3-3-1-42-08 · Riigikohus

Kohtunik Tõnu Antoni eriarvamus

1. "Püsivalt Eestis elamise" mõiste on jäetud KodS-s defineerimata. Püsivalt Eestis elamise terminit

kasutatakse mitmetes seadustes, sh ka VMS-s (§ 42) ja Euroopa Liidu kodaniku seaduses (§ 5).

Kohtuotsuses asutakse seisukohale (p 15), et "püsivalt Eestis elamine" KodS mõttes erineb "püsivalt

Eestis elamisest" VMS mõttes. Otsuses selgitatakse (p-d 13-15), et püsivalt Eestis elamine KodS

mõttes tähendab püsivalt Eestis viibimist (sama seaduse § 11).

Leian, et otsuses esitatuga ühevõrra veenvad on seisukohad, et KodS-s ja VMS-s kasutatakse

samasisulist mõistet "püsivalt Eestis elamine", et lähtuda tuleks Euroopa Liidu kodaniku seadusest (vt

otsuse p 12 lõik 2) ja tegemist on määratlemata õigusmõistega. Viimane seisukoht võimaldaks

"püsivalt Eestis elamise" nõude määratlemist selliselt, et ei tekiks kahtlusi põhiseaduspärasuses.

Euroopa Liidu kodaniku seaduse § 5 lg 1 alusel laieneb selle seaduse püsivalt Eestis elamise

definitsioon ka Euroopa Liidu kodaniku perekonnaliikmele, kes pole Euroopa Liidu kodanik.

2. Otsuse p-s 15 väidetakse, et "püsivalt Eestis elamise" mõiste sisustamine vastavalt VMS §-le 42 on

isikule soodsam. Arvan, et selline seisukoht pole asjakohane, sest kaebajale pole VMS kohaldamine

soodsam. VMS § 42 kohaldamine võttis kaebajalt võimaluse põhiseaduslikkuse järelevalveks (vt

otsuse p 15), kuigi just seda kaebaja muu hulgas taotleb.

3. Püsivalt Eestis elamise nõude kohaldamine selliselt, et see on "seaduslik Eestis viibimine vähemalt

183 päeva aastas, kusjuures Eestist eemalviibimine ei või aastas ületada 90 päeva järjest" (KodS § 11)

ja igasugune erisuste kaalumine on võimatu, ei anna mõnel juhul mõistlikku tulemust. Ka selles asjas

on võimalik, et püsivalt Eestis elamise nõude sisustamine vastavalt KodS §-le 11 (või ka VMS §-le

42) ei anna mõistlikku, s.o põhiseaduspärast tulemust.

Arvestada tuleks töösuhete muutumist üha mitmekesisemaks ja paindlikumaks ning paljude Eesti

elanike kiiresti muutunud elulaadi - võimalust ja vajadust töötada väljaspool Eestit. Eriti juhtumil, kui

töötatakse Euroopa Liidu teistes liikmesriikides, kusjuures isik ei ela seal püsivalt ning isiku kodu ja

perekond on Eestis.

Püsivalt Eestis elamise nõude sisu peaks muutuma koos Eesti ning Eesti elanikkonna elulaadi

muutumisega (sh EL-s tunnustatud töösuhete iseloomu muutumisega) ja arvestama vajadust kaitsta

pereväärtusi. Ka Põhiseadust tuleb võimalusel mõista ja kohaldada selliselt, et see toetab Eesti

arengut ja juba toimunud muutusi, sh tööjõu vaba liikumist EL piires.

4. Kaebaja taotles, et tema taotluse menetlemist Eesti kodakondsuse saamiseks jätkataks, et seda

menetlust ei lõpetataks pelgalt paiksusnõude väga formaliseeritud ja vaieldavale sisule (eriarvamuse

p-d 1 ja 2) toetudes. Paiksusnõuet on erinevalt sisustanud kaebaja, Kodakondsus- ja

Migratsiooniamet, esimese ja teise astme kohtud ning Riigikohus. Ka ringkonnakohtus jäi üks

kohtunikest eriarvamusele.

Leian, et kaebus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Püsivalt Eestis elamise mõiste on

määratlemata õigusmõiste ja seda tuleb sisustada lähtudes Euroopa Liidu kodaniku seadusest. Kui

aga asuda seisukohale, et püsivalt Eestis elamist tuleb mõista vastavalt KodS §-le 11 või VMS §-le

42, siis oleks vajalik kontrollida põhiseaduslikkuse järelevalve korras sellise normi vastavust

Põhiseadusele. Kui see on formaalsetel põhjustel võimatu, tuleb kaebus ikkagi rahuldada, et

Kodakondsus- ja Migratsiooniamet saaks kohaldada "õiget" sätet, mis avab uuesti võimaluse

põhiseaduslikkuse järelevalveks. Otsuse põhjendused väitmaks, et tegemist pole põhiseadusevastase

regulatsiooniga, ei õigusta kaebaja põhjendamatut asetamist olukorda, kus põhiseaduslikkuse

järelevalve on võimatu.

5. Leian, et osa põhjendusi (otsuse p-d 20, 21, 22, 24, 25-30, 31 ja 32) väitmaks, et tegemist pole

põhiseadusevastase regulatsiooniga, on asjakohatud, formaalsed või deklaratiivsed. Olen veendunud,

et vaidlusalune regulatsioon sekkub otsuses antud tõlgenduse korral isiku vabadusõigustesse ning

sõltuvalt asjaoludest võib see jäik ja kaalumisõigust välistav regulatsioon olla põhiseadusevastane.

Ma ei soostu praktikaga, kus põhiseaduslikkuse järelevalve taotlus jääb kohtuotsuses väidetud

põhiseaduspärasuse tõttu rahuldamata, kuigi tegelikult on järelevalve võimatu ja üks kohtunikest on

põhiseaduspärasuse osas eriarvamusel.

Tõnu Anton