3-1-1-56-08 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-56-08

Otsuse kuupäev

15. oktoober 2008

Kohtukoosseis

Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Eerik Kergandberg ja Lea Kivi

Kohtuasi

Väärteoasi V. K. karistamises KarS § 218 lg 1 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 15. aprilli 2008. a otsus väärteoasjas

nr 4-08-1646

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

V. K. kaitsja vandeadvokaat Velmar Bretti kassatsioon

Asja läbivaatamise kuupäev

17. september 2008

Istungil osalenud isikud

V. K. kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Maano Saareväli

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 15. aprilli 2008. a otsus V. K. karistamises KarS § 218 lg 1 järgi.

2. Saata väärteoasi uueks arutamiseks Harju Maakohtule.

3. Kaitsja kassatsioon rahuldada osaliselt.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. V. K-le koostati väärteoprotokoll selle eest, et ta omandas ja hoidis enda käes teadlikult kuriteo toimepanemise tulemusena

saadud nokamütsi väärtusega 615 krooni, s.o vara, mille väärtus ei ületa kahtekümmend miinimumpäevamäära. Teda karistati

kohtuvälise menetleja otsusega KarS § 218 lg 1 alusel rahatrahviga 15 trahviühikut, s.o 900 krooni.

Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt pani V. K. talle süüksarvatud teo toime hooletusest, kuna ta ei teadnud

süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud

teadma. V. K. oli teadlik sellest, et tema poolt vastu võetud müts oli omandatud kuriteo toimepanemise tulemusena. Kuna KarS

§ 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu, siis leidiski kohtuväline menetleja, et V. K. täitis

oma tegevusega KarS § 218 lg 1 koosseisu.

2. Menetlusalune isik esitas kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse, taotledes selle tühistamist. Kaebuse kohaselt omandas

ja hoidis V. K. võõrast vara hädaseisundis olles, sest kartis oma elu ja tervise pärast. Ta selgitas, et 27. aprillil 2007 viibis ta

Tallinna kesklinnas ja filmis mobiiltelefoniga toimunud rüüstamisi. X kiriku hoovis nägi ta, kuidas kaks noormeest panid

midagi endale seljakotti. Nähes, et V. K. filmib toimuvat, viskasid noormehed talle nokamütsi. Saades aru, et noormehed on

vaenulikult meelestatud, otsustas V. K. talle visatud mütsi vastu võtta, kartes, et vastasel juhul võidakse tema suhtes kasutada

vägivalda. Ta pani mütsi enda seljakotti ja hakkas eemale jooksma, kuid politsei pidas ta kohe kinni.

3. Harju Maakohtu 15. aprilli 2008. a otsusega jäeti V. K. kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata.

3.1 Kohus märkis, et kuna menetlusalune isik omandas nokamütsi ja hoidis seda, kuigi sai aru, et tegemist oli varastatud

esemega, siis realiseeris ta talle süüksarvatud väärteo koosseisu. Kohtu arvates on ainetu menetlusaluse isiku väide, nagu

tegutsenuks ta seejuures hädaseisundis. Samuti ei tuvastanud kohus, et V. K. viibinuks hädakaitseseisundis. Kaebaja poolset

olukorra ohtlikkuse põhjendust pidas kohus arusaamatuks ja ebaloogiliseks.

3.2 Maakohus märkis oma otsuses järgmist: "Lähtudes ometi kaebaja poolsest tekkinud olukorra arusaamisest, et ta oli

sunnitud tegutsema seadusevastasel viisil, kuid sellest hoolimata oli olukorra taoline hindamine ekslik, vastutab ta eksimuse

eeskirjade järgi vastavalt KarS § 31-le. Eksimus õigusvastasust välistavas asjaolus eeldab, et kui isik arvab ekslikult, et

tegutseb õigustava asjaolu tingimustes, näiteks hädaseisundis, on tegemist lubatavuseksimusega, kuivõrd isi peab ekslikult oma

tegu selles olukorras lubatavaks. Eksimus õigusvastasuses säilitab teotahtluse ja seega ka koosseisupärasuse, kuid välistab

õigusvastasuse. Seega saab isik vastutada üksnes ettevaatamatusest toime pandud süüteo eest. Vastavalt KarS § 15 lg.3 on

väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu." Kokkuvõtvalt nentis kohus, et kohtuväline menetleja oli põhjendatult

asunud seisukohale, et V. K. pani toime KarS § 218 lg-s 1 sätestatud väärteo.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

4. V. K. kaitsja esitas maakohtu otsuse peale kassatsiooni, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja väärteoasjas menetluse

lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kassaator märgib, et KarS §-s 218 sätestatud väärtegu ei saa toime panna

ettevaatamatusega, sest tegu pole iseseisva väärteokoosseisu, vaid blanketse normiga, mis viitab varavastaste kuritegude

koosseisudele kui üldnormidele. Kuivõrd kuriteo tulemusel saadud vara omandamine ja hoidmine on põhikoosseisus karistatav

üksnes tahtliku teona, siis saab ka vähemohtliku koosseisu järgi karistatav olla vaid tahtlik tegu. Kaitsja hinnangul on

käesolevas asjas väljutud ka väärteoprotokolli piiridest.

5. Kohtuvälise menetleja esindaja esitas kassatsioonivastuse, taotledes kassatsiooni rahuldamata jätmist. Kassatsioonivastuses

leitakse, et menetlusalune isik ei viibinud hädaseisundis. Samuti märgitakse, et V. Kamenskit pole karistatud ettevaatamatusega

toimepandud teo, vaid tahtliku teo eest.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6. Kriminaalkolleegium kordab oma varasemat seisukohta, et KarS § 218 lg 1 ei näe ette sellist iseseisvat süüteokoosseisu

nagu varavastane süütegu väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu, vaid sätestab vastutuse varguse,

omastamise jm varavastase süüteo (v.a röövimine, väljapressimine ja asja omavoliline kasutamine vägivalla abil ning tulirelva,

laskemoona, lõhkeaine, kiirgusallika, narkootilise või psühhotroopse aine või nende lähteaine, suure teadusliku, kultuuri- või

ajalooväärtusega eseme vargus või süstemaatiline vargus) eest, mis on suunatud väheväärtusliku asja või väheolulise varalise

õiguse vastu (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 27. septembri 2006. a otsus asjas nr 3-1-1-81-06, RT III 2006, 33, 282, p 9).

7. Süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamine on karistatav KarS § 202 alusel ja see tegu on toime pandav

üksnes tahtlusega. KarS § 218 lg-s 1 sätestatud väärteokoosseis hõlmab samuti süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara

omandamist, seda aga vaid juhul, kui omandatud vara väärtus jääb alla kahekümne miinimumpäevamäära. Kui jätta

arvestamata teoobjektiks olev väheväärtuslik vara, on KarS § 202 ja § 218 lg 1 objektiivselt ja subjektiivselt koosseisult

identsed. Seetõttu nii, nagu pole võimalik ettevaatamatusest toime panna KarS § 202 järgi kvalifitseeritavat kuritegu, ei ole

võimalik ettevaatamatusest toime panna ka KarS § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritavat süüteo toimepanemise tulemusena saadud

vara omandamist (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi viidatud lahendi p 10).

8. Käesoleval juhul on maakohus tuvastanud, et V. K. omandas nokamütsi ja hoidis seda, olles teadlik, et see on varastatud.

Samas tõdes maakohus, et V. K. arvas ekslikult, nagu viibiks ta hädaseisundis, seega esines tema käitumises maakohtu arvates

KarS § 31 lg 1 alusel eksimus õigusvastasust välistava asjaolu esinemises. Niisuguse eksimuse korral on isiku tegu küll tahtlik,

kuid selle õigusvastasus on välistatud. Seaduses sätestatud juhtudel võib isik sellisel juhul vastutada ettevaatamatusest

toimepandud süüteo eest. Maakohus, viidates KarS § 15 lg-le 3, mille kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka

ettevaatamatu tegu, leidis seetõttu, et V. K. on talle süüksarvatud teo toime pannud. Seega on maakohus kriminaalkolleegiumi

hinnangul tõdenud, et V. K. omandas süüteo toimepanemise tulemusel saadud nokamütsi ettevaatamatusega. Niisugune

maakohtu järeldus ei vasta aga käesoleva otsuse p-des 6 ja 7 märgitu valguses maakohtu poolt tuvastatud asjaoludele.

Maakohus on sellega rikkunud oluliselt väärteomenetlusõigust VTMS § 150 lg 1 p 8 mõttes, mis on viinud kohtu

materiaalõiguse ebaõigele kohaldamisele. Seetõttu tuleb maakohtu otsus tühistada ja saata väärteoasi maakohtusse uueks

arutamiseks.

9. Eeltoodule tuginedes ja juhindudes VTMS § 174 p-st 7 ja § 175 p-dest 1 ja 2 tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Harju

Maakohtu 15. aprilli 2008. a otsuse ning saadab väärteoasja samale kohtule uueks arutamiseks.

Hannes Kiris, Eerik Kergandberg, Lea Kivi