3-1-1-59-08 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-59-08

Otsuse kuupäev

31. oktoober 2008. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Jüri Ilvest ja Eerik Kergandberg

Kohtuasi

J. T. väärteoasi liiklusseaduse § 7416 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 28. mai 2008. a kohtuotsus nr 4-08-253

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

J. T. kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Maano Saareväli, kassatsioon

Asja läbivaatamise kuupäev

1. oktoober 2008. a

Istungil osalenud isikud

J. T. kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Indrek Sirk

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 28. mai 2008. a kohtuotsus J. T. väärteoasjas liiklusseaduse § 7416 järgi ja saata

väärteoasi Harju Maakohtule uueks arutamiseks.

2. Kassatsioon rahuldada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Põhja Politseiprefektuuri 19. detsembri 2007. a otsusega karistati J. T. liiklusseaduse (LS) § 7416 järgi 20 trahviühiku (1200

krooni) suuruse rahatrahviga selle eest, et ta mootorsõiduki juhina ei andnud 21. novembril 2007. a X linnas Keskväljak N

juures teed reguleerimata ülekäigurajal sõiduteed ületavale jalakäijale.

2. J. T. esitas politseiprefektuuri otsuse peale Harju Maakohtule kaebuse, milles leidis, et kohtuväline menetleja ei

võimaldanud tal esitada oma seisukohti toimunust.

3. Harju Maakohus jättis 28. mai 2008. a otsusega kaebuse rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsuse muutmata. Kohus

leidis, et nii menetlusaluse isiku enda kui tunnistaja G. M.-i kohtuvälises menetluses antud ütlustega on tõendatud, et J. T.

ületas jalakäijate ülekäiguraja, laskmata läbi seda ületada soovinud jalakäijaid.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

4. Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni J. T. kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Maano Saareväli, kes taotles Harju

Maakohtu otsuse tühistamist ja väärteoasja maakohtule uueks arutamiseks saatmist.

Kassaatori hinnangul rikkus maakohus oluliselt väärteomenetlusõigust sellega, et jättis tunnistaja kohtuistungile kutsumata ja

tugines tema kohtuvälises menetluses antud ütlustele. Täpsemalt rikkus kohus KrMS § 15 lg-t 1, mille kohaselt võib maakohtu

lahend tugineda ainult nendele tõenditele, mida on kohtulikul arutamisel suuliselt esitatud ja vahetult uuritud ning mis on

protokollitud. Samuti rikkus kohus sellega menetlusaluse isiku kaitseõigust, kuna menetlusalusel isikul ei olnud võimalik

tunnistajat küsitleda.

Lisaks leidis kassaator, et kohus omistas menetlusaluse isiku ütlustele aprioorselt väiksema tõendusliku tähenduse, väites, et

need on antud kantuna soovist vastutusest vabaneda.

5. Kohtuistungil J. T. kaitsjana osalenud vandeadvokaadi vanemabi Indrek Sirk toetas kassatsiooni.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6. Kriminaalkolleegium leiab, et kassatsioon tuleb rahuldada. Maakohtu otsus põhineb valdavas osas tunnistaja G. M.-i

ütlustele. Lisaks nendele on otsuses viidatud veel vaid menetlusaluse isiku ütlustele, mis on aga osaliselt jäetud tähelepanuta.

Samas nähtub kohtuistungi protokollist ja kohtuistungile kutsutud isikute nimekirjast, et G. M.-i maakohtu istungile ei kutsutud

ja kohtuistungil üle ei kuulatud, vaid kohus avaldas tema kohtuvälises menetluses antud ütlused. Kui kohtuvälise menetleja

otsusele esitatud kaebus vaadatakse läbi kohtuistungil, võib maakohus tulenevalt VTMS §-st 2 ja KrMS § 15 lg-st 1 tugineda

otsuses vaid tõenditele, mida on kohtulikul arutamisel suuliselt esitatud ja vahetult uuritud ning mis on protokollitud (vt

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 2. mai 2006. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-16-06 - RT III 2006, 18, 165, p 14.2). See nõue

puudutab ka tunnistajate ütlusi (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 9. novembri 2007. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-70-07 -

RT III 2007, 40, 314, p 6). Väärteomenetluse seadustiku § 99 lg 8 kohaselt võib tunnistaja kohtuvälises menetluses antud

ütlused avaldada juhul, kui tunnistaja ei ole asja arutamisele ilmunud. Riigikohus on aga märkinud, et selle kaalutlusõiguse

kasutamisel tuleb PS § 123 lg-st 2 lähtuvalt arvestada ka Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni

(konventsiooni) nõuetega (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 22. novembri 2004. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-107-04 - RT

III 2004, 34, 356, p 9). Konventsiooni art 6 p 3 "d" kohaselt on igal kuriteos süüdistataval õigus küsitleda ise või lasta küsitleda

süüdistuse tunnistajaid, saavutada omapoolsete tunnistajate kohalekutsumine ja nende küsitlemine süüdistuse tunnistajatega

võrdsetel tingimustel. Sellest tulenevalt on kohtuvälises menetluses antud ütluste avaldamine põhjendatud vaid olukorras, kui

põhjus, miks tunnistaja ei saa kohtuistungile ilmuda, on mõjuv KrMS §-s 291 sätestatu mõttes.

7. Eelnevast tulenevalt leiab kriminaalkolleegium VTMS § 150 lg-le 2 tuginedes, et Harju Maakohus on oluliselt rikkunud

väärteomenetlusõigust. VTMS § 175 p 2 ja § 174 p 7 alusel tühistab kriminaalkolleegium maakohtu otsuse ja saadab

väärteoasja Harju Maakohtule uueks arutamiseks.

Hannes Kiris, Jüri Ilvest, Eerik Kergandberg