Legislator Case Law & Legislation
3-3-1-40-08 AI generated

3-3-1-40-08 · Riigikohus

Case Number 3-3-1-40-08
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) peadirektori 16. aprilli 2007. a eksporditoetused, mis olid määratud 30. novembri 2006. a käskkirjaga nr 1-3.8/1087 ja 19. detsembri

Legislator headnote

AI generated

Art. 18 ja, Art. 11 lg; 3-3-1-40-08 · Riigikohus: aprilli 2007. a eksporditoetused, mis olid määratud 30. novembri 2006. a käskkirjaga nr 1-3.8/1087 ja 19. detsembri

Keywords

AI generated
outdated medical report licensed audit expert expert impartiality inadequate medical examination asbestos exposure missing case documents
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-3-1-40-08

Otsuse kuupäev

15. oktoober 2008

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Harri

Salmann

Kohtuasi

OÜ Põltsamaa Meierei Juustutööstus kaebus Põllumajanduse

Registrite ja Informatsiooni Ameti peadirektori käskkirjade ja

vaideotsuste tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 7. veebruari 2008. a otsus haldusasjas

nr 3-07-1556

Menetluse alus Riigikohtus

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti

kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Rahuldada Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti kassatsioonkaebus.

Tühistada Tartu Halduskohtu 31. oktoobri 2007. a otsus ja Tartu Ringkonnakohtu 7. veebruari

2008. a otsus haldusasjas nr 3-07-1556. Teha asjas uus otsus, millega jätta OÜ Põltsamaa

Meierei Juustutööstus kaebus rahuldamata.

Tagastada kautsjon. Menetluskulud jätta menetlusosaliste kanda.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) peadirektori 16. aprilli 2007. a

käskkirjaga nr 1-3.8/429 otsustati jätta OÜ-le Põltsamaa Meierei Juustutööstus maksmata

eksporditoetused, mis olid määratud 30. novembri 2006. a käskkirjaga nr 1-3.8/1087 ja 19. detsembri

2006. a käskkirjaga nr 1-3.8/1164 summas 185 159 krooni ja 56 senti. Käskkiri tugines Euroopa

Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS) § 11 lg-le 1 ja Euroopa Komisjoni

15. aprilli 1999. a määruse (EÜ) nr 800/1999 artiklile 11 ning põhjenduseks märgiti, et kauba

ühenduse päritolu ei leidnud kinnitust.

Eelnevalt viis PRIA 25. jaanuaril 2007 ettevõttes läbi kohapealse kontrolli eksporditoetuse taotluses

E1294953-02/11/06 nimetatud juustu päritolu selgitamiseks. Kontrolli tulemused vormistati

erakorralise kohapealse kontrolli raportis nr 8. 13. märtsil 2007 toimus ettevõtte dokumentide ja

raporti nr 8 järgselt esitatud andmete lisakontroll, mille tulemused vormistati raportis nr 10.

13. märtsil 2007 kontrolliti ka eksporditoetuse taotluses nr E1502007-30/11/06 märgitud juustu

päritolu, mille kohta vormistati erakorralise kohapealse kontrolli raport nr 9. Raportite kohaselt ei

langenud kvaliteeditõendil märgitud toodangu tootmise ja väljastamise kuupäevad ning kogused

kokku deklaratsioonides märgituga.

2. PRIA peadirektori 10. mai 2007. a käskkirjaga nr 1-3.8/512 jäeti OÜ-le Põltsamaa Meierei

Juustutööstus maksmata eksporditoetus taotluse nr E1294953-02/11/06 alusel, kuna eksporditud

kauba ühenduse päritolu ei leidnud kinnitust. Eksporditavaks tooteks oli Gouda tüüpi juust,

rasvasisaldusega kuni 40% massist, tootekood 0406 90 78 9100. Käskkirja õigusliku alusena märgiti

ELÜPS § 11 lg 1 ja Euroopa Komisjoni määruse nr 800/1999 artikkel 11.

11. aprillil 2007 teostas kaebaja kohapealset kontrolli, mille tulemusena koostati raport nr 11.

Tuvastati, et eksporditoetust taotleti (taotlus nr E1294953-02/11/06) Gouda juustule, kuid

kontrollimisel esitati kvaliteeditõend toote "Juust Eesti 45%" kohta. Kontrollimisel ei langenud kokku

ka toodetud juustu kogused ja kuupäevad.

3. PRIA peadirektori 29. juuni 2007. a vaideotsusega nr 10-10.13/2 jäeti rahuldamata OÜ Põltsamaa

Meierei Juustutööstus vaie 16. aprilli käskkirja nr 1-3.8/429 peale ning 3. juuli vaideotsusega nr 10-

10.13/3 jäeti rahuldamata vaie 10. mai 2007. a käskkirja nr 1-3.8/512 peale.

Vaideotsustes märgiti, et käskkirjade vormiliseks täpsustamiseks täiendatakse nende motiive, st

lisatakse viited kontrolli raportitele ja Euroopa Komisjoni määruse artikli konkreetsele alajaotusele.

Vaideotsustes selgitati, miks täiendav kontroll läbi viidi. Samuti märgiti, et kontrolli raportid on

kaebajal olemas ning kontrolli tulemused kaebajale teada. Kontrolli tulemusena ei selgunud, et

kvaliteeditunnistusel näidatud kuupäevadel oleks eksporditaotlustes nimetatud juustu toodetud. Seega

ei leidnud tõendamist eksporditud juustu ühenduse päritolu.

28. juuni 2007. a käskkirjaga nr 1-3.8/643 muudeti 16. aprilli 2007. a käskkirja ning 28. juuni 2007. a

käskkirjaga nr 1-3.8/644 10. mai 2007. a käskkirja. Uute käskkirjadega lisati põhjendustesse viited

kontrolli raportitele ning täpsustati viidet Euroopa Komisjoni määrusele nr 800/1999, lisades varem

märgitud artikli numbrile ka lõike ja taande numbri.

4. Kaebuses halduskohtule palus OÜ Põltsamaa Meierei Juustutööstus tühistada PRIA peadirektori

16. aprilli 2007. a käskkirja nr 1-3.8/429, 10. mai 2007. a käskkirja nr 1-3.8/512 ja vaideotsused.

Kaebuse kohaselt jäeti kaebaja ära kuulamata ja vaidlustatud käskkirjad on ebakorrektselt

motiveeritud. Välistades eksporditud kauba ühenduse päritolu, ei viidanud PRIA vastavatele

allikatele või tõenditele. Ebaolulised lahknevused ettevõttesisese dokumentatsiooni andmete ja

kvaliteedisertifikaadi andmete vahel ei võimalda järeldada, et eksporditi ühendusevälise päritoluga

tooteid. Samas ei antud kaebajale võimalust vastuolude selgitamiseks. 16. aprilli 2007. a käskkirja

osas märkis kaebaja, et kontrolli raportites on PRIA lähtunud kaebaja tootmisaruandest. Samas pole

arvestatud, et aruandes võidi eksida tootmise kuupäevaga ning tootmise hilinemise tõttu võidi

toodang arvele võtta alles järgmisel päeval. Juustu rasvaprotsendi mittevastavuse tingis selle hilisem

korrigeerimine järelkontrolli käigus, mis on juustutootmises tavaline. Erinevus koguste ja nimetuste

puhul võib olla põhjustatud sellest, et kvaliteedisertifikaadis märgitud "Eesti Juust" on Edam tüüpi

juust, mida sageli nimetatakse ka Gouda tüüpi juustuks, kuna mõlemad on nn Hollandi tüüpi juustud.

Seega puudus alus vaidlustatud akti andmiseks. 10. mai 2007. a käskkirja osas selgus kaebaja väitel

talle alles tagantjärele, et kontrollijale jäi esitamata osa saatelehti, kuna kontrollijaid assisteerinud

isikud ei teadnud nende olemasolust. Kõnealusel perioodil oli toodangu väljasaatmist korraldav

töötaja puhkusel ning tema naasmisel pöörati tähelepanu eelkõige toodangu arvestuskaartide

kontrollseisu viimisele, mitte sellele, millisel kuupäeval konkreetne juustupartii väljastati.

Haldusorgan on vaidlustatud akti andmisel lähtunud ebaõigetest andmetest, kasutades kaebaja

ebaõigete andmetega sisedokumente. Kaebaja esitas halduskohtule oma väidete tõendamiseks töötaja

seletuskirja ja saatelehed, mis kajastavad juustupartii tegelikku liikumist vaidlusalusel perioodil.

Kaebaja hinnangul on õigusvastased ka vaideotsused, kuna vaidemenetluse ajal antud uute

käskkirjadega täiendati vaidlustatud käskkirjade põhjendusi ning vaidemenetluses kontrollis

haldusorgan käskkirjade õiguspärasust juba enda poolt muudetud redaktsioonis. Ka seejuures rikuti

kaebaja õigust olla ära kuulatud.

5. Tartu Halduskohus rahuldas 31. oktoobri 2007. a otsusega haldusasjas nr 3-07-1556 kaebuse,

tühistas vaidlustatud haldusaktid ning tegi PRIA-le ettekirjutuse asja uueks läbivaatamiseks. Kohus

leidis järgmist:

1) käskkirja muutmine vaidemenetluse kestel oli lubatav, kuna ei muudetud resolutsiooni, vaid ainult

täpsustati põhjendusi;

2) asjas ei ole kogutud selliseid tõendeid, mis võimaldaksid järeldada, et eksporditavad tooted polnud

ühenduse päritolu ja mis annaks aluse toetuse maksmisest keeldumiseks. PRIA on õigesti tuvastanud

kontrollitava äriühingu dokumentatsioonis puudusi ja vasturääkivusi, kuid pole tõendeid, mis

toodangu ühenduse päritolu välistaks;

3) vaidlust pole selles, et toetuse taotleja on esitanud ebatäpset informatsiooni, kuid asjas pole välja

selgitatud, et toetust taotleti tootele, mis pole ühenduse päritolu;

4) PRIA peab taotlused uuesti läbi vaatama ja esitama kaalutlused, miks ebatäpsete faktiliste

asjaolude esitamine on aluseks toetuse määramata jätmisel;

5) rikutud on äriühingu õigust olla ära kuulatud. HMS § 82 p 5 mõttes on juriidiline isik huvitatud

isikuna ära kuulatud, kui on saadud esindusõigust omava isiku seisukoht ning ei piisa töötaja

dokumentaalselt fikseeritud seletusest;

6) PRIA pole hea halduse põhimõtteid eiranud ulatuses, mis tooks kaasa otsuste tühistamise üksnes

sel alusel.

6. PRIA palus apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ja jätta vaidlustatud aktid jõusse.

PRIA leidis, et võttes aluseks kohapealsete kontrollide käigus tuvastatut ja ettevõtte tehnoloogi

selgitusi ning hinnates menetluse käigus ettevõtte esitatud vastuväiteid, ei saa juustu ühenduse

päritolu lugeda tõendatuks (tuvastatud on koguseline puudus, eksimused toodangu tootmise ja

väljastamise kuupäevade osas, puudulik dokumentatsioon sh juustu liikumise kohta kuni selle

ekspordiks laadimiseni). Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EÜ) nr 178/2002 art 18 ja

toiduseaduse § 23 kohaselt peab käitleja tagama toidu jälgitavuse kõikidel tootmis-, töötlemis- ja

turustamisetappidel, kuid käesoleval juhul polnud kontrollitav juustu liikumine pakendamisest kuni

selle eksportimiseks laadimiseni. Apellant ei nõustunud halduskohtu väitega ärakuulamisõiguse

rikkumise osas ning leidis, et lisaks töötaja selgitusele on arvestatud ka äriühingu esindusõigusega

juhatuse liikme allkirjastatud kirjalike seisukohtadega. Vasturääkivused ja puudused

dokumentatsioonis ei võimalda jälgida kauba liikumist ning selliselt dokumenteeritud juustu

ühenduse päritolu pole tõendatav.

7. Ringkonnakohus jättis 7. veebruari 2008. a otsusega apellatsioonkaebuse rahuldamata ja

halduskohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus leidis, et:

1) halduskohus on õigesti tuvastanud puudujääke ja vasturääkivusi ettevõtte tootmist puudutavates

dokumentides, kuid õige on kaebaja seisukoht, et haldusorgan pole näidanud, milliste tõendite alusel

saab välistada kauba ühenduse päritolu;

2) PRIA on lähtunud asjakohatutest kaalutlustest ega ole haldusaktide vastuvõtmisel järginud

määrusest nr 800/1999 tulenevat eesmärki. Esitatud kaalutlused tekitavad kahtluse vaidlustatud

otsuste ratsionaalsuses. Kaalutlusotsustuse langetamisel on tehtud sisuline diskretsiooniviga;

3) õige on apellandi väide, et kaebuse esitajal oli vähemalt kahel korral võimalus esitada oma

kirjalikke selgitusi toetuse määramise seisukohalt oluliste asjaolude kohta.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS

8. Kassatsioonkaebuses palub PRIA tühistada ringkonnakohtu otsus ja saata asi uueks

läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Kassaator leiab järgmist:

1) enne käskkirjade andmist viis PRIA ettevõttes läbi kontrollid, mille tulemused vormistati

raportites. PRIA kontrollis eksporditud juustu vastavust tootmisdokumentatsioonile, juustu

väljastamist ettevõttest ning pisteliselt juustu tootmiseks kasutatud toorainet. Seejuures ei olnud

võimalik kontrollida dokumente juustu liikumise kohta pakendamisest kuni eksportimiseks

laadimiseni, sest vaatamata kontrollijate ettepanekule ettevõte neid ei esitanud;

2) kohapealse kontrolli käigus tuvastatud asjaolude (koguseline puudus, eksimused juustu tootmise

kuupäevade osas, puudulik dokumentatsioon, sh juustu liikumise kohta pakendamisest kuni

ekspordiks laadimiseni) pinnalt ei saa lugeda juustu ühenduse päritolu tõendatuks;

3) järeldades, et kauba ühenduse päritolu pole tõendatud, tugines PRIA ka kohapealse kontrolli

tulemustele ning neile järgnenud töötajate suulistele ja taotleja kirjalikele selgitustele. Kaebuses

nimetatud eksimused kuupäevades, juustu rasvasisalduse ümberhindamine ja oluliste dokumentide

korrigeerimata jätmine ei saa olla tõenditeks, mis seda seisukohta muudaksid;

4) selleks, et olla õigustatud saama eksporditoetust määruse nr 800/1999 alusel peavad olema

kontrollijale esitatud kõik dokumendid, mis võimaldavad jälgida toidu käitlemist kõikidel etappidel ja

tõendada toote päritolu igas etapis. Kui eksporditoetuse taotleja selliseid dokumente ei esita, pole

toote päritolu tõendatav ja toodang pole toetuskõlbulik;

5) ringkonnakohus on ebaõigesti sisustanud määruse nr 800/1999 art 11 lg 1 esimest taanet.

9. OÜ Põltsamaa Meierei Juustutööstus märgib kirjalikus vastuses, et ei nõustu kassaatori

seisukohaga tõendamiskoormise jagamise kohta ning leiab, et olemasolevate tõendite puhul peab

PRIA tõendama, miks tema arvates ei ole tegemist ühenduse päritolu kaubaga ning ebamõistlik on

nõuda kaebajalt vastupidise tõendamist. Määrusest nr 800/1999 ei tulene kohustust esitada kauba

ühenduse päritolu tõendamiseks kontrollijale kõik dokumendid, mis võimaldaksid jälgida toidu

käitlemist kõikidel etappidel. Vastuses peetakse põhjendamatuks kassaatori etteheiteid dokumentide

esitamata jätmise kohta.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

10. Vaidluse esemeks olevate käskkirjade (16. aprilli 2007. a käskkiri nr 1-3.8/429 ja 10. mai 2007. a

käskkiri nr 1-3.8/512) õigusliku alusena märkis PRIA järgmised sätted:

1) ELÜPS § 11 lg 1, mis näeb ette: "Ühise põllumajanduspoliitika toetusabinõude rakendamise korral

teeb otsuseid PRIA";

2) Euroopa Komisjoni 15. aprilli 1999. a määruse (EÜ) nr 800/1999 artikkel 11, mis sätestab

eksporditoetuse saamiseks ühenduse päritolu nõude ja sisustab selle mõiste.

Vaidemenetluse käigus antud uute käskkirjadega (28. juuni 2007. a käskkirjad nr 1-3.8/643 ja nr 1-

3.8/644) täiendati varasemate käskkirjade põhjendusi, mille tulemusena täpsustati viidet Euroopa

Komisjoni määruse nr 800/1999 artiklile 11, lisades lõike ja taande numbri. Samuti lisati motiivina

viited kontrolli raportitele.

11. Euroopa Komisjoni määruses nr 800/1999 sätestatakse põllumajandustoodete eksporditoetuste

süsteemi kohaldamise üksikasjalikud ühiseeskirjad. Määruse art 11 lg 1 esimese taande kohaselt

antakse toetust ainult toodetele, mis sõltumata tolliolukorrast pakendamise suhtes on ühenduse

päritolu ning ühenduse piires vabas ringluses.

Määruse art 11 lg 2 p 2 näeb ette: "Toetuse saamiseks on tooted ühenduse päritolu, kui nad on

täielikult ühenduses valmistatud või kui nende viimane oluline töötlemine toimus ühenduses vastavalt

määruse (EMÜ) nr 2913/92 artiklite 23 ja 24 sätetele." Ka määruse preambuli põhjenduse 13 kohaselt

loetakse eksporditoetuse andmisel ühenduse päritolu toodeteks ainult need tooted, mis on täielikult

ühenduses toodetud või seal olulisel määral töödeldud.

Asjas ei ole vaidlust selle üle, et eksporditoetuse saamise oluliseks eelduseks on nende ühenduse

päritolu.

12. Kassatsiooniastmes vaieldakse selle üle, millised kaalutlused ja asjaolud ning millises ulatuses

peaksid kajastuma PRIA käskkirjades, millega jäetakse eksporditoetuse taotlused rahuldamata, et

motivatsiooni saaks pidada piisavaks ning akte seetõttu õiguspäraseks.

Kohtud asusid asja lahendamisel seisukohale, et haldusorgan pole vaidlustatud aktide põhjendustes

näidanud, milliste tõendite alusel saab välistada kauba ühenduse päritolu, PRIA on lähtunud

asjakohatutest kaalutlustest ning jätnud tähelepanuta määruse nr 800/1999 eesmärgi. Samas asusid

kohtud seisukohale, et käskkirjade muutmine (motiivide täpsustamine) vaidemenetluses ilma

resolutsiooni muutmata oli lubatav ning edasises menetluses pole selle üle enam vaidlust.

13. Varasemas praktikas (15. veebruari 2005. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-90-04, p 15) on kolleegium

rõhutanud, et toetustaotluste hindamisel on eelkõige oluline välja selgitada taotleja tegevuse

jätkusuutlikkus ja projekti realiseerumise tõenäosus ning perspektiivikus, samuti välistada

kuritarvitused toetuste taotlemisel. Kindlasti ei ole taotluste menetlemise ja hindamise eesmärk jätta

taotlused rahuldamata pelgalt formaalsetel põhjustel.

8. novembri 2007. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-38-07 märkis kolleegium järgmist: "Euroopa Kohtu

praktika kohaselt tuleb siseriiklikul kohtul õiguse võimaliku kuritarvitamise kindlakstegemiseks

tuvastada esmalt objektiivsed asjaolud, mis ei vasta EL-i õiguse eesmärgi saavutamisele, isegi kui

EL-i õiguses kehtestatud vormilisi tingimusi on järgitud, ja seejärel tuvastada subjektiivne aspekt, mis

tähendab kavatsust saada EL-i õiguse vastavate sätete alusel põhjendamatut kasu, luues selleks

kunstlikult vajalikud tingimused (vt Euroopa Kohtu 14. detsembri 2000. a otsus kohtuasjas C-110/99:

Emsland-Stärke GmbH vs Hauptzollamt Hamburg-Jonas, EKL 2000, lk I-11569, p-d 52 ja 53".

Samas viitas kolleegium ka 19. detsembri 2006. a otsusele asjas nr 3-3-1-80-06, p 23. Neis lahendites

rõhutas kolleegium PRIA kohustust kahtluse korral analüüsida nii asjassepuutuvate Euroopa Liidu

normide tähendust ja eesmärki kui taotleja tegevusviisi.

14. Ringkonnakohtu hinnangul lähtus PRIA vaidlustatud käskkirjade andmisel asjakohatutest

kaalutlustest ega järginud määrusest nr 800/1999 tulenevat eesmärki ning seega esines kaalumisel

diskretsiooniviga. Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtu selle seisukohaga.

Osundatud määrusest tulenevalt on eksporditoetuste eesmärk toetada vaid ühenduse päritolu

toodangu eksporti ning lähtumist tõenditest, mis ei võimalda järeldada kauba ühenduse päritolu ning

haldusorgani sellekohaseid järeldusi, ei saa pidada asjakohatuks.

15. PRIA hinnangul ei võimalda kontrollide ja järgnenud haldusmenetluse käigus kogutud tõendid

kindlalt järeldada toote ühenduse päritolu ning haldusmenetluse käigus pole õnnestunud ettevõttelt

saada piisavaid tõendeid vastava kahtluse kummutamiseks. PRIA ei pea võimalikuks toetustaotlust

rahuldada olukorras, kus ta ei saa olemasolevate tõendite põhjal kindlalt väita, et kaup oli Eestis

toodetud ja mitte sisse toodud kolmandatest riikidest. Toetuse taotleja leiab, et taotlus on

põhjendamatult rahuldamata jäetud ja PRIA kohustus on tõendada, et kauba ühenduse päritolu on

välistatud. Taotleja on seisukohal, et kui PRIA välistab toote ühenduse päritolu, peab ta veenvalt

tõendama, kust eksporditud toodang tegelikult pärineb.

16. 19. detsembri 2006. a otsuses asjas nr 3-3-1-80-06 leidis kolleegium: "Õiguspärase

haldusmenetluse eest vastutab haldusorgan. Kui toetuste eest vastutaval rakendusüksusel tekib

kahtlus toetustaotluse vastavuses EL-i õiguse eesmärkidele, on sellel haldusorganil tõendamiskoormis

ja tal tuleb esitada tõendid vastavalt siseriiklikule õigusele, tingimusel, et see ei ohusta EL-i õiguse

tõhusat mõju. Taotlejal peab olema võimalus anda probleemsete seisukohtade osas selgitusi, esitada

vastuväiteid ja tõendeid."

Asja materjalide kohaselt kontrollis PRIA eksporditud toodangu vastavust tootmisdokumentatsioonile

ning toodangu väljastamist. Kontrolli raportitega tuvastati, et toodetud juustu kogus ja rasvaprotsent

ning tootmise ja väljastamise kuupäevad ei lange kokku taotlustes märgituga. Puudused on

dokumenteeritud erakorralise kohapealse kontrolli raportites nr 8, 9, 10 ja 11. Kontrolli raportites on

märgitud, et kontrolli eesmärk on päritolu tõendavate dokumentide uurimine kohapeal, et kindlaks

teha, kas OÜ Põltsamaa Meierei Juustutööstus poolt toetusega eksporditud juust on ühenduse

päritolu.

Põhjendused, miks kontrollija leiab, et ühenduse päritolu pole tõendatud, on esitatud raportite lahtris

"Kontrolli tulemused". Kontrolli tulemusena märkis PRIA, milles seisnevad lahknevused võrreldes

dokumentatsiooniga ning seda, et need ei võimalda järeldada eksporditud toodangu ühenduse

päritolu.

Alama astme kohtud on asja lahendamisel tuvastanud, et ettevõtte tootmist kajastavates

dokumentides esines puudusi ja vasturääkivusi. Samuti on kohtud asunud seisukohale, et PRIA pole

hea halduse põhimõtteid eiranud ulatuses, mis võiks kaasa tuua otsuste tühistamise. Ringkonnakohus

hindas piisavaks taotleja võimaluse esitada oma kirjalikke selgitusi toetuse määramise seisukohalt

oluliste asjaolude kohta.

17. Seega on põhjendamatu kohtute etteheide, et PRIA pole põhjalikumalt selgitanud kaalutlusi,

millest ta otsustamisel lähtus.

Taotlejale oli vaieldamatult selge toodangu ühenduse päritolu nõue. PRIA poolt märgitud puuduste

olemus puudutas otseselt tootmistegevust ning etteheited pidid olema ettevõtjale arusaadavad. Seda

kõike on PRIA põhjalikumalt selgitanud ka vaideotsustes.

Ka määruse nr 800/1999 sätted võimaldavad järeldada, et haldusorgan ei saa toetustaotlust rahuldada

olukorras, kus küllaldase uurimise ning ettevõtjalt saadud tõendite ning selgituste tulemusena ei

ilmne haldusorgani jaoks veenvalt, et taotluse rahuldamise olulised eeldused on täidetud. Määruse

nr 800/1999 preambuli põhjenduses 27 on märgitud: "ühelt poolt peaks liikmesriikidel olema lubatud

keelduda toetuse andmisest või toetust tagasi nõuda sellistel ilmselgetel juhtudel, kus nad märkavad,

et tehing ei ole kooskõlas eksporditoetuste süsteemi eesmärkidega, [---]."

18. Kolleegium ei nõustu ka ringkonnakohtu põhjendusega, mille kohaselt PRIA käskkirjad olid

õigusvastased, sest neis polnud näidatud, milliste tõendite alusel saab välistada kauba ühenduse

päritolu.

Kolleegium leiab, et olukorras, kus haldusorgan on teinud temast oleneva, et tõendada toetustaotluse

rahuldamise eelduste täitmist ning taotlejalt pole võimalik saada täielikumat informatsiooni toodangu

toetuskõlbulikkuse kohta, tuleb pidada haldusorgani tõendamiskohustust täidetuks. Seejärel läheb

koormis vastupidise tõendamiseks juba üle taotlejale endale.

19. PRIA osundab kassatsioonkaebuses ka toiduseaduse §-le 23, mis näeb ette, et käitleja peab

tagama toidu jälgitavuse Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 18

kohaselt.

Kuigi nimetatud aktid ei ole otseselt asjassepuutuvad eksporditoetuse taotluse seisukohalt, sest

toiduseaduse eesmärk on sätestada reeglid ja meetmed toidu ohutuse ja muudele nõuetele vastavuse

tagamiseks, toetab see regulatsioon siiski lähenemist, et toodangu, mille toetuskõlbulikkust

eksporditoetuse määramisel tuleb tõendada, tootmine peab olema dokumenteeritud õigeaegselt ning

hoolikalt ja juhul, kui sellisele dokumenteerimisele on kehtestatud täpsemad nõuded, ka neid nõudeid

järgides ning viisil, mis võimaldab toodete päritolu kahtlusteta välja selgitada.

Seisukohta, et lisaks haldusorgani uurimis- ja põhjendamiskohustusele lasub ka tootjal kohustus

tagada oma tegevuse dokumenteeritus, mis võimaldab toetuskõlbulikkust välja selgitada, toetab ka

raamatupidamise seadusest (RPS § 4) ja maksukorralduse seadusest (MKS § 57 lg 3) tulenev

põhimõte, et juriidiline isik peab võimaldama oma tegevuse kohta aktuaalse, olulise, objektiivse ja

võrreldava informatsiooni saamise mõistliku aja jooksul.

20. Eeltoodud põhjustel tuleb halduskohtu ja ringkonnakohtu otsused tühistada. Kolleegium peab

võimalikuks teha asjas uue otsuse, millega jäetakse rahuldamata OÜ Põltsamaa Meierei Juustutööstus

kaebus.

Poolte menetluskulud jäetakse nende endi kanda ning kassatsioonkaebuse esitamisel tasutud kautsjon

tuleb tagastada.

Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Harri Salmann