3-3-1-48-08 · Riigikohus

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-3-1-48-08 Otsuse kuupäev 12. november 2008 Kohtukoosseis Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Jüri Põld ja Harri Salmann Kohtuasi AS Enimex kaebus Lennuameti tegevusetusega tekitatud varalise kahju hüvitamiseks ja alusetu rikastumise teel saadu väljamõistmiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu 11. aprilli 2008. a otsus haldusasjas nr 3-06-2026 Menetluse alus Riigikohtus Lennuameti kassatsioonkaebus Asja läbivaatamine 9. oktoober 2008 Kohtuistungil osalenud isikud Lennuameti esindaja vandeadvokaadi vanemabi Rainer Kuulme AS Enimex esindajad Andrei Kislõi ja vandeadvokaat Kalev Bachmann RESOLUTSIOON Rahuldada Lennuameti kassatsioonkaebus osaliselt. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 11. aprilli 2008. a otsus haldusasjas nr 3-06-2026 osas, millega saadeti asi varalise kahju hüvitamise nõudes esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks ja tühistati selles osas halduskohtu otsus. Jätta jõusse halduskohtu otsus osas, milles jäeti AS Enimex kaebus varalise kahju hüvitamise osas rahuldamata. Halduskohtus kantud menetluskulud jätta poolte endi kanda. Mõista Lennuametilt AS Enimex kasuks hüvitisena õigusvastaselt tekitatud kahju eest välja 155 764,55 krooni. Ülejäänud osas jätta ringkonnakohtu otsus muutmata. Mõista Lennuametilt AS Enimex kasuks välja kassatsiooniastmes kantud menetluskulud 10 000 krooni. Tagastada kautsjon. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. AS Enimex esitas 16. juunil 2006 Lennuametile taotluse Suurbritannia Ühendatud Kuningriigis registreeritud õhusõiduki BAe ATP registreerimiseks Eesti tsiviilõhusõidukite riiklikus registris (edaspidi ka riiklik register) ja sai selleks nõusoleku. 18. juulil 2006 saabus lennuk Eestisse ning 3. augustil 2006 registreeris Lennuamet lennuki riiklikus registris registreerimistunnusega ES-NBA ja väljastas selle kohta registreerimissertifikaadi. 22. juunil 2006 esitas kaebaja Lennuametile taotluse kooskõlastada kaebaja lennutegevuskäsiraamatu ENIMEX FOM-2001 muudatus nr 17, mis puudutab õhusõiduki AN-72-100 pardainseneride ümbernimetamist süsteemi paneelioperaatoriteks ja ettevõtte ettevalmistust õhusõiduki BAe ATP käitamiseks, samuti taotluse nimetatud õhusõiduki kandmiseks kaebaja lennuettevõtja sertifikaadile. 28. juunil 2006 esitas kaebaja Lennuametile Osa M alaosa G jätkuvat lennukõlblikust tagava organisatsiooni sertifikaadi taotluse, jätkuvat lennukõlblikkust tagava

organisatsiooni käsiraamatu (CAME) heakskiitmise taotluse ja BAe ATP hooldusprogrammi ref. ENI/ATP/001 heakskiitmise taotluse. 24. juulil 2006 esitas kaebaja Lennuametile õhusõiduki BAe ATP aastaülevaatuse taotluse ja taotlused lennukõlblikkuse tuvastamiseks ja lennukõlblikkussertifikaadi väljaandmiseks. AS Enimex esitas 12. oktoobril 2006 halduskohtule kaebuse taotlustega kohustada Lennuametit väljastama AS-le Enimex õhusõiduki BAe ATP registritunnusega ES-NBA kohta lennukõlblikkussertifikaat, lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaat ja AS Enimex kohta jätkuvat lennukõlblikkust tagava organisatsiooni sertifikaat, samuti hüvitada sertifikaatide väljaandmisega viivitamisega tekitatud varaline kahju 810 901 kr. Lennuamet väljastas 16. oktoobril 2006 AS-le Enimex taotletud sertifikaadid. 2. AS Enimex muutis kaebust ning taotles sertifikaatide väljastamisega viivitamise õigusvastasuse tuvastamist ning viivitusega tekitatud varalise kahju 810 901 kr (lennuki rendimaksed) ja saamata jäänud tulu hüvitamist. Samuti leidis kaebaja, et Lennuamet nõudis põhjendamatult ja ebaseaduslikult lennukõlblikkuse kontrolli kulude 155 764,55 kr tasumist ning on sellega alusetult rikastunud. Kaebuse kohaselt näevad Vabariigi Valitsuse 3. juuni 2003. a määrusega (määrus nr 163) kehtestatud "Õhusõiduki lennukõlblikkusnõuded ja lennukõlblikkuse tuvastamise kord" (edaspidi Kord) § 3 lõiked 4 ja 6 ette, et Lennuamet peab lennuki üle vaatama 15 päeva jooksul vastava taotluse saamisest arvates (lg 4) ja tegema sama Korra §-des 1 ja 3 sätestatud nõuete täitmise korral 15 päeva jooksul otsuse lennukõlblikkussertifikaadi väljaandmise või sellest keeldumise kohta (lg 6). Kuigi õigusaktid ei sätesta tähtaegu lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi ja jätkuvat lennukõlblikkust tagava organisatsiooni sertifikaadi väljastamiseks, tuleb analoogiat aluseks võttes väljastada ka need 15 päeva jooksul vastava taotluse Lennuametile saabumisest. Kaebaja poolt olid täidetud kõik tingimused ja taotletud sertifikaadid oleks tulnud väljastada 15 päeva jooksul arvates vastavate taotluste esitamisest. Lennuamet viivitas ebaseaduslikult sertifikaatide väljaandmisega ning väljastas need alles 16. oktoobril 2006. 3. Tallinna Halduskohtu 4. aprilli 2007. a otsusega jäeti AS Enimex kaebus rahuldamata ja mõisteti AS-lt Enimex Lennuameti kasuks välja menetluskulud 41 075,80 krooni. Kohus tegi TsMS § 449 lõigete 1 ja 2 alusel kahju hüvitamise nõude osas vaheotsuse ja leidis, et vastustaja pole kaebaja taotluste lahendamisega põhjendamatult viivitanud, millest tulenevalt on kahju hüvitamise nõue alusetu. Samuti on Lennundusseaduse (LennS) § 71 lg 2 teises lauses sätestatud nõue Põhiseadusega kooskõlas ning kaebajalt ei ole nõutud sertifikaatide väljastamise eest tasu maksmist õigusvastaselt. Kohtuotsuse kohaselt ei ole vaidlust selles, et jätkuva lennukõlblikkuse kontrolli teostamine ja lennukõlblikkuse kontrolli (aastaülevaatuse) sertifikaadi väljastamine (vorm 15 a), samuti jätkuvat lennukõlblikkust tagava organisatsiooni sertifikaadi (vorm 14) väljastamine on toimunud määruste EÜ 1702/2003 ja EÜ 2042/2033 alusel ning et need rahvusvahelised õigusaktid menetlustähtaegasid ette ei näe ja puudub ka vastav siseriiklik rakendusakt. Põhjendatud pole kaebaja seisukoht, et lennukõlblikkuse kontrolli ja lennukõlblikkust tagava organisatsiooni sertifikaadi menetlusele rakendub analoogia alusel Korra § 3 lg-s 6 sätestatud 15-päevane tähtaeg ning selle järgi oleks

pidanud 9. augustiks 2006 olema kaebajale väljastatud kõik tema taotletud sertifikaadid. Korra § 3 lgs 6 sätestatud tähtaja hulka ei ole arvatud aega, mis kulub lennukõlblikkussertifikaadi väljaandmise eelduseks olevate toimingute teostamiseks. Seda järeldust kinnitab Korra § 3 lg 4, mis sätestab eraldi, et õhusõiduki peab Lennuamet üle vaatama 15 päeva jooksul. Kuna lennukõlblikkussertifikaadi väljaandmise eelduseks olevate sertifikaatide väljaandmisel Lennuameti õigusvastast viivitust ei tuvastatud, siis ei saa õigusvastast viivitust esineda ka lennukõlblikkussertifikaadi väljaandmisel. Kaebajalt ei nõutud sertifikaatide väljaandmise eest tasu maksmist õigusvastaselt, kahekordset tasumist pole toimunud ning Lennuamet pole alusetult rikastunud. 4. AS Enimex esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada halduskohtu otsus ja teha uus otsus, millega rahuldada kaebus kahju hüvitamise nõudes vaheotsuse taotluse ulatuses ning alusetu rikastumise nõudes täies ulatuses. 5. Tallinna Ringkonnakohtu 11. aprilli 2008. a otsusega rahuldati AS Enimexi apellatsioonkaebus, tühistati Tallinna Halduskohtu otsus ning saadeti varalise kahju hüvitamise nõudes asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Alusetu rikastumise alusel saadu hüvitamise nõude osas tehti uus otsus, millega AS Enimex taotlus rahuldati. Ringkonnakohus jättis kohaldamata ja tunnistas Põhiseadusega vastuolus olevaks LennS § 71 lg 2 teise lause. Lennuametilt mõisteti AS Enimex kasuks välja 155 764,55 krooni alusetu rikastumise teel saadu hüvitamiseks ning riigilõiv. Kohtuotsuse kohaselt näeb Korra § 3 lg 6 ette 15 päeva lennukõlblikkussertifikaadi väljaandmise otsustamiseks mitte arvates vastava taotluse esitamisest, vaid sama Korra §-des 1 ja 3 sätestatud nõuete täitmisest. Eeltoodu alusel on õige halduskohtu seisukoht, et viidatud 15 päevase tähtaja hulka ei saa arvestada aega, mis kulub lennukõlblikkussertifikaadi väljastamise eelduseks olevate toimingute teostamiseks. Määruse nr 163 § 1 kohaselt peab õhusõiduk muu hulgas olema varustatud kehtivatele nõuetele vastavalt ning peab tagama lennuohutuse. Määruse nr 163 § 1 lg 3 kohaselt peab olema tagatud, et õhusõidukit hooldab vaid vastav sertifitseeritud organisatsioon. Kohus tuvastas õigesti, et 24. juulil 2006 lennukõlblikkussertifikaadi väljaandmise taotluse esitamisel ei esitanud kaebaja Lennuametile kõiki nõutavaid dokumente (Lennuameti poolt kinnitatud õhusõiduki hooldusprogramm, lennukäsiraamat, lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaat, jätkuvat lennukõlblikkust tagava organisatsiooni sertifikaat), mistõttu ei olnud määruse nr 163 §-de 1 ja 3 nõuded täidetud ning 24. juulil 2006 ei hakanud kulgema Korra § 3 lg-s 6 sätestatud 15-päevane tähtaeg. Määruse nr 163 § 3 lõikest 6 järelduvalt peavad otsuse tegemiseks 15 päeva jooksul olema määruse nr 163 §-des 1 ja 3 sätestatud nõuded täidetud ning lennukõlblikkussertifikaadi väljastamiseks ei piisa nõuete täitmiseks vastavate taotluste esitamisest, nagu ekslikult arvab apellant. Lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi ja jätkuvat lennukõlblikkust tagava organisatsiooni sertifikaadi väljastamisele määrus nr 163 menetlustähtaega ei sätesta. Apellandi seisukoht, et nende sertifikaatide taotluste menetlemisele tuleb analoogia alusel kohaldada 15 päevast tähtaega, pole põhjendatud. Halduskohus on õigesti tuvastanud ning piisavalt põhjendanud, et lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi ja jätkuvat lennukõlblikkust tagava organisatsiooni sertifikaadi väljastamiseks teostatavate kontrollide puhul on tegemist mahukate menetlustega, mille ajalist kestust ei ole võimalik täpselt ette näha.

Seetõttu pole põhjendatud ka apellandi taotletud analoogia rakendamine. Kuna asja materjalidest nähtub, et Lennuamet 21. septembri 2006. a kirjadega teavitas kaebajat taotluste menetlemisel ilmnenud puudustest ning kaebaja teatas puuduste kõrvaldamisest 29. septembril 2006 ja 5. oktoobril 2006, siis ei ole põhjendatud kaebaja väide, et ta oli täitnud kõik nõuded sertifikaatide väljastamiseks juba vastavate taotluste esitamisel. Kaebaja poolt sai lugeda kõik nõuded sertifikaatide väljaandmiseks kohaselt täidetuks 5. oktoobril 2006. Seega kuni nimetatud päevani polnud Lennuamet kaebaja taotluste menetlemisega viivitanud. 5. oktoobrist 2006 aga kaebajale sertifikaate välja ei antud, vaid väljastati need 16. oktoobril 2006. Vastustaja põhjendas viivitust kaebaja poolt kontrolli teostamise kulude eest esitatud arve mittetasumisega. Ühtegi õiguslikku alust, mis lubaks jätta sertifikaadid viidatud põhjusel välja andmata, vastustaja näidanud pole. Kohtu hinnangul on Lennuamet kõnealusel ajaperioodil viivitanud õigusvastaselt ning ajavahemikus 5. oktoober - 16. oktoober 2006 tekkinud kahju eest on kaebaja õigustatud varalist hüvitist nõudma. Kuna kahju hüvitamise vaidluses oli tegemist vaheotsusega ning halduskohus polnud kahju hüvitamise teisi küsimusi lahendanud, siis saatis ringkonnakohus asja kahju hüvitamist puudutavas osas esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks ega lahendanud menetluskulude küsimust. Alusetu rikastumisega saadu tagasinõudmist puudutavas osas tegi ringkonnakohus uue otsuse (osaotsuse), millega jättis kohaldamata LennS § 71 lg 2 teise lause, tunnistas selle Põhiseadusega vastuolus olevaks ning mõistis Lennuametilt AS Enimex kasuks välja õigusliku aluseta saadu, s.o 155 764,55 kr ning riigilõivu 9345,90 kr. Esindaja kulu hüvitamise taotlus jäeti rahuldamata, kuna esitatud polnud tasumist kinnitavaid dokumente. 6. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 1. juuli 2008. a otsusega asjas nr 3-4-1-6-08 tunnistati LennS § 71 lõike 2 teine lause Põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks osas, milles see ei taga kehtestatud avalik-õigusliku rahalise kohustuse elementide kindlaksmääramist kooskõlas PS §-s 113 sätestatud seadusereservatsiooniga. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 7. Lennuamet esitas kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tallinna Ringkonnakohtu otsus ja jätta jõusse Tallinna Halduskohtu otsus. Kassatsioonkaebuse kohaselt sätestab Korra § 3 lg 6, et määruse nr 163 §-des 1 ja 3 sätestatud nõuete täitmisel teeb Lennuamet 15 päeva jooksul otsuse lennukõlblikkussertifikaadi väljaandmise või selle väljaandmisest keeldumise kohta. Kohtud on õigesti tuvastatud, et alates 5. oktoobrist 2006 sai lugeda AS Enimex poolt kõik puudused kõrvaldatuks. Ent ringkonnakohus on jätnud tähelepanuta, et pärast puuduste kõrvaldamist lisandub veel täiendav ajakulu seoses sertifikaatide väljastamise osas otsuse tegemisega ja sertifikaatide väljastamiseks vajalike toimingute tegemisega. Lisaks jõudis AS Enimex poolt postiga saadetud kiri Lennuametisse 6. oktoobril 2006. Ka Korra § 3 lg 6 kohaselt on Lennuametil pärast nõuete täitmist (käesoleval juhul täideti nõuded 6. oktoobril 2006) kohustus teha otsus lennukõlblikkussertifikaadi väljaandmise või selle väljaandmisest keeldumise kohta 15 päeva jooksul (käesoleval juhul hiljemalt 21. oktoobril 2006). Lennuamet väljastas sertifikaadid juba 16. oktoobril 2006, mistõttu on ilmselgelt

ebaõige ringkonnakohtu seisukoht, nagu oleks Lennuamet viivitanud õigusvastaselt ajavahemikul 5. oktoober -16. oktoober 2006. Ebaõige on ringkonnakohtu seisukoht, et Lennuamet on põhjendanud oma väidetavat viivitust AS Enimex poolt kontrolli teostamise kulude eest esitatud arve mittetasumisega. Halduskohus on tuvastanud, et Lennuamet esitas vaid meeldetuletuse arve nr 27 tasumiseks, kuid ei ole põhjendanud sertifikaatide väljastamata jätmist kontrolli teostamise kulude eest esitatud arve mittetasumisega. Halduskohtus ega ringkonnakohtus ei ole arutatud küsimust, mis puudutab väidetava viivituse põhjendamist arve mittetasumisega ning ringkonnakohtu seisukoht on Lennuametile üllatuslik. Lennundusseaduse § 71 lg 2 teine lause ei ole Põhiseadusega vastuolus. Isegi kui lugeda see säte Põhiseadusega vastuolus olevaks, ei ole Lennuamet AS Enimex arvel alusetult rikastunud. AS Enimex on jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni kontrolli teostamise eest LennS § 71 lg 2 kohaselt tasunud üksnes vastava kontrolli teostamise kulud vastavat pädevust omavale ja kontrolli teostanud organisatsioonile (AviaQ-le). Kuna Lennuamet ei ole AS Enimex arvel rikastunud (vastav summa on tasutud AviaQ-le AS Enimex huvides), siis VÕS § 1033 lg 1 ja VÕS § 1028 lg 2 p 1 kohaselt puudub alus nõuda Lennuametilt selle summa tagastamist. Kassatsioonitähtaja osas kuulus käesoleval juhul kohaldamisele TsMS § 670 lg 2, mille kohaselt ei hakka kassatsioonitähtaeg kulgema enne kohaldamata jäetud õigustloova akti kohta Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve korras tehtud otsuse kuulutamist. Ebaõige on ringkonnakohtu seisukoht, et vaatamata põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse algatamisele hakkab kassatsioonitähtaeg kulgema alates ringkonnakohtu otsuse tegemisest. 8. AS Enimex kirjalikus vastuses palutakse jätta Lennuameti kassatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Ringkonnakohtu otsus muutmata. Vastuse kohaselt on kassatsioonkaebuses esitatud üksnes paljasõnalised väited, et pärast puuduste kõrvaldamist/nõuete täitmist lisandub veel täiendav ajakulu seoses sertifikaatide väljastamise osas otsuse ja sertifikaatide väljastamiseks vajalike toimingute tegemisega. AS Enimex on esitanud kaebuse täienduse juurde Lennuameti meeldetuletuse arve nr 27 tasumise kohta, millest üheselt nähtub sertifikaatide väljastamise viibimine üksnes arve tasumata jätmise tõttu. Ringkonnakohus on õigesti rahuldanud avalik-õiguslikus suhtes alusetust rikastumisest tuleneva nõude. Kuna kontrolli teostamise kulude kandmise kohustuse panemine lennuettevõtjale on põhiseadusevastane, on vastustaja poolt kulude hüvitamine tühine ning Lennuamet on alusetult rikastunud. Kassatsiooni korras edasikaebamise kord on Halduskohtumenetluse seadustikus reguleeritud, mistõttu TsMS § 670 lg 2 asjas ei kohaldu. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 9. Ringkonnakohus asus seisukohale, et kõik nõuded sertifikaatide väljaandmiseks täitis kaebaja 5. oktoobril 2006. Ringkonnakohus leidis, et alates sellest päevast kuni sertifikaatide väljaandmiseni, st 5. oktoober - 16. oktoober 2006, viivitas Lennuamet sertifikaatide väljaandmisega õigusvastaselt. Riigikohtu halduskolleegium ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga. Õige on Lennuameti väide, et pärast taotlusega seotud puuduste kõrvaldamist oli vajalik veel täiendav aeg sertifikaatide andmise

kohta otsuse tegemiseks ja sertifikaatide väljastamiseks vajalike toimingute tegemiseks. Lisaks näeb Korra § 3 lg 6 ette, et paragrahvides 1 ja 3 (sertifikaadi pikendamise korral §-des 1 ja 5) sätestatud nõuete täitmisel teeb Lennuamet 15 päeva jooksul otsuse lennukõlblikkussertifikaadi väljaandmise või selle väljaandmisest keeldumise kohta. Selles haldusasjas väljastas Lennuamet lennukõlblikkussertifikaadi 16. oktoobril 2006, järelikult kiireminigi, kui näeb ette Korra § 3 lg 6. Seega ei viivitanud Lennuamet 5. oktoobrist kuni 16. oktoobrini lennukõlblikkussertifikaadi väljaandmisega õigusvastaselt. 10. Koos lennukõlblikkussertifikaadiga taotles AS Enimex ka lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi ja lennukõlblikkust tagava organisatsiooni sertifikaadi väljastamist. Lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi ja lennukõlblikkust tagava organisatsiooni sertifikaadi väljastamiseks ei ole tähtaegu ette nähtud. Ringkonnakohus tuvastas, et kõik nõuded sertifikaatide väljaandmiseks täideti 5. oktoobril 2006. Lennuameti kassatsioonkaebuse kohaselt jõudis puudused kõrvaldanud kiri Lennuametisse päev hiljem, 6. oktoobril 2006. Sertifikaadid väljastati 16. oktoobril 2006. Kolleegiumi hinnangul ei ole ka lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi ja lennukõlblikkust tagava organisatsiooni sertifikaadi väljastamisel Lennuamet õigusvastaselt viivitanud. Nagu lennukõlblikkussertifikaadi väljastamisel, kulub ka nende sertifikaatide puhul paratamatult teatud aeg sertifikaatide väljaandmise üle otsustamiseks ja nende väljaandmiseks vajalike muude menetlustoimingute tegemiseks. Kolleegiumi hinnangul ei ole ajavahemik, mis kulus sertifikaatide menetlemist takistavate puuduste kõrvaldamisest kuni nende väljastamiseni ebamõistlikult pikk ja seega ei saa asuda seisukohale, et lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi ja lennukõlblikkust tagava organisatsiooni sertifikaadi väljastamisel on Lennuamet õigusvastaselt viivitanud. 11. Kuna sertifikaatide väljastamisel on Lennuamet tegutsenud lennukõlblikkussertifikaadi osas Korra § 3 lg-s 6 sätestatud tähtaja piires ning teiste sertifikaatide osas mõistliku aja piires, ei ole Lennuameti tegevus õigusvastane. Seetõttu ei oma asja lahendamisel tähtsust ka see, mis tähendus oli Lennuameti meeldetuletusel arve nr 27 tasumise kohta. Lennuamet väljastas sertifikaadid meeldetuletusest sõltumata õigeaegselt. 12. Kuna Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on LennS § 71 lõike 2 teise lause tunnistanud Põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks osas, milles see ei taga kehtestatud avalikõigusliku rahalise kohustuse elementide kindlaksmääramist kooskõlas PS §-s 113 sätestatud seadusereservatsiooniga, siis ei võta halduskolleegium seisukohta Lennuameti kassatsioonkaebuse nende väidete osas, milles leitakse, et LennS § 71 lg 2 teine lause on põhiseaduspärane. 13. Kolleegium nõustub ka Lennuameti kassatsioonkaebuse seisukohaga, et Lennuametilt ei saanud AS Enimex kasuks välja mõista 155 764,55 krooni alusetu rikastumise sätete järgi. LennS § 71 lg 2 sätestas: "Tsiviilõhusõidukite ja neid käitavate lennuettevõtjate üle, kellele on välja antud "Ühtsetele lennundusnõuetele" vastav lennuettevõtja või hooldusorganisatsiooni sertifikaat ja kelle lennukõlblikkuse tuvastamisele kuuluva õhusõiduki, lennuettevõtja käitatava õhusõiduki või hooldusorganisatsiooni hooldatava õhusõiduki maksimaalne lubatud stardimass (maximum

certificated take-off mass - MTOW) ületab 15 000 kg, "Õhusõiduki käitamiskäsiraamatus" ettenähtud istekohtade arv ületab 30 või kasutamise eesmärgiks on rahvusvaheline regulaarne reisijatevedu, teostab kontrolli käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud juhtudel pädev organisatsioon või Euroopa Ühinenud Lennuametite liikmesriigi lennundusadministratsioon. Kontrolli teostamise kulud tasub ettevõtja. Pärast kontrolli teostamist väljastatakse ettevõtjale kontrolli lõppakt, mille ettevõtja esitab Lennuametile." Kassatsioonkaebuses väidab Lennuamet, et Lennuamet ei ole AS Enimex arvel rikastunud, kuna vastav summa on tasutud AviaQ-le AS Enimex huvides, mistõttu puudub alus nõuda Lennuametilt selle tagastamist. AS Enimex ei esita vastuses kassatsioonkaebusele vastuväiteid selle kohta, et tasutud summa on lõppkokkuvõttes jõudnud AviaQ-le, ehkki leiab, et hüvitis mõisteti AS Enimex kasuks välja õigesti alusetu rikastumise sätete järgi. Seetõttu eeldab Riigikohtu halduskolleegium, et vaidlusalust summat, 155 764,55 krooni, ei saanud endale mitte Lennuamet, vaid Rootsi Kuningriigis registreeritud äriühing AviaQ AB. 14. Riigivastutuse seaduse § 22 lg 1 järgi võib isik nõuda avaliku võimu kandjalt õigusliku aluseta avalik-õiguslikus suhtes üleantud asja või raha tagastamist, kui seadus ei sätesta teisiti. VÕS § 1028 lg 1 sätestab, et kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. VÕS § 1033 lg 1 kohaselt ei pea saaja saadut tagastama ega selle väärtust hüvitama ulatuses, milles ta ei ole saadu hävimise, äratarvitamise või kahjustumise tõttu või muul põhjusel saadu või selle väärtuse võrra rikastunud. Seega on alusetu rikastumise sätete alusel millegi väljamõistmise eelduseks see, et asja on saanud see isik, kellele nõue esitatakse. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et vaidlusaluse rahasumma sai äriühing AviaQ, mitte Lennuamet. Seetõttu nõustub kolleegium kassaatoriga, et Lennuametilt ei saa vaidlusalust rahasummat välja mõista alusetu rikastumise sätete alusel. 15. Vaidlust pole asjas ka selle üle, et selle rahasumma tasumist nõudis AS-lt Enimex Lenns § 71 lg 2 teise lause alusel Lennuamet. Lennuamet esitas selle rahasumma nõudmiseks AS-le Enimex arve nr 27. Kuna selle raha nõudmise õiguslik alus on LennS § 71 lg 2 teise lause põhiseadusevastaseks ja kehtetuks tunnistamisega ära langenud, siis oli Lennuameti poolt selle rahasumma nõudmine õigusvastane. Kolleegium leiab, et selle raha maksmise nõudmisega tekitati AS-le Enimex kahju. Kahju tekitamine oli õigusvastane, kuna sama kohtuvaidluse raames jäeti kohaldamata ja tunnistati Põhiseadusega vastuolus olevaks maksmiskohustuse aluseks olev säte. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluses tunnistati sama säte kehtetuks. Kahju ei tekitatud vahetult õigustloova aktiga, kuna raha maksmise aluseks oli Lennuameti esitatud arve. Olemas on põhjuslik seos Lennuameti poolt arve esitamise ja selle alusel raha maksmise vahel. Kahju tekitajaks tuleb pidada Lennuametit, kuna arve raha maksmiseks esitas tema. Seetõttu leiab Riigikohtu halduskolleegium, et vaidlusalune rahasumma - 155 764,55 krooni - kuulub Lennuametilt väljamõistmisele mitte alusetu rikastumise teel saadu hüvitamiseks, vaid õigusvastaselt

tekitatud kahju hüvitamiseks. 16. Riigikohtu halduskolleegium ei nõustu kassatsioonkaebuse väitega, et kassatsioonitähtaja osas tuli kohaldada TsMS § 670 lg-t 2. Kassatsioonkaebuse esitamise tähtaega reguleerib Halduskohtumenetluses ammendavalt HKMS § 53, mille esimese lõike kohaselt on kassatsioonkaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva arvates kohtuotsuse teatavakstegemisest, kui asi lahendati kirjalikus menetluses, siis kohtuotsuse kättesaamisest. 17. Lennuameti kassatsioonkaebus kuulub osalisele rahuldamisele. AS Enimex kaebus jääb rahuldamata osas, milles taotleti sertifikaatide väljastamisega viivitamise õigusvastasuse tuvastamist ja sellega tekitatud varalise kahju hüvitamist ning halduskohtu otsus jääb selles osas jõusse. Ringkonnakohtu otsus kuulub tühistamisele osas, milles ta tuvastas sertifikaatide väljaandmisega viivitamise ja selle õigusvastasuse. Lennukõlblikkuse kontrolli kulud summas 155 764,55 krooni kuuluvad AS-le Enimex hüvitamisele mitte alusetu rikastumise, vaid kahju hüvitamise sätete alusel. Ringkonnakohtu otsus kuulub selles osas muutmisele. Ülejäänud osas jääb ringkonnakohtu otsus jõusse. Halduskohtu otsusega jäeti AS Enimex kaebus täielikult rahuldamata ja mõisteti AS-lt Enimex Lennuameti kasuks välja menetluskulud 41 075,80 krooni. Kuna halduskohtu otsus jääb üksnes osaliselt jõusse, kuulub tühistamisele ka halduskohtu otsus menetluskulude jaotuse osas ning halduskohtus kantud menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda. 18. Riigikohtu halduskolleegiumi istungil esitas Lennuameti esindaja vandeadvokaadi vanemabi Rainer Kuulme taotluse kassatsioonimenetluses kantud õigusabikulude 35 753,85 krooni väljamõistmiseks. Kuludokumentide hulgas ei olnud tõendit, mis kinnitaks arvete tasumist. Arvetel oli üksnes advokaadi kinnitus arvete tasumise kohta. Riigikohtu halduskolleegiumi praktika kohaselt kuuluvad väljamõistmisele ainult kantud menetluskulud ning menetluskulude kandmist ei saa tõendada advokaadi kinnitusega arvete tasumise kohta (vt nt 25. märtsi 2008. a otsus asjas nr 3-3-1-5- 08; 17. septembri 2008. a otsus asjas nr 3-3-1-39-08; 30. septembri 2008. a otsus asjas nr 3-3-1-52- 08). Kolleegium ei näe põhjust oma seisukohta muuta. Pärast halduskolleegiumi istungit esitas Lennuameti esindaja täiendava tõendina koopiad maksekorraldustest arvete alusel õigusabikulude tasumise kohta. Kuna need tõendid esitati pärast halduskolleegiumi istungit, ei ole kolleegiumil võimalik neid tõendeid arvesse võtta. Lisaks osundab Riigikohtu halduskolleegium oma praktikale, mille kohaselt ei pruugi kohus välise õigusabi kasutamisel haldusekandja menetluskulusid vastaspoolelt välja mõista (vt nt 19. juuni 2007. a määrus asjas nr 3-3-1-36-07; 6. novembri 2007. a otsus asjas nr 3-3-1-52-07). Lennuameti taotlus õigusabikulude väljamõistmiseks jääb rahuldamata. 19. AS Enimex esindaja vandeadvokaat Kalev Bachmann esitas Riigikohtu istungil taotluse kassatsioonimenetluses kantud õigusabikulude väljamõistmiseks summas 26 550 krooni. Kuludokumentide hulgas oli maksekorraldus arve tasumise kohta. Kuna lõppkokkuvõttes on AS Enimex kaebus pärast kassatsioonimenetlust rahuldatud vaid osaliselt, kuulub AS Enimex taotlus kassatsioonimenetluses kantud õigusabikulude väljamõistmiseks HKMS § 92 lg 2 alusel samuti vaid

osalisele rahuldamisele. Kolleegium leiab, et kaebuse osalist rahuldamist ning kassatsiooniastmes toimunud vaidluse keerukust arvestades on Lennuametilt põhjendatud AS Enimex kasuks välja mõista 10 000 krooni. Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann