3-3-1-40-08 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedPõllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) peadirektori 16. aprilli 2007. a eksporditoetused, mis olid määratud 30. novembri 2006. a käskkirjaga nr 1-3.8/1087 ja 19. detsembri
Legislator headnote
AI generatedArt. 18 ja, Art. 11 lg; 3-3-1-40-08 · Riigikohus: aprilli 2007. a eksporditoetused, mis olid määratud 30. novembri 2006. a käskkirjaga nr 1-3.8/1087 ja 19. detsembri
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
RIIGIKOHUS
HALDUSKOLLEEGIUM
KOHTUOTSUS
Eesti Vabariigi nimel
Kohtuasja number
3-3-1-40-08
Otsuse kuupäev
15. oktoober 2008
Kohtukoosseis
Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Harri
Salmann
Kohtuasi
OÜ Põltsamaa Meierei Juustutööstus kaebus Põllumajanduse
Registrite ja Informatsiooni Ameti peadirektori käskkirjade ja
vaideotsuste tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Ringkonnakohtu 7. veebruari 2008. a otsus haldusasjas
nr 3-07-1556
Menetluse alus Riigikohtus
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti
kassatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Rahuldada Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti kassatsioonkaebus.
Tühistada Tartu Halduskohtu 31. oktoobri 2007. a otsus ja Tartu Ringkonnakohtu 7. veebruari
2008. a otsus haldusasjas nr 3-07-1556. Teha asjas uus otsus, millega jätta OÜ Põltsamaa
Meierei Juustutööstus kaebus rahuldamata.
Tagastada kautsjon. Menetluskulud jätta menetlusosaliste kanda.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) peadirektori 16. aprilli 2007. a
käskkirjaga nr 1-3.8/429 otsustati jätta OÜ-le Põltsamaa Meierei Juustutööstus maksmata
eksporditoetused, mis olid määratud 30. novembri 2006. a käskkirjaga nr 1-3.8/1087 ja 19. detsembri
2006. a käskkirjaga nr 1-3.8/1164 summas 185 159 krooni ja 56 senti. Käskkiri tugines Euroopa
Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS) § 11 lg-le 1 ja Euroopa Komisjoni
15. aprilli 1999. a määruse (EÜ) nr 800/1999 artiklile 11 ning põhjenduseks märgiti, et kauba
ühenduse päritolu ei leidnud kinnitust.
Eelnevalt viis PRIA 25. jaanuaril 2007 ettevõttes läbi kohapealse kontrolli eksporditoetuse taotluses
E1294953-02/11/06 nimetatud juustu päritolu selgitamiseks. Kontrolli tulemused vormistati
erakorralise kohapealse kontrolli raportis nr 8. 13. märtsil 2007 toimus ettevõtte dokumentide ja
raporti nr 8 järgselt esitatud andmete lisakontroll, mille tulemused vormistati raportis nr 10.
13. märtsil 2007 kontrolliti ka eksporditoetuse taotluses nr E1502007-30/11/06 märgitud juustu
päritolu, mille kohta vormistati erakorralise kohapealse kontrolli raport nr 9. Raportite kohaselt ei
langenud kvaliteeditõendil märgitud toodangu tootmise ja väljastamise kuupäevad ning kogused
kokku deklaratsioonides märgituga.
2. PRIA peadirektori 10. mai 2007. a käskkirjaga nr 1-3.8/512 jäeti OÜ-le Põltsamaa Meierei
Juustutööstus maksmata eksporditoetus taotluse nr E1294953-02/11/06 alusel, kuna eksporditud
kauba ühenduse päritolu ei leidnud kinnitust. Eksporditavaks tooteks oli Gouda tüüpi juust,
rasvasisaldusega kuni 40% massist, tootekood 0406 90 78 9100. Käskkirja õigusliku alusena märgiti
ELÜPS § 11 lg 1 ja Euroopa Komisjoni määruse nr 800/1999 artikkel 11.
11. aprillil 2007 teostas kaebaja kohapealset kontrolli, mille tulemusena koostati raport nr 11.
Tuvastati, et eksporditoetust taotleti (taotlus nr E1294953-02/11/06) Gouda juustule, kuid
kontrollimisel esitati kvaliteeditõend toote "Juust Eesti 45%" kohta. Kontrollimisel ei langenud kokku
ka toodetud juustu kogused ja kuupäevad.
3. PRIA peadirektori 29. juuni 2007. a vaideotsusega nr 10-10.13/2 jäeti rahuldamata OÜ Põltsamaa
Meierei Juustutööstus vaie 16. aprilli käskkirja nr 1-3.8/429 peale ning 3. juuli vaideotsusega nr 10-
10.13/3 jäeti rahuldamata vaie 10. mai 2007. a käskkirja nr 1-3.8/512 peale.
Vaideotsustes märgiti, et käskkirjade vormiliseks täpsustamiseks täiendatakse nende motiive, st
lisatakse viited kontrolli raportitele ja Euroopa Komisjoni määruse artikli konkreetsele alajaotusele.
Vaideotsustes selgitati, miks täiendav kontroll läbi viidi. Samuti märgiti, et kontrolli raportid on
kaebajal olemas ning kontrolli tulemused kaebajale teada. Kontrolli tulemusena ei selgunud, et
kvaliteeditunnistusel näidatud kuupäevadel oleks eksporditaotlustes nimetatud juustu toodetud. Seega
ei leidnud tõendamist eksporditud juustu ühenduse päritolu.
28. juuni 2007. a käskkirjaga nr 1-3.8/643 muudeti 16. aprilli 2007. a käskkirja ning 28. juuni 2007. a
käskkirjaga nr 1-3.8/644 10. mai 2007. a käskkirja. Uute käskkirjadega lisati põhjendustesse viited
kontrolli raportitele ning täpsustati viidet Euroopa Komisjoni määrusele nr 800/1999, lisades varem
märgitud artikli numbrile ka lõike ja taande numbri.
4. Kaebuses halduskohtule palus OÜ Põltsamaa Meierei Juustutööstus tühistada PRIA peadirektori
16. aprilli 2007. a käskkirja nr 1-3.8/429, 10. mai 2007. a käskkirja nr 1-3.8/512 ja vaideotsused.
Kaebuse kohaselt jäeti kaebaja ära kuulamata ja vaidlustatud käskkirjad on ebakorrektselt
motiveeritud. Välistades eksporditud kauba ühenduse päritolu, ei viidanud PRIA vastavatele
allikatele või tõenditele. Ebaolulised lahknevused ettevõttesisese dokumentatsiooni andmete ja
kvaliteedisertifikaadi andmete vahel ei võimalda järeldada, et eksporditi ühendusevälise päritoluga
tooteid. Samas ei antud kaebajale võimalust vastuolude selgitamiseks. 16. aprilli 2007. a käskkirja
osas märkis kaebaja, et kontrolli raportites on PRIA lähtunud kaebaja tootmisaruandest. Samas pole
arvestatud, et aruandes võidi eksida tootmise kuupäevaga ning tootmise hilinemise tõttu võidi
toodang arvele võtta alles järgmisel päeval. Juustu rasvaprotsendi mittevastavuse tingis selle hilisem
korrigeerimine järelkontrolli käigus, mis on juustutootmises tavaline. Erinevus koguste ja nimetuste
puhul võib olla põhjustatud sellest, et kvaliteedisertifikaadis märgitud "Eesti Juust" on Edam tüüpi
juust, mida sageli nimetatakse ka Gouda tüüpi juustuks, kuna mõlemad on nn Hollandi tüüpi juustud.
Seega puudus alus vaidlustatud akti andmiseks. 10. mai 2007. a käskkirja osas selgus kaebaja väitel
talle alles tagantjärele, et kontrollijale jäi esitamata osa saatelehti, kuna kontrollijaid assisteerinud
isikud ei teadnud nende olemasolust. Kõnealusel perioodil oli toodangu väljasaatmist korraldav
töötaja puhkusel ning tema naasmisel pöörati tähelepanu eelkõige toodangu arvestuskaartide
kontrollseisu viimisele, mitte sellele, millisel kuupäeval konkreetne juustupartii väljastati.
Haldusorgan on vaidlustatud akti andmisel lähtunud ebaõigetest andmetest, kasutades kaebaja
ebaõigete andmetega sisedokumente. Kaebaja esitas halduskohtule oma väidete tõendamiseks töötaja
seletuskirja ja saatelehed, mis kajastavad juustupartii tegelikku liikumist vaidlusalusel perioodil.
Kaebaja hinnangul on õigusvastased ka vaideotsused, kuna vaidemenetluse ajal antud uute
käskkirjadega täiendati vaidlustatud käskkirjade põhjendusi ning vaidemenetluses kontrollis
haldusorgan käskkirjade õiguspärasust juba enda poolt muudetud redaktsioonis. Ka seejuures rikuti
kaebaja õigust olla ära kuulatud.
5. Tartu Halduskohus rahuldas 31. oktoobri 2007. a otsusega haldusasjas nr 3-07-1556 kaebuse,
tühistas vaidlustatud haldusaktid ning tegi PRIA-le ettekirjutuse asja uueks läbivaatamiseks. Kohus
leidis järgmist:
1) käskkirja muutmine vaidemenetluse kestel oli lubatav, kuna ei muudetud resolutsiooni, vaid ainult
täpsustati põhjendusi;
2) asjas ei ole kogutud selliseid tõendeid, mis võimaldaksid järeldada, et eksporditavad tooted polnud
ühenduse päritolu ja mis annaks aluse toetuse maksmisest keeldumiseks. PRIA on õigesti tuvastanud
kontrollitava äriühingu dokumentatsioonis puudusi ja vasturääkivusi, kuid pole tõendeid, mis
toodangu ühenduse päritolu välistaks;
3) vaidlust pole selles, et toetuse taotleja on esitanud ebatäpset informatsiooni, kuid asjas pole välja
selgitatud, et toetust taotleti tootele, mis pole ühenduse päritolu;
4) PRIA peab taotlused uuesti läbi vaatama ja esitama kaalutlused, miks ebatäpsete faktiliste
asjaolude esitamine on aluseks toetuse määramata jätmisel;
5) rikutud on äriühingu õigust olla ära kuulatud. HMS § 82 p 5 mõttes on juriidiline isik huvitatud
isikuna ära kuulatud, kui on saadud esindusõigust omava isiku seisukoht ning ei piisa töötaja
dokumentaalselt fikseeritud seletusest;
6) PRIA pole hea halduse põhimõtteid eiranud ulatuses, mis tooks kaasa otsuste tühistamise üksnes
sel alusel.
6. PRIA palus apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ja jätta vaidlustatud aktid jõusse.
PRIA leidis, et võttes aluseks kohapealsete kontrollide käigus tuvastatut ja ettevõtte tehnoloogi
selgitusi ning hinnates menetluse käigus ettevõtte esitatud vastuväiteid, ei saa juustu ühenduse
päritolu lugeda tõendatuks (tuvastatud on koguseline puudus, eksimused toodangu tootmise ja
väljastamise kuupäevade osas, puudulik dokumentatsioon sh juustu liikumise kohta kuni selle
ekspordiks laadimiseni). Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EÜ) nr 178/2002 art 18 ja
toiduseaduse § 23 kohaselt peab käitleja tagama toidu jälgitavuse kõikidel tootmis-, töötlemis- ja
turustamisetappidel, kuid käesoleval juhul polnud kontrollitav juustu liikumine pakendamisest kuni
selle eksportimiseks laadimiseni. Apellant ei nõustunud halduskohtu väitega ärakuulamisõiguse
rikkumise osas ning leidis, et lisaks töötaja selgitusele on arvestatud ka äriühingu esindusõigusega
juhatuse liikme allkirjastatud kirjalike seisukohtadega. Vasturääkivused ja puudused
dokumentatsioonis ei võimalda jälgida kauba liikumist ning selliselt dokumenteeritud juustu
ühenduse päritolu pole tõendatav.
7. Ringkonnakohus jättis 7. veebruari 2008. a otsusega apellatsioonkaebuse rahuldamata ja
halduskohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus leidis, et:
1) halduskohus on õigesti tuvastanud puudujääke ja vasturääkivusi ettevõtte tootmist puudutavates
dokumentides, kuid õige on kaebaja seisukoht, et haldusorgan pole näidanud, milliste tõendite alusel
saab välistada kauba ühenduse päritolu;
2) PRIA on lähtunud asjakohatutest kaalutlustest ega ole haldusaktide vastuvõtmisel järginud
määrusest nr 800/1999 tulenevat eesmärki. Esitatud kaalutlused tekitavad kahtluse vaidlustatud
otsuste ratsionaalsuses. Kaalutlusotsustuse langetamisel on tehtud sisuline diskretsiooniviga;
3) õige on apellandi väide, et kaebuse esitajal oli vähemalt kahel korral võimalus esitada oma
kirjalikke selgitusi toetuse määramise seisukohalt oluliste asjaolude kohta.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS
8. Kassatsioonkaebuses palub PRIA tühistada ringkonnakohtu otsus ja saata asi uueks
läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Kassaator leiab järgmist:
1) enne käskkirjade andmist viis PRIA ettevõttes läbi kontrollid, mille tulemused vormistati
raportites. PRIA kontrollis eksporditud juustu vastavust tootmisdokumentatsioonile, juustu
väljastamist ettevõttest ning pisteliselt juustu tootmiseks kasutatud toorainet. Seejuures ei olnud
võimalik kontrollida dokumente juustu liikumise kohta pakendamisest kuni eksportimiseks
laadimiseni, sest vaatamata kontrollijate ettepanekule ettevõte neid ei esitanud;
2) kohapealse kontrolli käigus tuvastatud asjaolude (koguseline puudus, eksimused juustu tootmise
kuupäevade osas, puudulik dokumentatsioon, sh juustu liikumise kohta pakendamisest kuni
ekspordiks laadimiseni) pinnalt ei saa lugeda juustu ühenduse päritolu tõendatuks;
3) järeldades, et kauba ühenduse päritolu pole tõendatud, tugines PRIA ka kohapealse kontrolli
tulemustele ning neile järgnenud töötajate suulistele ja taotleja kirjalikele selgitustele. Kaebuses
nimetatud eksimused kuupäevades, juustu rasvasisalduse ümberhindamine ja oluliste dokumentide
korrigeerimata jätmine ei saa olla tõenditeks, mis seda seisukohta muudaksid;
4) selleks, et olla õigustatud saama eksporditoetust määruse nr 800/1999 alusel peavad olema
kontrollijale esitatud kõik dokumendid, mis võimaldavad jälgida toidu käitlemist kõikidel etappidel ja
tõendada toote päritolu igas etapis. Kui eksporditoetuse taotleja selliseid dokumente ei esita, pole
toote päritolu tõendatav ja toodang pole toetuskõlbulik;
5) ringkonnakohus on ebaõigesti sisustanud määruse nr 800/1999 art 11 lg 1 esimest taanet.
9. OÜ Põltsamaa Meierei Juustutööstus märgib kirjalikus vastuses, et ei nõustu kassaatori
seisukohaga tõendamiskoormise jagamise kohta ning leiab, et olemasolevate tõendite puhul peab
PRIA tõendama, miks tema arvates ei ole tegemist ühenduse päritolu kaubaga ning ebamõistlik on
nõuda kaebajalt vastupidise tõendamist. Määrusest nr 800/1999 ei tulene kohustust esitada kauba
ühenduse päritolu tõendamiseks kontrollijale kõik dokumendid, mis võimaldaksid jälgida toidu
käitlemist kõikidel etappidel. Vastuses peetakse põhjendamatuks kassaatori etteheiteid dokumentide
esitamata jätmise kohta.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
10. Vaidluse esemeks olevate käskkirjade (16. aprilli 2007. a käskkiri nr 1-3.8/429 ja 10. mai 2007. a
käskkiri nr 1-3.8/512) õigusliku alusena märkis PRIA järgmised sätted:
1) ELÜPS § 11 lg 1, mis näeb ette: "Ühise põllumajanduspoliitika toetusabinõude rakendamise korral
teeb otsuseid PRIA";
2) Euroopa Komisjoni 15. aprilli 1999. a määruse (EÜ) nr 800/1999 artikkel 11, mis sätestab
eksporditoetuse saamiseks ühenduse päritolu nõude ja sisustab selle mõiste.
Vaidemenetluse käigus antud uute käskkirjadega (28. juuni 2007. a käskkirjad nr 1-3.8/643 ja nr 1-
3.8/644) täiendati varasemate käskkirjade põhjendusi, mille tulemusena täpsustati viidet Euroopa
Komisjoni määruse nr 800/1999 artiklile 11, lisades lõike ja taande numbri. Samuti lisati motiivina
viited kontrolli raportitele.
11. Euroopa Komisjoni määruses nr 800/1999 sätestatakse põllumajandustoodete eksporditoetuste
süsteemi kohaldamise üksikasjalikud ühiseeskirjad. Määruse art 11 lg 1 esimese taande kohaselt
antakse toetust ainult toodetele, mis sõltumata tolliolukorrast pakendamise suhtes on ühenduse
päritolu ning ühenduse piires vabas ringluses.
Määruse art 11 lg 2 p 2 näeb ette: "Toetuse saamiseks on tooted ühenduse päritolu, kui nad on
täielikult ühenduses valmistatud või kui nende viimane oluline töötlemine toimus ühenduses vastavalt
määruse (EMÜ) nr 2913/92 artiklite 23 ja 24 sätetele." Ka määruse preambuli põhjenduse 13 kohaselt
loetakse eksporditoetuse andmisel ühenduse päritolu toodeteks ainult need tooted, mis on täielikult
ühenduses toodetud või seal olulisel määral töödeldud.
Asjas ei ole vaidlust selle üle, et eksporditoetuse saamise oluliseks eelduseks on nende ühenduse
päritolu.
12. Kassatsiooniastmes vaieldakse selle üle, millised kaalutlused ja asjaolud ning millises ulatuses
peaksid kajastuma PRIA käskkirjades, millega jäetakse eksporditoetuse taotlused rahuldamata, et
motivatsiooni saaks pidada piisavaks ning akte seetõttu õiguspäraseks.
Kohtud asusid asja lahendamisel seisukohale, et haldusorgan pole vaidlustatud aktide põhjendustes
näidanud, milliste tõendite alusel saab välistada kauba ühenduse päritolu, PRIA on lähtunud
asjakohatutest kaalutlustest ning jätnud tähelepanuta määruse nr 800/1999 eesmärgi. Samas asusid
kohtud seisukohale, et käskkirjade muutmine (motiivide täpsustamine) vaidemenetluses ilma
resolutsiooni muutmata oli lubatav ning edasises menetluses pole selle üle enam vaidlust.
13. Varasemas praktikas (15. veebruari 2005. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-90-04, p 15) on kolleegium
rõhutanud, et toetustaotluste hindamisel on eelkõige oluline välja selgitada taotleja tegevuse
jätkusuutlikkus ja projekti realiseerumise tõenäosus ning perspektiivikus, samuti välistada
kuritarvitused toetuste taotlemisel. Kindlasti ei ole taotluste menetlemise ja hindamise eesmärk jätta
taotlused rahuldamata pelgalt formaalsetel põhjustel.
8. novembri 2007. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-38-07 märkis kolleegium järgmist: "Euroopa Kohtu
praktika kohaselt tuleb siseriiklikul kohtul õiguse võimaliku kuritarvitamise kindlakstegemiseks
tuvastada esmalt objektiivsed asjaolud, mis ei vasta EL-i õiguse eesmärgi saavutamisele, isegi kui
EL-i õiguses kehtestatud vormilisi tingimusi on järgitud, ja seejärel tuvastada subjektiivne aspekt, mis
tähendab kavatsust saada EL-i õiguse vastavate sätete alusel põhjendamatut kasu, luues selleks
kunstlikult vajalikud tingimused (vt Euroopa Kohtu 14. detsembri 2000. a otsus kohtuasjas C-110/99:
Emsland-Stärke GmbH vs Hauptzollamt Hamburg-Jonas, EKL 2000, lk I-11569, p-d 52 ja 53".
Samas viitas kolleegium ka 19. detsembri 2006. a otsusele asjas nr 3-3-1-80-06, p 23. Neis lahendites
rõhutas kolleegium PRIA kohustust kahtluse korral analüüsida nii asjassepuutuvate Euroopa Liidu
normide tähendust ja eesmärki kui taotleja tegevusviisi.
14. Ringkonnakohtu hinnangul lähtus PRIA vaidlustatud käskkirjade andmisel asjakohatutest
kaalutlustest ega järginud määrusest nr 800/1999 tulenevat eesmärki ning seega esines kaalumisel
diskretsiooniviga. Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtu selle seisukohaga.
Osundatud määrusest tulenevalt on eksporditoetuste eesmärk toetada vaid ühenduse päritolu
toodangu eksporti ning lähtumist tõenditest, mis ei võimalda järeldada kauba ühenduse päritolu ning
haldusorgani sellekohaseid järeldusi, ei saa pidada asjakohatuks.
15. PRIA hinnangul ei võimalda kontrollide ja järgnenud haldusmenetluse käigus kogutud tõendid
kindlalt järeldada toote ühenduse päritolu ning haldusmenetluse käigus pole õnnestunud ettevõttelt
saada piisavaid tõendeid vastava kahtluse kummutamiseks. PRIA ei pea võimalikuks toetustaotlust
rahuldada olukorras, kus ta ei saa olemasolevate tõendite põhjal kindlalt väita, et kaup oli Eestis
toodetud ja mitte sisse toodud kolmandatest riikidest. Toetuse taotleja leiab, et taotlus on
põhjendamatult rahuldamata jäetud ja PRIA kohustus on tõendada, et kauba ühenduse päritolu on
välistatud. Taotleja on seisukohal, et kui PRIA välistab toote ühenduse päritolu, peab ta veenvalt
tõendama, kust eksporditud toodang tegelikult pärineb.
16. 19. detsembri 2006. a otsuses asjas nr 3-3-1-80-06 leidis kolleegium: "Õiguspärase
haldusmenetluse eest vastutab haldusorgan. Kui toetuste eest vastutaval rakendusüksusel tekib
kahtlus toetustaotluse vastavuses EL-i õiguse eesmärkidele, on sellel haldusorganil tõendamiskoormis
ja tal tuleb esitada tõendid vastavalt siseriiklikule õigusele, tingimusel, et see ei ohusta EL-i õiguse
tõhusat mõju. Taotlejal peab olema võimalus anda probleemsete seisukohtade osas selgitusi, esitada
vastuväiteid ja tõendeid."
Asja materjalide kohaselt kontrollis PRIA eksporditud toodangu vastavust tootmisdokumentatsioonile
ning toodangu väljastamist. Kontrolli raportitega tuvastati, et toodetud juustu kogus ja rasvaprotsent
ning tootmise ja väljastamise kuupäevad ei lange kokku taotlustes märgituga. Puudused on
dokumenteeritud erakorralise kohapealse kontrolli raportites nr 8, 9, 10 ja 11. Kontrolli raportites on
märgitud, et kontrolli eesmärk on päritolu tõendavate dokumentide uurimine kohapeal, et kindlaks
teha, kas OÜ Põltsamaa Meierei Juustutööstus poolt toetusega eksporditud juust on ühenduse
päritolu.
Põhjendused, miks kontrollija leiab, et ühenduse päritolu pole tõendatud, on esitatud raportite lahtris
"Kontrolli tulemused". Kontrolli tulemusena märkis PRIA, milles seisnevad lahknevused võrreldes
dokumentatsiooniga ning seda, et need ei võimalda järeldada eksporditud toodangu ühenduse
päritolu.
Alama astme kohtud on asja lahendamisel tuvastanud, et ettevõtte tootmist kajastavates
dokumentides esines puudusi ja vasturääkivusi. Samuti on kohtud asunud seisukohale, et PRIA pole
hea halduse põhimõtteid eiranud ulatuses, mis võiks kaasa tuua otsuste tühistamise. Ringkonnakohus
hindas piisavaks taotleja võimaluse esitada oma kirjalikke selgitusi toetuse määramise seisukohalt
oluliste asjaolude kohta.
17. Seega on põhjendamatu kohtute etteheide, et PRIA pole põhjalikumalt selgitanud kaalutlusi,
millest ta otsustamisel lähtus.
Taotlejale oli vaieldamatult selge toodangu ühenduse päritolu nõue. PRIA poolt märgitud puuduste
olemus puudutas otseselt tootmistegevust ning etteheited pidid olema ettevõtjale arusaadavad. Seda
kõike on PRIA põhjalikumalt selgitanud ka vaideotsustes.
Ka määruse nr 800/1999 sätted võimaldavad järeldada, et haldusorgan ei saa toetustaotlust rahuldada
olukorras, kus küllaldase uurimise ning ettevõtjalt saadud tõendite ning selgituste tulemusena ei
ilmne haldusorgani jaoks veenvalt, et taotluse rahuldamise olulised eeldused on täidetud. Määruse
nr 800/1999 preambuli põhjenduses 27 on märgitud: "ühelt poolt peaks liikmesriikidel olema lubatud
keelduda toetuse andmisest või toetust tagasi nõuda sellistel ilmselgetel juhtudel, kus nad märkavad,
et tehing ei ole kooskõlas eksporditoetuste süsteemi eesmärkidega, [---]."
18. Kolleegium ei nõustu ka ringkonnakohtu põhjendusega, mille kohaselt PRIA käskkirjad olid
õigusvastased, sest neis polnud näidatud, milliste tõendite alusel saab välistada kauba ühenduse
päritolu.
Kolleegium leiab, et olukorras, kus haldusorgan on teinud temast oleneva, et tõendada toetustaotluse
rahuldamise eelduste täitmist ning taotlejalt pole võimalik saada täielikumat informatsiooni toodangu
toetuskõlbulikkuse kohta, tuleb pidada haldusorgani tõendamiskohustust täidetuks. Seejärel läheb
koormis vastupidise tõendamiseks juba üle taotlejale endale.
19. PRIA osundab kassatsioonkaebuses ka toiduseaduse §-le 23, mis näeb ette, et käitleja peab
tagama toidu jälgitavuse Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 18
kohaselt.
Kuigi nimetatud aktid ei ole otseselt asjassepuutuvad eksporditoetuse taotluse seisukohalt, sest
toiduseaduse eesmärk on sätestada reeglid ja meetmed toidu ohutuse ja muudele nõuetele vastavuse
tagamiseks, toetab see regulatsioon siiski lähenemist, et toodangu, mille toetuskõlbulikkust
eksporditoetuse määramisel tuleb tõendada, tootmine peab olema dokumenteeritud õigeaegselt ning
hoolikalt ja juhul, kui sellisele dokumenteerimisele on kehtestatud täpsemad nõuded, ka neid nõudeid
järgides ning viisil, mis võimaldab toodete päritolu kahtlusteta välja selgitada.
Seisukohta, et lisaks haldusorgani uurimis- ja põhjendamiskohustusele lasub ka tootjal kohustus
tagada oma tegevuse dokumenteeritus, mis võimaldab toetuskõlbulikkust välja selgitada, toetab ka
raamatupidamise seadusest (RPS § 4) ja maksukorralduse seadusest (MKS § 57 lg 3) tulenev
põhimõte, et juriidiline isik peab võimaldama oma tegevuse kohta aktuaalse, olulise, objektiivse ja
võrreldava informatsiooni saamise mõistliku aja jooksul.
20. Eeltoodud põhjustel tuleb halduskohtu ja ringkonnakohtu otsused tühistada. Kolleegium peab
võimalikuks teha asjas uue otsuse, millega jäetakse rahuldamata OÜ Põltsamaa Meierei Juustutööstus
kaebus.
Poolte menetluskulud jäetakse nende endi kanda ning kassatsioonkaebuse esitamisel tasutud kautsjon
tuleb tagastada.
Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Harri Salmann