetluses, mis on alanud

enne selle seaduse jõustumist 26. märtsil 2007. a.

Kolleegium leiab, et sellises olukorras tuleb kohaldada eraõiguse põhimõtet, mille kohaselt kord

tekkinud nõue lahendatakse tekkimise aja õiguse järgi - erandiks on seadusjärgsed tulevikku suunatud

nõuded, mh talumiskohustuse nõuded.

13. Hageja soovib tehnovõrgu rajamiseks kostja kinnistu koormamist isikliku kasutusõigusega,

tuginedes sellele, et tal on elektrituruseaduse § 65 lg-s 1 sätestatud kohustus. Kui hageja on nimetatud

sätte järgi kohustatud isikuks, siis tuleb tehnorajatise talumise kohustuse maksmapanekul kohaldada

AÕS § 1581 (vt otsuse p 12), selle kohaldamine ei kuulu aga üldkohtu pädevusse (vt otsuse p 10) .

Hageja ei saa aga nõuda kinnisasja koormamist reaalservituudiga, sest talle ei kuulu kinnisasi, mis

reaalservituudi seadmisel saaks valitsevaks kinnisasjaks (AÕS § 158 lg 2).

14. TsMS § 423 lg 1 p 13 järgi jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui ta ei ole pädev asja lahendama.

Kuivõrd muutunud õigusliku regulatsiooni tõttu ei olnud vaidluse lahendamine enam üldkohtu

pädevuses, tuli kohtutel jätta hageja nõue läbi vaatamata. Kolleegium kõrvaldab eeltoodud

menetlusõiguse normi rikkumise kassatsioonimenetluses ning jätab oma määrusega TsMS § 423 lg 1

p 13 alusel hagi läbi vaatamata.

Ants Kull, Henn Jõks, Villu Kõve